Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Uyakujabulela Yini Kunakwa Nekukhatsalelwa NguJehova?

Uyakujabulela Yini Kunakwa Nekukhatsalelwa NguJehova?

“Emehlo aSimakadze abuka yonkhe indzawo, abone bonkhe bantfu labalungile nalabangakalungi.”—TAGA 15:3.

1, 2. Kusinaka kwaJehova kwehluke njani ekugadvweni ngemakhamera asemgwacweni?

EMAVENI lamanyenti, emakhamera asemgwacweni asetjentiswa kakhulu kute kubukwe indlela timoto letihamba ngayo futsi kutsetjulwe netitfombe nakuvele tingoti. Nangabe lamakhamera atsebule titfombe tengoti yemshayeli loshayise umuntfu wase uyabaleka, letitfombe tingasita emaphoyisa kutsi amtfole lomshayeli futsi ambophe. Ecinisweni, njengobe lamakhamera asagcwele yonkhe indzawo, akusasimelula ngebantfu kutsi babalekele imiphumela yetento tabo.

2 Nanobe kunjalo, kwandza kwekusetjentiswa kwemakhamera asemgwacweni kufanele yini kusente sicabange ngaJehova longuBabe wetfu lonelutsandvo? LiBhayibheli litsi emehlo akhe “abuka yonkhe indzawo.” (Taga 15:3) Kodvwa loko kusho kutsi uhlale agadze konkhe lesikwentako yini? Nkulunkulu usinaka ngobe nje afuna kusiphocelela kutsi silalele imitsetfo yakhe yini futsi asijezise nasingayilaleli? (Jer. 16:17; Heb. 4:13) Cha! Jehova usinaka ngesizatfu sekutsi utsandza ngamunye wetfu futsi uyayikhatsalela inhlalakahle yetfu.—1 Phet. 3:12.

3. Ngutiphi tincenye letisihlanu tekukhatsalela kwaNkulunkulu kwelutsandvo lesitawucoca ngato?

3 Yini lengasisita sikujabulele kutsi Nkulunkulu usinaka ngobe  asitsandza? Asesicabange ngendlela lakwenta ngayo loko. Ukwenta ngekutsi (1) asecwayise nangabe sinemicabango lemibi, (2) asikhalimele nangabe sitsatsa tinyatselo letimbi, (3) asicondzise ngetimiso letiseVini lakhe, (4) asisite nasihlangabetana nekuvivinywa lokwehlukahlukene, futsi (5) asibusise nakabona lokuhle kitsi.

NKULUNKULU WETFU LOSINAKAKO UYASECWAYISA

4. Beyiyini injongo yaJehova ngesikhatsi ecwayisa Khayini ngekutsi sono ‘besimcatsamela ngasemnyango’?

4 Asesicale sicoce ngendlela Nkulunkulu lasecwayisa ngayo nasiba nemikhuba lemibi. (1 Khr. 28:9) Kute uyicondze lencenye yekusinaka kwaNkulunkulu nekusikhatsalela kwakhe, cabanga ngendlela lasebentelana ngayo naKhayini ‘lowatfukutsela kakhulu’ ngekutsi Nkulunkulu angamemukeli. (Fundza Genesisi 4:3-7.) Jehova wakhutsata Khayini kutsi ‘ente lokulungile.’ Wamecwayisa kutsi nangabe angakwenti loko, sono ‘siyamcatsamela ngasemnyango.’ Nkulunkulu watsi kuye: “Kufanele usincobe.” Abefuna kutsi Khayini asilalele lesecwayiso kute aphindze emukeleke kuye. Kwemukelwa nguNkulunkulu bekutawumenta ahlale anebuhlobo lobuhle naye.

5. Ngutiphi tindlela Jehova lasecwayisa ngato mayelana nemicabango lengakhi lokungenteka kutsi sinayo?

5 Kutsiwani ngatsi lamuhla? Emehlo aJehova abona etinhlitiyweni tetfu, ngako ngeke sikhone kumfihlela loko lokungekhatsi kitsi kanye netisusa tetfu. Babe wetfu lonelutsandvo ufuna sihambe etindleleni letilungile, kodvwa akasiphoceleli kutsi sishintje indlela lesiphila ngayo. NgeliVi lakhe liBhayibheli, uyasecwayisa nangabe sesihamba ngendlela lengakafaneli. Ukwenta njani loko? Nasifundza liBhayibheli malanga onkhe, sivame kutfola emavesi lasisita kutsi sincobe imikhuba lemibi nemicabango lengakhi. Ngetulu kwaloko, tincwadzi tetfu tebuKhristu tingasisita sicondze inkinga lokungenteka kutsi silwisana nayo futsi tisikhombise nekutsi singayincoba njani. Emihlanganweni yetfu yelibandla, sonkhe sitfola seluleko lesifike ngesikhatsi.

6, 7. (a) Singasho ngani kutsi emalungiselelo lentelwa tigidzi tebantfu abufakazi bekutsi Nkulunkulu uyakukhatsalela? (b) Ungazuza njani ekunakweni nguJehova?

6 Tonkhe letecwayiso tibufakazi lobucacile bekutsi Jehova unaka ngamunye wetfu aphindze asikhatsalele ngelutsandvo. Kuliciniso kutsi emavi laseBhayibhelini sekabe khona emakhulu eminyaka, tincwadzi lesitilungiselelwa yinhlangano yaNkulunkulu tibhalelwe tigidzi tebantfu, futsi seluleko lesisitfola emihlanganweni yetfu sentelwe lonkhe libandla. Kodvwa kuko konkhe loku, Jehova ufuna kutsi unake liVi lakhe kute ulungise imicabango yakho. Ngako singasho kutsi lobu bufakazi bekutsi Jehova ukukhatsalela ngelutsandvo.

Bonembeza betfu labaceceshwe ngeliBhayibheli basisita kutsi sibalekele tingoti lesibukene nato (Fundza sigaba 6, na-7)

7 Kute sizuze etecwayisweni taNkulunkulu, kufanele sicale sibone kutsi usikhatsalela mbamba. Ngemuva kwaloko kufanele sililalele liVi lakhe, sitimisele kulahla nome ngumiphi imicabango lengamjabulisi Nkulunkulu. (Fundza Isaya 55:6, 7.) Nangabe sitilalela tecwayiso lesititfolako, sitawubalekela tinkinga letinyenti. Kodvwa asesitsi sincotjwa yimikhuba lemibi. Nguluphi lusito Babe wetfu lonelutsandvo lasinika lona?

BABE WETFU LOSIKHATSALELAKO UYASIKHALIMELA

8, 9. Seluleko lesisinikwa nguJehova ngetinceku takhe siveta njani kutsi usikhatsalela mbamba? Fanekisa.

8 Singase sibone kutsi Jehova uyasikhatsalela nasinikwa seluleko. (Fundza Hebheru 12:5, 6.) Kuliciniso kutsi akusimnandzi kwelulekwa nobe kuyalwa. (Heb. 12:11) Kodvwa cabanga ngaloko lokufanele kucatjangelwe ngumuntfu losinika seluleko. Kufanele akwati loko lesikwentako lokungalimata  buhlobo betfu naJehova Nkulunkulu, acabangele indlela lesitiva ngayo, futsi akulungele kusebentisa sikhatsi sakhe lesinyenti, aphindze ente nemetamo yekusikhombisa eBhayibhelini kutsi singayilungisa njani indlela lesiphila ngayo kute ijabulise Nkulunkulu. NaJehova, longuMtfombo waleseluleko ukhatsateka kakhulu.

9 Asesicabange ngesibonelo lesiveta indlela bantfu labaselulekako labangakulingisa ngayo kukhatsalela kwaNkulunkulu. Lomunye umzalwane abevame kubuka titfombe letikhombisa kungcola ngesikhatsi asengakalifundzi liciniso, kodvwa wabese uyawuncoba lomkhuba. Nanobe kunjalo, lemicabango lemidzala beyisekhona kuye, ilotita. Ngesikhatsi aba nelucingo lolusha, lesifiso sakhe lesibi savuka. (Jak. 1:14, 15) Abesebentisa lolucingo kute avule emakheli e-Internet lanetitfombe letikhombisa kungcola. Ngalelinye lilanga ngesikhatsi ashumayela ngelucingo, waboleka lomdzala welibandla lolucingo lwakhe kute akhone kubuka emakheli latsite. Ngesikhatsi lona lomdzala welibandla asebentisa lolucingo, kwavela emakheli e-Internet langabatisako. Loku kwaba sibusiso kulomzalwane lobekasengotini yekulinyalelwa buhlobo bakhe naNkulunkulu. Watfola seluleko lebesifike ngesikhatsi, wasilalela futsi ekugcineni wayincoba imikhuba lemibi. Simbonga kakhulu Babe wetfu wasezulwini losikhatsalelako, lobona ngisho netono tetfu letifihlekile aphindze asikhalimele singakoni kakhulu.

KUSEBENTISA TIMISO TELIBHAYIBHELI KUYASIZUZISA

10, 11. (a) Nguyiphi indlela longasifuna ngayo sicondziso saNkulunkulu? (b) Lomunye umndeni wakubona njani kuhlakanipha kwekulalela sicondziso saJehova?

10 Umhlabeli wahlabelela Jehova watsi: “Uyawungihola ungicondzise ngeteluleko takho.” (Hla. 73:24) Nome kunini nasidzinga sicondziso, singetsembela kuJehova ngekutsi sihlolisise liVi lakhe kute sitfole umbono wakhe. Kusebentisa timiso teliBhayibheli akugcini nje ngekusisita ebuhlotjeni betfu naNkulunkulu kodvwa ngalesinye sikhatsi kuphindze kusisite kutsi sinakekele tidzingo tetfu tenyama.—Taga 3:6.   

11 Sibonelo sendlela Jehova labacondzise ngayo labanye, singabonakala kulokuhlangenwe nako kwalomunye umlimi lobekacashe emasimu endzaweni lenetintsaba yaseMasbate ePhilippines. Yena nemkakhe bebangemahlahlandlela lavamile futsi bebanemndeni lomkhulu. Ngalelinye  lilanga betfuka nabatfola incwadzi levela kumnikati waleyondzawo itsi bayacoshwa. Bebacoshelwani? Bebamangalelwe ngemanga, kwatsiwa abaketsembeki. Nanobe lomzalwane abekhatsatekile ngekutsi batoyitfola kuphi indzawo yekuhlala, watsi: “Jehova utasinakekela. Uhlale atinakekela tidzingo tetfu ngisho nobe kwentekani.” Litsemba lakhe abengakalibeki eteni. Ngemuva kwemalanga latsite, lomndeni wakhululeka nawuva kutsi bewungeke usahamba kulendzawo. Bekwentekeni? Lomnikati walendzawo wabona kutsi nanobe lomndeni bewumangalelwe, wachubeka uhlonipha futsi unekuthula ngenca yekucondziswa timiso letiseBhayibhelini. Loku kwamjabulisa kangangekutsi akazange nje agcine ngekubavumela kutsi bahlale, kodvwa waphindze wabanika lenye insimu. (Fundza 1 Phetro 2:12.) Ngako Jehova usicondzisa ngeliVi lakhe kute sikwati kubeketelela bumatima lesihlangabetana nabo.

UMNGANI LOSISITA KUTSI SIBEKETELELE KUVIVINYWA

12, 13. Kukutiphi timo lapho khona labanye bangatibuta kutsi Nkulunkulu uyakubona yini vele kuhlupheka kwabo?

12 Ngaletinye tikhatsi, timo letimatima atipheli. Kungenteka silwisana nekugula lokungumahlala khona, kuphikiswa lokuphikelelako lokuvela emalungeni emndeni lesisondzelene nawo nobe kuphatfwa kabi lokungapheli. Kutsiwani nangabe kunalotsite ebandleni lesicabene naye ngenca yebuntfu betfu lobushayisanako?

13 Nasi sibonelo: Ungase uphatseke kabi ngenca yemavi lowabona ngatsi ashiwo ngekungacabangeli. Ungase ucabange: ‘Akukafaneli loku kwenteke enhlanganweni yaNkulunkulu!’ Nanobe kunjalo, lomzalwane lokuvise buhlungu utfola emalungelo ebandleni futsi ubonakala atsandvwa nangulabanye. Bese uyatibuta utsi: ‘Kungenteka njani loku? Jehova akakuboni yini? Kute yini latakwenta ngako?’—Hla. 13:1, 2; Hab. 1:2, 3.

14. Ngusiphi lesinye sizatfu lokungenteka senta Nkulunkulu angangeneli ekucatululeni tinkinga lesinato nalabanye?

14 Kungenteka kutsi Jehova unetizatfu letivakalako tekungangeneli. Nasi sibonelo: Njengobe uva shengatsi liphutsa lelikhulu lentiwe ngulona lomunye, Nkulunkulu angase angaboni ngaleyo ndlela. Ngendlela labona ngayo, kungenteka kutsi liphutsa lelikhulu lentiwe nguwe. Lamavi lakuvise buhlungu kungenteka kutsi ecinisweni abeseluleko lebesifike ngesikhatsi lesikahle lobekufanele usicabangele. Emlandvweni wakhe wekuphila, uMzalwane Karl Klein, lobekalilunga leSigungu Lesibusako wakhuluma ngalesinye sikhatsi lapho akhalinyelwa khona nguMzalwane J. F. Rutherford. Ngemuva kwesikhatsi, uMzalwane Rutherford wambingelela ngenjabulo watsi: “Sawubona Karl!” Kodvwa uMzalwane Klein solo akwatiswe nguleseluleko lasitfolile, wavumela phansi. UMzalwane Rutherford abona kutsi uMzalwane Klein usenemagcubu, wamecwayisa kutsi angabanjwa lugibe lwaDeveli. Ngemuva kwesikhatsi, uMzalwane Klein wabhala watsi: “Nasibambela umzalwane emagcubu, ikakhulukati nangabe asho intfo lebekufanele ayisho, sitawube sitibeka engotini yekuwela elugibeni lwaDeveli.” *

15. Yini lengakusita ube nesineke nawulindzele kutsi Jehova akusite ngetikhatsi tebumatima?

15 Singase siphelelwe sineke nangabe timo letimatima tingafuni kuphela. Singabeketela njani? Asesitsi ushayela imoto emgwacweni lomkhulu lonetimoto letinyenti letime embikwakho. Awati kutsi utawuma kuze kube ngunini. Nangabe uphelelwa sineke futsi wetame kufuna lenye indlela, ungase ulahleke. Ungagcine utsatsa sikhatsi lesidze kufika lapho uya khona kunalesi bewutasitsatsa kube ube nesineke. Kungendlela lefanako nangatsi, nangabe siba nesineke futsi silandzele timiso letiseBhayibhelini,  Jehova utasisita sikhone kubeketela.

16. Ngusiphi sizatfu lesingenta Jehova akhetse kungangeneli ekuvivinyweni kwetfu?

16 Jehova angase angangeneli nasivivinywa ngobe ufuna sicecesheke. (Fundza 1 Phetro 5:6-10.) Ecinisweni, Nkulunkulu akusuye lobangela kuhlupheka. (Jak. 1:13) Tinkinga tetfu letinyenti tibangelwa ‘sitsa setfu Develi.’ Nanobe kunjalo, Nkulunkulu angasebentisa tikhatsi tebumatima kute asisite sikhule ebuhlotjeni betfu naye. Uyakubona kuhlupheka kwetfu futsi ‘uyasikhatsalela,’ kungako atawuciniseka kutsi kuba ‘kwesikhashana.’ Uyakukhombisa yini kubonga ngekutsi Jehova uyakukhatsalela nawuhlangabetana nekuvivinywa, futsi uyaciniseka yini kutsi utakwentela indlela yekuphuma?—2 Khor. 4:7-9.

TFOLA SIBUSISO SEKWEMUKELWA NGUNKULUNKULU

17. Jehova uhlola bobani, futsi ngasiphi sizatfu?

17 Jehova uhlolisisa tinhlitiyo tabo bonkhe bantfu kute abone labo labamtsandza mbamba. Asebentisa Hanani umboniswa, watjela iNkhosi Asa watsi: “Emehlo aSimakadze abuka emhlabeni wonkhe kucinisa labo labatinhlitiyo tabo titinikele kuye ngalokuphelele.” (2 Khr. 16:9) Nanobe Nkulunkulu angazange ayibone inhlitiyo lephelele ku-Asa, ‘utakucinisa’ nangabe uchubeka wenta lokulungile.

18. Nawuva shengatsi kute lobona tintfo letinhle lotentako, yini lokufanele uyikhumbule ngaJehova? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

18 Nkulunkulu ufuna kutsi ‘sifune lokuhle,’ ‘sitsandze lokulungile’ futsi ‘sente lokuhle’ kute ‘abe nesihawu’ kitsi. (Amo. 5:14, 15; 1 Phet. 3:11, 12) Jehova uyababona bantfu labalungile futsi ababusise. (Hla. 34:15) Asewucabange ngesibonelo saboShifra naPhuwa, emaHebheru lababelekisi. Ngesikhatsi ema-Israyeli atigcili eGibhithe, labafati lababili besaba Nkulunkulu ngetulu kwaFaro, lowabatjela kutsi babulale tonkhe tinswane letingemaHebheru letibafana natitalwa. Kuyacaca kutsi nembeza wabo lowesaba Nkulunkulu wabenta bangababulali labantfwana. BoShifra naPhuwa babese baphiwa imiti. (Eks. 1:15-17, 20, 21) Tento tabo letinhle tabonakala emehlweni aJehova. Ngaletinye tikhatsi, singahle sive shengatsi kute umuntfu lobona tintfo letinhle lesitentako. Kodvwa Jehova uyatibona. Unaka konkhe lokuhle lesimentela kona futsi utasibusisa.—Mat. 6:4, 6; 1 Thim. 5:25; Heb. 6:10.

19. Lomunye dzadze wafundza njani kutsi Jehova uyatinaka tento letinhle?

19 Lomunye dzadze wase-Austria wabona kutsi Nkulunkulu abekubona kusebenta kwakhe kamatima. Ngesizatfu sekutsi abewekutalwa eHungary, watfola likheli lalomunye umuntfu lokhuluma siHungary lobekufanele achumane naye kute amshumayele. Ngekushesha waya kulelikhaya, kodvwa bekungenamuntfu. Waphindze futsi waya emahlandla lambalwa. Ngaletinye tikhatsi bekeva kutsi kunemuntfu lokhona endlini, kodvwa bekute lophumako. Bekashiya tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini, tincwadzi lebekambhalela tona, tinombolo tekuchumana kanye nalokunye. Ngemuva kwemnyaka nesigamu solo abuyela kulelikhaya, ekugcineni umnyango wavulwa. Lodzadze wavuselwa ngumfati lonemusa lowatsi: “Ngicela ungene. Ngitifundze tonkhe tincwadzi longiletsele tona futsi bengisolo ngimele wena.” Lomnikati welikhaya abelashelwa sifo lesitsite ngemakhemikhali futsi bekangafuni kubona bantfu. Kwacaliswa sifundvo seliBhayibheli naye. Nkulunkulu wambusisa lodzadze ngemetamo yakhe yekutimisela.

20. Utiva njani ngekunakwa nguJehova?

20 Jehova ubona nome ngabe yini loyentako futsi utakubusisa masinyane. Njengobe wati kutsi emehlo aNkulunkulu akubukile, akukafaneli utive shengatsi ubukwa ngemakhamera asemgwacweni lagadze bashayeli labenta emaphutsa. Kunaloko, shengatsi ungativa usondzele kakhulu kuNkulunkulu lokukhatsalela mbamba.

^ sig. 14 Umlandvo wekuphila weMzalwane Klein washicilelwa ku-Sicongosekulindza sa-October 1, 1984, (lesitfolakala ngesiNgisi).