Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Sebentisa UMtsetfo Weligolide Nawusemsebentini Wekushumayela

Sebentisa UMtsetfo Weligolide Nawusemsebentini Wekushumayela

“Tonkhe tintfo lenifuna bantfu batente kini, nani tenteni kubo.”MAT. 7:12.

1. Iyabatsintsa yini bantfu indlela lesibaphatsa ngayo nasishumayela? Niketa sibonelo. (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

EMINYAKENI lembalwa leyendlulile, emaKhristu lamabili lashadene aseFiji bekasemkhankasweni wekumemela bantfu eSikhumbutweni sekufa kwaKhristu. Njengobe bekakhuluma nalomunye make ngaphandle kwemuti wakhe, litulu lacala kuna. Lomzalwane waboleka lomake sambulelo futsi yena nemkakhe basebentisa sambulelo sinye. LamaKhristu lashadene ajabula kakhulu nakabona kutsi lomake bekakhona eSikhumbutweni. Lomake wavuma kutsi lokunyenti kwaloko lokwashiwo ngulaBoFakazi ngalesikhatsi bamvakashele abengasakukhumbuli. Kodvwa yamjabulisa kakhulu indlela labamphatsa ngayo, ngako waya eSikhumbutweni. Yini leyenta kutsi atsatse leso sincumo? LamaKhristu lashadene abesebentise uMtsetfo Weligolide.

2. Uyini uMtsetfo Weligolide, futsi singawusebentisa njani?

2 Uyini uMtsetfo Weligolide? Useluleko Jesu lasiniketa nakatsi: “Tonkhe tintfo lenifuna bantfu batente kini, nani tenteni kubo.” (Mat. 7:12) Singawusebentisa njani lomtsetfo? Kafishane nje, singawusebentisa ngekutsatsa nati tinyatselo letimbili: Kufanele sicale sitibute, ‘Kube mine bengisesimeni salomuntfu, bengingatsandza kuphatfwa njani?’ Ngemuva kwaloko, kufanele natsi setame kumphatsa ngendlela lebesingatsandza kuphatfwa ngayo.1 Khor. 10:24.

3, 4. (a) Chaza kutsi kungani uMtsetfo Weligolide ungasebenti kuphela nasinalabo lesikholwa nabo. (b) Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

 3 Imvamisa loMtsetfo Weligolide siyawusebentisa endleleni lesiphatsa ngayo bazalwane betfu. Kepha Jesu akashongo kutsi lomtsetfo kufanele siwusebentise kuphela nasinalabo lesikholwa nabo. Ecinisweni loMtsetfo Weligolide wawusho ngalesikhatsi acoca ngendlela lokufanele sibaphatse ngayo bantfu labavamile, ngisho netitsa tetfu. (Fundza Lukha 6:27, 28, 31, 35.) Nangabe loMtsetfo kufanele siwusebentise ngisho nasetitseni tetfu, kangakanani-ke nangabe sishumayela kubantfu—linyenti labo lokubantfu ‘labatimisele kutfola kuphila lokuphakadze’!Imis. 13:48.

4 Nyalo-ke sitawucoca ngemibuto lemine lokufanele siyigcine engcondvweni nasisemsebentini wekushumayela: Bobani labantfu lengitawucoca nabo? Ngitawukhuluma kuphi nabo? Ngusiphi sikhatsi lesincono kakhulu sekukhuluma nabo? Nguyiphi indlela lengingakhuluma nabo ngayo? Njengobe sitawubona, lemibuto ingasisita sicabange ngendlela bantfu lesicoca nabo labativa ngayo bese sicabanga ngendlela lekahle yekucoca nabo.1 Khor. 9:19-23.

NGUBANI LENGITAWUCOCA NAYE?

5. Ngumiphi imibuto lokufanele sitibute yona?

5 Emsebentini wetfu wekushumayela, imvamisa sikhuluma nemuntfu ngamunye. Nguloyo naloyo muntfu unetinkinga takhe letehlukile kunetalabanye futsi nendlela lakhuliswe ngayo yehlukile kuneyalabanye. (2 Khr. 6:29) Nawetama kucoca nemuntfu lotsite ngetindzaba letimnandzi, tibute: ‘Kube benginguye bengingatsandza kutsi angitsatse njani? Bengingajabula yini nangabe angitsatsa njengemuntfu nje longasho lutfo? Nome bengingatsandza yini kutsi abe nesifiso sekungati njengobe nami ngingumuntfu?’ Kucabanga ngalemibuto kungasikhumbuta kutsi kufanele siphatse umnikati welikhaya ngamunye njengemuntfu lobalulekile.

6, 7. Yini lokufanele siyente nangabe umuntfu lesihlangana naye ensimini abonakala anelulaka?

6 Kute umuntfu longatsandza kutsi kutsiwe kuye “ungumuntfu lolukhuni.” Ake sibekise: Njengobe singemaKhristu senta konkhe lokusemandleni etfu kute sisebentise seluleko seliBhayibheli sekwenta ‘emavi etfu abe nemusa ngaso sonkhe sikhatsi.’ (Khol. 4:6) Nobe kunjalo, njengobe sibantfu labanesono, ngaletinye tikhatsi sikhuluma tintfo lesingatisola ngato ngekuhamba kwesikhatsi. (Jak. 3:2) Nakungenteka sikhulume nemuntfu ngendlela lete umusa—mhlawumbe ngesizatfu sekutsi tintfo atikasihambeli kahle ngalelo langa—besingeke sitsandze kutsi asitsatse njengemuntfu “loluhlata” nobe “longacabangeli.” Besingalindzela kutsi lomuntfu acondze simo lesikuso. Akukafaneli yini natsi sicabangele labanye ngendlela lefanako?

7 Nangabe uhlangana nemuntfu ensimini lobonakala anelulaka, angeke yini kube kuhle kukhombisa kusicondza simo sakhe? Kungenteka yini kutsi loku kubangelwa kucindzeteleka lahlangabetana nako emsebentini nobe esikolweni? Kukhona yini inkinga yemphilo lokungenteka kutsi uhlangabetana nayo? Esikhatsini lesinyenti, banikati bemakhaya lebebangabemukeli bantfu baJehova ekucaleni, ngekuhamba kwesikhatsi bayashintja nangabe babaphatsa ngenhlonipho nangemusa.Taga 15:1; 1 Phet. 3:15.

8. Kungani kungakafaneli sitigodle ekushumayeleni umlayeto weMbuso ‘kubantfu bato tonkhe tinhlobo’?

8 Tsine sishumayela kuto tonkhe tinhlobo tebantfu. Nasibekisa nje, kunalokuhlangenwe nako lokungetulu kwa-60 lokushicilelwe eluchungechungeni lwetihloko te-Sicongosekulindza lolunesihloko lesitsi “LiBhayibheli Liyakugucula Kuphila.” Labanye bantfu lokukhulunywa ngabo kuletihloko bebangemasela, tidzakwa, tigebengu, kantsi labanye bebayimihuca yetidzakamiva. Labanye bebabosopolitiki, baholi benkholo, kantsi labanye bebanake kakhulu umsebenti. Labanye bebatiphatsa kabi.  Kodvwa bonkhe bativa tindzaba letimnandzi, basemukela sifundvo seliBhayibheli base benta lushintjo ekuphileni kwabo, futsi baba ngemaKhristu. Ngako-ke akukafaneli sicabange kutsi labanye bantfu ngeke baze bawemukele umlayeto weMbuso. (Fundza 1 Khorinte 6:9-11.) Esikhundleni saloko, siyati kutsi ‘bantfu bato tonkhe tinhlobo’ bangatemukela tindzaba letimnandzi.1 Khor. 9:22.

NGIBASHUMAYELA KUPHI BANTFU?

9. Kungani kufanele siwahloniphe emakhaya alabanye?

9 Sibashumayela kuphi bantfu? Ngalokuvamile sibashumayela emakhaya abo. (Mat. 10:11-13) Sijabula kakhulu nangabe labanye bantfu bawahlonipha emakhaya etfu nobe imphahla yetfu. Phela emakhaya etfu abalulekile kitsi. Sifuna kutiva sikhululekile nasikuwo futsi sivikelekile. Kufanele sikhombise inhlonipho lefanako nakubomakhelwane betfu. Ngako-ke nasishumayela emtini ngemuti, sitawube senta kahle nasicabanga ngendlela lokufanele siwahloniphe ngayo emakhaya abo.Imis. 5:42.

10. Singakubalekela njani kuphatamisa labanye nasisensimini?

10 Kulomhlaba lesiphila kuwo lamuhla logcwele bugebengu, banikati bemakhaya labanyenti abakhululeki nababona bantfu labangabati. (2 Thim. 3:1-5) Kufanele sikubalekele kubenta bangakhululeki. Nasi sibonelo: Asesitsi sifika endlini sinconcotse emnyango longembili. Nakute losiphendvulako, singatikhandza sesihlola efasitelweni nobe sesihambahamba emabaleni sifuna umnikati welikhaya. Endzaweni yangakini, loko kungamphatamisa yini umnikati welikhaya? Bomakhelwane bakhe bona bangacabangani? Kuliciniso kutsi kufanele siwente kahle umsebenti wetfu wekushumayela. (Imis. 10:42) Sitimisele kumemetela umlayeto lomuhle futsi sinetisusa letinhle. (Rom. 1:14, 15) Nobe kunjalo, ngekuhlakanipha setama kubalekela kwenta nome ngabe yini lengaphatamisa bantfu kungenasidzingo ensimini yetfu. Umphostoli Pawula wabhala: “Asiniki muntfu sizatfu sekukhubeka nganobe nguyiphi indlela, kuze umsebenti wetfu ungenawutfolakala uneliphutsa.” (2 Khor. 6:3) Nangabe siwahlonipha emakhaya ebantfu labasensimini yetfu kanye nemphahla yabo, kutiphatsa kwetfu kungadvonsela labanye ecinisweni.Fundza 1 Phetro 2:12.

Ngaso sonkhe sikhatsi kufanele siwahloniphe emakhaya ebantfu futsi singabaphatamisi (Fundza sigaba 10)

NGIKHULUMA NINI NEBANTFU?

11. Yini leyenta kutsi sijabule nangabe bantfu bahlonipha sikhatsi setfu?

11 Njengobe singemaKhristu, linyenti letfu lihlale limatasatasa. Kute sikwati kufeza kahle imigomo yetfu, sitibeka embili tintfo letibalulekile eluhlelweni lwetfu. (Ef. 5:16; Fil. 1:10) Nangabe sekukhona lokuphatamisa luhlelo lwetfu, siyakhatsateka. Ngako-ke siyajabula nangabe labanye bantfu bahlonipha sikhatsi setfu, futsi bakhombisa kucabangela nabafuna kukhuluma natsi nekutsi singakanani sikhatsi labatasicitsa. Nasicabanga ngeMtsetfo Weligolide, singakhombisa njani kutsi siyabahlonipha bantfu lesibashumayelako?

12. Singasibona njani sikhatsi lesincono kakhulu sekukhuluma nebantfu labasensimini yetfu?

12 Kufanele setame kubona kutsi ngusiphi sikhatsi lesincono sekukhuluma nebanikati bemakhaya. Ensimini yetfu, bantfu bavame kutfolakala nini emakhaya abo? Kunini lapho bangasemukela khona? Senta kahle nasetama kutfola tindlela tekuvumelanisa luhlelo lwetfu netimo tabo. Kulamanye emave, umsebenti wekushumayela umuti ngemuti utsela titselo kakhulu nangabe leyo nsimi isetjentwa entsambama nobe kusihlwa. Nangabe kunjalo nasensimini yenu, ningakhona yini kuhlela kutsi umsebenti wekushumayela umuti ngemuti wentiwe ngaleto tikhatsi? (Fundza 1 Khorinte 10:24.) Singaciniseka kutsi Jehova utakubusisa kutidzela kwetfu nasishumayela ngetikhatsi letivumelana nebantfu labasensimini yetfu.

13. Singamhlonipha njani umnikati welikhaya?

 13 Yini lenye lesingayenta kute sikhombise umuntfu inhlonipho? Nangabe sitfola umuntfu losemukelako, kufanele sicoce naye kepha singahlali kakhulu. Kungenteka umnikati welikhaya bekabekele eceleni leso sikhatsi kute ente intfo lemcoka. Nakatsi umatasatasa singamtjela kutsi sitawutsatsa sikhatsi lesincane, futsi kufanele sisigcine setsembiso setfu. (Mat. 5:37) Nasesiphetsa incociswano yetfu nalomuntfu, sitawube senta kahle kumbuta kutsi ngusiphi sikhatsi lesimlungelako lesingabuya ngaso. Labanye bamemeteli bakutfole kulusito kusho nankha emavi: “Ngingakujabulela kuphindze ngikuvakashele. Kungaba njani nangingakushayela nobe ngikutfumelele umlayeto ngaphambi kwekutsi ngite?” Nasitivumelanisa netimo tebantfu labasensimini yetfu, sitawube silandzela sibonelo saPawula ‘lobekangatifuneli lokusita yena kodvwa lokusita nalabanyenti, khona batewusindziswa.’1 Khor. 10:33.

KUFANELE NGIKHULUME NJANI NEBANTFU?

14-16. (a) Kungani kufanele sisichaze ngalokucacile sizatfu sekuvakashela umnikati welikhaya? Fanekisa. (b) Nguyiphi indlela lomunye umbonisi lojikeletako layitfole ilusito?

14 Asesitsi ngalelinye lilanga ushayelwa lucingo, kodvwa awuva kutsi labani lelivi. Awumati lomuntfu, kodvwa ukubuta kutsi utsandza luphi luhlobo lwekudla. Uyatibuta kutsi ngubani futsi yini layifunako. Ngenca yekutsi ufuna kumbonisa umusa, ucoca naye kancane ngemuva kwaloko bese ubeka phansi lucingo. Kodvwa asesitsi lona lokushayela lucingo uyatichaza kutsi ungubani, aphindze asho kutsi usita bantfu kutsi badle kudla lokunemphilo, bese ukutjela ngemusa kutsi unekwatiswa lokulusito. Ungamniketa litfuba lekutsi akhulume  nawe. Siyajabula nangabe bantfu batisho ngalokucondzile kutsi babobani futsi bakhulume natsi kahle. Singayikhombisa njani inhlonipho lefanako kubantfu lesibatfola ensimini?

15 Etindzaweni letinyenti, kudzingeka sisichaze ngalokucacile sizatfu sekuvakashela umnikati welikhaya. Kuliciniso kutsi sinekwatiswa lokubalulekile umnikati welikhaya lete kona, kodvwa asesitsi asikatetfuli bese sesicala kucoca naye simbute sitsi: “Kube bewunemandla ekucatulula tinkinga emhlabeni, nguyiphi lebewungayicatulula?” Siyati kutsi inhloso yekubuta lombuto kutfola loko lokusengcondvweni yakhe, ngemuva kwaloko bese simkhombisa imphendvulo eBhayibhelini. Nanobe kunjalo, umnikati welikhaya angatibuta: ‘Ngubani lomuntfu lona, futsi kungani angibuta lombuto? Ute ngakungakhi?’ Ngako kufanele setame kwenta umnikati welikhaya ative akhululekile. (Fil. 2:3, 4) Singakwenta njani loko?

16 Lomunye umbonisi lojikeletako utfole nayi indlela lelandzelako ilusito. Ngemuva kwekuvusela umnikati welikhaya, umniketa lipheshana lelinesihloko lesitsi Ungatsandza Yini Kwati Liciniso? bese sewutsi: “Lamuhla, siniketa bonkhe bantfu labakulendzawo lelipheshana. Likhuluma ngemibuto lesitfupha bantfu labavamise kutibuta yona. Nali lakho.” Lomzalwane utsi bantfu labanyenti bavamise kukhululeka nasebasati sizatfu sekuta kwetfu. Ngaleso sikhatsi, kuba melula kucalisa incociswano. Lombonisi lojikeletako ubese ubuta lomunye umbuto lotsi: “Uke watibuta yini lomunye walemibuto?” Nangabe umnikati welikhaya akhetsa umbuto lotsite, lomzalwane uvula lelipheshana bese sewucoca ngaloko lokushiwo liBhayibheli ngalombuto. Nangabe umnikati welikhaya angakakhetsi umbuto, kuba nguye lowukhetsako bese bachubeka nencociswano ngaphandle kwekumenta ative anemahloni. Kuliciniso kutsi tinyenti tindlela tekucalisa incociswano. Kuletinye tindzawo, banikati bemakhaya bafuna ucale wente lokutsite lokulisiko laleyo ndzawo ngaphambi kwekutsi utetfule kutsi ute ngani. Lokubalulekile kutsi inshumayelo yetfu siyivumelanise nendlela bantfu labenta ngayo tintfo kuleyo ndzawo.

CHUBEKA USEBENTISA UMTSETFO WELIGOLIDE NAWUSHUMAYELA

17. Njengobe sekucociwe kulesihloko, ngutiphi letinye tindlela lesingawusebentisa ngato uMtsetfo Weligolide?

17 Ngutiphi letinye tindlela lesiwusebentisa ngato uMtsetfo Weligolide nasisensimini? Siphatsa umnikati welikhaya ngendlela lafuna kuphatfwa ngayo. Siyalihlonipha likhaya lemuntfu nemphahla yakhe. Setama ngako konkhe lokusemandleni kushumayela ngesikhatsi banikati bemakhaya labatfolakala ngaso nalabangakulungela ngaso kusemukela. Umlayeto wetfu siwetfula ngendlela leyemukelekako endzaweni yangakitsi.

18. Ngutiphi tinzuzo lesingatitfola nasiphatsa bantfu ensimini yetfu ngendlela lesingatsandza kuphatfwa ngayo?

18 Tinyenti tinzuzo letitfolakala ngekuphatsa bantfu labasensimini yetfu ngendlela natsi lesingatsandza kuphatfwa ngayo. Nangabe sinemusa futsi senta ngendlela lekhombisa kucabangela sisuke senta kukhanya kwetfu kukhanye, sikhombisa kubaluleka kwekusebentisa timiso temiBhalo, futsi sikhatimulisa Babe wetfu losezulwini. (Mat. 5:16) Bantfu labanyenti bangadvonseleka ecinisweni ngenca yendlela lesibaphatsa ngayo. (1 Thim. 4:16) Ngisho nome labo lesibashumayelako bawemukela umlayeto weMbuso nobe cha, tsine seneliswa kwati kutsi senta konkhe lokusemandleni etfu kute sifeze umsebenti wetfu wekushumayela. (2 Thim. 4:5) Shengatsi sonkhe singalingisa umphostoli Pawula lowabhala: “Ngenta tonkhe tintfo ngenca yetindzaba letimnandzi, khona ngitewutihlanganyela nalabanye.” (1 Khor. 9:23) Shengatsi ngaso sonkhe sikhatsi singachubeka sisebentisa uMtsetfo Weligolide nasisensimini.