Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Unembono Lofana NewaJehova Yini Ngebutsakatsaka Balabanye?

Unembono Lofana NewaJehova Yini Ngebutsakatsaka Balabanye?

“Titfo temtimba letibonakala tibutsakatsaka kunaletinye tiyadzingeka.”1 KHOR. 12:22.

1, 2. Yini leyenta Pawula wasicondza simo salabo lababutsakatsaka?

NGALETINYE tikhatsi, sonkhe sike sitive sibutsakatsaka. Umkhuhlane lomubi nome intfo letsite lengawuphatsi kahle umtimba ingasenta sitive sibutsakatsaka size sitikhandze sesingasakwati kwenta imisebenti yetfu yamalanga onkhe. Ake uticabange nje ubutsakatsaka hhayi kuphela liviki linye nome lamabili, kodvwa tinyanga letimbalwa. Esimeni lesinjalo, ngeke yini kukujabulise kubona labanye bakukhatsalela?

2 Umphostoli Pawula bekati kutsi bunjani butsakatsaka lobubangelwa kucindzetelwa bantfu labangephandle nome labangekhatsi ebandleni. Kanyenti abebona shengatsi kungetulu kwemandla akhe. (2 Khor. 1:8; 7:5) Nakacabanga ngekuphila kwakhe kanye nebumatima lobunyenti labeke wahlangabetana nabo njengemKhristu lowetsembekile, Pawula wavuma: “Ngubani loba butsakatsaka mine ngingabi butsakatsaka?” (2 Khor. 11:29) Akhuluma ngemalunga lehlukahlukene elibandla lebuKhristu lafaniswa netitfo temtimba wemuntfu, Pawula watsi labo ‘lababonakala babutsakatsaka kunalabanye bayadzingeka.’ (1 Khor. 12:22) Abesho kutsini ngaloko? Kungani kubalulekile kutsi sibe nembono lofana newaJehova ngalabo lababonakala babutsakatsaka? Kwenta njalo kutasizuzisa ngani?

 UMBONO WAJEHOVA NGEBUTSAKATSAKA BETFU

3. Yini lengasenta sibe nembono longakalungi ngalabo labadzinga lusito lwetfu ebandleni?

3 Siphila eveni lapho bantfu batigabatisa njalo ngemandla nangebusha babo. Bantfu labanyenti benta konkhe lokusemandleni abo kuze batfole loko labakufunako, futsi esikhatsini lesinyenti abayinaki indlela labo lababutsakatsaka labativa ngayo. Nanobe singavumelani nekutiphatsa lokunjalo, kodvwa ngaletinye tikhatsi singatikhandza sesinembono longakalungi ngalabo labahlale badzinga lusito, ngisho nasebandleni imbala. Kodvwa singakhona kuba nembono lolinganiselako lofanana newaNkulunkulu.

4, 5. (a) Lomfanekiso lotfolakala ku-1 Khorinte 12:21-23 usisita njani kutsi sicondze umbono waJehova ngebutsakatsaka betfu? (b) Singazuza njani ngekusita labo lababutsakatsaka?

4 Singawucondza umbono Jehova lanawo ngebutsakatsaka betfu nasicabanga ngemfanekiso waPawula lobhalwe encwadzini yekucala yebaseKhorinte. Esehlukweni 12, Pawula usikhumbuta kutsi ngisho nesitfo lesincane lesingasho lutfo nobe lesibutsakatsaka semtimba wemuntfu sinendzima lesiyidlalako. (Fundza 1 Khorinte 12:12, 18, 21-23.) Labanye labakholelwa ekutigucukeleni kwemvelo sebake bakungabata kubaluleka kwaletinye titfo temtimba wemuntfu. Nobe kunjalo, lokutfolakele esifundvweni lesimayelana nekwakheka kwemtimba wemuntfu kukhombisa kutsi titfo temtimba lebekucatjangwa kutsi atinamsebenti, empeleni tinendzima lebalulekile. * Nasi sibonelo: Labanye bebangabata kubaluleka kwelutwane loluncane; nobe kunjalo sekuyabonakala kutsi ludlala indzima lenkhulu ekusimiseni umtimba.

5 Lomfanekiso waPawula ugcizelela kutsi onkhe emalunga elibandla lebuKhristu abalulekile. Jehova akafani naSathane lowemuka bantfu sitfunti sabo, esikhundleni saloko utsatsa tonkhe tinceku takhe ‘njengaletidzingekako,’ lokufaka ekhatsi leto letibonakala tibutsakatsaka. (Jobe 4:18, 19) Ngako loko kufanele kusente sijabule ngendzima lesinayo ebandleni lesikulo nangekuba yincenye yelibandla lebantfu baNkulunkulu labasemhlabeni wonkhe. Asewucabange nje ngesikhatsi lowasita ngaso umuntfu lokhulile labedzinga lusito. Kungenteka kwadzingeka kutsi umbambe ngebunono. Kumsita kwakho akuzange yini kumzuzise futsi nawe kukujabulise? Kuliciniso kutsi nasinaka tidzingo talabanye, sitfola injabulo lenkhulu ngekubasita, futsi kuvutfwa kwetfu, lutsandvo lwetfu nekubeketela kwetfu kuyakhula. (Ef. 4:15, 16) Babe wetfu lonelutsandvo uyati kutsi libandla lelitsatsa onkhe emalunga alo njengalaligugu, ngisho nome abutsakatsaka, liba nelutsandvo futsi alilindzeli lokungetulu kwaloko labanye labangakwenta.

6. Ngaletinye tikhatsi, Pawula wawasebentisa njani emagama lafana nalelitsi ‘lababutsakatsaka’ nalelitsi ‘labacinile’?

6 Ngalesikhatsi abhalela baseKhorinte, Pawula wasebentisa emagama lafana nalelitsi ‘lababutsakatsaka’ nalelitsi ‘butsakatsaka’ nakakhuluma ngendlela labo labangakholelwa kuNkulunkulu labebawatsatsa ngayo emaKhristu angelikhulu lekucala kanye nendlela yena labetiva ngayo. (1 Khor. 1:26, 27; 2:3) Ngesikhatsi Pawula aphindze akhuluma ngalabo ‘labebacinile,’ abengakahlosi kwenta lamanye emaKhristu atibone ancono kunalamanye. (Rom. 15:1) Esikhundleni saloko, abetsi emaKhristu lasacinile ecinisweni kufanele awabeketelele lawo lasengakalibambisisi kahle liciniso.

SIYAKUDZINGA YINI KUWULUNGISA UMBONO WETFU?

7. Yini lengenta kube lukhuni kusita labo labadzinga lusito?

7 Nasisita labo ‘lababutsakatsaka,’ asilingisi Jehova nje kuphela kodvwa siphindze  semukeleke kuye. (Hla. 41:1; Ef. 5:1) Kuyavunywa-ke kutsi ngaletinye tikhatsi indlela labenta ngayo labo labadzinga lusito, ingenta kube lukhuni kubasita. Mhlawumbe ngesizatfu sekutsi sisuke singati kutsi yini lesingayisho, singatikhandza sesinemahloni bese siyatikhweshisa kulabo labanetinkinga. Cynthia, * longudzadze lowashiywa yindvodza yakhe watsi: “Nangabe bazalwane bakho batikhweshisa kuwe nome bangenti ngendlela lolindzele kutsi ngabe benta ngayo, ungalimala kakhulu. Nawuhlangabetana nekuvivinywa, ngulapho ubadzinga kakhulu khona bantfu.” Davide wasendvulo bekati kutsi kunjani kunganakwa.Hla. 31:12.

8. Yini letasisita kutsi sibe neluvelo kakhulu?

8 Singaba neluvelo kakhulu nangabe sikhumbula kutsi labanye bazalwane nabodzadze lesibatsandzako babutsakatsaka ngesizatfu sekutsi bacindzetelwa timo letimatima njengemphilo, kuba semndenini lowehlukene ngenkholo nome kubeketelela kucindzeteleka lokukhulu. Ngalelinye lilanga natsi sitawutikhandza sisesimeni lesifanako. Ngaphambi nje kwekutsi angene eVeni Lesetsembiso, ema-Israyeli labehlupheka futsi abutsakatsaka ngalesikhatsi aseveni laseGibhithe akhunjutwa kutsi ‘angacali abe nelunya’ kubanakabo labacindzetelekile. Jehova abelindzele kutsi ema-Israyeli asite labo labebahlupheka.Dut. 15:7, 11; Lev. 25:35-38.

9. Kufanele ube yini umgomo wetfu nasisita labo labasetimeni letimatima? Fanekisa.

9 Kunekutsi sibagceke nome sibasole labo labasetimeni letimatima, kufanele sibadvudvute. (Jobe 33:6, 7; Mat. 7:1) Nasi sibonelo: Nangabe umshayeli wesidududu atfole ingoti, kungenteka yini kutsi nakefika ewadini lalabatfole tingoti bese labodokotela bacala ngekuhlola kutsi nguye yini lobangele lengoti? Cha, esikhundleni saloko bamsita ngekushesha. Ngendlela lefanako, nangabe lotsite lesihlanganyela naye abutsakatsaka ngenca yetinkinga, umgomo wetfu kufanele ube kumsita sisebentisa imiBhalo.Fundza 1 Thesalonika 5:14.

10. Kungenteka njani kutsi labanye ‘banjinge ekukholweni’ ngisho nobe babutsakatsaka?

10 Nasicabanga ngetimo bazalwane betfu labakuto, singabubona ngalenye indlela butsakatsaka babo. Asewucabange ngabodzadze labebasolo baphikiswa yimindeni yabo iminyaka leminyenti. Labanye nasibabuka singase sibakhobose futsi sibone shengatsi babutsakatsaka, kodvwa abakhombisi yini kuba nekukholwa lokucinile nekutimisela? Nawubona make lokhulisa bantfwana ayedvwa futsi lota nabo njalo emihlanganweni, akukujabulisi yini kubona kukholwa kwakhe nekutimisela kwakhe? Akukutsintsi yini kubona labo labasebasha babambelele ecinisweni ngetulu kwekucindzetelwa bontsanga yabo esikolweni? Nasicabanga ngaloku, siyabona kutsi labo lababukeka babutsakatsaka, ‘banjingile ekukholweni’ ngendlela lefanako nalabo labangekho etinkingeni.Jak. 2:5.

LUNGISA UMBONO WAKHO UBE NJENGEWAJEHOVA

11, 12. (a) Yini lengasisita silungise umbono wetfu ngebutsakatsaka bebantfu? (b) Yini lesiyifundzako endleleni Jehova laphatsa ngayo Aroni?

11 Kucabanga ngendlela Jehova labekahlulela ngayo etindzabeni letimayelana naletinye tinceku takhe, kungasisita kutsi silungise umbono wetfu ngalabo lababutsakatsaka ufanane newaJehova. (Fundza Tihlabelelo 130:3.) Nasi sibonelo: Kube bewunaMosi ngalesikhatsi Aroni akha litfole leligolide, bewungativa njani ngetaba lebetingenasisindvo letaniketwa ngu-Aroni? (Eks. 32:21-24) Nome bewungacabangani ngesimo sengcondvo sa-Aroni ngalesikhatsi yena nasisi wakhe Miriyamu bagceka Mosi ngekutsatsa umfati wakulesinye sive? (Num. 12:1, 2) Yini lebewungayenta ngalesikhatsi ubona Aroni naMosi behluleka kudvumisa Jehova, ngesikhatsi aniketa ema-Israyeli emanti ngendlela lemangalisako eMeribha?Num. 20:10-13.

 12 Kuto tonkhe letimo, Jehova abengamjezisa Aroni ngaso leso sikhatsi. Kodvwa wacondza kutsi Aroni abengasuye umuntfu lomubi. Kubonakala shengatsi Aroni wavumela timo nekuyengwa ngulabanye kutsi kumfulatselise endleleni lenguyonayona. Nome kunjalo, abetsi nakaboniswa emaphutsa akhe awavume ngaleso sikhatsi futsi asekele tehlulelo taJehova. (Eks. 32:26; Num. 12:11; 20:23-27) Jehova wakhetsa kunaka kakhulu kukholwa kwa-Aroni nesimo sakhe sengcondvo sekuphendvuka. Ngemuva kweminyaka leminyenti, Aroni nesitukulwane sakhe bebasolo bakhunjulwa ngekwesaba Jehova.Hla. 115:10-12; 135:19, 20.

13. Yini lokufanele sitihlole kuyo endleleni lesibatsatsa ngayo labo lababutsakatsaka?

13 Kuze sikhone kulungisa indlela yetfu yekucabanga kutsi ifanane neyaJehova, kufanele sihlolisise umbono wetfu ngalabo lababonakala babutsakatsaka. (1 Sam. 16:7) Nasi sibonelo: Yini lesiyentako nasibona umuntfu losemusha angakhetsi tekutijabulisa ngekuhlakanipha nome akhombisa simo sengcondvo sekunganaki? Esikhundleni sekutsi simgceke, kungani singacabangi ngaloko lesingakwenta kute simsite akhule engcondvweni? Kufanele sitsatse sinyatselo sekumsita umuntfu lonjalo, futsi nasenta njalo kucondza kwetfu nelutsandvo lwetfu kutawukhula.

14, 15. (a) Jehova wativa njani ngesikhatsi Elija ete sibindzi kwesikhashana? (b) Ngusiphi sifundvo lesingasifundza endzabeni ya-Elija?

14 Kucatsanisa kucabanga kwetfu nendlela Jehova lenta ngayo kuletinye tinceku takhe lebeticindzetelekile emoyeni, kutasisita kutsi sibe nembono lovulekile ngalabanye. Elija bekangulomunye wato. Nanobe bekakhonile kumelana nebaphrofethi baBhali labangu-450, kodvwa wabaleka nakeva kutsi iNdlovukazi Jezebeli ifuna kumbulala. Ngemuva kwekuhamba emakhilomitha langaba ngu-150 aya eBherisheba wangena ekhatsi ehlane. Asadziniwe kuhamba  elangeni lelishisa bhe, lomphrofethi wahlala ngephansi kwesihlahla futsi “wathandazela kutsi asale asafela khona lapho.”1 Khos. 18:19; 19:1-4.

Jehova wacabanga ngebutsakatsaka ba-Elija futsi watfumela ingilosi kutsi imkhutsate (Fundza tigaba 14, na-15)

15 Wativa njani Jehova ezulwini nakabona umphrofethi wakhe lowetsembekile acindzetelekile? Akayinakanga yini inceku yakhe ngenca nje yekutsi beyicindzeteleke kwesikhashana futsi ite sibindzi? Cha wayinaka! Jehova wacabanga ngebutsakatsaka ba-Elija futsi watfumela ingilosi. Lengilosi yamkhutsata kabili Elija kutsi adle. Ngako luhambo labetalutsatsa belungeke ‘lube ngetulu kwemandla akhe.’ (Fundza 1 Emakhosi 19:5-8, NW.) Ecinisweni, ngaphambi kwekutsi amnikete ticondziso, Jehova wamlalela lomphrofethi futsi watsatsa tinyatselo kute amsekele.

16, 17. Singayilingisa njani indlela Jehova lanakekela ngayo Elija?

16 Singamlingisa njani Nkulunkulu wetfu lonakekelanako? Akukafaneli sisheshe kuniketa bantfu seluleko. (Taga 18:13) Kungaba ncono kutsi sicale ngekuvelana nalabo labacabanga kutsi ‘abakabaluleki’ ngenca yetimo labakuto. (1 Khor. 12:23) Sitawubese siyakhona kwenta ngendlela lefanele, sikhone kubaniketa lusito labaludzinga mbamba.

17 Nasi sibonelo: Cabanga ngaCynthia lesikhulume ngaye ekucaleni, lowashiywa yindvodza yakhe, wasala nemadvodzakati akhe lamabili. Batikhandza basele bodvwa. Labanye BoFakazi babasita njani? Uyachaza: “Ngemuva kwekutsi sesibashayele lucingo sabatjela ngaloko lobekusehlele, bafika ekhaya letfu kungakapheli imizuzu lengu-45. Bebakhala. Baba natsi sikhatsi lesingaba ngemalanga lamabili nobe lamatsatfu. Ngenca yekutsi besingakhoni kudla kahle futsi besiva buhlungu lobukhulu, basitsatsa bayewuhlala natsi ekhaya labo kwesikhashana.” Lendzaba isikhumbuta emavi labhalwa nguJakobe, latsi: “Nangabe umzalwane nobe dzadze eswele kwekwembatsa nobe kudla lokwenele kwelilanga, bese lomunye wenu utsi kuye: ‘Hamba ngekuthula, ufutfumale futsi wesutse,’ kodvwa angamniki lokudzingwa ngumtimba wakhe, loko kusita ngani? Ngendlela lefanako, nekukholwa nakute imisebenti kufile.” (Jak. 2:15-17) Ngenca yelusito lolwefika ngesikhatsi luvela kubazalwane nabodzadze basebandleni labo, Cynthia kanye nemadvodzakati akhe batfola emandla, base bakhonta njengemahlahlandlela lasitako ngemuva nje kwetinyanga letisitfupha bahlangabetane nalesimo lesibuhlungu.2 Khor. 12:10.

BANYENTI BANTFU LABAZUZAKO

18, 19. (a) Singabasita njani labo lababutsakatsaka kwesikhashana? (b) Kuzuza bobani nasisita labo lababutsakatsaka?

18 Nangabe uke wagula, kungenteka uyati kutsi kungatsatsa sikhatsi kululama ekuguleni lokucedza emandla. Ngendlela lefanako, umKhristu lobekabutsakatsaka ngenca yetinkinga lanato nobe timo letivivinyako, naye angadzinga sikhatsi kute avusetele buhlobo bakhe naNkulunkulu. Kuliciniso kutsi loyo lesihlanganyela naye kungadzingeka acinise kukholwa kwakhe ngekutsi abe nesifundvo latichubela sona, athantaze, futsi ente naleminye imisebenti yebuKhristu. Kodvwa sitambeketelela yini aze abe sesimeni lesikahle? Ngalesikhatsi asalulama, sitawukhona yini kumkhombisa lutsandvo sibili? Sitawutimisela yini kusita labo lababutsakatsaka kwesikhashana kutsi bative babalulekile futsi babone lutsandvo lwetfu lwebuKhristu?2 Khor. 8:8.

19 Akukafaneli sikhohlwe kutsi nasisekela bazalwane betfu siba nenjabulo letfolakala ngekupha. Kusita tsine kutsi sikhone kukhombisa luvelo kanye nekubeketela. Kodvwa akugcini ngaloko. Kuphindze kusite libandla lonkhe kutsi libe nelutsandvo kanye nebungani. Ngetulu kwako konkhe, silingisa Jehova lotsatsa umuntfu ngamunye njengaloligugu. Ngako-ke sinetizatfu letinhle tekulalela sikhutsato lesitsi kufanele ‘sisite lababutsakatsaka.’Imis. 20:35.

^ sig. 4 Encwadzini yakhe letsi “The Descent of Man,” Charles Darwin wachaza titfo letinyenti temtimba njengaleto “letingenamsebenti.” Lomunye lobekamsekela wavumelana naye kutsi kunetitfo letinyenti “letingenamsebenti” emtimbeni wemuntfu, lokufaka ekhatsi litfunjana kanye nesitfo lesibitwa ngekutsi yi-thymus.

^ sig. 7 Libito lishintjiwe.