Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Sita Labanye Kutsi Bawasebentise Ngalokugcwele Emakhono Abo

Sita Labanye Kutsi Bawasebentise Ngalokugcwele Emakhono Abo

Ngitakweluleka, liso lami lingesuki kuwe.’HLA. 32:8.

1, 2. Jehova unamuphi umbono ngetinceku takhe letisemhlabeni?

BATALI nababukela bantfwana babo batidlalela, bavame kumangala nababona emakhono abo. Mhlawumbe nawe uke wakubona loku. Lomunye umntfwana angaba nelikhono kutemidlalo, kantsi lomunye yena atsandze kudvweba nobe kwakha tintfo. Nanobe kunjalo, ngisho nobe bantfwana banetiphiwo letingafani, batali babo bayakujabulela kubasita kutsi batibone.

2 NaJehova uyabakhatsalela bantfwana bakhe labasemhlabeni. Tinceku takhe talamuhla utibona njengaletiligugu ‘naletifiselekako etiveni.’ (Hag. 2:7, NW.) Tiligugu kakhulu kuye ngesizatfu sekutsi tinekukholwa futsi titinikele kuye. Kodvwa kungenteka uyabona kutsi lamuhla labanye BoFakazi lesikanye nabo, banetiphiwo letinyenti letehlukehlukene. Labanye bazalwane banelikhono lekwetfula tinkhulumo kantsi labanye banelikhono lekuhlela tintfo. Bodzadze labanyenti banelikhono lekufundza letinye tilwimi futsi batisebentise ensimini, kantsi labanye batibonelo letihamba embili tekusekela labo labadzinga sikhutsato nekunakekela labo labagulako. (Rom. 16:1, 12) Akusijabulisi yini kuba sebandleni kanye nemaKhristu lanjalo?

3. Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo kulesihloko?

3 Kodvwa kungenteka kutsi lamanye emaKhristu lesikanye nawo lokufaka ekhatsi bazalwane labasebasha nobe labasandza  kubhajatiswa, basengakativa bemukelekile ebandleni. Singabasita njani kutsi bawasebentise ngalokugcwele emakhono abo? Kungani kufanele setame kubuka lokuhle kubo, futsi sibe nembono lofanana newaJehova ngabo?

JEHOVA UBUKA LOKUHLE ETINCEKWINI TAKHE

4, 5. Indzaba lesencwadzini yeTikhulu 6:11-16 iveta njani kutsi Jehova uyawabona emakhono etinceku takhe?

4 Tindzaba letinyenti letiseBhayibhelini tiveta ngalokucacile kutsi Jehova akagcini nje ngekubona lokuhle etincekwini takhe, kodvwa uphindze abone nemakhono ato. Nasi sibonelo: Ngesikhatsi Gideyoni akhetfwa kutsi akhulule bantfu baNkulunkulu ekucindzetelweni ngemaMidiyani, kungenteka wetfuka ngesikhatsi ingilosi itsi kuye: “Simakadze unawe, chawe lelinemandla.” Kuyabonakala kutsi ngaleso sikhatsi Gideyoni abetiva ete ngisho nalamancane ‘emandla.’ Bekunetintfo lebetimenta angabate futsi angatetsembi. Kodvwa njengobe kwavetwa ngulamavi labeshiwo ngulengilosi, Jehova abebona lokuhle kulenceku yakhe kunaloko yona lebeyitibona ingiko.Fundza Tikhulu 6:11-16.

5 Jehova abemetsemba Gideyoni kutsi abengakhona kuwakhulula ema-Israyeli ngobe abewabonile emakhono akhe. Ingilosi yaJehova beyimbonile Gideyoni ngesikhatsi abhula kolo ngawo onkhe emandla akhe. Kodvwa ikhona lenye intfo leyabonwa ngulengilosi. Ngetikhatsi teliBhayibheli balimi bebavame kubhula kolo endzaweni levulekile kuze umoya uphephule emakhoba. Intfo lemangalisako kutsi Gideyoni abebhulela kolo etjeni lekuhluta liwayini endzaweni lesitsekile kute emaMidiyani angasiboni sivuno sakhe lesincane. Lelo bekulisu lelihle kakhulu! Akusimangalisi-ke kutsi kuJehova, Gideyoni abengesuye nje umlimi lokhonako kubona ingoti, kodvwa abeyindvodza lehlakaniphile. Jehova wawabona emakhono akhe futsi wamsita.

6, 7. (a) Umbono waJehova ngemphrofethi Amose bewehluke njani embonweni walamanye ema-Israyeli ngaye? (b) Yini leveta kutsi Amose abengumuntfu lonelwati?

6 Ngendlela lefanako, indzaba yemphrofethi Amose isikhombisa kutsi Jehova wawabona emakhono alenceku yakhe nanobe labanyenti bebayitsatsa njengemuntfu longakabaluleki. Amose watichaza ngekutsi ungumelusi wetimvu nemnakekeli wetitselo tetihlahla temakhiwa—lamanyenti awo labetsatfwa njengekudla kwalabeswele. Ngesikhatsi Jehova akhetsa Amose kutsi ehlulele umbuso waka-Israyeli wetive letilishumi lobewukhonta titfombe, kungenteka lamanye ema-Israyeli acabanga kutsi Jehova abekhetse kabi.Fundza Amose 7:14, 15.

7 Amose abesuka endzaweni yasemakhaya, kodvwa lwati labenalo ngemasiko angaleso sikhatsi nangebabusi labebabusa, lwafakazela kutsi abengumuntfu lotinakako tintfo. Kuyabonakala kutsi abetati kahle timo taka-Israyeli, futsi njengobe abesebentisana nebatsengisi labebahamba etindzaweni letehlukahlukene, kungenteka abenelwati ngetive letibomakhelwane. (Amo. 1:6, 9, 11, 13; 2:8; 6:4-6) Letinye tati teliBhayibheli talamuhla titsi Amose abenelikhono lelihle lekubhala. Lomphrofethi akazange agcine ngekusebentisa emagama lamelula futsi lanesisindvo, kodvwa abenelikhono lekubhala ngetindzaba letifananako nekusebentisa emahlaya. Kuyacaca-ke kutsi sibindzi Amose labenaso ngesikhatsi ehlulela Amaziya umphristi lokhohlakele, safakazela kutsi Jehova abekhetse umuntfu lokahle nekutsi abengakhona kusebentisa emakhono akhe lokungenteka ekucaleni abengabonakali.Amo. 7:12, 13, 16, 17.

8. (a) Jehova wamcinisekisa ngani Davide? (b) Kungani emavi lakuTihlabelelo 32:8 asikhutsato kulabo labangatetsembi nome labete emakhono?

8 Jehova uyawabona emakhono ato tonkhe tinceku takhe. Wacinisekisa iNkhosi Davide kutsi abetawuhlala ayinika sicondziso futsi ‘liso lakhe lingesuki kuyo.’ (Fundza Tihlabelelo 32:8.) Uyabona yini  kutsi kungani loku kusikhutsata? Nanobe kungenteka kutsi asitetsembi, Jehova angasisita kutsi sincobe butsakatsaka betfu futsi sifeze imigomo lebesingacabangi kutsi singake siyifeze. Njengobe nje umceceshi abukisisa umcanci wentsaba losafundza kute amsite kutsi abambelele etindzaweni letikahle, naJehova ukulungele kusinika ticondziso kute buhlobo betfu naye butfutfuke. Jehova angasebentisa nemaKhristu lesikanye nawo kute asisite sibone emakhono etfu. Angakwenta njani loko?

BUKA LOKUHLE KULABANYE

9. Singasisebentisa njani sikhutsato saPawula lesimayelana ‘nekucabangela’ labanye?

9 Pawula wakhutsata onkhe emaKhristu kutsi ‘acabangele’ labanye lakholwa nabo. (Fundza Filiphi 2:3, 4.) Ingcikitsi yaleseluleko saPawula ikutsi kufanele sitinake tiphiwo talabanye futsi sibancome. Sitiva njani nangabe lomunye umuntfu asibonga ngentfutfuko lesiyentile? Etikhatsini letinyenti sivame kukhutsateka kutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kute sichubeke sitfutfuka. Ngendlela lefanako, nasiwancoma lamanye emaKhristu ngalokuhle lakwentako, loko kungawasita kutsi atfutfuke futsi akhulise buhlobo bawo naNkulunkulu.

10. Bobani lokufanele sibanake kakhulu?

10 Bobani lokufanele sibanake kakhulu? Kuliciniso kutsi sonkhe siyakudzinga kunakwa ngaletinye tikhatsi. Nanobe kunjalo, bazalwane labasebasha nalabasandza kubhajatiswa kudzingeka babone kutsi abashiyelwa ngephandle emisebentini yelibandla. Loku kungabasita babone kutsi bemukelekile ebandleni. Ngakulokunye, nangabe singabanaki bazalwane labanjalo bangaphelelwa sifiso sekwetama kufinyelela imisebenti leminyenti ebandleni, kantsi liVi laNkulunkulu libakhutsata kutsi betame kuyifinyelela.1 Thim. 3:1.

11. (a) Lomunye lomdzala welibandla walisita njani lijaha lelitsite kutsi lincobe emahloni? (b) Ngusiphi sifundvo losifundzako endzabeni yaJulien?

11 Ludovic, longulomdzala lowakujabulela kunakwa ngalendlela ngesikhatsi asemncane utsi: “Nangimkhatsalela sibili umzalwane lotsite, uvele atfutfuke ngekushesha.” Nakakhuluma ngaJulien lolijaha lelinemahloni, Ludovic utsi: “Njengobe Julien abengatetsembi futsi ahle aba nenkhani, indlela labekenta ngayo tintfo beyehlukile. Kodvwa bengibona kutsi abenemusa futsi afuna kusita labanye ebandleni. Ngako esikhundleni sekutsi ngisole tisusa takhe nganaka tintfo letinhle kuye futsi ngetama kumkhutsata.” Ngekuhamba kwesikhatsi, Julien wakufanela kuba yinceku lesebentako futsi nyalo ulihlahlandlela lelivamile.

BASITE BAWASEBENTISE NGALOKUGCWELE EMAKHONO ABO

12. Yini lokudzingeka siyente kuze sikhone kusita labanye bawasebentise ngalokugcwele emakhono abo? Niketa sibonelo.

12 Kuyabonakala kutsi kuze sikhone kusita labanye bawasebentise ngalokugcwele emakhono abo, kudzingeka kutsi sibe nekucondza. Njengobe lokuhlangenwe nako kwaJulien kuvetile, kungase kudzingeke kutsi singabunaki butsakatsaka balotsite kute sikhone kubona buntfu bakhe lobuhle kanye nemakhono akhe langahle atfutfukiswe. Loku kuyafana nembono Jesu labenawo ngemphostoli Phetro. Nanobe Phetro ngaletinye tikhatsi bekabonakala angakacini, kodvwa Jesu wabiketela kutsi bekatawucina njengelidvwala.Joh. 1:42.

13, 14. (a) Bhanabasi wakukhombisa njani kucondza endzabeni yaMakho? (b) Lomunye umzalwane losemusha wazuza njani ngekutfola lusito lolufanana nalolo lolwatfolwa nguMakho? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

13 Bhanabasi wakhombisa kucondza lokufanako endzabeni yaJohane, lobekaphindze abitwe ngeligama lesiRoma lelitsi Makho. (Imis. 12:25) Ngesikhatsi Pawula anaBhanabasi eluhambeni lwekucala lwetitfunywa telivangeli, Makho “abebalekelela” anakekela tidzingo tabo. Nanobe kunjalo, nabefika ePhamfiliya, Makho wabashiya bangakalindzeli. Ngako kwadzingeka kutsi  bahambe bodvwa baye ngasenyakatfo futsi bendlule endzaweni lebeyidvume ngetigebengu. (Imis. 13:5, 13) Nanobe kunjalo, Bhanabasi akazange anake kungetsembeki kwaMakho, futsi ngekuhamba kwesikhatsi wasebentisa litfuba lalitfola kute acedzele kumcecesha. (Imis. 15:37-39) Loku kwasita Makho losemusha kutsi avutfwe njengenceku yaJehova. Lesikunakako kutsi Makho abeseRoma ngalesikhatsi Pawula aboshiwe, futsi naye bekakhona ngalesikhatsi Pawula avusela emaKhristu asebandleni laseKholose, futsi lomphostoli wakhuluma kahle ngaye. (Khol. 4:10) Cabanga ngendlela lokungenteka Bhanabasi wajabula ngayo ngalesikhatsi Pawula acela lusito lwaMakho.2 Thim. 4:11.

14 Alexandre, losandza kuba ngulomdzala welibandla, ukhumbula indlela lazuza ngayo kulomunye umzalwane lobekanekucondza. Utsi: “Ngalesikhatsi ngisesemncane bengikutfola kumatima kuthantaza embikwebantfu labanyenti. Lomunye lomdzala welibandla wangikhombisa kutsi ngingatilungiselela njani futsi ngenteni kuze ngikhululeke kakhudlwana. Kunekutsi angasanginiketi tabelo, wanginiketa ematfuba lamanyenti ekuthantaza emihlanganweni yangaphambi kwekuya ensimini. Ngekuhamba kwesikhatsi, ngatetsemba kakhudlwana.”

15. Pawula wakhombisa njani kutsi uyabancoma bazalwane bakhe?

15 Nasibona lokuhle kulomunye umKhristu, siyamncoma yini? Encwadzini yebaseRoma sehluko 16, Pawula wancoma bazalwane labangetulu kwa-20 ngenca yalokuhle lebekakubona kubo, futsi lobekubenta batsandzeke kuye. (Rom. 16:3-7, 13) Nasi sibonelo: Pawula wavuma kutsi Andronikhusi naJuniyasi besebabe balandzeli baKhristu sikhatsi lesidze kunaye futsi wagcamisa kubeketela kwabo njengemaKhristu. Pawula waphindze wakhuluma kahle ngamake waRufusi futsi wambonga ngelutsandvo labekambonise lona esikhatsini lesendlulile.

Frédéric (longesencele) wakhutsata Rico kutsi ahlale atimisele kukhonta Jehova (Fundza sigaba 16)

16. Ungaba yini umphumela wekuncoma umuntfu losemusha?

16 Kungaba nemiphumela lemihle nangabe sincoma bantfu ngalokusuka enhlitiyweni. Cabanga ngendzaba yaRico, umfana lomncane waseFrance, lobekadvunyatwe kutsi babe wakhe lobekangasuye Fakazi abengafuni kutsi abhajatiswe. Rico wacabanga kutsi bekufanele alindze kuze kube ngulapho sekakhona kutimela yena kute akhonte Jehova ngalokugcwele. Bekumkhatsata kutsi nasesikolweni bekahlekwa. Frédéric, longulomdzala welibandla lowacelwa kutsi afundzele Rico, utsi: “Ngamncoma Rico ngobe kuphikiswa labehlangana nako bekuveta kutsi bekanesibindzi sekumelela kukholwa kwakhe.” Lamavi lasikhutsato enta Rico kutsi achubeke atimisele kuhlala asibonelo futsi amsita waba nebuhlobo lobuhle nababe wakhe. Ngako Rico wabhajatiswa ngalesikhatsi aneminyaka lengu-12 budzala.

Jérôme (longesekudla) wasita Ryan kutsi abe sitfunywa selivangeli (Fundza sigaba 17)

17. (a) Singabasita njani bazalwane betfu kutsi batfutfuke? (b) Lesinye sitfunywa selivangeli sakhombisa njani kutsi sinendzaba nebazalwane labasebasha, futsi kwaba namuphi umphumela?

17 Sikhatsi ngasinye nasibabonga bazalwane betfu ngetabelo labatente kahle nobe ngemetamo yabo lekhombisa kutimisela,  sisuke sibakhutsata kutsi bachubeke bakhonta Jehova ngalokugcwele. Sylvie, * losakhonte iminyaka leminyenti eBethel yaseFrance watsi bodzadze bangaba nendzima ekuncomeni bazalwane. Waphindze watsi bodzadze bayakhona kunaka tintfo lokungenteka kutsi bazalwane abatinaki. Ngako “sikhutsato sabo singengeta kuloko lokushiwo bazalwane labanalokuhlangenwe nako.” Wachubeka watsi: “Kuncoma labanye ngikutsatsa njengemsebenti lobalulekile.” (Taga 3:27) Jérôme, lositfunywa selivangeli eFrench Guiana, sewusite bazalwane labanyenti labasebasha kutsi bakhone kuba titfunywa telivangeli. Utsi: “Ngibonile kutsi nangincoma bazalwane labasebasha ngemakhono labanawo ekushumayela nobe ngetimphendvulo tabo letinhle, kutetsemba kwabo kuyakhula. Ngenca yaloko, babese batfutfukisa emakhono abo.”

18. Kungani kuzuzisa kusebenta nebazalwane labasebasha?

18 Singabakhutsata labo lesikholwa nabo kutsi batfutfukise buhlobo babo naNkulunkulu ngekutsi sisebente nabo. Lomdzala welibandla angase acele umzalwane losemusha lonelikhono lekusebentisa bongcondvomshini kutsi aphrinte kwatiswa lokutfolakala ekhelini le-Internet lelitsi jw.org, lokungakhutsata labakhulile labete bongcondvomshini. Nangabe unemsebenti lokufanele uwente eHholweni LeMbuso, kungaba njani kutsi ucele losemusha atewusebenta nawe? Tinyatselo letinjengaleti tingakuniketa litfuba lekubona emakhono alabasebasha bese uyakhona kubancoma futsi uyibone nemiphumela.Taga 15:23.

LUNGISELELA LIKUSASA

19, 20. Kungani kufanele sisite labanye kutsi batfutfuke?

19 Ngesikhatsi Jehova akhetsa Joshuwa kutsi ahole sive sema-Israyeli, watjela Mosi kutsi ‘acinise’ futsi ‘akhutsate’ Joshuwa. (Fundza Dutheronomi 3:28.) Bantfu labanyenti lamuhla baba yincenye yenhlangano yaJehova. Onkhe emaKhristu lanalokuhlangenwe nako, hhayi nje labadzala belibandla kuphela, angabasita bazalwane labasebasha nalabo labasandza kuhlanganyela kutsi bawasebentise ngalokugcwele emakhono abo. Ngekwenta njalo, labanyenti bangakhona kungenela umsebenti wasikhatsi sonkhe, futsi banyenti ‘labatakufanela kahle kufundzisa labanye.’2 Thim. 2:2.

20 Ngisho nobe sihlanganyela ebandleni lelinesikhatsi lesidze likhona nobe ecenjini lelisatfutfuka, shengatsi singalungiselela likusasa. Lokungasisita kutsi sikhone kwenta njalo kutsi silingise Jehova, lohlale abuka lokuhle etincekwini takhe.

^ sig. 17 Libito lishintjiwe.