Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Imibuto Levela Kubafundzi

Imibuto Levela Kubafundzi

Jesu watjela baSadusi kutsi bantfu labavusiwe “ngeke bashade nobe bendze.” (Lukha 20:34-36) Abekhuluma ngeluvuko lwasemhlabeni yini?

Lombuto ubalulekile, ikakhulukati kulabo labafelwe balingani babo bemshado. Bantfu labanjalo bangaba nesifiso sekuphindze bashade nebalingani babo labavusiwe emhlabeni lomusha. Lomunye umfelwa watsi: “Mine nemfati wami asizange sikhetse kwehlukana. Bekusifiso setfu kukhonta Jehova sikanye kanye njengendvodza nemfati kuze kube phakadze. Leyo ndlela lebengitiva ngayo ayikashintji.” Sikhona yini sizatfu lesivakalako lesingasenta setsembe kutsi labavusiwe bangaphindze bashade? Kalula nje, ngeke sati.

Sekuphele iminyaka leminyenti tincwadzi tetfu titsi lamavi aJesu lamayelana neluvuko nekushada kungenteka akhuluma ngeluvuko lwasemhlabeni, nangekutsi labo labavuselwa ekuphileni emhlabeni lomusha ngeke bashade. * (Mat. 22:29, 30; Mak. 12:24, 25; Luk. 20:34-36) Nanobe singeke sigomele, kungenteka yini kutsi lamavi aJesu akhuluma ngeluvuko lwasezulwini? Asesihlole loko lokwashiwo nguJesu.

Cabanga ngalendzaba Jesu labekhuluma ngayo. (Fundza Lukha 20:27-33.) BaSadusi labebangakholelwa eluvukweni, betama kugiba Jesu ngembuto lomayelana neluvuko kanye nemshado wekungenwa. * Jesu wabaphendvula watsi: “Bantfu balesikhatsi bayashada futsi bayendza, kodvwa labo labafanelwe kutfola kuphila esikhatsini lesitako kanye nekuvuswa kulabafile, ngeke bashade nobe bendze. Ecinisweni, ngeke basafa, ngobe batawube sebafana netingilosi, futsi sebabantfwana baNkulunkulu, ngenca yekutsi batawube sebavusiwe ekufeni.”Luk. 20:34-36.

Kungani tincwadzi tetfu betitsi kungenteka Jesu abekhuluma ngeluvuko lwasemhlabeni? Leso siphetfo sisekelwe emibonweni lemibili leyinhloko. Wekucala, kucatjangwa kutsi kungenteka baSadusi bebacabanga ngeluvuko lwasemhlabeni nekutsi kungenteka Jesu wabaphendvula mayelana nalo. Wesibili, ekugcineni kwemphendvulo yakhe, Jesu wakhuluma nga-Abrahama, Isaka naJakobe—emadvodza letsembekile lanelitsemba lekuvuselwa emhlabeni.—Luk. 20:37, 38.

Nobe kunjalo, kungenteka kutsi Jesu abekhuluma ngeluvuko lwasezulwini. Yini lengasenta sifinyelele kuleso siphetfo? Asesicoce ngemisho lemibili leyinhloko.

‘Labo labafanelwe kutfola . . . kuvuswa kulabafile.’ Labagcotjiwe labetsembekile kutsiwa ‘bawufanele uMbuso waNkulunkulu.’ (2 Thes. 1:5, 11) Kutsiwe balungile futsi bakufanele kuphila ngesisekelo semhlatjelo wenhlawulo, ngako abafi njengetoni. (Rom. 5:1, 18; 8:1) Labagcotjiwe kutsiwa “bayajabula futsi bangcwele” futsi kubafanele kuvuselwa ezulwini. (Semb. 20:5, 6) Ngalokwehlukile, labo labatawuvuselwa ekuphileni kwasemhlabeni batawufaka ekhatsi “nalabangakalungi.” (Imis. 24:15) Kungashiwo yini kubo kutsi ‘balufanele’ luvuko?

“Ngeke basafa.” Lamanye emahumusho abeka lamavi ngekutsi “abasafi” nangekutsi  “kufa sekute emandla kubo.” Labagcotjiwe labacedza kuphila kwabo kwasemhlabeni betsembekile, bavuselwa ezulwini futsi batfola kuphila lokute kufa—lokungapheli nalokungaphatamiseki. (1 Khor. 15:53, 54) Kufa sekute emandla kulabo labavuselwa ezulwini. *

Nasicabanga ngaloko lesesicoce ngako, ngusiphi siphetfo lesingafinyelela kuso? Kungenteka kutsi emavi aJesu lamayelana nekushada neluvuko akhuluma ngeluvuko lwasezulwini. Nangabe kunjalo, emavi akhe angasitjela tintfo letinyenti ngalabo labavuselwa ekuphileni kwasezulwini: Abasashadi, abafi, futsi ngandlela tsite bangafana netingilosi—tidalwa temoya letihlala ezulwini. Nobe kunjalo, lesiphetfo siphakamisa imibuto leminyenti.

Wekucala, kungani Jesu akhuluma ngeluvuko lwasezulwini nakaphendvula baSadusi, lokungenteka bebacabanga ngeluvuko lwasemhlabeni? Jesu abengahlali abaphendvula ngendlela lebebacabanga ngayo labo lebebamphikisa. Nasi sibonelo: KumaJuda labefuna ngenkhani kutsi ente sento lesitsite, watsi: “Dzilitani lelithempeli, mine ngitalivusa ngemalanga lamatsatfu.” Kungenteka Jesu bekati kutsi acabanga ngesakhiwo selithempeli, “kodvwa yena abekhuluma ngelithempeli lelingumtimba wakhe.” (Joh. 2:18-21) Mhlawumbe Jesu wabona kute sidzingo sekuphendvula labaSadusi labangaketsembeki, labebangakholelwa eluvukweni nobe ekubeni khona kwetingilosi. (Taga 23:9; Mat. 7:6; Imis. 23:8) Esikhundleni saloko, kungenteka abefuna kwembula emaciniso lamayelana neluvuko lwasezulwini kute kuzuze bafundzi bakhe labatfobekile, labebatawuvuselwa ezulwini ngalelinye lilanga.

Wesibili, kungani Jesu aphetsa inkhulumo yakhe ngekukhuluma nga-Abrahama, Isaka naJakobe labatawuvuselwa ekuphileni kwasemhlabeni? (Fundza Matewu 22:31, 32.) Naka kutsi Jesu ucala inkhulumo yakhe ngalamadvodza letsembekile ngemavi latsi “mayelana nekuvuswa kwalabafile.” Lamavi kungenteka aveta kutsi Jesu besekatawukhuluma ngalokunye. Acaphuna tincwadzi taMosi lebetemukelwa baSadusi, Jesu wasebentisa emavi Jehova lawasho kuMosi ngesikhatsi sihlahla sivutsa kute anikete bufakazi lobubanti bekutsi luvuko lwasemhlabeni luyinjongo yaNkulunkulu letawufezeka.Eks. 3:1-6.

Wesitsatfu, nangabe emavi aJesu lamayelana neluvuko nemshado asebenta eluvukweni lwasezulwini, loko kusho kutsi labo labatawuvuselwa emhlabeni batawuphindze bashade yini? LiVi laNkulunkulu alisiniketi imphendvulo lecondzile yalombuto. Nangabe Jesu abekhuluma ngeluvuko lwasezulwini, emavi akhe akaveti lutfo lolumayelana nekutsi labo labatawuvuselwa emhlabeni batawukwati kushada emhlabeni lomusha.

Kwamanje, siyati kutsi liVi laNkulunkulu lisho ngalokucacile kutsi labo labashadene behlukaniswa kufa. Ngako-ke, umfelwa nobe umfelokati akukafaneli atisole nakancuma kuphindze ashade. Lesi sincumo semuntfu ngamunye futsi umuntfu lowente njalo akukafaneli anyembenywe ngekufuna umlingani wemshado lotamdvudvuta.Rom. 7:2, 3; 1 Khor. 7:39.

Siyacondza kutsi singaba nemibuto leminyenti mayelana nekuphila emhlabeni lomusha. Esikhundleni sekutsi sicombelele timphendvulo taleyo mibuto, sitawubona ngekuhamba kwesikhatsi kutsi kutawentekani. Kodvwa naku lesingaciniseka ngako: Bantfu labetsembekile batawujabula, ngobe Jehova utawenetisa tonkhe tidzingo netifiso tabo ngendlela lenhle kakhulu.Hla. 145:16.

^ sig. 4 Fundza Sicongosekulindza sangaJune 1, 1987, emakhasi 30-31, ngesiZulu.

^ sig. 5 Etikhatsini teliBhayibheli, umshado wekungenwa bewulisiko lapho khona indvodza beyishada nemfati wemnakabo lofe ete indvodzana, kuze atale titukulwane letitawuvusa umuti wemnakabo.Gen. 38:8; Dut. 25:5, 6.

^ sig. 9 Labo labavuselwa emhlabeni batawutfola kuphila lokuphakadze hhayi kuphila lokute kufa. Kuze ufundze kabanti ngemehluko emkhatsini wekuphila lokute kufa nekuphila lokuphakadze, fundza Sicongosekulindza sanga-April 1, 1984, emakhasi 30-31, ngesiNgisi.