Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Sebentisa LiVi LaNkulunkulu​—Ngobe Liyaphila!

Sebentisa LiVi LaNkulunkulu​—Ngobe Liyaphila!

“Livi laNkulunkulu liyaphila, linemandla.”​—HEB. 4:12.

1, 2. Ngusiphi sabelo Jehova lasiniketa Mosi, futsi yini lamcinisekisa ngayo?

UCABANGA kutsi bowungativa njani kube bekungadzingeka ume embikwembusi wemhlaba lonemandla futsi umelele bantfu baJehova? Kungenteka bewungativa ukhatsatekile, ungafaneleki, futsi wesaba. Bewungakulungiselela njani loko lotakusho? Yini lebewungayenta kute emavi akho abe nesisindvo njengobe umelele Nkulunkulu longusomandla?

2 Mosi abesesimeni lesifanako. Jehova bekatjele Mosi, ‘umuntfu lotfobekile kwendlula wonkhe umuntfu labekhona emhlabeni,’ kutsi abemtfuma kuFaro kute akhulule bantfu bakhe ekucindzetelweni nasekubeni tigcili eGibhithe. (Num. 12:3) Tintfo lebetitawentiwa nguFaro betitawukhombisa kutsi abeyindvodza lengalaleli naletigcabhako. (Eks. 5:1, 2) Nanobe kunjalo, Jehova bekafuna Mosi atjele Faro kutsi akhulule tigidzi tema-Israyeli. Siyabona kutsi kungani Mosi abuta Jehova watsi: “Ngingubani mine kutsi ngingaya kuFaro, ngiyewukhipha ema-Israyeli eGibhithe?” Kungenteka Mosi wativa angafaneleki futsi angeke akhone kusifeza lesabelo. Kodvwa Nkulunkulu wamcinisekisa kutsi bekangeke abe yedvwana. Jehova watsi: “Mine, ngitawuba nawe.”​—Eks. 3:9-12.

3, 4. (a) Bekesabani Mosi? (b) Nguyiphi indlela longatitfola ngayo usesimeni lesifana nesakhe?

3 Bekesabani Mosi? Kungenteka abesaba kutsi Faro abengeke amemukele nome amlalele umuntfu longummeleli waJehova  Nkulunkulu. Mosi abesaba nekutsi bantfu bakubo bebangeke betsembe kutsi Jehova ukhetse yena kute abakhiphe eGibhithe. Kungako atsi kuJehova: “Ngitawutsini, nangitawutsi ngiyabatjela labantfu bangete bangikholwa bangangilaleli nekungilalela bangitjele batsi: ‘Nkulunkulu akaze abonakale kuwe’?”​—Eks. 3:15-18; 4:1.

4 Imphendvulo Jehova layinika Mosi kanye netintfo letenteka ngemuva kwaloko tingafundzisa ngamunye wetfu sifundvo lesibalulekile. Kuliciniso kutsi kungenteka kungadzingeki kutsi ume embikwesikhulu sahulumende. Kodvwa uke ukutfole kulukhuni yini kukhuluma ngaNkulunkulu kanye nangeMbuso wakhe ngisho nakubantfu labavamile lohlangana nabo malanga onkhe? Nangabe kunjalo, cabanga ngaloko lesingakufundza kulokwenteka kuMosi.

“YINI LENA LESESANDLENI SAKHO?”

5. Yini Jehova layinika Mosi, futsi loko kwakucedza njani kwesaba kwakhe? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

5 Ngesikhatsi Mosi atsi wesaba kutsi ngeke bamlalele, Nkulunkulu wamsita kute akulungele kuhlangabetana naloko lobekuseta. Kulandzisa lokusencwadzini ya-Eksodusi kutsi: “Simakadze wambuta [Mosi] watsi: ‘Yini lena lesesandleni sakho?’ Waphendvula watsi: ‘Yindvuku.’ Simakadze watsi: ‘Yijike phansi.’ Mosi wayijika phansi, yagucuka lendvuku yaba yinyoka. Mosi wayibalekela. Simakadze watsi kuMosi: ‘Yelula sandla sakho uyibambe ngemsila.’ Ngako Mosi welula sandla sakhe wayibamba ngemsila, yagucuka yaba yindvuku futsi esandleni sakhe. Simakadze wachubeka watsi: ‘Uyakwenta loko-ke embikwema-Israyeli kuze akukholwe kutsi Simakadze . . . utibonakalisile kuwe.’” (Eks. 4:2-5) Nkulunkulu waniketa Mosi intfo lebeyitawufakazela kutsi umlayeto wakhe bewuvela kuye. Loko bantfu lebebangakubona shengatsi kuyindvuku lengasho lutfo, kwaba yintfo lephilako ngemandla aNkulunkulu! Lesimangaliso besitawenta emavi aMosi abe nesisindvo, sente kucace kutsi abesekelwa nguJehova. Ngako Jehova wamtjela watsi: “Ubotsatsa lendvuku yakho uhambe nayo utakwenta ngayo imimangaliso.” (Eks. 4:17) Njengobe abenebufakazi beligunya laNkulunkulu esandleni sakhe, Mosi abengakhona kuya kuFaro futsi ngesibindzi amelele Nkulunkulu weliciniso kanye nebantfu bakhe.​—Eks. 4:29-31; 7:8-13.

6. (a) Yini lokufanele ibe sesandleni setfu nasishumayela, futsi ngani? (b) Chaza kutsi kungayiphi indlela ‘livi laNkulunkulu liphila’ futsi “linemandla.”

6 Lombuto lotsi: “Yini lena lesesandleni sakho?” ungabutwa nakitsi nasiphuma siyewushumayela ngemlayeto weliBhayibheli kulabanye. Etimeni letinyenti, liBhayibheli lisuke lisesandleni setfu, futsi sisuke sikulungele kulisebentisa. Nanobe labanye bangatsatsa liBhayibheli njengencwadzi lengasho lutfo, kodvwa Jehova ukhuluma natsi asebentisa liVi lakhe leliphefumulelwe. (2 Phet. 1:21) Licuketse tetsembiso taNkulunkulu letimayelana netintfo letisetawenteka ngephansi kweMbuso wakhe. Kungako umphostoli Pawula abengabhala atsi: “Livi laNkulunkulu liyaphila, linemandla.” (Fundza Hebheru 4:12.) Tonkhe tetsembiso taJehova tiya ngasekugcwalisekeni, futsi tonkhe titawufezeka. (Isa. 46:10; 55:11) Nangabe umuntfu akucondza loko ngeliVi laJehova, loko lakufundzako eBhayibhelini kungaba nemandla lamakhulu ekuphileni kwakhe.

7. ‘Singaliphatsa njani livi leliciniso ngendlela lefanele’?

7 Jehova usinike liVi lakhe leliphilako lesingalisebentisa kute sinikete bufakazi bekutsi umlayeto wetfu wetsembekile futsi uvela kuye. Akusimangalisi-ke kutsi ngemuva kwekubhalela emaHebheru, Pawula wabese ukhutsata Thimothi labemcecesha kutsi ‘ente konkhe lokusemandleni akhe kute aphatse livi leliciniso ngendlela lefanele.’ (2 Thim. 2:15) Singasisebentisa njani leseluleko saPawula? Ngekutsi sifundze imibhalo lekhetfwe kahle lengakhona kufinyelela tinhlitiyo talabo labatawube basilalele. Emapheshana lakhululwa nga-2013 entelwe kusisita kutsi sikhone kukwenta loko.

 FUNDZA UMBHALO LOWUKHETSE KAHLE!

8. Yini leyashiwo ngulomunye umbonisi wemsebenti ngalamapheshana lamasha?

8 Onkhe lamapheshana lamasha abhalwe ngendlela lefanako. Nangabe sikhona kusebentisa linye lawo, singakhona kuwasebentisa onkhe. Kumelula yini kuwasebentisa? Lomunye umbonisi wemsebenti eHawaii, eMelika wabhala: “Besingati kutsi lamathulusi lamasha atawuphumelela kangaka nasishumayela emtini ngemuti nasetindzaweni tawonkhe wonkhe.” Utfole kutsi indlela lamapheshana labhalwe ngayo yenta bantfu bakhone kuphendvula melula, futsi loko kuvamise kuholela encociswaneni lemnandzi. Lomzalwane ucabanga kutsi loku kwentiwa ngulombuto kanye netimphendvulo letinyenti umuntfu langakhetsa kuto letingembili kwalelipheshana. Umnikati welikhaya akudzingeki akhatsateke ngekutsi utawuphendvula kabi.

9, 10. (a) Emapheshana etfu asikhutsata njani kutsi sisebentise liBhayibheli? (b) Ngumaphi emapheshana lokutfole kuphumelela kuwasebentisa, futsi ngani?

9 Lipheshana ngalinye lisikhutsata kutsi sifundze umbhalo lokhetfwe kahle. Nasi sibonelo, buka lipheshana lelitsi Kuyoke Kuphele Yini Kuhlupheka? Ngisho nobe umnikati welikhaya angaphendvula atsi “kutawuphela,” “angeke kuphele,” nobe atsi “mhlawumbe,” ungabese uvula ekhasini lelingekhatsi futsi umane utsi: “Naku lokushiwo liBhayibheli.” Ngemuva kwaloko, fundza Sembulo 21:3, 4.

10 Ngendlela lefanako nasisebentisa lipheshana lelitsi Ngumuphi Umbono Lonawo NgeliBhayibheli? akunendzaba kutsi umnikati welikhaya ukhetsa yiphi imphendvulo kuleti letintsatfu letisekhasini lekucala. Vele uvule ekhasini lelilandzelako, futsi utsi: “LiBhayibheli litsi ‘yonkhe imiBhalo iphefumulelwe nguNkulunkulu.’” Ungengeta utsi: “Ecinisweni kunyenti lokushiwo ngulelivesi.” Ngemuva kwaloko vula liBhayibheli lakho, futsi ufundze 2 Thimothi 3:16, 17.

11, 12. (a) Ngukuphi kwenetiseka longakutfola ensimini? (b) Emapheshana angakusita njani kutsi ulungiselele kubuyela kulococe nabo?

11 Indlela umnikati welikhaya latawuphendvula ngayo itawukhomba kutsi kungakanani leningakufundza kulelipheshana futsi nicoce ngako. Kunobe ngukuphi, ngaphandle nje kwekunika bantfu lamapheshana, utawutfola kwenetiseka ngekwati kutsi ubafundzele liVi laNkulunkulu​—ngisho nobe ukhone kufundza livesi linye nome mabili ekuhambeleni kwekucala. Ngekuhamba kwesikhatsi, ungachubeka nalencociswano.

 12 Ekhasini lelingemuva kwelipheshana ngalinye, kunembuto longephansi kwesihloko lesitsi “Longacabanga Ngako” kanye nemavesi leningacoca ngawo nawubuyela kulococe naye. Kulelipheshana lelitsi Unamuphi Umbono Ngelikusasa? umbuto leningacoca ngawo nawubuyela utsi: “Nkulunkulu utawugucula njani lomhlaba, ube yindzawo lekahle?” Kucashunwe umbhalo waMatewu 6:9, 10 naDanyela 2:44. Kulelipheshana lelitsi Vele Bangaphindze Baphile Yini Bantfu Labafile? umbuto wakhona utsi: “Kwentiwa yini kutsi siguge siphindze sife?” Kucashunwe umbhalo waGenesisi 3:17-19 naRoma 5:12.

13. Chaza indlela yekusebentisa lamapheshana kute ucalise tifundvo teliBhayibheli.

13 Sebentisa lamapheshana kute utfutfuke ekucaliseni tifundvo teliBhayibheli. Nangabe umuntfu asikena ikhodi (i-QR code) lengemuva kwalelipheshana, utawungena ekhelini letfu le-Internet futsi atfole lokutsite lokutamkhutsata kutsi afundze liBhayibheli. Lamapheshana aphindze akhulume nangencwajana letsi Tindzaba Letimnandzi Letivela KuNkulunkulu futsi akhomba umuntfu esifundvweni lesitsite kuyo. Nasi sibonelo: Lipheshana lelitsi Ngubani Mbambambamba Lolawula Lomhlaba? likhomba esifundvweni 5 salencwajana. Lipheshana lelitsi Yini Lengenta Kuphila Kwemndeni Kujabulise? likhomba esifundvweni 9 salencwajana. Ngekusebentisa lamapheshana ngendlela lefanele, utawube ulandzela indlela lekahle yekusebentisa liBhayibheli ekuhambeleni kwekucala nalapho ubuyela kulococe nabo. Loko kungaholela ekucaliseni tifundvo teliBhayibheli letinyenti. Yini lenye longayenta kute usebentise liVi laNkulunkulu ngendlela lephumelelako ensimini?

COCA NGENDZABA BANTFU LABACABANGA NGAYO

14, 15. Ungasilingisa njani simo sengcondvo Pawula labenaso ngemsebenti wekushumayela?

14 Pawula abenesifiso lesijulile sekucondza timo tebantfu “labanyenti” labebatfola ensimini. (Fundza 1 Khorinte 9:19-23.) Naka kutsi bekusifiso sakhe ‘kuzuza emaJuda . . . , kuzuza labo labangephansi kweMtsetfo . . . , kuzuza labo labete uMtsetfo . . . , nekuzuza lababutsakatsaka.’ Ecinisweni abefuna kufinyelela ‘bantfu bato tonkhe tinhlobo, kuze kutsi nakungenteka asindzise labatsite.’ (Imis. 20:21) Singasilingisa njani sibonelo saPawula njengobe silungiselela kucoca ngeliciniso nato “tonkhe tinhlobo tebantfu” ensimini yetfu?​—1 Thim. 2:3, 4.

15 EMsebentini Wetfu WeMbuso wenyanga ngayinye kuba netinshumayelo letisibonelo. Yetama kutisebentisa. Kodvwa nangabe kunaletinye tindzaba bantfu labacabanga ngato ensimini yangakini, calisa inshumayelo lekhangako lehambelana netidzingo tabo. Cabanga ngendzawo lohlala kuyo, ucabange nangebantfu labahlala lapho nekutsi yini lebakhatsata kakhulu. Ngemuva kwaloko, cabanga ngembhalo lokhuluma ngaloko lokubakhatsatako. Nakakhuluma ngendlela yena nemkakhe labanaka ngayo liBhayibheli, lomunye umbonisi wesifundza utsi: “Linyenti lebanikati bemakhaya liyasivumela kutsi sifundze livesi linye nangabe sihlala endzabeni. Ngemuva kwekubingelela lokuvamile sisuke sesivele silivulile liBhayibheli letfu bese siyalifundza.” Cabanga ngetibonelo tetihloko, imibuto nemibhalo leke yasetjentiswa ensimini longetama kutisebentisa endzaweni yangakini.

Ulisebentisa kahle yini liBhayibheli kanye nemapheshana ensimini? (Fundza sigaba 8-13)

16. Chaza kutsi Isaya 14:7 angasetjentiswa njani ensimini.

16 Nangabe uhlala endzaweni lete kuthula, ungase ubute umuntfu lococa naye utsi: “Ase ucabange ngalesihloko salendzaba lesisekhasini lekucala leliphephandzaba lesitsi: ‘Manje, njengobe umhlaba wonkhe sewuphumulile unekuthula, sebayakhululeka bahlabele.’ Nguloko liBhayibheli lelikushoko ku-Isaya 14:7. Ecinisweni, liBhayibheli licuketse tetsembiso taNkulunkulu letinyenti tekutsi utawuletsa kuthula esikhatsini lesitako.” Ngemuva kwaloko mfundzele sinye saletetsembiso eBhayibhelini.

17. Ungawetfula njani umbhalo waMatewu 5:3 encociswaneni?

17 Kulukhuni yini ngemadvodza lamanyenti  asendzaweni yakini kutsi akhone kutiphilisa? Nangabe kunjalo ungase ucale incociswano ngekubuta utsi: “Indvodza kufanele ibe namalini kute ikhone kujabulisa umndeni wayo?” Nasekaphendvulile, ungatsi: “Lamanye emadvodza atfola imali lenyenti kunaleyo, kodvwa imindeni yawo solo ayenetiseki. Yini vele ledzingekako?” Ngemuva kwaloko mfundzele Matewu 5:3 bese ucela kumchubela sifundvo seliBhayibheli.

18. Ungamsebentisa njani Jeremiya 29:11 nawudvudvuta labanye?

18 Bakhona yini bantfu endzaweni yakini labahlupheka ngenca yenhlekelele lesandza kugadla? Ungacalisa incociswano yakho ngekutsi utsi: “Ngite lapha kakho kute ngitekudvudvuta. (Fundza Jeremiya 29:11.) Utinakile yini letintfo letintsatfu Nkulunkulu lasifunela tona? ‘Kuphumelela,’ ‘likusasa,’ kanye ‘nelitsemba.’ Akukujabulisi yini kwati kutsi Nkulunkulu ufuna sibe nemphilo lenhle? Kodvwa kungenteka njani loko?” Ngemuva kwaloko mkhombise sifundvo lesikhuluma ngaleyo ndzaba kulencwajana letsi Tindzaba Letimnandzi.

19. Chaza kutsi Sembulo 14:6, 7 singasisebentisa njani nasikhuluma nemuntfu lotsandza inkholo.

19 Endzaweni lohlala kuyo bakhona yini bantfu labatsandza inkholo? Nangabe bakhona, ungacala incociswano ngekutsi utsi: “Nangabe ingilosi ikhuluma nawe bewungakulalela yini loko lefuna kukusho? (Fundza Sembulo 14:6, 7.) Njengobe itsi ‘yesaba Nkulunkulu,’ bekungeke yini kube ngulokubalulekile kwati kutsi ikhuluma ngamuphi Nkulunkulu? Lengilosi iyasivetela kutsi ngumuphi nayitsi ‘Loyo lowadala lizulu nemhlaba.’ Ucabanga kutsi kwakungubani loyo?” Ngemuva kwaloko fundza Tihlabelelo 124:8, letitsi: “Lusito lwetfu lusegameni laSimakadze lowente lizulu nemhlaba.” Nase ufundze lombhalo, cela kumchazela kabanti ngaJehova Nkulunkulu.

20. (a)  Singatisebentisa ngayiphi indlela Taga 30:4 nasifundzisa umuntfu ngelibito laNkulunkulu? (b) Ukhona yini umbhalo lowusebentisako futsi ube nemiphumela lemihle?

20 Ungase ucale incociswano nemuntfu losemusha ngekutsi utsi: “Ngingatsandza kukufundzela umbhalo lobuta umbuto lobaluleke kakhulu. (Fundza Taga 30:4.) Kute umuntfu lofanelwe ngulenchazelo, ngako kufanele kube ichaza uMdali wetfu. * Singatfola njani kutsi ngubani libito lakhe? Ngingakujabulela kukukhombisa lona eBhayibhelini.”

VUMELA LIVI LANKULUNKULU LIKUCINISE NAWUSHUMAYELA

21, 22. (a) Umbhalo lokhetfwe kahle ungakushintja njani kuphila kwemuntfu? (b) Yini lotimisele kuyenta njengobe uchubeka nemsebenti wakho wekushumayela?

21 Ngeke uyati indlela bantfu labatawenta ngayo nawubafundzela umbhalo lowukhetse kahle. Nasi sibonelo: BoFakazi lababili base-Australia banconcotsa emnyango walenye intfombi. Lomunye walaBoFakazi wambuta: “Uyalati yini libito laNkulunkulu?” Ngemuva kwaloko wamfundzela umbhalo weTihlabelelo 83:18 (NW.) Lentfombi yatsi: “Ngamangala kakhulu! Ngemuva kwekuba sebahambile, ngahamba emakhilomitha langu-56 ngiya esitolo setincwadzi kute ngibone kutsi lamanye emahumusho eliBhayibheli atsini, ngaphindze ngabuka lelibito kusichaza magama. Njengobe besengiciniseka kutsi libito laNkulunkulu nguJehova, ngatibuta kutsi yini lenye lengingayati ngaye.” Ngekushesha nje ngemuva kwaloko, yena naloyo labetawushada naye bacala kufundza liBhayibheli, futsi ngemuva kwesikhashana babhajatiswa.

22 LiVi laNkulunkulu lishintja kuphila kwalabo labalifundzako futsi babe nekukholwa etetsembisweni taJehova letiphilako. (Fundza 1 Thesalonika 2:13.) Umlayeto weliBhayibheli unemandla kakhulu kwendlula nome yini lesingayisho kuze setame kufinyelela inhlitiyo yalomunye umuntfu. Kungaleso sizatfu kufanele sisebentise liVi laNkulunkulu nakuvela litfuba, ngobe liyaphila!

^ sig. 20 Fundza sihloko lesitsi “Umbuto Lovela Kubafundzi” ku-Sicongosekulindza saJuly 15, 1987, likhasi 31, ngesiZulu.