Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Vani Livi LaJehova Nobe Ngukuphi Lapho Ukhona Khona

Vani Livi LaJehova Nobe Ngukuphi Lapho Ukhona Khona

Tindlebe tenu tiyakuva livi emvakwenu litsi: ‘Nansi indlela.’”​—ISA. 30:21.

1, 2. Jehova ukhuluma njani netinceku takhe?

KUWO wonkhe umlandvo weliBhayibheli, bantfu bebatfola ticondziso letivela kuJehova ngetindlela letinyenti. Nkulunkulu wakhuluma nalabanye babo asebentisa tingilosi, imibono nome emaphupho, ngaleyo ndlela abembulela loko lobekutawenteka esikhatsini lesitako. Jehova waphindze wabanika imisebenti leneticondziso leticacile. (Num. 7:89; Hez. 1:1; Dan. 2:19) Labanye bebatfola ticondziso kubameleli baJehova labasebenta eluhlangotsini lwasemhlabeni lwenhlangano yakhe. Ngisho nobe bantfu baJehova bebalitfola ngayiphi indlela livi lakhe, labo labebalandzela ticondziso takhe babusiswa.

2 Lamuhla, Jehova ucondzisa bantfu bakhe asebentisa liBhayibheli, umoya wakhe longcwele kanye nelibandla. (Imis. 9:31; 15:28; 2 Thim. 3:16, 17) Ticondziso lesititfola kuye ticace kakhulu futsi kuba shengatsi ‘tindlebe tetfu tiva livi emvakwetfu litsi: “Nansi indlela, hambani ngayo.”’ (Isa. 30:21) Ecinisweni, Jesu wendlulisela livi laJehova kitsi njengobe acondzisa libandla asebentisa ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile.’ (Mat. 24:45) Kufanele sititsatse njengaletibalulekile leticondziso ngobe kutfola kuphila lokuphakadze kutawuya ngendlela lesilalela ngayo.​—Heb. 5:9.

3. Yini lengaphatamisa indlela lesitilalela ngayo ticondziso taJehova? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

3 Sathane Develi utimisele kusenta singasilaleli sicondziso lesisindzisa  kuphila lesisitfola kuJehova. Ngetulu kwaloko, ‘inhlitiyo yetfu leyenganako’ ingahle iphatamise indlela lesitilalela ngayo ticondziso taJehova. (Jer. 17:9) Ngako-ke, asesicoce ngendlela lesingatincoba ngayo tintfo letenta kube lukhuni ngatsi kulalela livi laNkulunkulu. Asesicoce nangendlela kuhlale sikhulumisana naJehova lokungabulondvolota ngayo buhlobo betfu naye ngisho nobe sikusiphi simo.

KUNCOBA TILINGO TASATHANE

4. Sathane wetama njani konakalisa kucabanga kwebantfu?

4 Sathane wetama konakalisa kucabanga kwebantfu ngekubanika kwatiswa lokungemanga kanye netinkhulumo letikhohlisako. (Fundza 1 Johane 5:19.) Ngetulu kwetintfo letibhaliwe, umhlaba wonkhe lokufaka ekhatsi tindzawo letisemaphandleni, ugcwele tindzaba letitfolakala emsakatweni, ku-TV kanye naku-Internet. Nanobe lemitfombo ingase ikhulume ngetintfo letisikhangako, ivame kukhutsata kutiphatsa lokushayisana netimiso taJehova. (Jer. 2:13) Nasi sibonelo, betindzaba kanye netekutijabulisa bakhuluma ngekushada kwebantfu bebulili lobufanako shengatsi kuyemukeleka, futsi bantfu labanyenti beva shengatsi loko lokushiwo liBhayibheli ngebunkonkoni kuyecisa.​—1 Khor. 6:9, 10.

5. Singakubalekela njani kudukiswa tinkhulumo tebusathane?

5 Labo labatsandza kulunga kwaNkulunkulu bangakubalekela njani kudukiswa tinkhulumo tebusathane letikhona lamuhla? Bangakwehlukanisa njani lokubi kulokuhle? “Ngekucaphela kuhamba ngelivi [laNkulunkulu].” (Hla. 119:9) LiVi laNkulunkulu licuketse ticondziso letibalulekile letisisita kutsi sehlukanise inkhulumo leliciniso nenkhulumo lekhohlisako. (Taga 23:23) Acaphuna imiBhalo, Jesu watsi: ‘Umuntfu kufanele aphile . . . ngawo onkhe emavi laphuma emlonyeni waJehova.’ (Mat. 4:4) Kufanele sifundze kusebentisa timiso teliBhayibheli ekuphileni kwetfu. Nasi sibonelo: Kusesele sikhatsi lesidze ngaphambi kwekutsi Mosi abhale umtsetfo waJehova lomelene nekuphinga, Josefa lobekalijaha wabona kutsi kutiphatsa lokunjalo kwakusono kuNkulunkulu. Akazange akucabange kungamlaleli Jehova ngisho nangesikhatsi umkaPhotifari amncenga kutsi ente intfo lengakalungi. (Fundza Genesisi 39:7-9.) Ngisho nobe besekuphele sikhatsi lesidze amncenga, Josefa akazange avumele livi lemkaPhotifari limente angasaliva livi laNkulunkulu. Kuze sehlukanise lokulungile nalokungakalungi, kubalulekile kutsi silalele livi laJehova futsi singatilaleli tinkhulumo taSathane letingapheli.

6, 7. Yini lesingayenta kute sibalekele seluleko lesibi saSathane?

6 Lelive ligcwele timfundziso tenkholo letishayisanako letenta bantfu labanyenti babone shengatsi akuzuzisi kufuna inkholo yeliciniso. Nobe kunjalo, Jehova wente kutsi ticondziso takhe ticace ngalokwenele kulabo labafuna kutisebentisa. Kufanele sikhetse kutsi sitawulalela bani. Njengobe kungeke kwenteke kutsi silalele emavi  lamabili ngesikhatsi sinye, kufanele ‘silati livi’ laJesu futsi simlalele. Jehova ukhetse yena kute anakekele timvu taKhe.​—Fundza Johane 10:3-5.

7 Jesu watsi: “Kunakisiseni loko lenikuvako.” (Mak. 4:24) Seluleko saJehova sicacile futsi silungile, kodvwa kufanele sisinakisise siphindze sisilalele ngekutsi silungise tinhlitiyo tetfu kutsi tisemukele. Nasingakanaki singatitfola sesilalela seluleko lesibi lesivela kuSathane kunekulalela seluleko saNkulunkulu selutsandvo. Ungacali uvumele umculo walelive, ema-video, tinhlelo te-TV, tincwadzi, bantfu lotihlanganisa nabo, bothishela nobe tifundziswa kulawule kuphila kwakho.​—Khol. 2:8.

8. (a) Tinhlitiyo tetfu tingasibeka njani engotini yekutsi sente ngekuvumelana nemacebo aSathane? (b) Yini lengenteka nasingatinaki timphawu letisecwayiso?

8 Sathane uyati kutsi sinetifiso letingakalungi futsi wetama kusicindzetela kuze sitifeze. Nakasihlasela ngalendlela, kuba matima ngatsi kugcina bucotfo betfu. (Joh. 8:44-47) Singahlangabetana njani nalensayeya ngalokuphumelelako? Cabanga ngemuntfu lochazwa kutijabulisa lokutsite kwesikhashana aze agcine ente intfo lembi labekangacabangi kutsi angayenta. (Rom. 7:15) Yini leholele kulesimo lesibuhlungu? Kungenteka kutsi kancane kancane lomuntfu abengasakunaki kuva livi laJehova. Mhlawumbe wehlulekile kubona timphawu letikhomba loko besekwenteka enhlitiyweni yakhe nome ukhetse kungatinaki. Nasi sibonelo: Mhlawumbe uyekele kuthantaza, wehlisa lizinga laya ngalo ensimini nome wacala kungasayi emihlanganweni. Ekugcineni uvumelene nesifiso sakhe futsi wenta loko lakwatiko kutsi akukalungi. Singawabalekela lamaphutsa nangabe sitiphaphamele timphawu lesitibonako futsi sitsatse sinyatselo ngekushesha kute sente lushintjo. Nangabe silalela livi laJehova, ngeke sitilalele tihlubuki.​—Taga 11:9.

9. Kungani kubalulekile kusheshe ubone imikhuba lemibi?

9 Nangabe sifo lesitsite sisheshe sabonwa, umuntfu angakhona kusindzisa kuphila kwakhe. Ngendlela lefanako, singakhona kubalekela tinkinga nangabe siyibona ngekushesha imikhuba lengasifaka esilingweni. Ngekushesha nasiyibona imikhuba lenjalo, kungaba kuhlakanipha kutsatsa sinyatselo masinyane, ngaphambi kwekutsi ‘Sathane asibambe siphila kuze sente intsandvo yakhe.’ (2 Thim. 2:26) Yini lokufanele siyente nasibona kutsi sivumele kucabanga kwetfu netifiso tetfu kutsi tisente singakwenti loko Jehova lakufunako? Ngaphandle kwekucitsa sikhatsi, kufanele sibuyele kuye ngekutitfoba, silalele seluleko sakhe futsi simlalele ngenhlitiyo yetfu yonkhe. (Isa. 44:22) Kufanele  sicondze kutsi kwenta sincumo lesingakahlakaniphi kungasilimata futsi kusente sibhekane nemiphumela lebuhlungu kulelive lelibi. Kuncono kakhulu kukubalekela kunhlanhlatseka ngekutsatsa sinyatselo lesiphutfumako sekubalekela kwenta emaphutsa.

Luhlelo loluhle lwekukhonta Nkulunkulu lungakuvikela njani emachingeni aSathane? (Fundza sigaba 4-9)

KUNCOBA KUTIGCABHA KANYE NEBUKHALI

10, 11. (a) Ubonakala ngani umuntfu lotigcabhako? (b) Ngusiphi sifundvo lesisifundzako esentweni lesibi saKhora, Dathani na-Abiramu?

10 Kufanele sati kutsi inhlitiyo yetfu ingasiphambukisa. Tifiso tetfu tesono tinemandla kakhulu kitsi. Ase ucabange ngekutigcabha nekuba bukhali. Cabanga ngendlela lemikhuba lengasiphatamisa ngayo ekulaleleni livi laJehova futsi isente singene etinkingeni. Umuntfu lotigcabhako utibona ancono kakhulu kunalabanye. Angabona shengatsi unelilungelo lekwenta nome yini lafuna kuyenta, nekutsi kute umuntfu longamtjela loko lokufanele akwente. Ngaleyo ndlela angacabanga kutsi akadzingi kulalela sicondziso neseluleko lesivela kulamanye emaKhristu, kulabadzala belibandla ngisho nasenhlanganweni yaNkulunkulu. Kumuntfu lonjalo, livi laJehova ligcine lingasavakali kahle.

11 Ngesikhatsi ema-Israyeli asehlane, boKhora, Dathani na-Abiramu bavukela ligunya laMosi na-Aroni. Ngenca yekutigcabha, letihlubuki tatentela indlela yato yekukhonta Jehova. Yini Jehova layenta? Watibhubhisa. (Num. 26:8-10) Lokulandzisa kusifundzisa sifundvo lesibaluleke kakhulu. Kuvukela Jehova kuletsa inhlekelele. Kufanele sikhumbule nekutsi “kutigcabha kwendvulela kufa.”​—Taga 16:18; Isa. 13:11.

12, 13. (a) Shano sibonelo lesikhombisa indlela kuba bukhali lokungaholela ngayo enhlekeleleni. (b) Chaza indlela kuba bukhali lokungakhula ngayo ngekushesha nangabe singakulawuli.

12 Cabanga nangendzaba yekuba bukhali. Umuntfu lobukhali uvame kwenta tintfo lete imvume yekutenta futsi ece nemincele lebekiwe yekutiphatsa. Ngemuva kwekutsi Namani, indvuna yelibutfo laseSiriya elashwe bulephelo labenabo, abefuna kupha umphrofethi Elisha tipho kodvwa lomphrofethi akazange atemukele. Nobe kunjalo, Gehazi inceku ya-Elisha yatihalela letipho. Gehazi watsi enhlitiyweni yakhe: “Ngifunga kuphila kwaSimakadze, mine ngitamlandzela [Namani], khona ngitawufike ngitsatse intfo letsite.” Ngaphandle kwekutjela Elisha, wagijima walandzela Namani futsi wacala emanga kute atfole “tinhlavu tesiliva . . . netimphahla letinhle letimbili tekuntjintja.” Yini leyenteka ngemuva kwekutsi Gehazi ente loku futsi ayenge umphrofethi waJehova? Bulephelo lobebukuNamani banamatsela kuGehazi lobekabukhali.​—2 Khos. 5:20-27.

13 Kuba bukhali kungacala kancane, kodvwa nangabe kungalawulwa kungakhula ngekushesha kuze kumncobe umuntfu. Indzaba leseBhayibhelini lemayelana na-Akhani iyaveta kutsi kuba bukhali kunemandla kangakanani. Naka indlela bukhali ba-Akhani lobakhula ngayo ngekushesha. Watsi: “Ngatsi nangibuka imphango, ngabona ingubo lenhle yaseBhabhulona, kanye netinhlavu tesiliva letingemakhilogremu langaba mabili, nelucetu lwegolide lolungaba yincenye yekhilogremu, lengakuhawukela, ngase ngiyakutsatsa.” Kunekutsi alwisane nalesifiso lesibi, ngebukhali Akhani weba letintfo futsi watifihla ethendeni lakhe. Ngesikhatsi sono sakhe sesisebaleni, Joshuwa wamtjela kutsi Jehova abetamletsela inhlekelele. Akhani nemndeni wakhe bagcotjwa ngematje ngalelo langa baze bafa. (Josh. 7:11, 21, 24, 25) Kuba bukhali kuyingoti lehlale ikhona futsi kungasincoba. Ngako kufanele ‘sicaphele futsi sibalekele tonkhe tinhlobo tekuba bukhali.’ (Luk. 12:15) Nanobe ngaletinye tikhatsi singase sibe nemicabango lengakhi nobe sicabange tintfo letingcolile, kubalulekile kutsi silawule tintfo letisengcondvweni yetfu futsi singavumeli kutsi tifiso tetfu tigcine tisiholela ekwenteni sono.​—Fundza Jakobe 1:14, 15.

14. Yini lokufanele siyente nangabe sibona kutsi sesinekutigcabha kanye nekuba bukhali?

 14 Kutigcabha nekuba bukhali kungasiholela enhlekeleleni. Kucabanga ngemiphumela yekwenta sento lesibi kutasisita singayivumeli imikhuba lenjalo kutsi isente singasaliva livi laJehova. (Dut. 32:29) EBhayibhelini, Nkulunkulu weliciniso akagcini nje ngekusitjela kutsi ngukuphi lokulungile kodvwa uphindze asitjele ngetinzuzo tekukwenta kanye nemiphumela lesitayitfola nasenta lokubi. Nangabe inhlitiyo yetfu isikhutsata kutsi sicabange kwenta intfo letsite ngekutigcabha nobe ngekuba bukhali, kukuhlakanipha kutsi sicabangisise ngemiphumela lesitayitfola. Kufanele sicabange ngekutsi kwenta lokubi kungasitsintsa njani tsine, bantfu lesibatsandzako, nebuhlobo betfu naJehova.

KHULUMISANA NJALO NAJEHOVA

15. Yini lesingayifundza esibonelweni saJesu mayelana nekukhulumisana naJehova?

15 Jehova usifunela lokuncono kakhulu. (Hla. 1:1-3) Usinika ticondziso letinyenti ngesikhatsi lesifanele. (Fundza Hebheru 4:16.) Nanobe Jesu bekete sono, abehlala akhulumisana naJehova futsi athantaza kuye njalo. Jehova wamsekela Jesu futsi wamcondzisa ngetindlela letinyenti. Watfumela tingilosi kutsi timsite, wamnika umoya waKhe longcwele futsi wamcondzisa ngesikhatsi akhetsa baphostoli labangu-12. Kwevakala livi laJehova livela ezulwini, liveta kutsi uyamsekela Jesu futsi uyamemukela. (Mat. 3:17; 17:5; Mak. 1:12, 13; Luk. 6:12, 13; Joh. 12:28) NjengaJesu, natsi kufanele sitfulule tifuba tetfu kuNkulunkulu ngemthantazo. (Hla. 62:7, 8; Heb. 5:7) Nasithantaza singasondzelana naJehova futsi sikhone kuphila ngendlela letamdvumisa.

16. Singalutfola njani lusito lwaJehova kute sikhone kulilalela livi lakhe?

16 Nanobe Jehova ente kutsi teluleko takhe titfolakale kamelula, akaphoceleli muntfu kutsi atilandzele. Kufanele sicele umoya wakhe longcwele, futsi utasiniketa wona ngemusa. (Fundza Lukha 11:10-13.) Kodvwa kubalulekile kutsi ‘sinake indlela lesilalela ngayo.’ (Luk. 8:18) Nasi sibonelo: Singabe siyatentisa nasingacela Jehova kutsi asisite sincobe sifiso lesitsite sekutiphatsa kabi kodvwa sibe sichubeka nekubuka titfombe letikhombisa kungcola nobe emabhayisikobho lakhutsata kutiphatsa lokubi. Ecinisweni kufanele sihlale sisetindzaweni lapho umoya waJehova ukhona khona. Siyati kutsi umoya wakhe singawutfola emihlanganweni yelibandla. Tinceku taJehova letinyenti tikhonile kubalekela tinkinga ngekutsi tilalele loko lakushoko emihlanganweni. Umphumela waloko ube kutsi titibonile tifiso letimbi letakhekako etinhlitiyweni tato tase tenta lushintjo.​—Hla. 73:12-17; 143:10.

CHUBEKA ULILALELA NGEKUCOPHELELA LIVI LAJEHOVA

17. Kungani kutetsemba kuyingoti?

17 Cabanga ngeNkhosi Davide yaka-Israyeli wasendvulo. Ngesikhatsi asemusha, wancoba Goliyathi sidlakela lesingumFilisti. Davide waba lisotja, waba yinkhosi, wavikela sive sakhe futsi abesitsatsela netincumo. Kodvwa kwatsi lapho atetsemba yena, inhlitiyo yakhe yamkhohlisa futsi wenta sono lesikhulu naBhatisheba, waze wahlela nekutsi Uriya indvodza yaBhatisheba abulawe. Ngesikhatsi aniketwa siyalo, Davide watitfoba walivuma liphutsa lakhe futsi wavuselela buhlobo bakhe naJehova.​—Hla. 51:4, 6, 10, 11.

18. Yini lengasisita kutsi sihlale sililalela livi laJehova?

18 Kufanele sisilalele seluleko lesitfolakala ku-1 Khorinte 10:12 futsi singatetsembi kakhulu. Njengobe singeke sikhone ‘kucondzisa tinyatselo tetfu,’ kutawuba semkhatsini wekutsi silalela livi laJehova nobe livi leSitsa sakhe. (Jer. 10:23) Shengatsi singathantaza njalo, silandzele sicondziso semoya longcwele futsi sihlale sililalela ngekucophelela livi laJehova.