Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Unaso Yini ‘Sifiso’ Sekutfola Emalungelo Ebandleni?

Unaso Yini ‘Sifiso’ Sekutfola Emalungelo Ebandleni?

FERNANDO * abetfukile. Labadzala lababili bebacele kukhuluma naye ngasese. Ngemuva kwemaviki lakhetsekile latsite lendlulile, bebasolo bamchazela kutsi yini lokudzingeka ayente kute akufanele kutfola lamanye emalungelo ebandleni. Njengobe sikhatsi sichubeka, Fernando wacala kutibuta kutsi uyawuke abekwe yini kutsi abe ngulomdzala. Nyalo basandza kuba nalelinye liviki lelikhetsekile. Yini labadzala labatayisho?

Fernando abelalele njengobe lomunye walaba labadzala akhuluma naye. Lomzalwane wakhuluma nga-1 Thimothi 3:1 wase utsi labadzala belibandla batfole incwadzi letsi sewubekwe kutsi abe ngulomdzala welibandla. Fernando wamangala, wase utsi: “Angikeva kahle!” Lomzalwane wakuphindza loko lebekakushito, futsi Fernando wavele wamamatseka. Kwatsi nakumenyetelwa ebandleni kutsi Fernando sewungulomdzala, bonkhe bajabula.

Kubi yini kufisa kutfola emalungelo ebandleni? Cha, akusikubi. Umbhalo wa-1 Thimothi 3:1 utsi: “Nangabe umuntfu afisa kuba ngumbonisi, usuke afisa umsebenti lomuhle.” Emadvodza lamanyenti langemaKhristu ayasisebentisa lesikhutsato futsi atfutfukisa buhlobo bawo naJehova kute akufanele kutfola emalungelo ebandleni. Umphumela uba kutsi bantfu baNkulunkulu babusiswa ngekuba nalabadzala kanye netinceku letisebentako letinyenti kakhulu letinelikhono. Kodvwa ngenca yekwandza lokukhona emabandleni, kunesidzingo sekutsi bazalwane labanyenti batimisele kutfola emalungelo. Nguyiphi indlela lekahle yekwenta njalo? Labo labafisa kuba babonisi kufanele yini bakhatsateke ngekutsi batawubekwa nini, njengobe kwenta Fernando?

KUSHO KUTSINI KUBA ‘NESIFISO’ SEKUTFOLA EMALUNGELO EBANDLENI?

Ligama leliseBhayibhelini lelitsi ‘kufisa’ lihumusha sento sesiGriki lesinemcondvo wekufisa ngalokujulile, nekutinikela. Loko kungase kukwente ucabange ngemuntfu lontontomelako kute akhe sitselo lesihle esihlahleni. Kodvwa kufisa kutfola emalungelo akusho kukufuna ngenkhani “kuba ngumbonisi.” Kungani kunjalo? Kungobe umgomo walabo  labatimisele kuba ngulabadzala kufanele ube kwenta “umsebenti lomuhle” kunekutfola sikhundla.

Lokunyenti lokudzingekako kute wente lomsebenti lomuhle, kutfolakala ku-1 Thimothi 3:2-7 nakuThithusi 1:5-9. Nakakhuluma ngaloko, Raymond losanesikhatsi angulomdzala welibandla utsi: “Lokubaluleke kakhulu kimi, nguloko lesingiko. Kukhuluma kanye nekufundzisa kubalulekile kodvwa lamakhono awakabaluleki kwendlula kuba ngulongasoleki, kutitsiba, kuba nengcondvo lebhadlile, kuhleleka, kwemukela tihambi kanye nekuba nengcondvo.”

Veta kutsi ‘unesifiso’ sekutfola emalungelo ngekuhlanganyela nelibandla ngetindlela letehlukahlukene

Umzalwane lokufisa mbamba kutfola emalungelo ebandleni ukhombisa kutsi akasoleki ngekubalekela lonkhe luhlobo lwekungetsembeki kanye nekungcola. Uyatitsiba, unengcondvo lebhadlile futsi uhlelekile; lokwenta kutsi lamanye emaKhristu ametsembe kutsi utalihola kahle libandla futsi awasite nawanetinkinga. Ngesizatfu sekutsi wemukela tivakashi, usikhutsato kulabasebasha nakulabasandza kuhlanganyela. Udvudvuta labagulako nalabakhulile aphindze abasite ngobe atsandza lokuhle. Konkhe loku ukwenta ngobe afuna kuzuzisa labanye, hhayi ngobe afuna kubekwa. *

Sigungu salabadzala siyakujabulela kuniketa seluleko kanye nesikhutsato, kodvwa lokubaluleke kakhulu kutsi loyo lofisa kutfola emalungelo ente lokushiwo yimiBhalo. Henry, losanesikhatsi angumbonisi, utsi: “Nawutimisele kutfola emalungelo, yenta konkhe lokusemandleni akho kute ukhombise kutsi uyafaneleka.” Nakacaphuna Umshumayeli 9:10, Henry utsi: “‘Wonkhe umsebenti losetandleni takho wente ngemandla akho onkhe.’ Yenta konkhe lokusemandleni akho kunome ngumuphi umsebenti labadzala labakunika wona. Wutsandze wonkhe umsebenti lonikwe wona ebandleni, ngisho nekutsanyela imbala. Ngekuhamba kwesikhatsi, nalabanye batawubona umsebenti lowentako nemetamo yakho.” Nawufisa kuba ngulomdzala ngalelinye lilanga, sebenta kamatima futsi wetsembeke kuwo wonkhe umsebenti longcwele. Kufanele ube ngumuntfu lotfobekile, hhayi lotiphakamisako.Mat. 23:8-12.

YIBALEKELE IMICABANGO LEMIBI NETENTO LETIMBI

Labanye labafisa kutfola emalungelo ebandleni,  bangase balingeke kutsi bavete sifiso sabo sekuba ngulabadzala ngetindlela letingakacondzi nobe betame kudvunga umbono wesigungu salabadzala. Labanye abajabuli nangabe labadzala babeluleka. Labanjalo kufanele batibute: ‘Ngifuna kutizuzisa mine yini nome ngifuna kunakekela timvu taJehova ngekutitfoba?’

Labo labafisa kutfola emalungelo ebandleni akukafaneli bakhohlwe kutsi lokunye lokudzingekako kulabadzala kuba “tibonelo emhlambini.” (1 Phet. 5:1-3) Umuntfu losibonelo ebandleni akasilo licili. Uyabeketela futsi acinisele, ngisho abekiwe nome asengakabekwa. Kuba ngulomdzala akumenti umuntfu kutsi angasawenti emaphutsa. (Num. 12:3; Hla. 106:32, 33) Umzalwane angase abe ‘nanembeza lomsulwa’ kodvwa labanye bangase babe nembono lowehlukile ngaye. (1 Khor. 4:4) Ngaleso sizatfu, nangabe labadzala bakuniketa seluleko lesicotfo lesisekelwe eBhayibhelini, timisele kubalalela, ungacasuki. Sisebentise seluleko sabo.

KUFANELE WENTE NJANI NASEWULINDZE SIKHATSI LESIDZE?

Bazalwane labanyenti balindza sikhatsi lesibonakala sisidze ngaphambi kwekutsi babekwe. Nangabe bewusolo ‘ufisa kuba ngumbonisi’ iminyaka leminyenti, kuyenteka yini ngalesinye sikhatsi uphelelwe ngemandla? Nakunjalo, asewunake nankha emavi laphefumulelwe: “Nangabe kufezeka kwematsemba emuntfu kwephuta, inhlitiyo yakhe iyacindzeteleka; kodvwa kufezeka kwesifiso kuletsa emandla.”Taga 13:12.

Umuntfu angase acindzeteleke nangabe umgomo lawufisako ubonakala ungafinyeleleki. Na-Abrahama wativa ngaleyo ndlela. Jehova wametsembisa kutsi utawuba nendvodzana, kodvwa kwaphela iminyaka leminyenti yena naSara solo bete bantfwana. (Gen. 12:1-3, 7) Ekugugeni kwakhe, Abrahama watikhalela watsi: “Awu, Simakadze Nkulunkulu, utangiphani, ngobe seloku anginamntfwana? . . . Awungiphanga ntalo.” Jehova waphindze wamcinisekisa kutsi sitawugcwaliseka setsembiso sakhe sekumnika indvodzana. Kodvwa kwendlula iminyaka lecishe ibe ngu-14 ngaphambi kwekutsi Nkulunkulu asifeze setsembiso sakhe.Gen. 15:2-4; 16:16; 21:5.

Ngesikhatsi Abrahama aselindzile, yamphelela yini injabulo yekukhonta Jehova? Cha, ayizange. Akazange ngisho nakanye asingabate setsembiso saNkulunkulu. Abesolo alindzele kutsi sigcwaliseke. Umphostoli Pawula wabhala watsi: “Ngemuva kwekubeketela, Abrahama wasitfola lesetsembiso.” (Heb. 6:15) Ekugcineni, Nkulunkulu Somandla wambusisa ngetulu kwendlela lebekacabanga ngayo. Yini longayifundza ku-Abrahama?

Nangabe ungatsandza kuba ngulomdzala, kodvwa iminyaka ihamba solo kungenteki loko, chubeka wetsembela kuJehova. Ungacali uphelelwe yinjabulo ekumkhonteni. Warren, losasite bazalwane labanyenti kutsi batfutfuke, uyachaza: “Kudzingeka sikhatsi kute kubonakale kutsi umzalwane kuyamfanela yini kubekwa. Kancane kancane, emakhono akhe nendlela lacabanga ngayo kuyabonakala endleleni latiphatsa ngayo nalatenta ngayo tabelo takhe. Labanye bakholelwa kutsi kutfola emalungelo nobe kubekwa njengalomdzala ngiko kuphela lokutawubenta  bajabule ekukhonteni Jehova. Kucabanga lokunjalo akusikahle futsi kungase kubangele kutsi uhlale ucabanga ngaleyo ndlela. Nawukhonta Jehova ngekwetsembeka ngisho nome ukuphi nome wentani, utawujabula.”

Lomunye umzalwane abesalindze iminyaka lengetulu kwalelishumi ngesikhatsi abekwa kutsi abe ngulomdzala. Nakacaphuna emavi latiwako lasencwadzini yaHezekeli sehluko 1, usho sifundvo lasitfolile, atsi: “Jehova ucondzisa incola yakhe, lokuyinhlangano yakhe, ngelitubane lalifunako. Lokubalulekile akusiyo indlela lesisibala ngayo sikhatsi kodvwa yindlela Jehova lasibala ngayo. Endzabeni yekufuna kuba ngulomdzala, akusimi lobalulekile, lokufaka ekhatsi loko lengikufunako nome loko lengifisa kuba ngiko. Lengikufunako kungase kungabi nguloko Jehova latiko kutsi ngiyakudzinga.”

Nawufisa kwenta umsebenti lomuhle wembonisi longumKhristu ngalelinye lilanga, timisele kutfola lelilungelo ngekutsi ufake sandla enjabulweni yelibandla. Nawubona shengatsi sikhatsi sihamba kancane, lwisana nekucindzeteleka futsi ubeketele. Raymond, lokuke kwakhulunywa ngaye, utsi: “Nawufuna sikhundla ngeke wenetiseke. Labo labahlale bakhatsatekile abayitfoli injabulo lenkhulu letfolakala ngekukhonta Jehova.” Yenta konkhe lokusemandleni akho kute uvete titselo temoya waNkulunkulu, ikakhulukati kubeketela. Yetama kutfutfukisa buhlobo bakho naJehova ngekutadisha liBhayibheli. Tfutfukisa lizinga lohlanganyela ngalo emsebentini wekushumayela nalochuba ngalo tifundvo teliBhayibheli nebantfu labatsandza kufundza. Hola umndeni wakho emisebentini yebuKhristu nasekukhonteni kwemndeni. Wajabulele onkhe ematfuba lowatfolako ekuba nebazalwane nabodzadze. Njengobe uchubeka wetama kufinyelela umgomo wakho, utakujabulela kukhonta Jehova.

Kusebentela kutfola emalungelo ebandleni kusibusiso lesivela kuJehova. Yena nobe inhlangano yakhe abafisi kutsi labo labatimisele kutfola emalungelo bacindzeteleke futsi bangajabuli ekumkhonteni. Nkulunkulu uyabasekela aphindze ababusise bonkhe labamkhonta ngetisusa letinhle. Njengobe enta kuto tonkhe tibusiso takhe, Nkulunkulu ‘akengeti kuhlupheka kuto.’Taga 10:22.

Ngisho nobe sekuphele sikhatsi lesitsite wetama kutfola emalungelo ebandleni, kunyenti longakwenta kute utfutfukise buhlobo bakho naJehova. Njengobe wetama kutfutfukisa buntfu lobudzingekako nekusebenta ngekutimisela ebandleni, ngesikhatsi lesifanako unake umndeni wakho, Jehova ngeke akukhohlwe konkhe lokwentile ekumkhonteni. Shengatsi kukhonta Jehova kungahlale kukujabulisa, kunome ngusiphi sabelo lositfolako.

^ sig. 2 Emabito ashintjiwe.

^ sig. 8 Timiso letikulesihloko tiyasebenta nakulabo labafisa kuba tinceku letisebentako. Lokudzingekako kuto kuku-1 Thimothi 3:8-10, 12, 13.