Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Indlela Yekubhekana Nekuphela Kwalelive Lelibi Ngekubambisana

Indlela Yekubhekana Nekuphela Kwalelive Lelibi Ngekubambisana

“Singemalunga alomunye nalomunye.”EF. 4:25.

1, 2. Yini Nkulunkulu layifunela tikhonti takhe letisetinsha nalesetikhulile?

UNGUMUNTFU losemusha yini? Nangabe kunjalo, ciniseka kutsi ubaluleke kakhulu njengobe uyincenye yelibandla laJehova lelisemhlabeni wonkhe. Emaveni lamanyenti, linani lelikhulu lalabo lababhajatiswako kuba bantfu labasha. Kudvudvuta kakhulu kubona bantfu labanyenti labasha batihlanganisa nalabo labakhetse kukhonta Jehova!

2 Njengobe ungumuntfu lomusha, uyakujabulela yini kuba nalabanye labasebasha? Akungabateki kutsi uyakujabulela. Kumnandzi kucitsa sikhatsi lesijabulisako ukanye nabontsanga yakho. Kodvwa ngisho sibasha, sibadzala, nobe sikhuliswe njani, Nkulunkulu ufuna kutsi simkhonte ngebunye. Umphostoli Pawula wabhala watsi intsandvo yaNkulunkulu ikutsi “tonkhe tinhlobo tebantfu tisindziswe, titfole nelwati lolungulonalona lweliciniso.” (1 Thim. 2:3, 4) KuSembulo 7:9, tikhonti taNkulunkulu tichazwa njengaleto letivela “kuto tonkhe tive, tinhlanga, bantfu, kanye netilwimi.”

3, 4. (a) Ngusiphi simo sengcondvo lesivamile kubantfu labanyenti labasha lamuhla? (b) Ngusiphi simo sengcondvo lesihambisana na-Efesu 4:25?

3 Kunemehluko lomkhulu emkhatsini wetikhonti taJehova letisetinsha  kanye nebantfu labasha labakulelive. Labasha labanyenti labangamkhonti Jehova baticabangela bona futsi banaka loko lokufunwa ngibo nje kuphela. Labanye bacwaningi bababita ngekutsi “Situkulwane Lesinebugovu.” Indlela labakhuluma ngayo nalabagcoka ngayo ikhombisa kutsi bayabedzelela bantfu labadzala, futsi babatsatsa njengebantfu “labasemuva ngesikhatsi.”

4 Lomoya ugcwele lamuhla. Ngako tikhonti taJehova letisetinsha tikutfola kumatima kuwubalekela nekuba nembono waNkulunkulu. Ngisho nangelikhulu lekucala leminyaka, Pawula wakubona kubalulekile kukhutsata labo bekakholwa nabo kutsi babalekele “umoya nyalo losebenta emadvodzaneni ekungalaleli” futsi ‘lebebake bahamba kuwo.’ (Fundza Efesu 2:1-3.) Bantfu labasha labasibonako sidzingo sekubalekela lomoya nesekusebentisana ngebunye nebazalwane babo, kufanele banconywe kakhulu. Simo sengcondvo lesinjalo sivumelana nemavi aPawula latsi “singemalunga alomunye nalomunye.” (Ef. 4:25) Njengobe sisondzela ekupheleni kwalelive lelibi, kusebentisana ngebunye kutawuba yintfo lebaluleke kakhulu. Asesicabange ngaletinye tibonelo letiseBhayibhelini letitasisita kutsi sisibone sidzingo sekubambisana futsi sibe nebunye.

BACHUBEKA BABAMBENE

5, 6. Ngusiphi sifundvo lesimayelana nekuchubeka sibambene lesisitfola endzabeni yaLoti nemadvodzakati akhe?

5 Esikhatsini lesengcile, Jehova abekujabulela kuvikela bantfu bakhe nangabe basitana ngebunye etikhatsini letimatima. Tikhonti taNkulunkulu talamuhla letisetinsha nalesetikhulile tingafundza lokutsite kuletibonelo letiseBhayibhelini. Lesinye saletibonelo simayelana naLoti.

6 Loti nemndeni wakhe bebasesimeni lesimatima ngobe iSodoma, lokulidolobha lebebahlala kulo, beyitawubhujiswa. Tingilosi taNkulunkulu tatjela Loti kutsi babaleke kulelidolobha futsi bafune indzawo lephephile etintsabeni, tatsi: “Balekani nitewusindza!” (Gen. 19:12-22) Loti walalela, futsi emadvodzakati akhe lamabili ahamba naye nakaphuma kulelidolobha. Lokubuhlungu kutsi letinye tihlobo takhe atizange tente njalo. Emajaha lebekatsembisene umshado nemadvodzakati aLoti amtsatsa “njengemuntfu lonamako [nobe lowenta emahlaya] nje.” Umphumela waloko waba kutsi akazange asindze. (Gen. 19:14) Kwasindza Loti kuphela kanye nemadvodzakati akhe lanamatsela kuye.

7. Jehova wabasita njani labo labakhombisa kutsi banebunye ngesikhatsi ema-Israyeli aphuma eGibhithe?

7 Cabanga ngalesinye sibonelo. Ngesikhatsi ema-Israyeli aphuma eGibhithe, akazange aphume ngemacembu lehlukene, kwaba ngulelo nalelo lahamba ngendlela yalo. Ngesikhatsi Mosi ‘elula sandla sakhe asengamisa etikwelwandle’ nangesikhatsi Jehova ehlukanisa lwandle, Mosi akazange ewele yedvwa nobe ewele nema-Israyeli lambalwa nje kuphela. Esikhundleni saloko, njengobe abevikelwa nguJehova, ema-Israyeli ewela onkhe. (Eks. 14:21, 22, 29, 30) Ema-Israyeli akhombisa kutsi anebunye, futsi ‘inhlanganisela lenkhulu yebantfu’ labebangesiwo ema-Israyeli yahamba nawo. (Eks. 12:38) Bekungaba bulima kutsi bantfu labatsite, mhlawumbe licembu lebantfu labasha, litihambele ngendlela lefunwa ngilo naleliyibona incono. Kwenta njalo bekutawenta kutsi bangasitfoli sivikelo saJehova.1 Khor. 10:1.

8. Emalangeni aJehoshafati, bantfu baNkulunkulu bakhombisa njani kutsi banebunye?

8 Emalangeni eNkhosi Jehoshafati, bantfu baNkulunkulu bebabukene nesitsa lesetfusako, ‘lobekuyimphi lenkhulu’ lebeyakhiwa bantfu labebasetindzaweni letibomakhelwane. (2 Khr. 20:1, 2) Kuyajabulisa kutsi tinceku taNkulunkulu atizange tetame kuncoba lesitsa ngemandla  ato. Kodvwa tetsembela kuJehova. (Fundza 2 Tikhronike 20:3, 4) Loko atizange tikwente ngekwehlukana, kwaba nguloyo naloyo wenta ngendlela labeyibona incono. LiBhayibheli litsi: “Onkhe emadvodza akaJuda kanye nabomkawo, nebantfwana, netinswane bema embikwaSimakadze.” (2 Khr. 20:13) Ngisho nobe bebabancane nobe babadzala, bonkhe babambisana ekulaleleni sicondziso saJehova futsi Jehova wabavikela etitseni tabo. (2 Khr. 20:20-27) Lesi sibonelo lesihle kakhulu sendlela yekubeketelela tinsayeya njengobe sibantfu baNkulunkulu.

9. Yini lesingayifundza mayelana nebunye kuloko lokwentiwa ngemaKhristu angelikhulu lekucala nasesimeni sawo sengcondvo?

9 NemaKhristu angelikhulu lekucala bekatiwa ngekubambisana. Nasi sibonelo: Ngemuva kwekutsi emaJuda lamanyenti kanye nebetive babe ngemaKhristu, batinikela “etimfundzisweni tebaphostoli, ekwabelaneni tintfo, ekudleni ndzawonye kanye nasemithantazweni.” (Imis. 2:42) Lobunye babonakala kakhulu ngesikhatsi baphatfwa kabi njengobe bebadzingana kakhulu ngaleso sikhatsi. (Imis. 4:23, 24) Awuvumi yini kutsi ngetikhatsi letimatima kubalulekile kutsi sibambisane?

ASIBENI NEBUNYE NJENGOBE LILANGA LAJEHOVA LISONDZELA

10. Kunini lapho kuba nebunye kutawubaluleka kakhulu khona?

10 Kusondzela sikhatsi lesimatima kakhulu emlandvweni webantfu. Umphrofethi Joweli uchaza leso sikhatsi ngekutsi “lilanga lebumnyama nesigayegaye.” (Jow. 2:1, 2; Zef. 1:14) Kubantfu baNkulunkulu, leso kutawuba sikhatsi sekuba nebunye. Khumbula emavi aJesu latsi: “Nobe ngumuphi umbuso lowehlukene ekhatsi uyawa.”Mat. 12:25.

11. Ngumuphi umfanekiso lokuTihlabelelo 122:3, 4 longase usetjentiswe kubantfu baNkulunkulu lamuhla? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

11 Esikhatsini lesitako lesimatima sekuphela kwalelive, kutawudzingeka sibe nebunye mbamba. Bunye lokutawudzingeka sibe nabo bungafananiswa nendlela tindlu taseJerusalema yasendvulo lebetisondzelene ngayo. Letindlu betakhiwe tasondzelana kakhulu kangangekutsi umhlabeli watsi iJerusalema ‘ilidolobha lelihlanganiswe ndzawonye.’ Loko bekwenta kutsi bantfu lebebahlala khona basitane futsi bavikelane. Ngetulu kwaloko, kusondzelana kwato bekubumelela kahle bunye lesive lebesiba nabo lapho yonkhe “imindeni yaSimakadze” ihlangana kute imkhonte. (Fundza Tihlabelelo 122:3, 4, NW.) Lamuhla nasesikhatsini lesimatima lesitako, kutawudzingeka kutsi natsi sihlale ‘sihlanganiswe ndzawonye ngebunye.’

12. Yini letasisita kutsi sisindze ngesikhatsi bantfu baNkulunkulu bahlaselwa esikhatsini lesitako?

12 Kungani kutawuba yintfo lebalulekile kutsi ‘sihlanganiswe ndzawonye ngebunye’ ngaleso sikhatsi? Umbhalo waHezekeli sehluko 38 ubiketela kutsi ‘Gogi waseveni lakaMagogi’ utawuhlasela bantfu baNkulunkulu. Ngaleso sikhatsi kutawudzingeka singavumeli nobe ngabe yini kutsi isehlukanise. Ngeke sifune lusito kulelive. Esikhundleni saloko, kutawudzingeka sinamatsele kubazalwane betfu. Akusho kutsi sitawusindza ngobe nje siyincenye yelicembu lelitsite. Jehova neNdvodzana yakhe batabasindzisa kuleso sikhatsi lesimatima labo lababita libito laJehova. (Jow. 2:32; Mat. 28:20) Kodvwa singalindzela yini kutsi basindziswe labo labangasimunye nemhlambi waNkulunkulu, lokungulabo labashiye libandla?Mik. 2:12.

13. Ngutiphi tifundvo bantfu labasha labesaba Nkulunkulu labangatifundza kuloko lesesicoce ngako?

13 Kuyacaca-ke kutsi akusiko kuhlakanipha kulingisa bantfu labasha balelive labatehlukanisako. Kusondzela sikhatsi lapho sitawudzingana khona kakhulu. Sonkhe  sitawudzingana, ngisho sibancane nobe sibadzala! Nyalo sikhatsi sekutsi sifundze kubambisana, sifundze kuba nebunye lobutawuba lusito kakhulu esikhatsini lesitako.

“SINGEMALUNGA ALOMUNYE NALOMUNYE”

14, 15. (a) Kungani Jehova acecesha bantfu labasha nalabadzala lamuhla? (b) Ngusiphi seluleko Jehova lasinika sona lesisikhutsata kutsi sibe nebunye?

14 Jehova usisita kutsi ‘simkhonte sihlangene lihlombe ngelihlombe.’ (Zef. 3:8, 9) Usiceceshela kutsi sibe nencenye enjongweni yakhe yesikhatsi lesitako. Lenjongo ifaka ekhatsi ini? Jehova ufuna ‘kubutsela ndzawonye tonkhe tintfo kuKhristu.’ (Fundza Efesu 1:9, 10.) Ufuna kutihlanganisa ndzawonye tonkhe tidalwa takhe letilalelako letisemhlabeni nasezulwini, futsi utawuphumelela ekwenteni loko. Njengobe ungumuntfu lomusha, loko kuyakusita yini kutsi ubone sidzingo sekusebentisana nenhlangano yaJehova?

15 Jehova usifundzisa kutsi sibe nebunye nyalo, futsi ufuna sibe nabo phakadze. ImiBhalo ihlale isitjela kutsi ‘sikhatsalelane,’ ‘sitsandzane,’ ‘sichubeke sidvudvutana,’ futsi ‘sakhane.’ (1 Khor. 12:25; Rom. 12:10; 1 Thes. 4:18; 5:11) Jehova uyati kutsi emaKhristu anesono, futsi loko kungenta kube lukhuni ngawo kuhlale anebunye, ngako kudzingeka setame ‘kutsetselelana ngekukhululeka.’Ef. 4:32.

16, 17. (a) Iyini injongo yemihlangano yebuKhristu? (b) Yini bantfu labasha labangayifundza esibonelweni saJesu ngesikhatsi asesemusha?

16 Jehova uphindze asilungiselele imihlangano yebuKhristu lesisita kutsi sihlale sinebunye. Sivamile kufundza sikhutsato lesikuHebheru 10:24, 25. Lenye injongo yalemihlangano kutsi ‘sinakane kuze sikhutsatane elutsandvweni nasemisebentini lemihle.’ Kodvwa ngalokuyinhloko lemihlangano ilungiselelwe kutsi ‘sikhutsatane ikakhulukati njengobe sibona lilanga lisondzela.’

17 Ngesikhatsi asemusha, Jesu wabeka sibonelo lesihle sekuwajabulela emalungiselelo lanjengalawa. Ngesikhatsi aneminyaka lengu-12 budzala, bekanebatali bakhe embutsanweni lomkhulu webuKhristu. Ngalesinye sikhatsi wabalahlekela, kodvwa hhayi ngobe abehambe nabontsanga yakhe. Kunaloko, boJosefa naMariya bamkhandza acoca nebafundzisi basethempelini ngetintfo letimayelana naNkulunkulu.Luk. 2:45-47.

18. Imithantazo yetfu ingabukhutsata njani bunye?

18 Ngetulu kwekuba nelutsandvo  ngalomunye nalomunye nekuya emihlanganweni yebuKhristu lecinisa bunye betfu, singaphindze sithantazele labanye. Kukusho ngalokucacile loko lesikucelela bazalwane betfu nasithantaza kuJehova, kusikhumbuta indlela lesibakhatsalela ngayo. Loku akusho kutsi kungentiwa ngemaKhristu lasakhulile kuphela. Nangabe usemusha, uyawasebentisa yini ematfuba lanjengalawa kuze ucinise bunye lonabo nalamanye emaKhristu? Kwenta njalo kutakusita uciniseke kutsi nakubhujiswa lelive lelibi ungatfolakali uyincenye yalo.

Sonkhe singabathantazela bazalwane betfu (Fundza sigaba 18)

KUKHOMBISA KUTSI “SINGEMALUNGA LETSEMBELE KULELINYE NALELINYE”

19-21. (a) Nguyiphi indlela lehamba embili lesikhombisa ngayo kutsi “singemalunga letsembele kulelinye nalelinye”? Niketa tibonelo. (b) Ufundzani kuloko labanye bazalwane labakwenta nakuvela tehlakalo?

19 Bantfu baJehova sebavele baphila ngekuvumelana nesimiso lesikuRoma 12:5 lesitsi: “Singemalunga letsembele kulelinye nalelinye.” Bufakazi baloku sibubona nakuvela tehlakalo. NgaDecember 2011, kwaba nesivunguvungu lesikhulu lesabangela tikhukhula esihlengeni saseMindanao ePhilippines. Ngebusuku bunye nje, emakhaya langetulu kwa-40 000 akhukhuleka, lokufaka ekhatsi emakhaya lamanyenti ebazalwane betfu. Nobe kunjalo, lihhovisi leligatja labika kutsi “ngisho nangaphambi kwekutsi emakomidi ekusita nakuvele tehlakalo efike, bazalwane labasuka kuletinye tindzawo besebavele bacalile kusita.”

20 Ngendlela lefanako, ngesikhatsi kutamatama kwemhlaba lokukhulu ne-tsunami kugadla emphumalanga yeJapan, bazalwane nabodzadzewetfu labanyenti balahlekelwa tintfo letinyenti. Labanye basala bete lutfo. Yoshiko lobekahlala endzaweni lengemakhilomitha langu-40 kusuka eHholweni leMbuso, walahlekelwa likhaya lakhe. Utsi: “Samangala kakhulu nasiva kutsi ngemuva kwelilanga linye kube nalokutamatama kwemhlaba, umbonisi wesigodzi nalomunye umzalwane beta kutosifuna.” Ajabulile uchubeka atsi: “Sakujabulela kakhulu kutsi libandla lichubeke lisisita ekunakekeleni buhlobo betfu naNkulunkulu. Ngetulu kwaloko, saphiwa emajazi, ticatfulo, tikhwama netimphahla tekulala.” Lelinye lilunga lekomidi yekusita nakuvele tehlakalo latsi: “Bazalwane baseJapan bebamunye futsi basitana. Labanye bazalwane besuka eMelika kute batewusita. Nabababuta kutsi kungani bahambe libanga lelidze kangaka, batsi: ‘Simunye nebazalwane betfu baseJapan futsi bayaludzinga lusito lwetfu.’” Awujabuli yini ngekuba yincenye yenhlangano lewakhatsalelako emalunga ayo? Ciniseka kutsi Jehova ujabula kakhulu nakabona bunye lesinabo.

21 Kuba nebunye nyalo kutasisita kutsi sihlangabetane nekuhlupheka lokutako ngekubambisana, ngisho sikhashane nebazalwane labakulamanye emave. Ecinisweni, kuba nebunye kusiceceshela kutsi sikhone kuhlangabetana nebumatima lobungavela njengobe lelive lelibi lisondzela ekubhujisweni. Fumiko, lowasindza esivunguvungwini lesinemandla eJapan utsi: “Kuphela kwalelive sekusondzele. Kufanele sichubeke sisita bazalwane betfu njengobe sibuke embili esikhatsini lapho kutawube sekute khona tehlakalo.”

22. Ngutiphi tinzuzo letihlala njalo letitfolakala ngekuba nebunye njengobe singemaKhristu?

22 Bantfu labasha nalabadzala labetama kuba nebunye nyalo, batilungiselela kusindza nakubhujiswa lelive lelibi futsi lelite bunye. Njengasetikhatsini letendlulile, Nkulunkulu wetfu utawubasindzisa bantfu bakhe. (Isa. 52:9, 10) Hlale ukhumbula kutsi ungaba semkhatsini walabo labatawusindza nangabe wetama kuba yincenye yebantfu baNkulunkulu labanebunye. Lokunye lokutasisita kubonga ngaloko lesesivele sinako. Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngalendzaba.