Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Lingisa Jesu Ngekutfobeka Kwakhe Nangemusa Wakhe

Lingisa Jesu Ngekutfobeka Kwakhe Nangemusa Wakhe

“Khristu wahlupheka ngenca yenu, wanishiyela sibonelo sekutsi nilandzele tinyatselo takhe edvute.”1 PHETRO 2:21.

1. Kungani kulingisa Jesu kutasisondzeta kuJehova?

SIVAME kulingisa bantfu lesibatsandzako. Kubo bonkhe bantfu labake baphila emhlabeni, kute lokumfanele kulingiswa kakhulu kwendlula Jesu Khristu. Kungani kunjalo? Kungobe Jesu watsi: “Loyo longibonile mine umbonile naBabe.” (Johane 14:9) Jesu ubuveta kahle buntfu beYise. Ngako nasifundza ngaJesu, sisuke sifundza ngaJehova. Nasilingisa Jesu sisondzelana naJehova, longuMuntfu lomkhulu kakhulu ezulwini nasemhlabeni. Leli lilungelo lelikhulu!

2, 3. (a) Kungani Jehova asinikete imininingwane lechaza kuphila kwaJesu, futsi yini layilindzele kitsi? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko nakuleso lesilandzelako?

2 EBhayibhelini, Jehova usinikete imininingwane lechaza kuphila kwaJesu. Ngasiphi sizatfu? Ngobe Nkulunkulu wetfu ufuna siyati iNdvodzana yakhe kuze sikhone kuyilingisa. (Fundza 1 Phetro 2:21.) EBhayibhelini, sibonelo Jesu lasishiyela sona sifaniswa netinyatselo. Kusho kutsini loko? Jehova ufuna kutsi silandzele tinyatselo teNdvodzana yakhe, lokusho kulingisa Jesu kuko konkhe lakwenta. Kuliciniso kutsi Jesu bekete sono, ngako Jehova akalindzeli kutsi sihambe ncamashi etinyatselweni teNdvodzana yakhe. Kunaloko, ufuna sente konkhe lokusemandleni etfu kuze silingise Jesu.

3 Asesihlolisise lobunye buntfu baJesu lobuhle. Kulesihloko sitawufundza ngekutfobeka nemusa wakhe. Esihlokweni lesilandzelako, sitawufundza ngesibindzi sakhe nekucondza kwakhe. Sitawuphendvula nayi imibuto lemitsatfu mayelana nebuntfu ngabunye: Busho kutsini? Jesu wabukhombisa njani? Singamlingisa njani?

JESU UTFOBEKILE

4. Kusho kutsini kutfobeka?

4 Kuyini kutfobeka? Bantfu labanyenti labatigcabhako bacabanga kutsi kutfobeka kusho kuba butsakatsaka nobe kungatetsembi. Kodvwa loko kuliciniso yini? Ecinisweni, kuze sitfobeke kudzingeka sibe nemandla nesibindzi. Kutfobeka akufani nekutigcabha kanye nekutigabatisa. EBhayibhelini, ligama lelitsi “kutfobeka” lingahunyushwa ngekutsi “kuba nesimo sengcondvo lesitfobekile.” (Filiphi 2:3) Kuze sitfobeke, kufanele sicale sititsatse ngendlela lefanele. Sibonelo saloku kutsi lesinye sichazamagama seliBhayibheli sitsi: “Kutfobeka kusho kwati kutsi sibancane kangakanani embikwaNkulunkulu.” Nangabe sitfobekile, ngeke sitikhandze sincono kunalabanye. (Roma 12:3) Akusimelula ngebantfu labanesono kutsi batfobeke. Kodvwa singafundza kuba ngulabatfobekile nasizindla ngebukhulu baJehova futsi silingise sibonelo saJesu.

Nangabe sitfobekile, ngeke sitikhandze sincono kunalabanye

5, 6. (a) Ngubani Mikhayeli ingilosi lenkhulu? (b) Mikhayeli wakukhombisa njani kutfobeka?

5 Jesu wakuveta njani kutfobeka? INdvodzana yaNkulunkulu beyisolo itfobekile; yakuveta ngesikhatsi iyingilosi lenemandla ezulwini nangesikhatsi iyindvodza lete sono emhlabeni. Asesicabange ngetibonelo letimbalwa.

6 Simo sakhe sengcondvo. Encwadzini yaJuda, sifundza ngekuphila kwaJesu kwangaphambi kwekutsi ete emhlabeni. (Fundza Juda 9.) Njengobe anguMikhayeli ingilosi lenkhulu, Jesu waba ‘nekungevani naDeveli’ futsi ‘waphikisana’ naye mayelana ‘nesidvumbu saMosi.’ Ngemuva kwekufa kwaMosi, Jehova wamngcwaba endzaweni lengatiwa. (Dutheronomi 34:5, 6) Kungenteka Develi abefuna kulinga ema-Israyeli kutsi asebentise sidvumbu saMosi ekukhonteni kwemanga. Ngisho nobe Develi abehloseni, Mikhayeli waba nesibindzi futsi wamvimba. Lenye incwadzi itsi ligama lelitsi ‘kungevani’ kanye nalelitsi ‘kuphikisana’ aphindze asetjentiswe nakuchazwa “licala lelitekwa enkantolo” futsi angasho kutsi “Mikhayeli ‘wamelana nekutsi Develi’ atsatse sidvumbu saMosi.” Nanobe kunjalo, lengilosi lenkhulu beyati kutsi akusiko kwayo kwehlulela. Ngako yendlulisela lendzaba kuJehova, longuMehluleli Lomkhulu, futsi lokunguye kuphela loneligunya lekwehlulela Sathane. Jesu wakhombisa kutfobeka sibili!

Ngekutitfoba, Jesu wenta konkhe Jehova labemtjele kutsi akwente, “kwadzimate kwaba ngulapho afa”

7. Jesu wakukhombisa njani kutfobeka ngemavi nangetento takhe?

7 Ngesikhatsi Jesu asemhlabeni, waphindze wakhombisa kutfobeka ngemavi nangetento. Emavi akhe. Jesu abengafuni kutiphakamisa. Kunaloko, abefuna lonkhe ludvumo luye kuYise. (Makho 10:17, 18; Johane 7:16) Akazange akhulume nebafundzi bakhe ngendlela lebeyibenta batibone shengatsi balibele nobe bangakabaluleki. Kodvwa abebahlonipha futsi wakhombisa kutsi uyabetsemba ngekutsi abancome ngebuntfu babo lobuhle. (Lukha 22:31, 32; Johane 1:47) Tento takhe. Jesu wakhetsa kuphila imphilo lephansi futsi bekete tintfo letinyenti. (Matewu 8:20) Wakhetsa kwenta umsebenti lophansi labanye bantfu lebebangawutsandzi. (Johane 13:3-15) Wasibekela sibonelo lesihle sekutfobeka ngekutsi alalele. (Fundza Filiphi 2:5-8.) Ngekungafani nebantfu labatigcabhako futsi labangafuni kulalela, ngekutitfoba Jesu wenta konkhe Jehova labemtjele kutsi akwente, “kwadzimate kwaba ngulapho afa.” Kuyacaca-ke kutsi Jesu, loyiNdvodzana yemuntfu, ‘abenenhlitiyo letfobekile.’Matewu 11:29.

LINGISA JESU NGEKUTFOBEKA KWAKHE

8, 9. Singakukhombisa njani kutfobeka?

8 Singamlingisa njani Jesu ngekutfobeka kwakhe? Simo setfu sengcondvo. Nasitfobekile, siyati kutsi ligunya letfu lilinganiselwe. Ngako siyati kutsi site lilungelo lekwehlulela labanye. Ngeke sibagceke nobe singabate tisusa tabo. (Lukha 6:37; Jakobe 4:12) Kutfobeka kusisita kutsi sibalekele kuba ‘ngulabalunge kakhulu.’ Loko kusho kutsi ngeke sitibone sincono kunalabo labete emakhono nobe emalungelo lesinawo. (Umshumayeli 7:16) Labadzala belibandla labatfobekile abatikhandzi bancono kunebazalwane nabodzadzewabo. Kunaloko, labelusi labanelutsandvo ‘batsatsa labanye njengalabakhulu kunabo.’Filiphi 2:3; Lukha 9:48.

9 Cabanga ngaW. J. Thorn, lowakhonta njengembonisi lojikeletako kusukela nga-1894. Ngemuva kweminyaka leminyenti enta lomsebenti, wabelwa kutsi anakekele tinkhukhu eKingdom Farm lesenyakatfo yeNew York. Nome nini nakacabanga kutsi ngabe wenta umsebenti loncono, uMzalwane Thorn abetitjela atsi: “Wena lutfuli lolungasho lutfo. Yini lonayo lekwenta kutsi utigcabhe?” (Fundza Isaya 40:12-15.) Loku kutfobeka sibili!

10. Singakukhombisa njani kutfobeka ngemavi nangetento?

10 Emavi etfu. Nangabe sitfobeke mbamba, loko kutawutsintsa indlela lesikhuluma ngayo nalabanye. (Lukha 6:45) Nasicoca nebantfu, ngeke sikhulume kakhulu ngemalungelo lesinawo nangetintfo lesitifezile. (Taga 27:2) Esikhundleni saloko, sitabancoma bazalwane nabodzadzewetfu ngetintfo letinhle labatentile futsi sinake buntfu babo lobuhle nemakhono abo. (Taga 15:23) Tento tetfu. EmaKhristu latfobekile awafuni kutfola ludvumo nobe kuba bantfu lababalulekile kulelive. Kunaloko, akhetsa kuphila imphilo lemelula, aze ente nemsebenti lophansi, kuze akhone kukhonta Jehova ngemandla awo onkhe. (1 Thimothi 6:6, 8) Ngetulu kwako konkhe, singakhombisa kutsi sitfobekile ngekutsi silalele. Kufanele sitfobeke kuze ‘silalele labo labasiholako’ ebandleni futsi semukele ticondziso lesititfola enhlanganweni yaJehova siphindze sitilandzele.Hebheru 13:17.

JESU UNEMUSA

11. Uyini umusa?

11 Uyini umusa? Ligama lelitsi “umusa” lisho kuba nesineke nekukhatsalela. Umusa uyindlela yekukhombisa lutsandvo futsi ufana nemiva lefaka ekhatsi luvelo nesihawu. LiBhayibheli likhuluma ‘ngemusa’ kanye ‘nelutsandvo lolukhulu.’ (Lukha 1:78; 2 Khorinte 1:3; Filiphi 1:8) Lenye incwadzi lekhuluma ngeliBhayibheli itsi kukhombisa umusa kusho lokungetulu nje kwekuvela labo labeswele. Itsi kuba nemusa kusho “kuba nendzaba nabo futsi sibasite” ngekwenta lokutsite lokutawushintja kuphila kwabo. Umusa usikhutsata kutsi sente lushintjo etimphilweni talabanye.

12. Yini lekhombisa kutsi Jesu abenesihawu ngalabanye, futsi umusa wakhe wamkhutsata kutsi enteni?

12 Jesu wawukhombisa njani umusa? Imiva yakhe netento temusa. Jesu abenesihawu ngalabanye. Ngesikhatsi abona umngani wakhe Mariya nalabo lebekanabo bakhala ngenca yekushona kwaLazaro, Jesu wakhala nabo. (Fundza Johane 11:32-35.) Ngako-ke, luvelo lobelumente wavusa indvodzana yemfelokati lwamenta wavusa naLazaro. (Lukha 7:11-15; Johane 11:38-44) Kungenteka lesento semusa sanika Lazaro litfuba lekutfola kuphila ezulwini. Ngaphambi kwaloko, Jesu ‘abehawukele’ sicumbi sebantfu lebesite kuye. Luvelo labenalo lwenta kutsi ‘asifundzise tintfo letinyenti.’ (Makho 6:34) Loko kwakushintja kuphila kwalabo labatilalela timfundziso takhe. Umusa waJesu awubonakalanga nje kuphela endleleni labetiva ngayo. Kunaloko wamkhutsata kutsi asite labeswele.Matewu 15:32-38; 20:29-34; Makho 1:40-42.

13. Jesu wakhuluma njani nalabanye ngemusa? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

13 Emavi akhe lanemusa. Umusa waJesu wamenta wakhuluma kahle nalabanye, ikakhulukati labo lebebacindzetelekile. Umphostoli Matewu wacaphuna emavi a-Isaya lamayelana naJesu. Isaya watsi: ‘Ngeke awufohlote umhlanga lofafabukile, ngeke ayicime nentsambo yesibane lelotitako.’ (Isaya 42:3; Matewu 12:20) Kusho kutsini loko? Jesu akazange abaphatse kabi bantfu nobe abahlukumete. Esikhundleni saloko, wakhuluma ngendlela leyabakhutsata. Washumayela umlayeto welitsemba kulabo “labatinhlitiyo tabo tidzabukile.” (Isaya 61:1) Wamema labo ‘labakhatsele nalabesindvwako’ kutsi bete kuye kuze ‘batfole kuphumula.’ (Matewu 11:28-30) Wetsembisa bafundzi bakhe kutsi Nkulunkulu utikhatsalela ngemusa tikhonti taKhe, letifaka ekhatsi leto ‘letinjengebantfwana,’ nobe labo lababonakala bangakabaluleki kulelive.Matewu 18:12-14; Lukha 12:6, 7.

LINGISA JESU NGEMUSA WAKHE

14. Singayikhombisa njani imiva yemusa kulabanye?

14 Singawulingisa njani umusa waJesu? Imiva yetfu yemusa. LiBhayibheli lisikhutsata kutsi setame kuba ‘neluvelo,’ ngisho nobe kungeke kutentakalele kutsi sibe nalo. Luvelo luyincenye ‘yebuntfu lobusha’ Jehova lalindzele kutsi onkhe emaKhristu abugcoke. (Fundza Kholose 3:9, 10, 12.) Ungayikhombisa njani imiva yemusa kulabanye? LiBhayibheli litsi: “Vulani tinhlitiyo tenu.” (2 Khorinte 6:11-13) Lalelisisa nangabe lomunye umuntfu akutjela indlela lativa ngayo naloko lokumkhatsatako. (Jakobe 1:19) Cabanga ngaloko lakushoko futsi utibute: ‘Kube bengisesimeni sakhe, bengingativa njani? Yini lebengingayidzinga?’1 Phetro 3:8.

15. Yini lesingayenta kute sisite labaselusizini nobe labahluphekile?

15 Tento tetfu temusa. Umusa utasenta sifune kusita labanye, ikakhulukati labo labaselusizini nobe labahluphekile. Singabasita njani? Roma 12:15 utsi: “Nikhale nalabakhalako.” Etikhatsini letinyenti, bantfu badzinga kudvudvutwa esikhundleni sekutfola tisombululo. Badzinga umngani lobakhatsalelako futsi lotawubalalela. Lomunye dzadze lowadvudvutwa bazalwane nabodzadze ngemuva kwekushonelwa yindvodzakati yakhe utsi: “Ngajabula ngesikhatsi bangani bami beta futsi bakhala nami.” Singaphindze sikhombise umusa ngekutsi sente tintfo letilusito kulabanye. Mhlawumbe kunemfelokati lomatiko lodzinga kulungiselwa intfo letsite ekhaya lakhe. Nome kunemKhristu losakhulile lodzinga kwekuhamba nakaya emihlanganweni, emsebentini wekushumayela, nobe kadokotela. Ngisho nesento lesincane semusa singenta umehluko lomkhulu emphilweni yalomunye umuntfu. (1 Johane 3:17, 18) Ngetulu kwako konkhe, singakhombisa umusa kulabanye ngekutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kute sishumayele tindzaba letimnandzi. Lena yindlela lehamba embili yekwenta umehluko etimphilweni tebantfu labanetinhlitiyo leticotfo!

Ubakhatsalela ngalokusuka enhlitiyweni yini bazalwane nabodzadze? (Fundza sigaba 15)

16. Yini lesingayisho kute sikhutsate labo labacindzetelekile?

16 Emavi etfu lanemusa. Kuba nemusa kutawenta kutsi ‘sikhulume ngendlela ledvudvutako nalabacindzetelekile.’ (1 Thesalonika 5:14) Yini lesingayisho kute sibadvudvute? Singabatjela kutsi sibakhatsalela mbamba. Singabancoma futsi sibasite babone buntfu babo lobuhle nemakhono labanawo. Singabakhumbuta kutsi Jehova wabasita kutsi bati liciniso, ngako baligugu kuye. (Johane 6:44) Singabacinisekisa kutsi Jehova utikhatsalela mbamba tinceku takhe ‘letinetinhlitiyo letephukile’ nobe ‘letinemoya lowephukile.’ (Tihlabelelo 34:18) Emavi etfu lanemusa angabakhutsata kakhulu labo labadzinga indvudvuto.Taga 16:24.

17, 18. (a) Jehova ulindzele kutsi labadzala belibandla batiphatse njani timvu takhe? (b) Sitawucoca ngani esihlokweni lesilandzelako?

17 Nine labadzala belibandla, Jehova ulindzele kutsi niphatse timvu takhe ngemusa. (Imisebenti 20:28, 29) Kufanele nikhumbule kutsi kungumtfwalo wenu kufundzisa timvu takhe, kutikhutsata, nekuticinisa. (Isaya 32:1, 2; 1 Phetro 5:2-4) Ngako-ke, lomdzala welibandla loneluvelo aketami kulawula bazalwane bakhe, ngekubabekela imitsetfo nobe ngekubenta bative banemuva welicala kute abacindzetele kutsi bente lokungetulu kwemandla abo. Esikhundleni saloko, wenta konkhe lokusemandleni akhe kute abente bajabule, anelitsemba lekutsi lutsandvo labanalo ngaJehova lutabenta bamkhonte ngawo onkhe emandla abo.Matewu 22:37.

18 Njengobe sizindla ngekutfobeka nemusa waJesu, sitawukhutsateka kutsi simlingise. Esihlokweni lesilandzelako, sitawucoca ngekutsi singamlingisa njani Jesu ngesibindzi sakhe nangekucondza kwakhe.