Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Lingisa Jesu Ngesibindzi Sakhe Nangekucondza Kwakhe

Lingisa Jesu Ngesibindzi Sakhe Nangekucondza Kwakhe

“Nanobe ningakake nambona, niyamtsandza. Nanobe ningamboni kwanyalo, niyakholwa kuye.”1 PHETRO 1:8.

1, 2. (a) Yini lesingayenta kuze sitfole kuphila lokuphakadze? (b) Yini lengasisita kutsi singaphambuki kuloluhambo lwetfu?

NASIBA ngemaKhristu, kuba shengatsi sitsatsa luhambo. Nasihlala setsembekile kuNkulunkulu, loluhambo lwetfu lutawuba yimphumelelo futsi singaphila phakadze. Jesu watsi: “Loyo loyawucinisela kudzimate kube sekugcineni, nguye loyawusindziswa.” (Matewu 24:13) Ngako kuze siphumelele kuloluhambo, kufanele sihlale setsembekile kuNkulunkulu kuze “kube sekugcineni,” kungaba sekugcineni kwekuphila kwetfu nobe ekupheleni kwalelive lelibi. Nobe kunjalo, kufanele sicaphele kutsi singaphatanyiswa ngulelive. (1 Johane 2:15-17) Yini lesingayenta kute singaphambuki kuloluhambo lwetfu?

2 Jesu wasibekela sibonelo lesihle. Nasitadisha loko lokushiwo liBhayibheli mayelana nendlela Jesu labephila ngayo, singafundza kutsi unjani. Loko kutasenta simtsandze futsi sibe nekukholwa kuye. (Fundza 1 Phetro 1:8, 9.) Umphostoli Phetro watsi Jesu wasishiyela sibonelo kuze silandzele tinyatselo takhe edvute. (1 Phetro 2:21) Nasilingisa sibonelo sakhe ngekucophelela, sitawucinisela kuze kube sekugcineni. * (Fundza umbhalo longentansi.) Esihlokweni lesendlulile, sifundze ngendlela lesingasilingisa ngayo sibonelo saJesu sekutfobeka nesekuba nemusa. Kulesihloko, sitawufundza ngekutsi singamlingisa njani ngekuba nesibindzi kanye nekucondza.

JESU UNESIBINDZI

3. Siyini sibindzi, futsi singaba naso njani?

3 Sibindzi sibuntfu lobungasenta sitive sinemandla futsi busisite kutsi sibeketelele bumatima. Kuba nesibindzi kusisita kutsi simelele lokulungile. Kungasisita kutsi sehlise umoya futsi sihlale setsembekile kuNkulunkulu nasivivinywa. Sibindzi sihlobene nekwesaba, litsemba nelutsandvo. Ngayiphi indlela? Nasesaba kudvumata Nkulunkulu, ngeke sivume kuncotjwa kwesaba bantfu. (1 Samuweli 11:7; Taga 29:25) Kwetsemba Jehova kusisita kutsi sinake likusasa letfu kunekunaka bumatima lesibhekene nabo. (Tihlabelelo 27:14) Lutsandvo lolute bugovu lusikhutsata kutsi sibe nesibindzi ngisho nalapho siphatfwa kabi. (Johane 15:13) Kwetsembela kuNkulunkulu nekulingisa iNdvodzana yakhe kusenta sibe nesibindzi.Tihlabelelo 28:7.

4. Jesu wasikhombisa njani sibindzi ngesikhatsi asethempelini? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

4 Nakaneminyaka lengu-12 budzala, Jesu wakhombisa sibindzi ngalesikhatsi ‘asethempelini ahleti nebafundzisi.’ (Fundza Lukha 2:41-47.) Labafundzisi benkholo bebawati kahle uMtsetfo waMosi, futsi bebawati nemasiko emaJuda. Lamasiko bekenta kutsi kube matima kulalela uMtsetfo. Kodvwa lolwati lwawo aluzange lwente Jesu esabe kukhuluma. Esikhundleni saloko abesolo ‘ababuta imibuto.’ Kuliciniso kutsi Jesu abengababuti imibuto yebuntfwana. Kunaloko, singambona ngeliso lengcondvo abuta imibuto lebalulekile leyabenta banaka futsi bacabangisisa. Nangabe labafundzisi bebetama kugiba Jesu ngemibuto lebeyingavusa timphikiswane, abazange baphumelele. Bonkhe bantfu lebebalalele, lokufaka ekhatsi labafundzisi, bamangaliswa “kucondza kwakhe kanye netimphendvulo takhe.” Jesu walisekela ngesibindzi liciniso leliseVini laNkulunkulu!

5. Ngutiphi tindlela Jesu lakhombisa ngato sibindzi emsebentini wakhe wekushumayela?

5 Emsebentini wakhe wekushumayela, Jesu wakhombisa sibindzi ngetindlela letehlukahlukene. Nasi sibonelo: Wembulela bantfu kutsi baholi benkholo bebabadukisa ngetimfundziso tabo temanga. (Matewu 23:13-36) Jesu akazange avume konakaliswa ngulelive. (Johane 16:33) Wachubeka ashumayela ngisho nalapho aphikiswa. (Johane 5:15-18; 7:14) Ngesibindzi, wahlanta lithempeli tikhatsi letimbili ngekutsi acoshe labo lebebonakalisa kukhonta kweliciniso.Matewu 21:12, 13; Johane 2:14-17.

Ngesibindzi, Jesu wachazela iNkantolo YemaJuda kutsi unguKhristu nekutsi uyiNdvodzana yaNkulunkulu

6. Jesu wasikhombisa njani sibindzi ngelilanga lekugcina lekuphila kwakhe emhlabeni?

6 Asesihlole indlela Jesu lasikhombisa ngayo sibindzi ngelilanga lekugcina lekuphila kwakhe emhlabeni. Bekati kutsi kutawentekani ngemuva kwekutsi Judasi amtsengise. Kodvwa ngesikhatsi kuchubeka sidlo seliPhasika, Jesu watsi kuJudasi: “Loko lokwentako kwente masinyane.” (Johane 13:21-27) Ensimini yaseGetsemane, Jesu wativeta ngesibindzi kulamasotja labetele kutembopha. Nanobe kuphila kwakhe bekusengotini, wavikela bafundzi bakhe, futsi watsi kulamasotja: “Bayekeleni laba.” (Johane 18:1-8) Ngemuva kwaloko, ngesikhatsi aphenywa ngemibuto eNkantolo YemaJuda, Jesu washo ngesibindzi kutsi unguKhristu nekutsi uyiNdvodzana yaNkulunkulu. Abengesabi, ngisho nobe umphristi lophakeme abefuna sizatfu sekumbulala. (Makho 14:60-65) Jesu wagcina bucotfo bakhe kuNkulunkulu futsi wafela elugodvweni. Ngesikhatsi aphefumula kwekugcina, wamemeta watsi: “Sekufezekile!”Johane 19:28-30.

LINGISA JESU NGESIBINDZI SAKHE

7. Bantfu labasha, nitiva njani ngekuba BoFakazi BaJehova, futsi ningakhombisa njani kutsi ninesibindzi?

7 Singamlingisa njani Jesu ngesibindzi sakhe? Esikolweni. Nine labasha, nisuke nikhombisa sibindzi nanitjela lenifundza nabo kanye nalabanye bantfu kutsi niBoFakazi BaJehova. Nanenta njalo, nikhombisa kutsi niyatigcabha ngekubitwa ngelibito laJehova, ngisho nobe loko kunganenta nihlekwe. (Fundza Tihlabelelo 86:12.) Labanye banganicindzetela kutsi nikholelwe ekutigucukeleni kwemvelo. Kodvwa ningaciniseka kutsi loko liBhayibheli lelikushoko ngekudalwa kwetintfo kuliciniso. Ningasebentisa incwajana letsi “The Origin of Life—Five Questions Worth Asking,” kuze niphendvule labo labafuna kwati “sizatfu selitsemba lenu.” (1 Phetro 3:15) Ngaleyo ndlela, nitawenetiseka ngekwati kutsi nilisekele ngesibindzi liciniso leliseBhayibhelini!

8. Ngutiphi tizatfu letisenta sishumayele ngesibindzi?

8 Nasishumayela. Njengobe singemaKhristu eliciniso, kufanele sichubeke ‘sikhuluma ngesibindzi lesisinikwa nguJehova.’ (Imisebenti 14:3) Kungani singakhona kushumayela ngesibindzi? Kwekucala, siyati kutsi loko lesikushumayelako kuvela eBhayibhelini futsi kuliciniso. (Johane 17:17) Kwesibili, “sitisebenti letikanye naNkulunkulu” futsi usisita ngemoya wakhe longcwele. (1 Khorinte 3:9; Imisebenti 4:31) Kwesitsatfu, siyamtsandza Jehova kanye nebantfu, ngako sitimisele kwenta konkhe lokusemandleni etfu kute sitjele labanye tindzaba letimnandzi. (Matewu 22:37-39) Ngesizatfu sekutsi sinesibindzi, ngeke siyekele kushumayela. Sitimisele kubafundzisa liciniso labo ‘labavalwe tingcondvo,’ nobe labadukiswe baholi benkholo. (2 Khorinte 4:4) Sitawuchubeka sishumayela tindzaba letimnandzi ngisho nobe labanye bangawemukeli umlayeto wetfu nobe basiphatsa kabi.1 Thesalonika 2:1, 2.

9. Singasikhombisa njani sibindzi nasibhekene nebumatima?

9 Nasibhekene nebumatima. Nasetsembela kuNkulunkulu, utasinika kukholwa nesibindzi sekubeketelela bumatima. Nasishonelwa ngumuntfu lesimtsandzako, siyadzabuka, kodvwa asiphelelwa litsemba. Siyaciniseka kutsi ‘Nkulunkulu wayo yonkhe indvudvuto’ utasipha emandla. (2 Khorinte 1:3, 4; 1 Thesalonika 4:13) Nasigula nobe nasilimele, siva buhlungu, kodvwa asivumi kwelashwa ngetindlela letingamjabulisi Nkulunkulu. (Imisebenti 15:28, 29) Nasicindzetelekile, ‘tinhlitiyo tetfu tingasilahla,’ kodvwa asiphelelwa ngemandla. Setsembela kuJehova, ‘losedvute nalabo labanetinhlitiyo letephukile.’ * (Fundza umbhalo longentansi.)1 Johane 3:19, 20; Tihlabelelo 34:18.

JESU UNEKUCONDZA

10. Kuyini kucondza, futsi nguyiphi indlela umKhristu lonekucondza lakhuluma ngayo nalenta ngayo tintfo?

10 Kucondza kulikhono lekwehlukanisa emkhatsini walokuhle nalokubi bese ukhetsa kwenta lokuhle. (Hebheru 5:14) UmKhristu lonekucondza wenta tincumo letitawucinisa buhlobo bakhe naNkulunkulu. Uyaciniseka kutsi akabalimati labanye ngendlela lakhuluma ngayo. Kodvwa ujabulisa Jehova ngekutsi akhetse emavi latawusita labanye. (Taga 11:12, 13) ‘Uyephuta kutfukutsela.’ (Taga 14:29) “Akeduki” endleleni, lokusho kutsi wenta tincumo letinhle kuko konkhe kuphila kwakhe. (Taga 15:21) Singafundza njani kuba nekucondza? Kufanele sitadishe liVi laNkulunkulu futsi sikusebentise loko lesikufundzako. (Taga 2:1-5, 10, 11) Singahlolisisa nesibonelo saJesu lesiphelele sekuba nekucondza bese siyasilingisa.

11. Jesu wakukhombisa njani kucondza endleleni labekhuluma ngayo?

11 Jesu wakhombisa kucondza kuko konkhe labekusho nalabekwenta. Endleleni labekhuluma ngayo. Nakashumayela tindzaba letimnandzi, Jesu wasebentisa emavi lanemusa labamangalisa labo lebebamlalele. (Matewu 7:28; Lukha 4:22) Abevame kufundza eVini laNkulunkulu nobe alicaphune. Abeyati kahle imibhalo labengayisebentisa kunobe ngusiphi simo. (Matewu 4:4, 7, 10; 12:1-5; Lukha 4:16-21) Ngetulu kwaloko, bantfu lebebamlalele nakachaza imiBhalo bebatsintseka tinhlitiyo. Ngemuva kwekuvuswa kwakhe, Jesu wakhuluma nebafundzi lababili lebebaya e-Emawusi. Wabachazela imibhalo lebeyimayelana naye. Ngemuva kwaloko, labafundzi batsi: “Angitsi sivele satsintseka tinhlitiyo ngesikhatsi akhuluma natsi endleleni, asichazela imiBhalo?”Lukha 24:27, 32.

12, 13. Ngutiphi tibonelo letikhombisa kutsi Jesu bekephuta kutfukutsela futsi acabangela?

12 Imiva yakhe nesimo sakhe sengcondvo. Kucondza kwasita Jesu kutsi ‘ephute kutfukutsela.’ (Taga 16:32, NW.) Abekhona kutibamba futsi ‘abenemoya lomuhle.’ (Matewu 11:29) Jesu abehlale ababeketelela bafundzi bakhe ngisho nobe bebanemaphutsa. (Makho 14:34-38; Lukha 22:24-27) Abehlisa umoya ngisho nalapho aphatfwa kabi.1 Phetro 2:23.

13 Kucondza kwasita Jesu kutsi acabangele. Abeyicondza injongo yeMtsetfo waMosi, futsi loko kwatsintsa indlela labebaphatsa ngayo bantfu. Cabanga ngendzaba yemfati ‘lobekanesifo sekopha.’ (Fundza Makho 5:25-34.) Lomfati wahamba emkhatsini wesicumbi sebantfu, wafike watsintsa ingubo yaJesu futsi welapheka. Ngekusho kweMtsetfo, lomfati bekangcolile, ngako bekungakafaneli atsintse bantfu. (Levithikhusi 15:25-27) Kodvwa Jesu akazange amtsetsise. Kungani? Kungobe bekacondza kutsi kukhombisa “sihawu nekwetsembeka” kubaluleke kakhulu kunekunamatsela eMtsetfweni. (Matewu 23:23) Jesu wakhuluma ngemusa watsi: “Ndvodzakati, kukholwa kwakho kukuphilisile. Hamba kahle, ngobe sewuphilile ekuguleni kwakho.” Lesi sibonelo lesihle kakhulu sendlela kucondza lokwakhutsata ngayo Jesu kutsi akhombise umusa.

14. Yini Jesu lakhetsa kuyenta, futsi wenta njani kute ahlale anake umsebenti wekushumayela?

14 Endleleni labephila ngayo. Jesu wakhombisa kucondza ngendlela labephila ngayo. Watinikela emsebentini wekushumayela. (Lukha 4:43) Wenta tincumo letamsita kutsi anake lomsebenti futsi awucedze. Sibonelo saloku kutsi wagcina kuphila kwakhe kumelula kuze asebentise sikhatsi nemandla akhe emsebentini wekushumayela. (Lukha 9:58) Bekati kutsi bekufanele aceceshe labanye kute bachubeke nemsebenti wekushumayela ngemuva kwekufa kwakhe. (Lukha 10:1-12; Johane 14:12) Wetsembisa bafundzi bakhe kutsi abetawubasita kulomsebenti “kute kube sekupheleni kwalelive.”Matewu 28:19, 20.

LINGISA JESU NGEKUCONDZA KWAKHE

Kucondza kusisita kutsi sibone loko bantfu labakudzingako bese sikhetsa emavi etfu ngekuhlakanipha (Fundza sigaba 15)

15. Singakukhombisa njani kucondza endleleni lesikhuluma ngayo?

15 Singamlingisa njani Jesu ngekucondza kwakhe? Endleleni lesikhuluma ngayo. Nasikhuluma nebazalwane nabodzadzewetfu, sisebentisa emavi labakhutsatako hhayi labacedza emandla. (Efesu 4:29) Nasicoca nalabanye ngeMbuso waNkulunkulu, emavi etfu kufanele “avangwe ngeluswayi,” lokusho kutsi kufanele sikhulume ngekuhlakanipha. (Kholose 4:6) Setama kucondza loko bantfu labakudzingako naloko labanendzaba nako bese sikhetsa emavi etfu ngekuhlakanipha. Nasisebentisa emavi lanemusa, bantfu batasilalela futsi umlayeto wetfu ungabatsintsa tinhlitiyo. Ngetulu kwaloko, nasichaza tinkholelo tetfu, sisebentisa liBhayibheli nome kunini nakungenteka, ngobe liVi laNkulunkulu liyincwadzi leneligunya. Siyati kutsi umlayeto loseBhayibhelini unemandla kakhulu kwendlula nobe yini lesingayisho.Hebheru 4:12.

16, 17. (a) Singakhombisa njani kutsi siyephuta kutfukutsela futsi siyacabangela? (b) Yini lesingayenta kute sihlale sinake umsebenti wekushumayela?

16 Ngemiva yetfu nangesimo setfu sengcondvo. Kucondza kusisita kutsi sitibambe nangabe sicindzetelekile futsi kusenta ‘sephute kutfukutsela.’ (Jakobe 1:19) Nangabe bantfu basiphatsa kabi, setama kucondza sizatfu saloko labakushito nobe labakwentile. Ngaleyo ndlela kuba melula kubatsetselela nekungabatfukutseleli. (Taga 19:11) Kucondza kuphindze kusisite kutsi sicabangele. Asilindzeli kutsi bazalwane nabodzadzewetfu bangawenti emaphutsa. Esikhundleni saloko, siyakhumbula kutsi kungenteka banetinkinga lesingaticondzi kahle. Sikulungele kulalela imibono yabo futsi sihambisane nayo nakungenteka, lokusho kutsi asilweli kutsi tintfo tentiwe ngendlela yetfu.Filiphi 4:5.

17 Endleleni lesiphila ngayo. Siyati kutsi kushumayela tindzaba letimnandzi kulilungelo lelikhulu kakhulu lesingaba nalo. Ngako sifuna kutsatsa tincumo letitasenta sihlale sinake umsebenti wekushumayela. Sikhetsa kubeka Jehova kucala ekuphileni kwetfu. Siphila imphilo lemelula kute sisebentise sikhatsi nemandla etfu ekushumayeleni tindzaba letimnandzi ngaphambi kwekutsi kufike kuphela.Matewu 6:33; 24:14.

18. Singenta njani kute sichubeke neluhambo loluya ekuphileni lokuphakadze, futsi yini lotimisele kuyenta?

18 Kusijabulise kakhulu kufundza ngalobunye buntfu baJesu lobuhle! Asewucabange nje kutsi singazuza kangakanani ngekuhlolisisa lobunye buntfu bakhe nangekwetama kumlingisa. Ngako-ke asitimisele kulingisa Jesu. Nasenta njalo, sitawuchubeka neluhambo lwetfu loluya ekuphileni lokuphakadze futsi sisondzelane naJehova.

^ sig. 2 Incwadzi ya-1 Phetro 1:8, 9 yabhalelwa emaKhristu lanelitsemba lekuphila ezulwini. Kodvwa lamavi aPhetro ayasebenta nakumaKhristu lanelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni.

^ sig. 9 Kuze utfole tibonelo tebantfu labakhombisa sibindzi nababhekene nebumatima, fundza Sicongosekulindza saDecember 1, 2000, emakhasi 24-28; i-“Phaphama!” ya-April 22, 2003, emakhasi 18-21; neyaJanuary 22, 1995, emakhasi 11-15, konkhe kutfolakala ngesiZulu.