Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

UMLANDVO WEKUPHILA

Kutfola Tibusiso “Ngetikhatsi Letivumako Naletimatima”

Kutfola Tibusiso “Ngetikhatsi Letivumako Naletimatima”

NGATALWA ngaMarch 1930, edolobheni laseNamkumba, eMalawi, emndenini lobewukhonta Nkulunkulu ngekwetsembeka. Nga-1942, nganikela kuphila kwami kuJehova futsi ngabhajatiswa kuleminye yemifula lemihle yaseMalawi. Kuleminyaka lengu-70 leyendlulile, bengisolo ngetama kwenta njengobe umphostoli Pawula akhutsata Thimothi kutsi ‘ashumayele livi, loko akwente ngekutimisela, ngetikhatsi letivumako naletimatima.’2 Thimothi 4:2.

Nga-1948, boNathan H. Knorr naMilton G. Henschel bavakasha eMalawi futsi kuta kwabo kwangikhutsata kutsi ngikhonte Jehova sikhatsi sonkhe. Ngekuhamba kwesikhatsi ngahlangana nadzadze lotsandzekako lokutsiwa nguLidasi, futsi abetibekele umgomo wekukhonta Jehova sikhatsi sonkhe njengami. Sashada nga-1950 futsi nga-1953 besesinebantfwana lababili. Ngisho nome besinemitfwalo leminyenti yemndeni, savumelana kutsi ngingaba lihlahlandlela lelivamile. Ngemuva kweminyaka lemibili, ngamenywa kutsi ngibe lihlahlandlela lelikhetsekile.

Imihlangano beyisicinisa kute silungele kuphatfwa kabi lobekuseta

Ngekushesha ngemuva kwaloko, ngatfola lilungelo lekuba ngumbonisi wesigodzi ngivakashela emabandla. Njengobe Lidasi abengisekela kakhulu, ngakhona kunakekela tonkhe tidzingo temndeni wami futsi ngachubeka ngisemsebentini wasikhatsi sonkhe. * (Fundza umbhalo longentansi.) Nobe kunjalo, sobabili besifuna kukhonta Jehova sikhatsi sonkhe. Sahlela kahle futsi bantfwana betfu babambisana natsi, ngako Lidasi wakhona kungenela umsebenti wasikhatsi sonkhe nga-1960.

Nga-1962, sajabulela uMhlangano Wesifundza lonesihloko lesitsi “Tikhonti Letinesibindzi.” Ngemuva kwemnyaka, uMzalwane Henschel wavakasha eMalawi emhlanganweni wesigodzi lokhetsekile lobewubanjelwe edvute nelidolobha laseBlantyre. Bekunebantfu labangetulu kwa-10 000 kulomhlangano. Nangicabanga ngalemibutsano lekhetsekile, ngiyayibona indlela leyasicinisa ngayo futsi yasenta satilungela tikhatsi letimatima lebetiseta.

KWEFIKA TIKHATSI LETIMATIMA

Hulumende wawuvimba umsebenti wetfu futsi watsatsa takhiwo teligatja

Nga-1964, BoFakazi bahlushwa ngenca yekutsi bebangafuni kungenela tindzaba tepolitiki. Ngesizatfu saloko, kwadzilitwa emaHholwa eMbuso langetulu kwa-100 nemakhaya ebazalwane langetulu kwa-1 000. Mine naLidasi sachubeka sijikeleta kwaze kwaba ngulapho hulumende avimba umsebenti waBoFakazi nga-1967. Hulumende watsatsa takhiwo teligatja, wacosha titfunywa telivangeli kulelive futsi wavalela BoFakazi labanyenti emajele, lokufaka ekhatsi mine naLidasi. Ngesikhatsi sikhululwa ejele, sachubeka siwenta ngemshoshaphansi umsebenti wekujikeleta.

Ngalelinye lilanga nga-October 1972, emalunga elicembu lepolitiki leliyingoti lelibitwa ngekutsi yi-Malawi Youth League, aya ekhaya letfu. Kodvwa lelinye lilunga lalelicembu lagijima latewungitjela kutsi ngibhace ngobe bebafuna kungibulala. Ngatjela umkami nebantfwana kutsi babhace etihlahleni tabhanana lebetisedvute. Ngemuva kwaloko, ngahamba ngayogibela esihlahleni lesikhulu samangoza. Ngangibuka njengobe bebadzilita indlu yetfu nako konkhe lebesinako.

Ngesizatfu sekutsi bazalwane betfu bebangatingeneli tindzaba tepolitiki, emakhaya abo ashiswa

Njengobe lokuphatfwa kabi bekuchubeka, tinkhulungwane taBoFakazi tahamba eMalawi. Safike sahlala enkambu yebakhoseli eMozambique kwaze kwaba nguJune 1974. Ngaleso sikhatsi, mine naLidasi sacelwa kutsi sibe ngemahlahlandlela lakhetsekile eDómue, eMozambique. Sachubeka singemahlahlandlela kwaze kwaba ngu-1975 ngesikhatsi siphoceleleka kutsi sibuyele eMalawi, lapho BoFakazi bebasolo bahlushwa khona.

Satsi nasifika, ngabelwa kutsi ngivakashele emabandla enhloko dolobha lokutsiwa yiLilongwe. Nangetulu kwekuphatfwa kabi kanye nabo bonkhe lobumatima, linani lemabandla lachubeka landza kuletigodzi lebesitihambela.

KUSEKELWA NGUJEHOVA NGELUTSANDVO

Ngalelinye lilanga sefika edolobhaneni lelitsite futsi bekubanjwe umhlangano wepolitiki. Labanye lebebalapho beva kutsi siBoFakazi futsi basihlalisa nelicembu lepolitiki lelibitwa ngekutsi yi-Malawi Young Pioneers. Sancenga Jehova kutsi asisite futsi asicondzise. Ngesikhatsi uphela lomhlangano, bacala kusishaya. Kwatsi kusenjalo, kwachamuka lomunye make losakhulile agijima, wafike wamemeta watsi: “Ngicela nibayekele! Lona ngumntfwana wemnaketfu. Myekeleni achubeke neluhambo lwakhe!” Lobekaphetse lomhlangano watsi: “Bayekeleni bahambe!” Asati kutsi kungani lomake asho njalo ngobe abengasiso sihlobo setfu. Sikholelwa kutsi Jehova wawuva umthantazo wetfu.

Likhadi lelicembu letembusave

Nga-1981 licembu le-Malawi Young Pioneers laphindze lahlangana natsi. Latsatsa emabhayisikili etfu, imitfwalo, tincwadzi kanye nemaphepha lamcoka lanekwatiswa lokumayelana nebazalwane kulesigodzi. Sabalekela ekhaya lalomunye umzalwane longulomdzala welibandla. Kodvwa besikhatsatekile ngalokwatiswa lobekukulamaphepha. Ngesikhatsi lelicembu le-Malawi Young Pioneers libuka lamaphepha, latfola tincwadzi lebengitibhalelwe bazalwane labakuto tonkhe tindzawo letiseMalawi. Loku kwabetfusa ngobe bacabanga kutsi ngisikhulu sahulumende. Ngako ngekushesha, babuyisela onkhe lamaphepha kulabadzala belibandla labasedvute.

Ngalesinye sikhatsi, besewela umfula ngesikebhe. Umnikati walesikebhe bekangumholi wetepolitiki, futsi abefuna kuhlola emakhadi elicembu letembusave abo bonkhe lebebagibele. Watsi nasekasondzela ngakitsi, wabona sigebengu lebesisolo sifunwa ngemaphoyisa. Loku kwaphatamisa bonkhe bantfu futsi lomnikati wesikebhe wayekela kuhlola lamakhadi. Nalapho sabona kutsi Jehova abesisekela ngelutsandvo.

NGABOSHWA FUTSI NGAVALELWA EJELE

NgaFebruary 1984, bengiya eLilongwe kuze ngimikise umbiko wasehhovisini leligatja leliseZambia. Lelinye liphoyisa langimisa futsi laphenya sikhwama sami. Latfola tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini, ngako langiyisa emaphoyiseni futsi lafike langishaya. Ngemuva kwaloko langibopha ngetintsambo, langifaka endlini lebeyinebantfu lebebaboshelwe kweba.

Ngelilanga lelilandzelako, umphatsi wemaphoyisa wangiyisa kulelinye likamelo futsi watsi angisayine liphepha lebelitsi: “Mine Trophim R. Nsomba, sengiyekele kuba ngulomunye waBoFakazi BaJehova kuze ngitewukhululwa.” Ngala kusayina leliphepha futsi ngatsi kuye: “Ngikulungele kuboshwa, ngisho nekufa imbala. Ngisengulomunye waBoFakazi BaJehova.” Loku kwamtfukutselisa lomphatsi futsi washaya kakhulu litafula lakhe kangangekutsi liphoyisa lebelisekamelweni lelisedvute lagijima latewubuka kutsi kwentekani. Lomphatsi watjela leliphoyisa watsi: “Lomuntfu akafuni kusayina kutsi sewuyekele kushumayela. Ngako-ke akasayine kutsi ungulomunye waBoFakazi BaJehova futsi sitamtfumela eLilongwe kuze aboshwe khona.” Sonkhe lesikhatsi umfati wami abengati kutsi ngikuphi. Ngemuva kwemalanga lamane, labanye bazalwane bagcine bamchazele ngaloko lobekwentekile.

Ngesikhatsi ngisesiteshini semaphoyisa eLilongwe, emaphoyisa angiphatsa kahle. Umphatsi wemaphoyisa watsi: “Tsatsa nali lilayisi lesikuphakele lona ngobe wena uboshwe ngenca yeliVi laNkulunkulu. Lalabanye baboshelwe kweba.” Ngemuva kwaloko wangitfumela eJele laseKachere, lapho ngahlala khona tinyanga letisihlanu.

Umphatsi walelijele wajabula ngekufika kwami ngobe abefuna kutsi ngibe “ngumfundisi” kulelijele. Wasusa lona lobekangumfundisi, futsi watsi kuye: “Angisafuni kutsi uphindze ushumayele ngeliVi laNkulunkulu lapha, ngobe waboshelwa kweba esontfweni lakho!” Ngako-ke maviki onkhe bengifundzisa ngeliBhayibheli emihlanganweni yetiboshwa.

Ngekuhamba kwesikhatsi tintfo taba timbi kakhulu. Emaphoyisa asejele angiphenya ngemibuto ngobe abefuna kwati kutsi bangakhi BoFakazi eMalawi. Angizange ngiwaphendvule ngalendlela labefuna ngayo, ngako angishaya ngaze ngaculeka. Ngalesinye sikhatsi abefuna kwati kutsi ikuphi indlunkhulu yetfu. Ngatsi kuwo: “Umelula lombuto leningibute wona, futsi ngitaniphendvula.” Ngawatjela kutsi indlunkhulu yetfu kuyakhulunywa ngayo eBhayibhelini. Amangala futsi angibuta atsi: “Kuphi nendzawo eBhayibhelini?”

Ngawaphendvula ngatsi: “Ku-Isaya 43:12.” Awuvula futsi awufundza ngekucophelela njengobe utsi: “‘Nine nibofakazi bami kutsi mine nginguNkulunkulu,’ kusho [Jehova.]” Alifundza katsatfu lelivesi. Ngemuva kwaloko angibuta atsi: “Kwenteka njani kutsi indlunkhulu yaBoFakazi BaJehova ibe lapha eBhayibhelini, ingabi seMelika?” Ngatsi kuwo: “BoFakazi BaJehova eMelika nabo batsatsa lelivesi njengalelo lelichaza indlunkhulu yabo.” Ngesizatfu sekutsi angizange ngiwatjele loko labefuna kukuva, ngatfunyelwa eJele laseDzaleka, lelisenyakatfo yeLilongwe.

NGATFOLA TIBUSISO NGISHO NANGETIKHATSI LETIMATIMA

Nangifika eJele laseDzaleka ngaJuly 1984, ngakhandza BoFakazi labangu-81. Lelijele beligcwele kakhulu kangangekutsi tiboshwa letingu-300 bekudzingeka tilale phansi timinyene. Kodvwa ekugcineni bonkhe BoFakazi bakhona kuhlangana ngemacembu lamancane kuze bacoce ngelivesi lelitsite lilanga ngalinye, futsi loko kwasikhutsata kakhulu.

Ngemuva kwekutekiswa licala, bazalwane bamikiswa ejele

Nga-October 1984, sonkhe saya enkantolo futsi sagwetjwa iminyaka lemibili ejele. Njengasekucaleni, savalelwa nalabanye labangasibo BoFakazi. Kodvwa umphatsi walelijele watjela bonkhe bantfu watsi: “BoFakazi BaJehova ababhemi. Ngako nine bogadzi, ningabahluphi ngekutsi nibacele sikilidi futsi ningabatfumi kutsi banilandzele emalahle kuze nilayide bosikilidi benu. Laba bantfu baNkulunkulu! Bonkhe BoFakazi BaJehova kufanele banikwe kudla kabili ngelilanga ngobe abakaboshelwa bugebengu kodvwa baboshwe ngenca yetinkholelo tabo letiseBhayibhelini.”

Tinyenti tinzuzo lesatitfola ngenca yekutiphatsa kahle. Bogadzi bebangativumeli tiboshwa kutsi tiphumele ngaphandle nasekuhwalele nobe nalina. Kodvwa tsine bebasivumela ngobe bebasetsemba futsi bati kutsi ngeke sibaleke. Nasi sibonelo: Ngalelinye lilanga besisebenta emasimini futsi lomunye gadzi wagula. Ngako sametfwala sabuyela naye ejele. Njengobe sachubeka sitiphatsa kahle, salibona libito laJehova lidvunyiswa ngulabogadzi.1 Phetro 2:12. * (Fundza umbhalo longentansi.)

KWAPHINDZE KWEFIKA TIKHATSI LETIVUMAKO

NgaMay 11, 1985, ngakhululwa eJele laseDzaleka futsi ngajabula ngekuphindze ngihlangane nemndeni wami! Siyambonga Jehova ngekusisita kutsi sihlale sicotfo kuye kuletikhatsi letimatima lebesibhekene nato. Sitiva ngendlela umphostoli Pawula lativa ngayo nakabhala atsi: “Asifisi bazalwane kutsi ningati ngekuhlupheka lesahlangabetana nako . . . Besesingetsembi nekutsi sitawusindza. Ecinisweni, besesiciniseka kutsi sitfole sigwebo sekufa. Loku kwenteka kuze singatetsembi tsine, kodvwa setsembele kuNkulunkulu lovusa labafile. Wasisindzisa kulentfo lenkhulu kangaka njengekufa.”2 Khorinte 1:8-10.

UMzalwane Nsomba nemkakhe Lidasi, beme embikweliHholwa leMbuso nga-2004

Ngaletinye tikhatsi, besibona shengatsi ngeke sisindze. Kodvwa besihlale sicela Jehova kutsi asinike sibindzi, kuhlakanipha nekutfobeka kuze sichubeke sikhatimulisa libito lakhe leliphakeme.

Jehova uwubusisile umsebenti lesimentele wona “ngetikhatsi letivumako naletimatima.” Lamuhla, kusijabulisa kakhulu kubona lihhovisi leligatja lelisha eLilongwe kanye nemaHholwa eMbuso lamasha langetulu kwa-1 000 eMalawi! Letibusiso letivela kuJehova tiyasimangalisa, futsi kuba shengatsi liphupho nje kimi naLidasi! *—Fundza umbhalo longentansi.

^ sig. 6 Bazalwane labasakhulisa bantfwana labancane abasabelwa kutsi babe semsebentini wekujikeleta.

^ sig. 27 Kute utfole kwatiswa lokubanti mayelana nekuhlushwa kwaBoFakazi eMalawi, fundza “INcwadi Yonyaka YoFakazi BakaJehova Ka-1999,” emakhasi 171-223, ngesiZulu.

^ sig. 31 Ngesikhatsi lesihloko sisalungiswa, uMzalwane Nsomba washona asaneminyaka lengu-83 budzala.