Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Khonta Jehova Ngaphandle Kwekuphatamiseka

Khonta Jehova Ngaphandle Kwekuphatamiseka

‘Mariya bekasolo ahleti eceleni kwaJesu alalela loko bekakusho. Mata yena abematasatasa asebenta.’LUKHA 10:39, 40.

TINGOMA: 94, 134

1, 2. Kungani Jesu abemtsandza Mata, kodvwa nguliphi liphutsa lalenta Mata lelakhombisa kutsi unesono?

UCABANGA kutsi bekangumuntfu lonjani Mata, dzadze waboLazaru? LiBhayibheli litsi Mata abengumngani lomkhulu waJesu, liphindze litsi Jesu abemtsandza Mata. Kuliciniso kutsi bekungasuye yena yedvwa umuntfu wesifazane lobekatsandvwa futsi ahlonishwa nguJesu. Sibonelo saloko kutsi dzadze waboMata, longuMariya, naye abengumngani lomkhulu waJesu. Jesu abemtsandza nenina, longuMariya. (Johane 11:5; 19:25-27) Ngako-ke, kungani Jesu abemtsandza Mata?

2 Jesu abemtsandza Mata ngobe abenemusa futsi ephana, ngetulu kwaloko abekhutsele. Kodvwa lokwenta Jesu wamtsandza kakhulu, kutsi abenekukholwa lokucinile. Abekukholelwa konkhe loko Jesu labekufundzisa, futsi abengangabati kutsi unguMesiya lowetsenjisiwe. (Johane 11:21-27) Nobe kunjalo, Mata abenesono. Abenemaphutsa njengatsi. Nasi sibonelo: Ngalelinye lilanga ngesikhatsi Jesu abavakashele, Mata abecansulwe ngudzadzewabo Mariya, futsi watjela Jesu kutsi amekhute. Mata watsi: “Nkhosi, awunandzaba yini nekutsi dzadzewetfu ungishiye ngedvwa ngisebenta? Mtjele ete atewungisita.” (Fundza Lukha 10:38-42.) Kungani Mata asho lamavi, futsi yini lesingayifundza emphendvulweni yaJesu?

MATA WAPHATAMISEKA

3, 4. Yini Mariya layenta leyabangela kutsi Jesu amncome, futsi ngusiphi sifundvo lesatfolwa nguMata. (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

3 Jesu abejabulile ngekumenywa nguMata naMariya, futsi abefuna kusebentisa leso sikhatsi kute abafundzise ngaNkulunkulu. Ngekushesha Mariya wahlala eceleni kwakhe ‘walalela loko bekakusho.’ Abefuna kufundza lokunyenti kuMfundzisi Lomkhulu. Mata naye abengakhetsa kumlalela. Jesu abengamncoma ngekuyekela kwenta umsebenti wakhe kute alalele yena.

4 Kodvwa Mata waphatamiseka. Abematasatasa alungiselela Jesu tibiliboco futsi enta naletinye tintfo lebetitamenta kutsi akujabulele kuhlala nabo. Nakabona kutsi Mariya akamelekeleli, wacansuka futsi wakhonona kuJesu. Ngako Jesu bekati kutsi Mata ufuna kumentela tintfo letinyenti, ngemusa watsi: “Mata, Mata, ukhatsateka ngetintfo letinyenti.” Wamtjela nekutsi kudla lokulula kwakwenele kuye. Ngemuva kwaloko, Jesu wambonga Mariya ngekutsi alalele loko lebekakusho. Watsi: “Mariya yena ukhetse lokuncono kakhulu, futsi ngeke emukwe kona.” Kungenteka Mariya wakhohlwa nekutsi bekadla ini ngalelo langa, kodvwa asingabati kutsi akatikhohlwanga tintfo latifundza kuJesu nangendlela lamncoma ngayo. Ngemuva kweminyaka lengu-60, umphostoli Johane wabhala watsi: “Jesu abebatsandza boMata nadzadzewabo.” (Johane 11:5) Lamavi ayakhombisa kutsi Mata wasemukela seluleko saJesu lesinelutsandvo, futsi wakhonta Jehova ngekwetsembeka kuphila kwakhe konkhe.

5. Kungani kulukhuni lamuhla kuhlale sinake tintfo letibalulekile, futsi ngumuphi umbuto lesitawuphendvula?

5 Siyacaphela kutsi lamuhla kunetintfo letinyenti letingasiphatamisa ekukhonteni Jehova kunangesikhatsi sekubhalwa kweliBhayibheli. Sicongosekulindza saSeptember 15, 1958, secwayisa bazalwane nabodzadze kutsi bangavumeli tebuchwephesha tibaphatamise ekukhonteni Jehova. Ngisho nangaleso sikhatsi, kubonakala shengatsi tebuchwephesha betikhipha tintfo letinsha onkhe emalanga. Tintfo letifaka ekhatsi bomagazini, iwayilesi, ema-movie, kanye ne-TV tatatiwa kakhulu ngaleso sikhatsi. Le-Sicongosekulindza satsi njengobe sisondzela ekupheleni kwalelive, “titawuba tinyenti tiphatamiso.” Lamuhla, kunetintfo letinyenti letingasiphatamisa kunasesikhatsini lesengcile. Yini lesingayenta kute silingise Mariya futsi sinake kakhulu kukhonta Jehova?

NINGALISEBENTISI KAKHULU LELIVE

6. Bantfu baJehova babusebentise njani buchwephesha?

6 Bantfu baJehova bebasolo basebentisa buchwephesha lobukulelive kute bashumayele tindzaba letimnandzi. Nasi sibonelo: Ngaphambi kwekutsi kucale imphi yelive yekucala nangesikhatsi ichubeka, bebabukelisa i-“Photo-Drama of Creation.” Ngekusebentisa ema-slides nemafilimu lamafisha lanemibala nemisindvo, bashumayela tigidzi tebantfu emaveni lamanyenti. Nase iya ngasekupheleni le-“Photo-Drama,” beyichaza sikhatsi lesinekuthula lapho Jesu Khristu atawube sekabusa wonkhe umhlaba. Ngekuhamba kwesikhatsi, bantfu baJehova basebentisa umsakato kute basakate umlayeto weMbuso etigidzini tebantfu emhlabeni wonkhe. Lamuhla sisebentisa bongcondvomshini ne-Internet kute sifinyelele bantfu kuto tonkhe tindzawo, ngisho nasemaphandleni.

Ungativumeli tintfo letingakabaluleki kutsi tikuphatamise ekukhonteni Jehova (Fundza sigaba 7)

7. (a) Kungani kuyingoti kulisebentisa kakhulu lelive? (b) Yini lokufanele siyicaphelisise? (Fundza umbhalo longentansi.)

7 LiBhayibheli lisecwayisa ngekutsi singalisebentisi kakhulu lelive. Loku kufaka ekhatsi kucitsa sikhatsi lesinyenti etintfweni talelive. (Fundza 1 Khorinte 7:29-31.) Akukubi kusebentisa letinye taletintfo, kodvwa tingasidlela sikhatsi lesinyenti. Nasi sibonelo: Singase sikujabulele kwenta tintfo lesicitsa situnge ngato, letifaka ekhatsi kufundza tincwadzi, kubukela i-TV, kuvakashela tindzawo lesititsandzako, kutsenga kanye nekufundza kabanti ngeluhlobo lwakamuva lwentfo letsite yebuchwephesha. Bantfu labanyenti bayakutsandza kutfumelelana imilayeto, kutfumelelana ema-e-mail, kufundza tindzaba nobe kubuka imiphumela yemidlalo. Kodvwa labanye setabangena umkhono nesiphanga letintfo. * (Fundza umbhalo longentansi.) (Umshumayeli 3:1, 6) Nangabe sicitsa sikhatsi setfu lesinyenti etintfweni letingakabaluleki, singase sibe nesikhatsi lesincane sekwenta tintfo letibaluleke kakhulu, lokukukhonta kwetfu Jehova.Fundza Efesu 5:15-17.

8. Kungani kubaluleke kakhulu kungatitsandzi tintfo letikulelive?

8 Sathane wenta konkhe langakwenta kute asente sikhangwe tintfo talelive futsi asiphatamise ekukhonteni Jehova. Wakwenta loko ngelikhulu lekucala leminyaka, futsi sewukwenta ngelizinga lelikhulu lamuhla. (2 Thimothi 4:10) Ngako kufanele sichubeke siyihlola indlela lesitiva ngayo ngetintfo letikulelive futsi sente lushintjo lapho kudzingeka khona. LiBhayibheli lisitjela kutsi akukafaneli sititsandze tintfo letikulelive. Esikhundleni saloko, kufanele sigcine lutsandvo lwetfu ngaJehova lucinile. Nasenta njalo, kutawuba melula ngatsi kulalela Jehova nekuhlala sisondzelene naye.1 Johane 2:15-17.

HLALE UNAKE TINTFO LETIBALULEKE KAKHULU

9. Jesu wafundzisa bafundzi bakhe kutsi banake ini, futsi wababekela njani sibonelo?

9 Njengobe Jesu afundzisa Mata ngemusa kutsi angaphatanyiswa tintfo letinyenti, wafundzisa nebafundzi bakhe sifundvo lesifanako. Wabakhutsata kutsi banake kukhonta Jehova neMbuso wakhe. (Fundza Matewu 6:22, 33.) Jesu wasibekela sibonelo lesihle kuloku. Bekete tintfo letinyenti, futsi bekete indlu nobe indzawo letsi yena.Lukha 9:58; 19:33-35.

10. Ngusiphi sibonelo lesihle Jesu lasibekela sona?

10 Jesu akazange avumele kutsi kube netintfo letimphatamisako nakasemsebentini wekushumayela. Nasi sibonelo: Kwatsi nje nakacala kushumayela, sicumbi sebantfu baseKhaphanawume besifuna ahlale sikhatsi kulelodolobha. Wenta njani Jesu? Wanaka umsebenti wakhe. Watsi: “Nakulamanye emadolobha kufanele ngitishumayele letindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu, ngobe nguloko lengatfunyelwa kona.” (Lukha 4:42-44) Jesu abehamba emabanga lamadze kute ayoshumayela tindzaba letimnandzi futsi afundzise bantfu labanyenti. Nanobe bekete sono, kodvwa bekadzinwa futsi bekakudzinga kuphumula ngobe bekasebenta kamatima.Lukha 8:23; Johane 4:6.

Jesu wasifundzisa kutsi nasifuna kuba netintfo letinyenti, singaphatamiseka ekukhonteni Nkulunkulu

11. Yini Jesu layenta ngesikhatsi lenye indvodza imcela kutsi ayisite ngenkinga yayo? Ngusiphi sifundvo Jesu lasifundzisa bafundzi bakhe?

11 Ngesikhatsi Jesu afundzisa bafundzi bakhe sifundvo lesibalulekile, lenye indvodza yamphatamisa, yatsi: “Mfundzisi, tjela umnaketfu angabele incenye yelifa.” Jesu akazange ayicatulule inkinga yalendvodza. Akaphatamisekanga ekufundziseni bafundzi bakhe. Ecinisweni, wasebentisa leyo nkinga kute abafundzise kutsi nabafuna kuba netintfo letinyenti, bangaphatamiseka ekukhonteni Nkulunkulu.Lukha 12:13-15.

12, 13. (a) Yini Jesu layenta leyajabulisa bantfu labakhuluma siGriki eJerusalema? (b) Wenta njani Jesu ngesikhatsi Filiphi amcela kutsi abonane nebantfu labakhuluma siGriki?

12 Nasekusele emalanga lambalwa kutsi afe, Jesu abecindzeteleke kakhulu. (Matewu 26:38; Johane 12:27) Bekati kutsi utawuphatfwa kabi kakhulu futsi abulawe. Bekati nekutsi bekusenemsebenti lomnyenti lobekufanele awente ngaphambi kwekutsi afe. Sibonelo saloko kutsi ngeLisontfo, ngaNisan 9, wangena eJerusalema agibele imbhongolo. Sicumbi sebantfu samemukela njengeNkhosi yaso. (Lukha 19:38) Ngelilanga lelilandzelako, ngesibindzi Jesu wacosha bantfu labanemona ethempelini labebatsengisa tintfo ngelinani lelisetulu futsi bagebenga bantfu.Lukha 19:45, 46.

13 Bantfu labakhuluma siGriki lebebete kutewugubha liPhasika eJerusalema, bakubona lobekwentiwe nguJesu futsi kwabajabulisa. Ngako bacela kumphostoli Filiphi kutsi babonane naJesu. Kodvwa Jesu abengetami kutfola bantfu labatamsekela nobe bammelele etitseni takhe. Abekwati lokubaluleke kakhulu. Wanaka loko lobekuyitsandvo yaJehova ngaye, lokukutsi anikele ngekuphila kwakhe kube ngumhlatjelo. Wakhumbuta baphostoli bakhe kutsi ngekushesha abetawufa, nekutsi bonkhe lababalandzeli bakhe kufanele bakulungele kunikela ngekuphila kwabo. Watsi: “Lotsandza umphefumulo wakhe utawulahlekelwa ngiwo, kodvwa loyo lotondza umphefumulo wakhe kulelive, utawulondvolotela kuphila lokuphakadze.” Kodvwa Jesu waphindze wetsembisa kutsi ‘Babe utababusisa’ balandzeli bakhe aphindze abanike kuphila lokuphakadze. Filiphi abengawutjela labantfu labakhuluma siGriki lomlayeto lokhutsatako.Johane 12:20-26.

14. Nanobe Jesu abewenta ute kucala umsebenti wekushumayela, yini lebekaciniseka kutsi uyayenta?

14 Ngesikhatsi Jesu alamhlabeni, umsebenti lobewubalulekile kuye bekukushumayela tindzaba letimnandzi. Nanobe abenake kakhulu umsebenti wekushumayela, kodvwa bekangahlali enta wona. Sibonelo saloko kutsi waya emshadweni, lapho efike washintja emanti aba liwayini lelimnandzi. (Johane 2:2, 6-10) Waphindze wajabulela kudla emakhaya ebangani bakhe newalabanye lebebakujabulela kuva tindzaba letimnandzi. (Lukha 5:29; Johane 12:2) Lokubaluleke kakhulu kutsi Jesu abeba naso sikhatsi sekuthantaza, sekuzindla nesekuphumula.Matewu 14:23; Makho 1:35; 6:31, 32.

‘LAHLA KONKHE LOKUSINDZAKO’

15. Umphostoli Pawula watsi emaKhristu kufanela enteni, futsi wasibeka njani sibonelo kuloko?

15 Umphostoli Pawula watsi emaKhristu afanana netingijimi letigijima libanga lelidze, futsi watsi kute ticedze lomncintiswano, kufanele tilahle nobe yini lengatenta tehlise litubane nobe time. (Fundza Hebheru 12:1.) Pawula wabeka sibonelo lesihle kuloko. Ngabe wanjinga futsi waba ngumholi lodvumile wenkholo yemaJuda, kodvwa wawuyekela lomsebenti lebekangawenta kute anake ‘tintfo letibaluleke kakhulu.’ Bekasebenta ngekutimisela emsebentini wekushumayela futsi ahamba tindzawo letinyenti letifaka ekhatsi iSiriya, i-Asia Minor, iMasedoniya neJudiya. Bekabuke phambili emvuzweni wekuphila lokuphakadze ezulwini. Watsi: “Ngiyatikhohlwa tintfo letingemuva futsi ngilwela kutfola tintfo letitako, ngichubeka ngekutimisela emgomeni wekutfola umvuzo.” (Filiphi 1:10; 3:8, 13, 14) Pawula abengakashadi, futsi loko kwamsita wakwati “kutinikela njalo eNkhosini ngaphandle kwekuphatamiseka.”1 Khorinte 7:32-35.

Pawula wayekela umsebenti lebekangawenta kute anake ‘tintfo letibaluleke kakhulu’

16, 17. Ngisho sishadile nobe singakashadi, singasilandzela njani sibonelo saPawula? BoMark naClaire basilandzela njani sibonelo sakhe?

16 NjengaPawula, letinye tinceku taJehova lamuhla tikhetsa kungashadi kute tikwati kwenta lokunyenti emsebentini wakhe. (Matewu 19:11, 12) Esikhatsini lesinyenti, bantfu labangakashadi banemsebenti lomncane wekunakekela imindeni nabacatsaniswa nebantfu labashadile. Ngisho nobe sishadile nobe singakashadi, sonkhe “asilahle konkhe lokusindzako” lokungasiphatamisa ekukhonteni Jehova. Kungase kudzingeke sente lushintjo etintfweni letisidlela sikhatsi kute sikwati kwenta lokunyenti emsebentini waJehova.

17 Nasi sibonelo: Mark naClaire, labakhulela eWales, bacala kuba ngemahlahlandlela nabacedza sikolwa. Ngisho nangesikhatsi sebashadile, bachubeka bangemahlahlandlela. Kodvwa bebafuna kwenta lokunyenti. Mark uyachaza utsi: “Sikhonile kwenta kuphila kwetfu kubemelula, ngekutsi sitsengise indlu yetfu lenemakamelo lamatsatfu, futsi siyekele nekusebenta sikhatsi lesitsite evikini kute sikhone kungenela umsebenti wekwakha emhlabeni wonkhe.” Kuleminyaka lengu-20 leyendlulile, baye emaveni lamanyenti lase-Afrika kute basite ekwakhiweni kwemaHholwa eMbuso. Ngalesinye sikhatsi bahle baba nemali lencane kakhulu, kodvwa Jehova uhlale abanakekela. Claire utsi: “Kusenetisa kakhulu kukhonta Jehova onkhe malanga. Sakhe bangani labanyenti njengobe sihambela emave futsi asesweli lutfo. Tintfo lesitiyekele ngeke ticatsaniswe nenjabulo leta ngekukhonta Jehova sikhatsi sonkhe.” Tikhonti tasikhatsi sonkhe letinyenti titiva ngendlela lefanako. *—Fundza umbhalo longentansi.

18. Ngumiphi imibuto lesingatibuta yona?

18 Ucabanga kutsi nawe ungenta lokunyenti yini emsebentini waJehova? Tikhona yini tintfo letikuphatamisako ekwenteni lokubaluleke kakhulu? Nangabe tikhona, yini longayenta? Mhlawumbe ungatfutfukisa indlela lofundza futsi udadishe ngayo liBhayibheli. Sihloko lesilandzelako sitawuchaza kutsi ungakwenta njani loko.

^ sig. 17 Fundza indzaba yekuphila yaHadyn naMelody Sanderson esihlokweni lesitsi “Ukwazi Okulungile Nokukwenza.” (Ku-Sicongosekulindza saMarch 1, 2006, ngesiZulu) Libhizinisi labo lebelise-Australia belichuba kahle kakhulu, kodvwa baliyekela kute bangenele umsebenti wasikhatsi sonkhe. Fundza kutsi yini leyenteka kubo nasebaphelelwe yimali ngesikhatsi batitfunywa telivangeli eNdiya.