Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Jehova Utakucinisa

Jehova Utakucinisa

“Simakadze uyawumcinisa nakagula.”TIHLABELELO 41:3.

TINGOMA: 23, 138

1, 2. Endvulo Nkulunkulu bekabelapha njani bantfu, futsi ngumuphi umbuto labanye labatibuta wona lamuhla?

NANGABE wake wagula wabangwa netibi, kungenteka watibuta: ‘Ngitawelulama yini?’ Nawugulelwa ngumngani wakho nobe sihlobo sakho nakhona utibuta umbuto lofanako. Asikutsandzi kugula, nekugulelwa bantfu lesibatsandzako. EBhayibhelini sifundza ngebantfu lebebagula futsi bafuna kwati kutsi batawusindza yini ekuguleni kwabo. Nasi sibonelo: INkhosi Ahaziya indvodzana ya-Ahabi naJezebeli yatibuta kutsi beyitawuphola yini njengobe beyilimele. NaBheni Hadadi iNkhosi yaseSiriya bekabuta kutsi utawelulama yini.2 Emakhosi 1:2; 8:7, 8.

2 LiBhayibheli lisitjela kutsi endvulo Jehova bekenta timangaliso kute elaphe bantfu futsi wasebentisa baphrofethi bakhe kute bavuse nalabafile. (1 Emakhosi 17:17-24; 2 Emakhosi 4:17-20, 32-35) Lamuhla bantfu labagulako bayatibuta kutsi Nkulunkulu usengatenta yini letimangaliso kute abelaphe.

3-5. Jehova naJesu banawo yini emandla ekwelapha labagulako, ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?

3 Jehova uyakhona kwenta bantfu bagule nekubaphilisa nabagula. Wajezisa labanye ngekubenta bagule, lokufaka ekhatsi Faro lobekabusa ngesikhatsi sa-Abrahama kanye naMiriyamu sisi waMosi. (Genesisi 12:17; Numeri 12:9, 10; 2 Samuweli 24:15) Ngalesikhatsi ema-Israyeli angamlaleli, wawajezisa ‘ngemikhuhlane netehlakalo.’ (Dutheronomi 28:58-61) Ngaletinye tikhatsi Jehova bekabavikela bantfu bakhe kutsi bangaguli. (Eksodusi 23:25; Dutheronomi 7:15) Labanye bekabelapha. Sibonelo saloko kutsi welapha Jobe ngalesikhatsi agula futsi sekafisa nekufa.—Jobe 2:7; 3:11-13; 42:10, 16.

4 Siyati kutsi Jehova unawo emandla ekwelapha bantfu labagulako. Jesu naye unawo emandla ekwelapha labagulako. Ngesikhatsi asemhlabeni, welapha bantfu labagulako lokufaka ekhatsi labo labanesifo sebulephelo nesekuwa. Welapha labangaboni kanye nebantfu labachwalile. (Fundza Matewu 4:23, 24; Johane 9:1-7) Letimangaliso tisenta sicabange ngetintfo letinhle Jesu latasentela tona eveni lelisha. Ngaleso sikhatsi, “kute lohlala [khona] loyakutsi: ‘Ngiyagula.’”Isaya 33:24.

5 Nakungenteka nyalo sigule kakhulu, singalindzela yini kutsi Jehova nobe Jesu bente simangaliso kute siphile? Ngutiphi tintfo lokufanele sicabange ngato nasikhetsa indlela lesitawelashwa ngayo?

TSEMBELA KUJEHOVA NAWUGULA

6. Litsini liBhayibheli ngetimangaliso lebetentiwa ngemaKhristu angelikhulu lekucala?

6 Ngelikhulu lekucala, Jehova wagcoba emaKhristu ngemoya longcwele futsi wenta lamanye aba nelikhono lekwenta timangaliso. (Imisebenti 3:2-7; 9:36-42) Sibonelo saloko kutsi bewakhona kwelapha bantfu nekukhuluma letinye tilwimi. (1 Khorinte 12:4-11) Ngekuhamba kwesikhatsi, kwaphela kwenta timangaliso njengobe liBhayibheli belishito. (1 Khorinte 13:8) Ngako lamuhla angeke Nkulunkulu ente simangaliso kute aselaphe nobe elaphe labo lesibatsandzako.

Jehova ubati kahle bumatima tinceku takhe litibhekene nabo futsi akatikhohlwa

7. Tingasikhutsata njani Tihlabelelo 41:3?

7 Nangabe ugula, Jehova utakudvudvuta aphindze akunake njengobe atinaka netinceku takhe takadzeni. INkhosi Davide yabhala yatsi: “Ubusisiwe umuntfu lonakekela lobutsakatsaka, Simakadze uyawumsindzisa ngelilanga lekuhlupheka; Simakadze uyawumlondvolotela imphilo yakhe.” (Tihlabelelo 41:1, 2) Davide bekangasho kutsi umuntfu lonakekela lobutsakatseka angeke afe. Jehova bekangamsita njani umuntfu lonakekela lobutsakatsaka? Davide wachaza: “Simakadze uyawumcinisa nakagula, amphilise nakubo bonkhe butsakatsaka bakhe.” (Tihlabelelo 41:3) Jehova ubati kahle bumatima tinceku takhe letibhekene nabo futsi akatikhohlwa. Angatiniketa emandla nekuhlakanipha. Jehova wadala umtimba wetfu kutsi ukhone kutelapha wona.

8. Ngekusho kweTihlabelelo 41:4, yini Davide layicela kuJehova ngalesikhatsi agula kakhulu?

8 KuTihlabelelo 41, Davide usitjela ngesikhatsi agula abangwa netibi, abutsakatsaka futsi akhatsatekile. Kubonakala shengatsi ngaleso sikhatsi indvodzana yakhe Absalomu beyetama kutenta inkhosi. Davide bekagula kakhulu kangangekutsi besekete emandla ekwekhuta Absalomu. Bekati kutsi tinkinga lebetikhona emndenini wakhe betingumphumela wesono labekasente naBhatisheba. (2 Samuweli 12:7-14) Wenta njani? Wathantaza: “Awu, Simakadze, ngihawukele, ungiphilisele umphefumulo wami, ngobe ngonile kuwe.” (Tihlabelelo 41:4) Davide bekati kutsi Jehova umcolele futsi ngesikhatsi agula wetsembela kuye. Kodvwa Davide bekalindzele kutsi Jehova ente simangaliso yini?

9. (a) Yini Jehova layentela iNkhosi Hezekiya? (b) Yini Davide labeyilindzele kuJehova?

9 Kuliciniso kutsi ngalesinye sikhatsi Nkulunkulu bekabelapha bantfu. Ngalesikhatsi INkhosi Hezekiya igulela kufa, Jehova wayelapha futsi ngemuva kwaloko yaphila iminyaka lengu-15. (2 Emakhosi 20:1-6) Kodvwa Davide abengakalindzeli simangaliso. Kunaloko, abelindzele kutsi Nkulunkulu amsite ngendlela labengasita ngayo “umuntfu lonakekela lobutsakatsaka.” Davide abenebuhlobo lobuhle naJehova, kungako amcela kutsi amdvudvute aphindze amnakekele njengobe abegula. Waphindze wacela kutsi elulame. Natsi singacela Jehova asisite njengobe kwenta Davide.Tihlabelelo 103:3.

10. Yini leyenteka kuTrofimusi na-Ephafrodithu, futsi kusifundzisani loko?

10 Ekhulwini lekucala, akusiwo onkhe emaKhristu lelashwa ngalokusimangaliso ngisho nobe umphostoli Pawula nalabanye bebanemandla ekwelapha labagulako. (Fundza Imisebenti 14:8-10.) Umphostoli Pawula welapha babe waPhupliyuse lobekagula aphetfwe ngumkhuhlane futsi ahanjiswa sisu. Pawula “wamthantazela, wambeka tandla, futsi wamelapha.” (Imisebenti 28:8) Kodvwa Pawula akazange aphilise bonkhe lebekabati. Trofimusi longulomunye webangani baPawula wamphekeletela kulolunye luhambo lwakhe ngesikhatsi asitfunywa selivangeli. (Imisebenti 20:3-5, 22; 21:29) Ngesikhatsi abanjwa kugula, Pawula akazange amelaphe. Ngako kwadzingeka kutsi ayekele kuhamba naPawula, futsi asale eMilethusi kute elulame. (2 Thimothi 4:20) Na-Ephafrodithu umngani waPawula wagula wacishe wafa. LiBhayibheli alisho kutsi Pawula wamelapha.Filiphi 2:25-27, 30.

SABANI SELULEKO LOTASITSATSA?

11, 12. Yini lesiyatiko ngaLukha, futsi wamsita njani Pawula?

11 Lukha abengudokotela futsi abehamba naPawula. (Imisebenti 16:10-12; 20:5, 6; Kholose 4:14) Kungenteka abesita Pawula ngesikhatsi asitfunywa selivangeli kanye nalabanye lebekahamba nabo nangabe bagula. (Galathiya 4:13) Njengobe Jesu asho kutsi “bantfu labagulako” bayamdzinga dokotela.Lukha 5:31.

Kufanele sicaphele nangabe labanye basiniketa seluleko lesimayelana nemphilo

12 Lukha bekangasuye nje umuntfu lotsandza kweluleka bantfu ngetindzaba tetemphilo. Kodvwa bekakufundzele kuba ngudoketela. LiBhayibheli alisitjeli kutsi waceceshwa kuphi nobe nini. Kodvwa liyasho kutsi Lukha watfumela Pawula kutsi avusele bazalwane baseKholose. Kungenteka Lukha wafundzela budokotela esikolweni sebudokotela lesasiseLawodisiya eceleni kwelidolobha laseKholose. Ngesikhatsi abhala incwadzi yaLukha neyeMsebenti, wasebentisa emagama lakhombisa kutsi uyatati tindzaba tebudokotela. Ngenca yekutsi abengudokotela, wabhala ngetintfo letinyenti letentiwa nguJesu ngesikhatsi elapha bantfu.

13. Yini lokufanele siyikhumbule ngaphambi kwekutjela nobe kwekwemukela seluleko lesimayelana nendlela yekwelapha?

13 Lamuhla kute umzalwane longenta timangaliso kute aselaphe. Labanye bayafisa kusisita, kungako babese basitjela ngetintfo letingasisita kute kugula kwetfu kuphele sibe singakababuti. Letinye tintfo labatishoko atisiyo ingoti. Sibonelo saloko kutsi Pawula watjela Thimothi kutsi anatse liwayini. Thimothi abehlushwa sisu ngenca yekunatsa emanti langcolile. * (Fundza umbhalo longentansi.) (Fundza 1 Thimothi 5:23.) Kodvwa kufanele sicaphele. Lesikholwa naye angase asente kutsi sisebentise umutsi lotsite nobe singadli kudla lokutsite. Angasitjela kutsi loko kulisitile lilunga lemndeni wakhe lebelinekugula lokufanako. Kodvwa loko akusho kutsi natsi kungasisita. Kufanele sikhumbule kutsi ngisho nobe babanyenti bantfu labasebentise indlela letsite yekwelapha nobe umutsi lotsite, kodvwa loko kusengayibanga ingoti.Fundza Taga 27:12.

CABANGISISA KAHLE

14, 15. (a) Ngubaphi bantfu lokufanele sibacaphele? (b) Sifundzani kuTaga 14:15?

14 Sonkhe sifuna kuba yimicemane kute sikujabulele kuphila futsi sisebentele Jehova ngawo onkhe emandla etfu. Kodvwa ngenca yekutsi sinesono angeke kwenteke kutsi singaguli. Tinyenti tindlela tekwelapha lesingatisebentisa nasigula futsi sinelilungelo lekutikhetsela kutsi nguyiphi lesingayisebentisa. Labanye bantfu naletinye tinkampane tiye titsi titfole indlela yekwelapha kugula lokutsite. Basuke bafuna imali lenyenti. Bangase batsi bantfu labanyenti bawusebentisile lomutsi wabo futsi sebaphilile. Nasigula singenta nome ngayini kute selulame. Akukafanele sisikhohlwe seluleko lesisitfola eVini laNkulunkulu lesitsi: “Umuntfu lonengcondvo lencane wetsemba yonkhe intfo; kodvwa lohlakaniphile indlela yakhe uyayibukisisa angakacali kuhamba ngayo.”Taga 14:15.

Kufanele sicabangisise kahle futsi sitinake tintfo lesitetsembako

15 Nangabe sihlakaniphile angeke setsembe nome ngayini lesiyitjelwa ngumuntfu ikakhulukati longakafundzeli kwelapha. Kufanele sitibute: ‘Njengobe atsi umutsi lotsite usite labanyenti, kuliciniso yini vele loko? Ngisho kungatsiwa kubasitile labanye, ngati ngani kutsi mine kutangisita? Kufanele yini ngicwaninge futsi ngibute bantfu labaceceshelwe kwelapha lokugula lenginako?’Dutheronomi 17:6.

16. Ngutiphi tintfo lokufanele sicabange ngato nasikhetsa indlela lesitawelashwa ngayo?

16 Kute sikhetse kahle indlela yekwelashwa kufanele sibe ‘nengcondvo lebhadlile’ nobe sicabangisise kahle. (Thithusi 2:12) Loku kubaluleke kakhulu nangabe lendlela yekwelapha ingakavami kusetjentiswa. Kufanele sibute lomuntfu lotaselapha kutsi lendlela lataselapha ngayo isebenta njani. Iyevakala yini lendlela layichaza ngayo? Bodokotela labanyenti bayavumelana yini kutsi lendlela yekwelapha ingaba lusito kubantfu? (Taga 22:29) Kungenteka lomunye akutjele kutsi kutfolakele indlela letsite yekwelapha futsi bodokotela basengakati ngayo. Bukhona yini bufakazi lobukhombisa kutsi lentfo lakhuluma ngayo iliciniso? Labanye bangase bakwelaphe ngemitsi longayitfoli kutsi yakhiwe ngani nobe ngemandla ebumnyama. Loku kuyingoti kakhulu! Kufanele ukhumbule kutsi Nkulunkulu akafuni sisebentise emandla ebumnyama nemadimoni.Dutheronomi 18:10-12; Isaya 1:13.

“SALANI KAHLE!”

17. Ngusiphi sifiso lesivame kuba naso?

17 Sigungu lesibusako sangelikhulu lekucala sabhala incwadzi lebeyiya kuwo onkhe emabandla siwecwayisa ngetintfo lobekufanele atigweme. Nasephetsa lencwadzi, sigungu lesibusako satsi: “Nangabe nitigcina kuletintfo nitawuphumelela. Salani kahle!” (Imisebenti 15:29) Ngisho nobe lamavi ekugcina angulenye indlela yekuvalelisa, asikhumbuta kutsi kuvamile ngatsi kufuna kuba nemphilo lenhle.

Ngisho nobe sifuna kuba nemphilo lenhle, kodvwa sinaka kakhulu kukhonta Jehova (Fundza sigaba 17)

18, 19. Kutawuba njani kuphila emhlabeni lomusha?

18 Njengobe sinesono, angeke kwenteke singaguli. Nangabe sigula akukafaneli sicabange kutsi Jehova utawenta simangaliso kute siphile. Kodvwa kufanele sicabange ngelikusasa lesinalo lapho khona Nkulunkulu atawucedza konkhe kugula. KuSembulo 22:1, 2 umphostoli Johane wakhuluma ‘ngemanti ekuphila’ kanye “netihlahla tekuphila” letitawelapha bonkhe bantfu. Loku akusho kutsi kunemutsi lesitawunatsa manje nobe esikhatsini lesitako kute selapheke. Kodvwa kusho tintfo letitawentiwa nguJehova naJesu kute siphile phakadze.Isaya 35:5, 6.

19 Siyafisa kuphila kuleso sikhatsi. Kodvwa siyaciniseka kutsi Jehova uyasitsandza futsi uyayicondza indlela lesitiva ngayo nasigula. NjengaDavide siyati kutsi nasigula Jehova angeke aze asilahle. Uyohlale abanaka bonkhe labetsembekile kuye.Tihlabelelo 41:12.

^ sig. 13 Incwadzi letsi “The Origins and Ancient History of Wine” itsi bososayensi batfole kutsi i-typhoid nalamanye emagciwane layingoti ayafa nangabe ahlangana neliwayini.