Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kugcina Tjwala Busendzaweni Yabo

Kugcina Tjwala Busendzaweni Yabo

Kugcina Tjwala Busendzaweni Yabo

SIPHO lokukhulunywe ngaye esihlokweni sekucala, abetakujabulela kuphila—kube nje wabhekana nawo emaciniso ekutsi unayo inkinga yetjwala. Noko-ke, ngesizatfu sekutsi abetibona akwati kunatsa kakhulu kepha kungabonakali, wabese ucabanga kutsi konkhe kuhamba kahle ekuphileni kwakhe. Kungani lendlela yakhe yekucabanga yayingakalungi?

Indlela yakhe yekucabanga yoniwa kunatsa kakhulu tjwala. Ngisho nobe Sipho kungatsiwa abekucaphela loko nobe cha, sitfo sakhe lesasilawula umtimba wakhe, ingcondvo yakhe kanye nemivelo yakhe—lesibuchopho—sasingasebenti kahle nasanatse kakhulu. Bekatsi nasadzakwe kakhulu, bucopho bakhe behluleke kumbonisa simo lakuso.

Sizatfu sesibili lesenta kucabanga kwaSipho kwaba liphutsa, kutsi abenesifiso lesinemandla sekuchubeka anatsa. Mandla, lokukhulunywe ngaye etihlokweni letegcile, naye wacale walibalekela liciniso lekutsi unenkinga yetjwala. Uyavuma: “Bengibufihla tjwala bami, futsi bengenta netaba tekunatsa kakhulu ngetama nekwenta shengatsi kuyintfo nje lencane. Umgomo wami bewumunye-vo—kuvikela kunatsa kwami.” Ngisho nobe labanye bebabona kutsi kunatsa sekulawula kuphila kwalamajaha lamabili, boMandla naSipho, kodvwa bona bebatitjela kutsi konkhe kusahamba kahle. Lamajaha lambili kwadzingeka kutsi atsatse sinyatselo sekulawula indlela yawo yekunatsa. Ngusiphi leso sinyatselo?

Tsatsa Sinyatselo!

Bantfu labanyenti labayekelile kunatsa kakhulu, batsetse sinyatselo lesivumelana nemavi aJesu: “Nangabe liso lakho langesekudla likonisa, likhokhe ulilahle; ngobe kuncono kuwe kulahlekelwa sitfo sinye semtimba kunekutsi umtimba wakho wonkhe ulahlwe uphelele [eGehena].”—Matewu 5:29.

Kuliciniso, Jesu abengasho kutsi umuntfu kufanele atilimate. Kunaloko, abegcizelela liphuzu lekutsi kufanele sikususe konkhe lokungasilimata ngakamoya ekuphileni kwetfu. Kuliciniso kutsi sinyatselo lesingasitsatsa singaba buhlungu. Kodvwa kwenta njalo kungasivikela ekutseni singatikhandzi sesisesimeni lesingabangela kutsi sibunatse kakhulu tjwala. Noko-ke, nangabe labanye banemuva wekutsi shengatsi sewunatsa kakhulu, tsatsa sinyatselo sekubulawula. a Nangabe ungakwati kubulawula, timisele kubuyekela ekuphileni kwakho. Njengobe kungase kube buhlungu kuyekela tjwala, kodvwa kuncono kunebuhlungu longabuva ngalesikhatsi kuphila kwakho sekonakele.

Ngisho nobe ungasiso nani sidzakwa, unawo yini umkhuba wekunatsa kakhulu? Ngutiphi tinyatselo longatitsatsa kute tikusite ukwati kugcina tjwala busendzaweni yabo?

Lapho Ungatfola Khona Lusito

1. Bani nekukholwa emandleni emthandazo losuka enhlitiyweni futsi nalochubekako. LiBhayibheli linalelikhambi lelilusito kulabo labafuna kujabulisa Nkulunkulu Jehova: “Kepha kuko konkhe ticelo tenu atatiwe nguNkulunkulu, ngekukhuleka nekuncusa kanye nekubonga. Kuthula kwaNkulunkulu lokwendlula konkhe kwati kutawulondvolota tinhlitiyo tenu nemicabango yenu kuKhristu Jesu.” (Filiphi 4:6, 7) Yini longayithandazela kute utfole lokuthula kwengcondvo?

Vuma ngekwetsembeka kutsi unenkinga yetjwala, futsi lena yinkinga yakho. Nangabe Nkulunkulu umtjela ngaloko lofuna kukwenta ngetjwala, utayibusisa imetamo yakho yekubuyekela, futsi akusite utivikele nakuletinye tinkinga letinkhulu. “Umuntfu lofihla tono takhe angeke aphumelele; kodvwa lotivumako atishiye uyawutfola umusa.” (Taga 28:13) Jesu waphindze watsi sithandaze sitsi: “Ungasingenisi ekulingweni, kodvwa usisindzise kulokubi.” (Matewu 6:13) Ungasebentela njani kuloko lokuthandazelako, futsi ungatitfola kuphi timphendvulo teticelo takho?

2. Tfola emandla eVini laNkulunkulu. ‘Livi laNkulunkulu liphilile, linemandla . . . ekwehlulela imicabango netifiso tenhlitiyo.’ (Hebheru 4:12) Kufundza nekuzindla ngemavesi eliBhayibheli, kubasitile bantfu labanyenti labebanatsa kakhulu. Umhlabeleli lowesaba Nkulunkulu wabhala: “Ubusisiwe umuntfu longatitsatsi teluleko tebedukisi, . . . kodvwa kujabula kwakhe kusemtsetfweni waSimakadze. . . . Konkhe lakwentako kuyaphumelela.”—Tihlabelelo 1:1-3.

Sifundvo seliBhayibheli Mandla labechutjelwa sona boFakazi BaJehova samsita samnika emandla ekwehlula kunatsa kakhulu tjwala. Naku lakushoko ngaso: “Ngiyaciniseka kutsi kube belingekho liBhayibheli kanye netimiso talo letangisita ngayekela kunatsa, ngabe sengafa.”

3. Hlakulela kutibamba. LiBhayibheli libika kutsi bantfu labebatidzakwa ebandleni lebuKhristu, bagezwa ‘ngemoya waNkulunkulu wetfu.’ (1 Khorinte 6:9-11) Njani? Batfola lusito, bayekela kunatsa kakhulu tjwala. Baphindze bayekela ngisho nemibutsano letjokotelako ngekutsi bahlakulele kutibamba, imfanelo letfolakala ngemoya longcwele waNkulunkulu. ‘Ningadzakwa, ngobe kuvela kuko inkhanuko, kodvwa gcwaliswani ngemoya.’ (Efesu 5:18; Galathiya 5:21-23) Jesu Khristu wetsembisa kutsi ‘Babe losezulwini uyawubanika umoya longcwele labo labawucelako.’ Ngako-ke, “Celani niyawunikwa.”—Lukha 11:9, 13.

Labo labafuna kukhonta Jehova ngendlela layemukelako, bangahlakulela kutibamba ngekutsi bafundze baphindze batadishe liBhayibheli, futsi bathandaze kuye ngalokusuka etinhlitiyweni. Kunekutsi wehlulwe kudvumateka, kholelwa kulesetsembiso lesisitfola eVini laNkulunkulu: “Ngobe lowo lohlanyela enyameni yakhe, uyawuvuna kubola kuyo; kodvwa lohlanyela kumoya waNkulunkulu, uyawuvuna kuphila lokuphakadze kulowo moya. Asingadzinwa kwenta lokuhle; ngobe nasingadzinwa, siyawuvuna ngesikhatsi lesifanele.”—Galathiya 6:8, 9.

4. Khetsa bangani labakahle. “Lohambisana nebantfu labahlakaniphile naye ugcina asahlakaniphile; kodvwa umngani wetilima uyawuhlupheka.” (Taga 13:20) Tjela bangani bakho kutsi wena sewukhetse kusebentisa tjwala ngesilinganiso lesitsite. LiVi laNkulunkulu lecwayisa ngekutsi ngalesikhatsi uyekela ‘kudzakwa, nekumita, nemisindvo,’ labanye labebabangani bakho ‘bayamangala kutsi awusahambisani ngani nabo kulomsindvo wekutiphatsa kabi, bakwetfuke.’ (1 Phetro 4:3, 4) Bani nesifiso sekucedza budlelwane nabo bonkhe labo labasibukela phansi sincumo sakho sekwehlisa lizinga lonatsa ngalo.

5. Tibekele silinganiso longeke ushintje kuso. “Ningalilingisi lelive, kodvwa niguculwe ngekwentiwa kabusha kwengcondvo yenu, khona nitekwati kuhlolisisa loko lokuyintsandvo yaNkulunkulu.” (Roma 12:2) Nangabe uvumela timiso letiseVini laNkulunkulu kutsi tikusite utibekele umgomo endleleni lotawunatsa ngayo tjwala kunekutsi uvumele bangani nobe “lelive laSathane” kutsi kukucondzise, utawujabulela indlela yekuphila leyemukelekako kuNkulunkulu. Kodvwa ungasibona njani silinganiso setjwala lesikufanele wena?

Nobe ngabe ngusiphi silinganiso setjwala lesiphatamisa likhono lakho lekukhetsa lokutsite futsi sikwente ungakwati kucabanga kahle, sisho kutsi singetulu kwetjwala lokufanele ubunatse. Ngako-ke, nangabe ukhetsa kunatsa, kubulima lobuphindziwe kutibekela silinganiso setjwala lotawubuyekela nasewubuva bukungena engatini. Ungavumeli inkinga ikwente ungabi cotfo ngalesikhatsi ucabangela silinganiso setjwala lotawubunatsa. Tibekele silinganiso longeke ushintje kuso futsi lesingeke sikuholele engotini yekunatsa kakhulu.

6. Fundza kutsi, cha! “Nanivuma nibotsi: ‘Yebo’ nome-ke nitsi: ‘Cha’ nangabe niyala.” (Matewu 5:37) Fundza kwala ngenhlonipho nangabe lotsite akubelesela ngekutsi unatse tjwala kodvwa abe angakahlosi lokubi. “Kukhuluma kwenu akube nemusa ngaso sonkhe sikhatsi, nikunandzise njengeluswayi ekudleni, khona nitekwati lenifanele kubaphendvula ngako bantfu.”—Kholose 4:6.

7. Cela lusito. Cela lusito kubangani labakahle labangakucinisa ekukhetseni kwakho kunciphisa lizinga lonatsa ngalo futsi labangakunika lusito lakamoya. “Babili bancono kunamunye, ngobe batfola umvuzo lomuhle ngemsebenti wabo: Nakuwa lomunye wabo, lomngani wakhe uyamsita amsukumise.” (Umshumayeli 4:9, 10; Jakobe 5:14, 16) I-The National Institute on Alcohol Abuse and Alcoholism e-United States iyecwayisa: “Kunciphisa lizinga lonatsa ngalo tjwala kungaba matima ngaletinye tikhatsi. Cela emalunga emndeni wakho nobe bangani bakho kute bakusite ukhone kufinyelela umgomo wakho.”

8. Namatsela kuloko lokukhetsile. “Nibe benti belivi, ningabi balaleli kuphela nje nitikhohlisa. Kepha lobukisisa emtsetfweni losikhululako bese uhamba ngawo, angabi ngumlaleli lokhohlwako kepha abe ngulowentako, lowo-ke utawuba ngulobusisiwe ekwenteni kwakhe.”—Jakobe 1:22, 25.

Kwehlula Inkinga Yekuba Ngumlutsa

Akusibo bonkhe bantfu labanatsako labagcina sebangimilutsa yetjwala. Kodvwa labanye bacala kunatsa kakhulu nobe kanyenti, bagcine sebangimilutsa yetjwala. Ngesizatfu sekutsi tjwala busuke sebungene umkhono nesiphanga emitimbeni nasetingcondvweni talabo labasuke sebayimilutsa, bantfu labanjalo bangadzinga lokungetulu kwelusito lakamoya nekutimisela kute baphunyule ekubeni ngimilutsa. Mandla, uyakhumbula: “Ngalesikhatsi ngitsi ngiyabuyekela tjwala ngangiva buhlungu lobukhulu emtimbeni lobebubangelwa kutsi ngibuyekele. Ngabona ngaleso sikhatsi kutsi ngidzinga lusito lwadokotela ngetulu kwelusito lakamoya lengangilutfola.”

Labanyenti labanatsa kakhulu vele badzinga lusito lwadokotela emphini yabo yakamoya yekuphunyula nekubalekela lolugibe lekunatsa kakhulu. b Labanye kuze kudzingeke nekutsi balaliswe esibhedlela ngalesikhatsi kuba netinkinga letinkhulu emphilweni yabo ngesizatfu sekwetama kuyekela kwabo tjwala. Kuphindze kudzingeke nekutsi batfole kwelashwa lokutsite kute bakwati kunciphisa lizinga labanatsa ngalo tjwala nome babuyekele nje nhlobo. INdvodzana yaNkulunkulu leyenta timangaliso, yatsi: “Akusibo bantfu labaphilile labadzinga inyanga, kodvwa ngulabagulako kuphela.”—Makho 2:17.

Tinzuzo Tekulalela Ticondziso Letivela KuNkulunkulu

Seluleko seliBhayibheli lesimayelana netjwala sivela kuNkulunkulu weliciniso, losifunela lokuhle ngaso sonkhe sikhatsi—hhayi nje kuphela kulesikhatsi lesiphila kuso nyalo, kodvwa ngisho nasesikhatsini lesitako. Mandla lobesaneminyaka lengu-24 ayekele tjwala, uyakhumbula: “Kwakujabulisa kwati kutsi bengingaba ngumuntfu lowehlukile, kwati nekutsi Jehova abefuna kungisita, kwacinisa kukholwa kwami . . . ” Mandla utsi asayicoca lendzaba eme kancane esule tinyembeti, njengobe akhumbula konkhe loko lokwenteka kuye, kumenta afune kukhihla sililo. Uyachubeka atsi: “Jehova uyacondza anakekele futsi anike lusito loludzingekako—yintfo lesimangalisa sibili leyo.”

Ngako-ke, nangabe ubanjwe ngulolugibe lekusebentisa kabi tjwala nobe kuba ngumlutsa, ungasheshi uphelelwe ngemandla nobe ufinyelele esiphetfweni sekutsi sekute litsemba. Mandla kanye nalabanye labanyenti, nabo bake baba kulesimo nawe lokuso futsi bakhona kunciphisa lizinga lekunatsa tjwala labanye babo bayekela kubunatsa. Abatisoli nakancane ngekwenta kwabo kanjalo; nawe angeke utisole.

Nobe ngabe ukhetse kunatsa tjwala ngesilinganiso lesitsite, nobe ukhetse kungabutsintsi nje nhlobo, lalela njengobe Nkulunkulu akuncusa ngelutsandvo: “Kube mane naniyilalela imiyalo yami, kuthula nenhlalakahle yenu ngabe kunjengemifula, kulunga kwenu kube njengemagagasi elwandle.”—Isaya 48:18.

[Imibhalo lengentasi]

a Fundza libhokisi lelitsi  “Tjwala Buyangehlula Yini?” lelisekhasini 8.

b Kunetindzawo letinyenti letifaka ekhatsi tibhedlela kanye netimiso letitsite letisita labo labanenkinga yetjwala. Sicongosekulindza kute luhlobo lolutsite lekwelashwa lesilukhutsatako. Umuntfu nemuntfu nguye lotawuhlatiya tindlela tekwelashwa letikhona bese utikhetsela yena indlela latayisebentisa lengashayisani netimiso teliBhayibheli.

[Libhokisi/Sitfombe ekhasini 8]

 Tjwala Buyangehlula Yini?

Ungahle utibute:

• Senginatsa tjwala kwendlula indlela lebengibunatsa ngayo yini ekucaleni?

• Senginatsa kanyenti yini kunasekucaleni?

• Nyalo senginatsa tjwala lebunemandla kakhulu yini?

• Nginatsela kucedza kucindzeteleka netinkinga yini?

• Ukhona yini umngani nobe lilunga lemndeni lelikhombisa kukhatsateka ngekunatsa kwami?

• Kunatsa kungiletsela tinkinga yini ekhaya, emsebenti, nobe nangiseholidini?

• Kumatima yini ngami kutsi liphele nya liviki ngingakanatsi?

• Kuyangikhatsata yini kubona labanye bakhetsa kungabutsintsi nje nhlobo tjwala?

• Ngiyabafihlela yini labanye linani letjwala lengibunatsako?

Nangabe imphendvulo yakho kunguyebo kumunye nobe kuleminye yalemibuto, kufanele utsatse sinyatselo sekulungisa indlela lonatsa ngayo tjwala.

[Libhokisi/Sitfombe ekhasini 9]

Indlela Yekwenta Kukhetsa Lokuhlakaniphile Mayelana Netjwala

Ngembi kwekuba unatse tjwala, tibute:

Kukuhlakanipha yini ngami kutsi nginatse tjwala, nome kufanele ngingabunatsi nje nhlobo?

Longakwenta: Nangabe wehluleka kunatsa ulinganisele, yekela kubunatsa tjwala.

Kufanele nginatse tjwala lobungakanani?

Longakwenta: Yati linani letjwala lotawubunatsa ngembikwekuba tjwala buphatamise indlela yakho yekwehlulela.

Ngitawunatsa nini?

Longakwenta: Akukafaneli unatse ngembikwekuba ushayele nobe udzinga kwenta lokutsite lokufuna kutsi ingcondvo yakho ibe ngulephile kahle; unganatsi ngembikwekuba wente tintfo letitsite letimayelana nekukhonta Nkulunkulu; unganatsi nangabe utetfwele; unganatsi nangabe kunemaphilisi nome umutsi lowunatsako.

Ngitawunatsela kuphi?

Longakwenta: Natsela endzaweni lehloniphekile; hhayi endzaweni lesitsekile kute ufihle kutsi uyanatsa; unganatsi embikwebantfu labakhubekako nabakubona unatsa.

Ngitawunatsa nabani?

Longakwenta: Nebangani nobe emalunga emndeni labanesimo lesihle; hhayi nebantfu labanenkinga yetjwala.

[Libhokisi/Sitfombe ekhasini 10]

LiVi LaNkulunkulu Lasita Indvodza Leyayisidzakwa

Supot lobekahlala eThailand, abesidzakwa. Ekucaleni, abevamise kunatsa ngetikhatsi tantsambama kuphela. Kancane kancane wacala kunatsa ekuseni futsi ngekuhamba kwesikhatsi wacala nekunatsa nangedina. Ngaso sonkhe sikhatsi abenatsela kudzakwa. Ngemuva kwesikhatsi wacala kufundza liBhayibheli naboFakazi BaJehova. Watsi nakafundza kutsi Nkulunkulu Jehova akakwemukeli kudzakwa, Supot wakuyekela kunatsa. Ngemuva kwesikhashana asayekelile, waphindze wabuyela kulomkhuba wakhe wekunatsa. Umndeni wakhe wamtfukutselela kakhulu.

Nobe kunjalo, Supot abesamtsandza Jehova futsi abesafuna nekumkhonta ngendlela lefanele. Bangani baSupot bachubeka nekumsita futsi bakhutsata umfati wakhe nebantfwana bakhe lababili kutsi babe nesikhatsi naye futsi bangayekeli kumsita. Ngaleso sikhatsi, emavi lacacile latfolakala encwadzini ya-1 Khorinte 6:10 latsi ‘tidzakwa angeke tiwuzuze njengelifa uMbuso waNkulunkulu,’ amsita Supot wabona kutsi simo sakhe sasisibi kangakanani. Wacaphela nekutsi kudzingeka ente imetamo yekutimisela kute ayehlule lenkinga yekunatsa.

Supot abesatimisele kungaphindze anatse tjwala. Ekugcineni, ngemandla emoya longcwele waNkulunkulu, nangesicondziso seliVi lakhe, kanye nelusito lalutfola emndenini nasebandleni, Supot watfola emandla akamoya futsi wakwati kulwa nesifiso sakhe sekunatsa tjwala. Umndeni wakhe wajabula kakhulu nawubona abhajatiswa lokwakuluphawu lekutsi sewutinikele kuNkulunkulu. Supot nyalo ujabulela kuba nebuhlobo lobusedvute naNkulunkulu lobekusifiso sakhe sasekucaleni, futsi usebentisa sikhatsi sakhe kute asite labanye bafundze ngaNkulunkulu.