Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Uyini Umbono WaNkulunkulu Ngetjwala?

Uyini Umbono WaNkulunkulu Ngetjwala?

Uyini Umbono WaNkulunkulu Ngetjwala?

UMDALI wetfu losifunela lokuncono, akasaleli kutsi sinatse tjwala ngekulinganisela. a Ngendlela leyehlukile, usiphe ‘liwayini lelijabulisa tinhlitiyo tetfu, nemafutsa ekugcobisa buso betfu buze bucwebetele, nekudla lokuyinsika yemphilo yetfu.’ (Tihlabelelo 104:15) Ngalelinye lilanga, Jesu wafaka sandla enjabulweni leyayisemshadweni lotsite, ngekutsi agucule emanti awente “liwayini lelimnandzi.”—Johane 2:3-10.

Kubalulekile kucabanga kutsi uMdali wati kahle kutsi tjwala buba namiphi imiphumela emtimbeni nasengcondvweni. EBhayibhelini, Babe wetfu wasezulwini ‘usifundzisa lokuncono kunako konkhe,’ futsi usecwayisa ngekutsi singabusebentisi kabi tjwala. (Isaya 48:17) Ase unake nati tecwayiso letiliciniso:

“Ningadzakwa, ngobe kuvela kuko inkhanuko.” (Efesu 5:18) ‘Tidzakwa, . . . angeke tilidle lifa lembuso waNkulunkulu.’ (1 Khorinte 6:9-11) LiVi laNkulunkulu liyakulahla “kudzakwa, nemibutsano lengalawuleki, naletinye tintfo letifanana naleti.”—Galathiya 5:19-21, Byington.

Nyalo ase sifundze ngaletinye tingoti tekunatsa kakhulu tjwala.

Tingoti Tekunatsa Kakhulu Tjwala

Ngaletinye tikhatsi tjwala benta umsebenti lomuhle emtimbeni wemuntfu, nobe kunjalo, bufakwe tinongo letitsite letibenta bube nemandla ekushintja indlela ingcondvo nemtimba lokusebenta ngayo. Kunatsa kakhulu tjwala kungabangela nati tinkinga letilandzelako:

Kunatsa kakhulu kulimata indlela umuntfu lehlulela ngayo, kangangekutsi ‘angasakwati kucabanga kahle.’ (Taga 23:33) Mandla, lobekasidzakwa lokukhulunywe ngaye esihlokweni lesengcile, uyachaza: “Kuba ngumlutsa wetjwala akusiso nje kuphela sifo semtimba; kuphindze kube sifo lesilimata indlela umuntfu lacabanga ngayo kanye nekutiphatsa kwakhe. Awucabangi ngebuhlungu lobubangela labanye.”

Kunatsa kakhuku tjwala kungaphatamisa indlela lotiphatsa ngayo. ImiBhalo isecwayisa ngekutsi ‘liwayini lelisha nalelidzala lisusa kucondza.’ (Hoseya 4:11) Njani? Liwayini naselingene-shi engatini, imicabango kanye netifiso lebesikubalekela singacala kukwemukela nobe sikubone kukuhle. Sifiso setfu sekwenta lokuhle siyaphela. Tjwala bungasenta sibone kungakabaluleki kutiphatsa ngendlela lefanele, lokuphumela ekufeni ngakamoya.

Nasi sibonelo: John waphikisana nemfati wakhe baze bacabana, ngako waphuma atfukutsele abila waya esitolo lesitsengisa tjwala. Watsi nakacedza kunatsa emabhodlela lambalwa kute aphotise inhlitiyo, kweta lomunye lomsikati kuye. Ngemuva kwekuba asanatse lamanye emabhodlela, John wahamba nalona lomsikati futsi waphinga naye. Kwatsi nasekwentekile konkhe loko, John watisola ngekwenta intfo labengeke ayente nangabe imiva yakhe beyingakaphatanyiswa tjwala.

Kunatsa kakhulu tjwala kungakwenta ukhulume futsi wente tintfo ngekunganaki. LiBhayibheli liyabuta: “Ngubani losenkingeni? Ngubani lophikisako futsi alwe? Ngulabo labahlala lize lishone batsi ‘ase ngitsi minye, litsamo lekugcina.’” (Taga 23:29, 30, Contemporary English Version) Kunatsa kakhulu kungakwenta “uve shangatsi untanta emagagasini elwandle nome njengemuntfu lolele etsala letintsambo letiboshelwe ensikeni yemkhumbi.” (Taga 23:34) Indvodza lenatse kakhulu ingavuka itsi “bangilimatile, . . . kodvwa angikhumbuli.”—Taga 23:35.

Kunatsa kakhulu kungalimata imphilo yakho. ‘Ekugcineni tjwala buluma njengenyoka, bunhlonhlotse njengesitfozi selibululu.’ (Taga 23:32) Isayensi yetekwelapha iyakuvuma kuba liciniso kwalamavi asendvulo lahlakaniphile etaga. Tjwala nasebubunyenti buba yingoti ngobe bubangela umuntfu kutsi abe netinhlobo letehlukehlukene tekhensa, kuvuvuka kwesibindzi (hepatitis), kusha kwesibindzi (cirrhosis), kudleka kwelubendze (pancreatitis), umufutfo lophansi wengati kubantfu labanesifo sashukela, kuhlukubeteka kwembungu kulabo labakhulelwe (fetal alcohol syndrome), kufa luhlongotsi kanye nesifo senhlitiyo—nasibala nje imiphumela lembalwa. Ngisho nobe unganatsa kakhulu lilanga linye-vo, umphumela uba kucaleka nobe kufa. Kodvwa imiphumela lemibi kakhulu yekunatsa tjwala, ayikabhalwa kulencwadzi yetekwelapha.

Ingoti Lenkhulu Kakhulu. Ngisho nobe umuntfu angadzakwa, kodvwa kunatsa kakhulu kumfaka engotini ngakamoya. Ngendlela lecacile, liBhayibheli litsi: “Maye kulabo labavuka ekuseni ngeluvivi bagijimele etinatfweni letidzakanako, batihlalele kuze kube ngusebusuku kakhulu, badzimate behlulwe nguleliwayini labo.” Kungani? Isaya uchaza imiphumela yakamoya lemibi ngekunatsa kakhulu: “Abatinaki tento taSimakadze, abayiboni imisebenti yetandla takhe.”—Isaya 5:11, 12.

LiVi laNkulunkulu liseluleka ngekutsi singabi ‘bangani betidzakwa nome timiti.’ (Taga 23:20) Bomake labadzala bayalwa kutsi bangabi “tigcili tekudzakwa.” (Thithusi 2:3) Kungani kunjalo? Bantfu bacala kancane kancane kunatsa, bangakanaki bagcine sebanatse tjwala lobunyenti. Ekugcineni, loyo lonatsako “ulala benyoni atibuta, ‘Kuyawusa nini, kute ngitfole lobunye futsi?’” (Taga 23:35, CEV) Labo labanatsako basengotini ngobe nabavuka ekuseni bafuna lobunye lobungetulu kwalobo lebabunatse ngayitolo.

LiBhayibheli lecwayisa ngekutsi ‘labo labadzakwako, labamitako, labanemsindvo . . . bayawutiphendvulela kuloyo lolungele kwehlulela labaphilako nalabafile.’ (1 Phetro 4:3, 5) Mayelana netikhatsi letimbi lesiphila kuto lamuhla, Jesu wasecwayisa: “Ticaphelisiseni! Ningatifaki kakhulu emadzilini nasekunatseni lokudzakanako, nasekunakeni tintfo talomhlaba, funa lelo langa [laJehova] linitume.”—Lukha 21:34, 35.

Ngako-ke, yini labo labanatsa kakhulu labangayenta kute bayekele ‘kutifaki kakhulu emadzilini nasekunatseni lokudzakanako’?

[Umbhalo longentasi]

a Kulesihloko, nakukhulunywa “ngetjwala” kanye “nekunatsa” kushiwo bhiya, liwayini kanye nalokunye lokudzakanako.

[Titfombe ekhasini 4, 5]

Kusebentisa kabi tjwala kuphumela etinkingeni letinyenti