Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Fulatselisa Emehlo Akho Ekubukeni Tintfo Letingenamsebenti!

Fulatselisa Emehlo Akho Ekubukeni Tintfo Letingenamsebenti!

Fulatselisa Emehlo Akho Ekubukeni Tintfo Letingenamsebenti!

“Fulatselisa emehlo ami ekubukeni tintfo letingenamsebenti; ngiphe kuphila ngekwelivi lakho.”—HLA. 119:37.

1. Sibaluleke kangakanani sipho setfu sekubona?

 CABANGA nje kutsi emehlo aligugu kanjani! Ngemehlo, singakwati kubona indzawo lesitungeletile futsi sibone nemibala leminyenti ngesikhashana nje lesincane. Emehlo aphindze asente sikhone kubona bangani betfu futsi sibalekele netingoti. Ngalesipho, siyakwati kubona buhle, sijabulele buhle bendalo, futsi sibone nebufakazi bekuba khona kwaNkulunkulu kanye neludvumo lwakhe. (Hla. 8:3, 4; 19:1, 2; 104:24; Rom. 1:20) Njengobe emehlo ayindlela yekundlulisela imilayeto engcondvweni, kubona kubalulekile kute sitfole lwati ngaJehova futsi sikhulise kukholwa kwetfu kuye.—Josh. 1:8; Hla. 1:2, 3.

2. Kungani kufanele sikhatsateke ngaloko lesikubonako, futsi yini lesingayifundza kulesicelo lesicotfo semhlabeli?

2 Nobe kunjalo, tintfo lesitibukako tingaphindze tibe yingoti kitsi. Buhlobo lobukhona emkhatsini wemehlo etfu kanye nengcondvo bunemandla kakhulu futsi bungenta loko lesikubona ngemehlo kwakhe tifiso tebugovu etinhlitiyweni tetfu. Ngesizatfu sekutsi siphila eveni lelibuswa nguSathane Develi futsi naleligcwele bubi kanye nebantfu labafuna kutijabulisa bona, siboniswa titfombe letinyenti letingcolile kanye nekwatiswa lokungakalungi lokungasidukisa melula, ngisho nobe singatibuka sikhashana lesincane nje. (1 Joh. 5:19) Kungaleso sizatfu umhlabeli akhala kuNkulunkulu, watsi: “Fulatselisa emehlo ami ekubukeni tintfo letingenamsebenti; ngiphe kuphila ngekwelivi lakho.”—Hla. 119:37.

Indlela Emehlo Etfu Langasidukisa Ngayo

3-5. Nguyiphi indzaba leseBhayibhelini lebonisa ingoti yekuvumela emehlo etfu kutsi asidukise?

3 Asewucabange ngaloko lokwenteka kumfati wekucala, Eva. Sathane watsi emehlo akhe “ayawuvuleka” nakangadla sitselo ‘salesihlahla sekwati lokuhle nalokubi.’ Kungenteka kutsi Eva wadvonswa ngulamavi latsi emehlo akhe “ayawuvuleka.” Sifiso sakhe sekudla lesitselo lebebangakavunyelwa kutsi basidle, sakhula ngalesikhatsi “abone kutsi lesihlahla sasifanele kudliwa, nekutsi sasibukeka sisihle.” Kubuka kwa-Eva lesihlahla ngekusihawukela, kwamenta wangawulaleli umyalo waNkulunkulu. Indvodza yakhe Adamu, nayo ayizange imlalele Nkulunkulu, futsi loko kwaphumela enhlekeleleni leyafaka ekhatsi bonkhe bantfu.—Gen. 2:17; 3:2-6; Rom. 5:12; Jak. 1:14, 15.

4 Esikhatsini saNowa letinye tingilosi tahungwa nguloko letakubona. Nayikhuluma ngato, incwadzi yaGenesisi 6:2, iyachaza: “Emadvodzana aNkulunkulu atibona letintfombi kutsi tinhle; ase atikhetsela letinye emkhatsini wato atenta bafati bawo.” Tingilosi letahlubuka tabuka letintfombi taba nesifiso sekulala nato, ekugcineni talala nato taba nebantfwana labebatidlova. Ngako-ke, bubi bemuntfu baphumela ekubhujisweni kwabo bonkhe bantfu, ngaphandle kwaNowa nemndeni wakhe.—Gen. 6:4-7, 11, 12.

5 Ngemuva kwemakhulu eminyaka, Akhani indvodza lengumIsrayeli naye emehlo akhe amenta weba tintfo edolobheni laseJerikho lebelitfunjiwe. Nkulunkulu abeshaye umtsetfo lotsi tonkhe tintfo letatikulelidolobha kwakufanele tibhujiswe, ngaphandle kwaleto lokwakufanele timikiswe endlini yaJehova yemcebo. Naku ema-Israyeli lacwayiswa ngako: “Khweshani kuletintfo letinikelwe kutsi titewubhujiswa, kuze ningetikutidvonsela kubhujiswa ngenca yekutitsatsela letinye tato.” Ngekungalaleli kwa-Akhani, bantfu labanyenti baka-Israyeli behlulwa bantfu base-Ayi emphini, futsi linyenti labo lafa. Akhani akazange avume kutsi webile kwadzimate kwaba ngulesikhatsi asavetwa ebaleni kutsi webile. Naku Akhani lakusho: “Ngatsi nangibuka” letintfo, ‘ngatihawukela, ngase ngiyatitsatsa.’ Sifiso semehlo akhe saholela ekubhujisweni kwakhe, “kanye nako konkhe kwakhe.” (Josh. 6:18, 19; 7:1-26) Akhani waba nesifiso enhlitiyweni yakhe saloko labengakavunyelwa kutsi akutsatse.

Sidzinga Kutibamba

6, 7. Ngumaphi emachinga Sathane lawasebentisako kute asetsiye, futsi bakhangisi bamuva bawasebentise njani lamachinga?

6 Lamuhla bantfu balingwa ngendlela letsi ayifanane nalena leyasetjentiswa ku-Eva, etingilosini letingazange tilalele kanye naku-Akhani. Kuwo onkhe ‘emachinga’ lasetjentiswa nguSathane kute adukise bantfu, lichinga lelinemandla kakhulu, ‘yinkhanuko yemehlo.’ (2 Khor. 2:11; 1 Joh. 2:16) Bakhangisi balamuhla bawati kahle emandla enkhanuko yemehlo. Indvodza letsite yaseYurophu lenelwati ngetekutsengisa yatsi: “Liso likhangeka melula kunato tonkhe titfo temtimba. Imvamisa lisebenta kwendlula leti letinye titfo temtimba futsi lingenta bantfu bente tintfo letiphambene naloko labati kamhlophe kutsi kulungile.”

7 Kungaleso sizatfu bakhangisi basibonisa titfombe letinyenti letentiwe ngekuhlakanipha kute sibe nesifiso saloko labakukhangisako! Umcwaningi wase-United States lowafundza ngendlela bakhangisi labahunga ngayo bantfu watsi: “Loku akukentelwa nje kutsi kwendlulise kwatiswa kuphela, kodvwa lokubaluleke kakhulu kwentelwe kutsi ube nesifiso sekufuna kukutsenga.” Esikhatsini lesinyenti, kusentjentiswa titfombe tebulili letivusa inkhanuko. Ngako-ke, kubaluleke kakhulu kutsi sinake tintfo lesitibukako kanye naleto lesitifaka engcondvweni nasenhlitiyweni!

8. Sidzingo sekugadza emehlo etfu sigcizelelwe njani eBhayibhelini?

8 EmaKhristu eliciniso nawo iyawatsintsa lenkhanuko yemehlo neyenyama. Ngako-ke, liVi laNkulunkulu lisikhutsata kutsi sitikhute kuko konkhe lesikubonako nalesikufisako. (1 Khor. 9:25, 27; fundza 1 Johane 2:15-17.) Indvodza leyayilungile, Jobe, yayingulomunye walabo labacaphela buhlobo lobunemandla emkhatsini wekubona kanye nekufisa. Naku lakusho: “Ngenta sivumelwane nemehlo ami kutsi ngingeke ngiyibuke ngenkhanuko intfombi.” (Jobe 31:1) Jobe akazange nje abalekele kubamba umuntfu lomsikati ngendlela letamvusela inkhanuko kuphela, kodvwa waze wangavumeli ngisho nengcondvo yakhe kutsi ijatjuliswe kucabanga ngentfo lenjalo. Jesu wagcizelela kutsi ingcondvo kufanele ihlale ihlobile ingacabangi ngetintfo letingcolile ngalesikhatsi atsi: ‘Ngulowo nalowo lochubeka abuka lomsikati, bese uyamkhanuka, sewuphinge naye enhlitiyweni yakhe.’—Mat. 5:28, catsanisa ne-NW.

Tintfo Letingenamsebenti Lokufanele Sitibalekele

9. (a) Kungani kufanele sinake indlela lesisebentisa ngayo i-Internet? (b) Ungaba yini umphumela wekubuka titfombe letingcolile sikhashana nje?

9 Eveni lesiphila kulo lamuhla, sekwandze kakhulu kutsi bantfu ‘bachubeke babuka’ titfombe letibonisa kungcola, esikhatsini lesinyenti ku-Internet. Ecinisweni letitfombe akudzingeki nekutsi sitifune—tivele nje titsi chamu! Ngayiphi indlela? Intfo lekhangiswako lenesitfombe lesikhangako ingafane nje ivele ku-computer. Ngalesinye sikhatsi ungatsi uvula incwadzi lotfunyelelwe yona nge-e-mail, kutsi chamu! sitfombe lesikhombisa kungcola sebulili lesentiwe ngendlela yekutsi kube matima kusivala. Ngisho nobe umuntfu angafane nje asitsi laphalati! ngembikwekutsi asicishe, sitfombe lesinjalo siyahlala engcondvweni yakhe. Kubuka titfombe letikhombisa kungcola ngisho nje sikhashane, kungaba nemiphumela lebuhlungu. Kungenta umuntfu kutsi abe nanembeza lonelicala futsi kungabi melula kucisha letitfombe engcondvweni yakhe. Lokubi kakhulu kutsi umuntfu ‘lochubeka atibuka’ ngemabomu letitfombe kusuke kusho kutsi kusadzingeka abulale lesifiso lesingcolile enhlitiyweni yakhe.—Fundza Efesu 5:3, 4, 12; Khol. 3:5, 6.

10. Kungani bantfwana basengotini yekubuka titfombe letikhombisa kungcola, futsi kutibuka kungaba namiphi imiphumela?

10 Ngesizatfu sekutsi bantfwana ngekwemvelo baba nenkhaphunkhaphu yekwati tintfo, bangase babe sengotini yekubuka titfombe letikhombisa kungcola. Nangabe loko kwenteka, bangase babe nemibono lemibi mayelana netindzaba temacansi. Lomunye umbiko utsi: Lemiphumela ingasuka ekubeni nemcondvo losontsekile ngetemacansi iye esimeni lesenta kube “matima kugcina buhlobo belutsandvo kanye nalobunemphilo; ungasabi nembono lolungile ngalabasikati; ekugcineni ube ngumlutsa wetitfombe letikhombisa kungcola, lokungaphatamisa umsebenti wesikolwa, kucedze bungani kanye nebuhlobo lobuhle emndenini.” Lokubi kakhulu kutsi loku kungaba nemiphumela lemibi ngisho nasesikhatsini lesitako ebuhlotjeni bemshado.

11. Niketa sibonelo lesikhombisa ingoti yekubuka titfombe letikhombisa kungcola.

11 Lomunye umzalwane wabhala: “Kuto tonkhe tintfo lebengingumlutsa wato ngembikwekuba ngibe nguFakazi, kubuka titfombe letikhombisa kungcola kwakukuphela kwentfo lobekulukhuni kakhulu ngami kuyiyekela. Ngaletinye tikhatsi ngihle ngitibona letitfombe ngemehlo engcondvo—tivuswa kutikhumbula, ngumculo lotsite lengiwulalelako, yintfo letsite lengiyibonako nobe intfo letsite lengicabanga ngayo. Ngisemphini lechubekako yamalanga onkhe.” Lomunye umzalwane ngalesikhatsi asemcane, bekutsi nabangekho batali bakhe atsatse libhuku lababe wakhe lelinetitfombe letikhombisa kungcola bese ubuka letitfombe. Wabhala: “Letitfombe tayilimata kakhulu ingcondvo yami leyayiseyincane! Ngisho nobe sekwendlule iminyaka lengu-25, letinye taletitfombe tisekhona engcondvweni yami. Ngisho nobe ngetama kangakanani kutisusa kuvele kufane nekutsi ngitsela emanti emhlane welidada. Loku kungenta ngitive nginelicala, ngisho nobe ngetama kungacabangi ngato.” Kukuhlakanipha kubalekela kuba nemuva wekuba nelicala ngekungatibuki nhlobo letintfo letingenamsebenti! Umuntfu angakwenta njani loko? Kufanele alwele ‘kutfumba yonkhe imicabango ayente itfobele kulalela Khristu.’—2 Khor. 10:5.

12, 13. Ngutiphi tintfo letingenamsebenti emaKhristu lokufanele abalekele kutibuka, futsi ngani?

12 Lenye intfo “lete lusito,” nobe lengenamsebenti lokudzingeka siyibalekele kutijabulisa lokukhutsata tintfo telive nobe imidlalo lenebudlova, kucitseka kwengati nobe kufa. (Fundza Tihlabelelo 101:3.) Jehova unikete batali labangemaKhristu umtfwalo wekukhetsa loko lokufanele kubukelwe emakhaya abo. Kuliciniso kutsi kute umKhristu longatifaka ngemabomu etintfweni letihambisana nemimoya lemibi. Nobe kunjalo, batali kufanele bayati imidlalo ye-TV, ye-video ngisho nemahlaya kanye netincwadzi tebantfwana letikhutsata imimoya lemibi.—Taga 22:5.

13 Ngisho nobe sibadzala nome sibancane, emehlo etfu akukafaneli ajatjuliswe yimidlalo ye-video lenebudlova futsi lekhutsata kubulala ngesibhuku. (Fundza Tihlabelelo 11:5.) Kufanele sikubalekele kunamatselisa tingcondvo tetfu kunobe ngabe yini Jehova layenyanyako. Khumbula, Sathane usebenta ngemicabango yetfu. (2 Khor. 11:3) Ngisho nekucitsa sikhatsi lesinyenti sibukela imidlalo lokutsiwa yemukelekile, loko kungasitsatsela sikhatsi sekukhonta kwemndeni, sekufundza liBhayibheli malanga onkhe kanye nesekulungiselela imihlangano.—Fil. 1:9, 10.

Landzela Sibonelo SaJesu

14, 15. Yini leyagcama ngesilingo sesitsatfu saSathane ngesikhatsi alinga Khristu, futsi Jesu wakwati njani kumelana naso?

14 Kuyadzabukisa kutsi kulelive lelibi, angeke sikwati kutibalekela tonkhe tintfo letimbi letingenamsebenti. Ngisho naJesu waboniswa letinye tato. Ekumlingeni kwakhe kwesitsatfu, Sathane wetama kuphambukisa Jesu ekwenteni intsandvo yaNkulunkulu, “Sathane wamtsatsa, wamenyusela esicongweni sentsaba, wamkhombisa yonkhe imibuso nebucwebecwebe bayo.” (Mat. 4:8) Yini leyabangela Sathane wenta loko? Akungabateki kutsi abefuna kusebentisa indlela lenemandla kakhulu yekutsi emehlo aJesu atsatseke melula kuloku. Kubona buhle belive nemibuso yalo, bekungenta Jesu abe nesifiso sekuba nemcebo welive. Yini Jesu layenta ngaloko?

15 Jesu wavele watitsela ngalabandzako ngalesipho lesisilingo. Akayivumelanga inhlitiyo yakhe kutsi ibe netifiso letingakalungi. Ngetulu kwaloko, besingekho sidzingo sekutsi Jesu acale ngekucabanga kutsi utawusala njani lesipho saDeveli. Ngekushesha Jesu watsi: “Suka, Sathane,” (Mat. 4:10) Jesu wanaka kakhulu buhlobo bakhe naJehova futsi waphendvula Sathane ngekuvumelana nenjongo abeyiphilela—kwenta intsandvo yaNkulunkulu. (Heb. 10:7) Umphumela waloku, waba kutsi Jesu wakwati kuvimbela emasu ebucili aSathane.

16. Ngutiphi tifundvo lesitifundzako esibonelweni saJesu tekumelana netilingo taSathane?

16 Singafundza lokukhulu esibonelweni saJesu. Kwekucala, kute umuntfu longeke alingwe nguSathane. (Mat. 24:24) Kwesibili, loko lesikubuka kakhulu ngemehlo etfu kungakhulisa tifiso letitsite etinhlitiyweni tetfu, kungaba nguletinhle nobe letimbi. Kwesitsatfu, Sathane usebentisa ‘inkhanuko yemehlo’ kakhulu emetamemi yakhe yekusidukisa. (1 Phet. 5:8) Kwesine, natsi singakwati kumelana naSathane, nangabe simbalekela ngaphandle kwekuphotisa emaseko.—Jak. 4:7; 1 Phet. 2:21.

Gcina Liso Lakho “Liphilile”

17. Kungani kungasiko kuhlakanipha kulindza kuze kufike intfo lengenamsebenti ngembikwekutsi sincume kutsi sitawenta njani?

17 Kutinikela kwetfu kuJehova kufaka ekhatsi nesetsembiso sekufulatsela lokungenamsebenti. Ngalesikhatsi sitsatsa sincumo sekwenta itsandvo yaNkulunkulu, sisuke sihlanganyela emavini lashiwo ngumhlabeli latsi: “Ngiyatincandza tinyawo tami etindleleni letimbi, ngobe ngifuna kugcina livi lakho.” (Hla. 119:101) Akusiko kuhlakanipha kulindza kuze kufike intfo lengenamsebenti kitsi ngembikwekuba sibone kutsi yini lesingayenta ngayo. Tintfo imiBhalo letilahlako, ticaciswe ngalokusebaleni kitsi. Kute longatsi akawaboni emasu aSathane. Sathane wamlinga nini Jesu kutsi agucule ematje kutsi abe tinkhwa? Ngemuva kwekuba azile kudla emalanga langu-40 nebusuku lobungu-40 wabese ‘uyalamba.’ (Mat. 4:1-4) Sathane uyakwati kusibona ngalesikhatsi sibutsakatsaka, futsi singawela melula esilingweni. Ngako-ke, nyalo sikhatsi sekucabangisisa ngaletintfo letingenamsebenti. Ungasihlehlisi! Nangabe onkhe emalanga etingcondvweni sicabanga ngesifungo lesisentile sekutinikela kuJehova, sitawukwati kutimisela kufulatsela nobe ngabe yini lengenamsebenti.—Taga 1:5; 19:20.

18, 19. (a) Yenta umehluko emkhatsini weliso ‘leliphilile’ kanye ‘nalelibi.’(b) Kungani kubalulekile kuchubeka sicabanga ngetintfo letizuzisako, futsi ngusiphi seluleko lesisitfola encwadzini yaFiliphi 4:8 mayelana nalendzaba?

18 Onkhe malanga sibona luchungechunge lwetintfo letikhanga emehlo etfu, futsi tichubeka tiba tinyenti. Kubaluleke kakhulu kulandzela secwayiso saJesu sekugcina liso letfu “liphilile.” (Mat. 6:22, 23) Liso ‘leliphilile’ linaka kakhulu yinye injongo—kwenta intsandvo yaNkulunkulu. Ngendlela leyehlukile, liso ‘lelibi’ litifunela kwalo futsi libuka tintfo letingenamsebenti.

19 Khumbula, emehlo etfu atjela ingcondvo bese kutsi ingcondvo yetfu yona yatise inhlitiyo. Kubaluleke kakhulu-ke kutsi sichubeke sicabanga ngetintfo letizuzisako. (Fundza Filiphi 4:8.) Shengatsi singachubeka sinanatela lomthandazo wemhlabeli: “Fulatselisa emehlo ami ekubukeni tintfo letingenamsebenti.” Ngako-ke, njengobe silwela kuphila ngekuvumelana nalomthandazo, shengatsi singahlala sati kutsi Jehova ‘utawusipha kuphila ngekwelivi lakhe.’—Hla. 119:37; Heb. 10:36.

Yini Lokufanele Siyikhumbule . . .

• ngekuhlobana kwemehlo, ingcondvo, kanye nenhlitiyo?

• ngetingoti tekubuka titfombe letikhombisa kungcola?

• ngekubaluleka kwekugcina liso letfu “liphilile”?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Titfombe ekhasini 26]

Ngutiphi tintfo letingenamsebenti emaKhristu lokufanele abalekele kutibuka?