Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kukhuluma Kahle Kutfutfukisa Kuvana Kubantfu

Kukhuluma Kahle Kutfutfukisa Kuvana Kubantfu

Kukhuluma Kahle Kutfutfukisa Kuvana Kubantfu

“Kukhuluma kwenu akube nemusa.”—KHOL. 4:6.

1, 2. Waba yini umphumela lomuhle wekusebentisa inkhulumo lenhle kwalomunye umzalwane?

 “BENGIMATASATASA emsebentini wendlu ngendlu, ngahlangana nendvodza lebeyitfukutsele, ubona ngetindzebe lebetivevetela futsi umtimba wayo uchachatela.” Kuchaza lomunye umzalwane. “Ngetama kumehlisa umoya ngekucoca naye ngeliBhayibheli, kodvwa kwaba ngunhlanga zimuka nemoya. Umfati wakhe nebantfwabakhe nabo bangihlanganyela ngekungijikijela ngemagama. Kwangikhanyela kutsi kufanele ngibambe lejubako. Ngawuchazela lomndeni kutsi ngicela kubashiya ngekuthula njengobe ngingaketeli kutewulwa. Ngawufundzela umBhalo waGalathiya 5:22 kanye na-23, lapho kubalwa lutsandvo, kutfobeka, kutibamba kanye nekuthula. Ngabashiya kanjalo-ke.

2 “Ngemuva kwesikhatsi bengisashumayela emakhaya lakhelene nalelo khaya, ngabona loyo mndeni uhleti esitubhini lesingembili. Bangibita, ngase ngiyatibuta kutsi ‘sebafuna kutsini-ke nyalo?’ Lendvodza beyiphetse lijeke lelinemanti labandza mpo! futsi yanginika lona. Yacela shwele ngekuba luhlata kimi futsi yangincoma ngekubonisa kwami kukholwa lokucinile kubo. Sehlukana sekumnandzi.”

3. Kungani kufanele sikubalekele kutfukutselisa labanye?

3 Kulelive lalamuhla leligcwele kucindzeteleka, kuhlangana nebantfu labatfukutsele ngisho nasemsebentini wekushumayela kuyinsakavukela. Nasihlangana nesimo lesinjalo, kubalulekile kubonisa umoya ‘lomnene nenhlonipho.’ (1 Phet. 3:15) Kube lomzalwane lesisandza kucoca ngaye wafaka enhlitiyweni lolulaka nelunya futsi lwamenta watfukutsela, lendvodza ngabe ayizange ibuye phansi. Kungenteka kutsi loko bekutawufaka linyeva ekhatsi. Ngesizatfu sekutsi umzalwane wakhuluma ngemusa kwavela imiphumela lemihle.

Yini Leyenta Inkhulumo Ibe Yinhle?

4. Kubaluleke ngani kusebentisa inkhulumo lenhle?

4 Ngaso sonkhe sikhatsi, nasisebentelana nalabangakholwa nobe emalunga emndeni, kuhle kusebentisa seluleko saPawula lesitsi: “Kukhuluma kwenu akube nemusa ngaso sonkhe sikhatsi, nikunandzise ngeluswayi ekudleni.” (Khol. 4:6) Inkhulumo lenemsoco nalefanele ibalulekile kute sikhulumisane kakhe futsi sibe nekuthula.

5. Yini lengashiwo kukhuluma kahle? Bekisa.

5 Kukhulumisana kahle akusho kukhuluma konkhe lokufika engcondvweni, ikakhulukati nangabe utfukutsele. ImiBhalo ikubeka kukhanye bha! kutsi inkhulumo lengalawulwa iyinkhomba yekuba butsakatsaka hhayi kutsi usuke ubhadlile. (Fundza Taga 25:28; 29:11.) Mosi abengumuntfu “lotfobekile” kunabo bonkhe bantfu labebaphila ngaleso sikhatsi—wake wahola sive lesihlubukako saka-Israyeli lesamenta wahlutfuka, lokwenta wehluleka kudvumisa Nkulunkulu. Mosi bekakhokha lokusenhlitiyweni yakhe kodvwa loko akumjabulisanga Jehova. Ngemuva kwekuhola sive sema-Israyeli iminyaka lengu-40, akalitfolanga litfuba lekufikisa ema-Israyeli catsatsa Eveni leSetsembiso.—Num. 12:3; 20:10, 12; Hla. 106:32.

6. Kuhlanganisani kuhlakanipha nasikhuluma?

6 LiBhayibheli liyakutsakasela kutsi umuntfu atibambe aphindze asebentise kuhlakanipha nobe ehlulele kahle nakakhuluma. “Kukhuluma lokunyenti kubanga kona, ngako umuntfu lohlakaniphile uyawabamba emavi akhe.” (Taga 10:19; 17:27) Kuhlakanipha akusho kufela ngekhatsi. Kusho kukhuluma ‘ngemusa’ usebentise lulwimi kute wakhe kunekutsi ulimate.—Fundza Taga 12:18; 18:21.

‘Kunesikhatsi Sekubindza Nesikhatsi Sekukhuluma’

7. Ngutiphi tintfo lokufanele singatikhulumi, futsi leni?

7 Njengobe sidzinga kukhuluma kahle kanye nekutibamba kulesisebenta nabo ematohweni nobe emsebentini wekushumayela, kudzingeka sente lokufanako ebandleni nasemakhaya. Kuvulela intfukutselo ngaphambi kwekucabanga ngemiphumela lemibi kitsi nalabanye, ngakamoya, emiveni nasemtimbeni, kungaletsa imiphumela lebuhlungu. (Taga 18:6, 7) Kutfukutsela—lokuyinkhomba yekutsi sinesono—kufanele sikulawule. Inkhulumo lehlabako, kuhleka lunya, kungahloniphi kanye nekutondza umuntfu, kubi. (Khol. 3:8; Jak. 1:20) Kungamosha buhlobo lobuhle bemuntfu nalabanye kanye naJehova. Jesu washo naku: “Kepha mine ngitsi kini: Lowo lotfukutselela umnakabo, uyawulahlwa licala; nalowo lowetfuka umnakabo, uyakuba nelicala emtsetfweni; nalowo lotsi kumnakabo: ‘Silima,’ uyawufanelwa ngumlilo [waseGehena.]”—Mat. 5:22.

8. Kufanele sikukhokhe nini lokusesifubeni futsi ngayiphi indlela?

8 Ngalesinye sikhatsi, ungatfola kufanele kutsi ukhokhe lokusesifubeni. Nangabe umzalwane ente intfo tsite lengakuphatsi kahle, lokutfola kulukhuni kuyemukela, ungabambi emavundvo enhlitiyweni yakho. (Taga 19:11) Nakwenteka utfukutseliswa ngulotsite, tibambe uphindze utsatse tinyatselo ulungise lenkinga. Pawula wabhala watsi: “Lilanga lingashoni solomane nitfukutsele.” Khuluma nemzalwane wakho ngalendzaba, ngobe iyakukhatsata. (Fundza Efesu 4:26, 27, 31, 32.) Khuluma naye ungagegi liguma, umkhulumise ngendlela lekahle unemgomo wekutsi nibone ngaso linye.—Lev. 19:17; Mat. 18:15.

9. Kungani kufanele sehlise lizinga lekutfutsela kucala ngembikwekutsi silungise tinkinga nalabanye?

9 Kuliciniso kutsi kufanele sinake sikhatsi lokufanele sikhulume ngaso. Ngobe ‘kunesikhatsi sekubindza nesikhatsi sekukhuluma.’ (Shu. 3:1, 7) Ngetulu kwaloko, “umuntfu lolungile ucabanga kucala angakaphendvuli.” (Taga 15:28) Loku kusho kutsi kufanele silindze sikhashana ngembikwekutsi silungise tinkinga lesinato nalabanye. Kwetama kulungisa tinkinga lomunye asatfukutsele, kungenta simo sibe sibi kakhulu. Ngako-ke kubalukile kulindza sikhatsi lesanele.

Kutiphatsa Kahle Kuphumela Ebuhlotjeni Lobuhle Nalabanye

10. Kuphatsa labanye ngemusa kungabutfutfukisa njani buhlobo betfu nabo?

10 Kukhuluma nalabanye ngemusa kanye nekucoca nabo kahle, kusisita kutsi sibe nebuhlobo lobunekuthula nabo. Ecinisweni, kwenta konkhe lokusemandleni etfu kute sitfutfukise buhlobo lesinabo nalabanye kungakhulisa indlela lesicoca ngayo nabo. Ngekuphatsa labanye kahle, kubabonisa umusa—kutfola ematfuba ekubasita, kubapha sipho ngalokusuka enhlitiyweni kanye nekungenisa tihambi emitini yetfu—singakwati kucoca nebantfu ngekukhululeka. Loko kungabonisa kutsi “sitsela emalahle enhloko” yaloyo muntfu futsi kungamenta avete timfanelo takhe letinhle, kuphindze kube melula ngatsi kucatulula tinkinga nalabanye.—Rom. 12:20, 21 NW.

11. Yini Jakobe layenta ngelesikhatsi Esawu amtfukutselele, futsi kwaba namuphi umphumela?

11 Khokho wetfu Jakobe wakucondza kahle loku. Ngalesikhatsi Esawu, labeliphahla naye amtfukutselele, Jakobe wabaleka ngobe abesaba kutsi Esawu utambulala. Ngemva kwekutsi sekwendlule iminyaka leminyenti, Jakobe waphindze wabuyela ekhaya. Esawu, watsi nakeva loko waphuma nemadvodza langu-400 bayomuhlangabeta. Jakobe wathandaza kuJehova wacela lusito, ngemva kwaloko watfumela sipho semfuyo lenyenti ku-Esawu. Lesipho sayiphumelelisa injongo yaso. Ngalesikhatsi bahlangana, Esawu abesamcolele umnakabo, wagijima wafike wamanga Jakobe.—Gen. 27:41-44; 32:6, 11, 13-15; 33:4, 10.

Khutsata Labanye Ngekukhuluma Nabo Ngemusa

12. Kungani kufanele sisebentise emagama lanemusa nasikhuluma nalamanye emaKhristu?

12 EmaKhristu akhonta Nkulunkulu, hhayi bantfu. Nobe kunjalo, sinaso sifiso sekufuna kwemukelwa ngulabanye. Indlela yetfu yekukhuluma lenemusa ingabasita bazalwane nabodzadzewetfu labanetinkinga. Kantsi kukhuluma ngendlela lenelunya kungenta tinkinga tabo tingapheli futsi bative shengatsi Jehova ubalahlile. Ngako-ke, asikhulume nalabanye ngetintfo letikhutsatako ‘letilungele kwakha njengalokuswelekile, kuze kubavetele umusa labevako.’—Ef. 4:29.

13. Yini labadzala belibandla lokufanele bayikhumbule (a) nabaniketa seluleko? (b) nababhalela lihhovisi leligatja ngemzalwane losesigungwini salabadzala?

13 Bazalwane labadzala belibandla kufanele babe ‘mnene’ futsi baphatse umhlambi ngebubele. (1 Thes. 2:7, 8) Nangabe labadzala belibandla banika umuntfu seluleko, umgomo wabo kwenta njalo “ngemoya lomnene” ngisho nobe bakhuluma nalabo “labamelene naso.” (2 Thim. 2:24, 25) Labadzala belibandla kufanele babe nemusa ngisho nalapho babhalela lihhovisi leligatja ngemzalwane losesigungwini salabadzala. Kufanele babe nemusa kanye nelikhono lekukhuluma futsi basebentise loko lesikufundza ku-Matewu 7:12.

Khuluma Ngemusa Nasemndenini

14. Ngusiphi seluleko Pawula lasiniketa emadvodza, futsi leni?

14 Kumelula kunganaki kutsi bantfu ibaphatsa njani indlela yetfu yekukhuluma, indlela lesibabuka ngayo kanye nalesenta ngayo tintfo. Sibonelo saloko kutsi lamanye emadvodza awanaki kutsi indlela lakhuluma ngayo ibaphatsa njani bafati bawo. Lomunye lomsikati watsi “ngiyetfuka nangabe indvodza yami ikhuluma nami ngelulaka.” Emagama lanelulaka abevisa buhlungu kakhulu bafati kwendlula emadvodza, futsi bahlale bawakhumbula njalo. (Luk. 2:19) Umfati amvisa buhlungu kakhulu nangabe akhulunywe ngumuntfu lamtsandzako nalafuna kumhlonipha. Pawula weluleka emadvodza watsi: “Tsandzani bafati benu, ningabacansukeli.”—Khol. 3:19.

15. Shano sibonelo lesichaza kutsi kungani emadvodza kufanele aphatse bafati bawo ngebumnene.

15 Akhuluma ngaloku, umzalwane loshadile longumnkantjubovu wenta umfanekiso lokhombisa kutsi kungani emadvodza kufanele aphatse bafati bawo ngebumnene ‘njengesitja lesibutsakatsaka.’ Watsi: “Nawubamba sitja lesiligugu futsi lesibutsakatsaka, akukafanele usibambe ngebudlabha ngobe sitawufa. Ngisho nobe singalungiswa, lendzawo lesilungiswe kuyo itawuhlala ibonakala. Ngendlela lefananako, nangabe indvodza isebentisa emagama lanelulaka emfatini wayo, ingamvisa buhlungu futsi loko kubangele kungevani ebuhlotjeni babo.”—Fundza 1 Phetro 3:7.

16. Umfati angawakha njani umndeni wakhe?

16 Nemadvodza nawo angakhatsatwa nobe advunyatwe ngemavi alabanye, kufaka ekhatsi ngisho nalawo ebafati bawo. “Umfati lohloniphako” nguloyo indvodza yakhe leyetsembela kuye “ngenhlitiyo yonkhe,” uyayicabangela imivelo yayo njengobe afuna kuba nebudlelwane lobuhle nayo. (Taga 19:14; 31:11) Ecinisweni, umfati angaba nemtselela lomuhle nobe lomubi emndenini wakhe. “Umfati lohlakaniphile uyawakha umuti wakhe; kepha losilima uwubhidlita ngetakhe tandla.”—Taga 14:1.

17. (a) Labasebasha kufanele babaphatse njani batali babo? (b) Batali bona kufanele babaphatse njani bantfwababo?

17 Batali nebantfwana kufanele bakhulumisane kahle. (Mat. 15:4) Ngalesikhatsi sikhuluma nebantfwana, kucabangisisa sisengakalikhokhi nelivi emlonyeni, kutasisita sigweme ‘kubatfukutselisa.’ (Khol. 3:21; Ef. 6:4) Ngisho kubitela kutsi bantfwana bajeziswe, batali kanye nalabadzala belibandla kufanele bakhulume nabo ngenhlonipho. Ngalendlela, nenta kube lula ngalabo labasha kutsi balungise tinkinga tabo futsi bachubeke banebudlelwane lobuhle naNkulunkulu. Loko ngiko kanye lokulungile kunekutsi sibente bacabange kutsi sesibakhiphe inyumbazane, intfo lengababangela kutsi bangasasinaki. Labasebasha mhlawumbe angeke bakhumbule konkhe loko bekukhulunywa nabelulekwa, kodvwa labatawuhlale bakukhumbula kutsi loyo lobekaniketa leseluleko ukhulume njani nabo.

Khuluma Tintfo Letinhle, Tisuke Enhlitiyweni

18. Imiva kanye nemicabango lemibi singayisusa njani kitsi?

18 Kulawula intfukutselo akusho kumane ubonakale shengatsi awukatfukutseli ebusweni. Umgomo wetfu akukafanele ube kwetama kucindzetela intfukutselo. Nasetama kubonakala sijabulile ebusweni kodvwa ngekhatsi inhlitiyo ibe igaya tiboti, loko kungasikhatsata kakhulu. Loko kufanana nekunyatsela emabhiliki emoto ube ngesikhatsi lesifanako unyatsele emafutsa. Nangabe wenta njalo leyo moto ingavele ife ngekushesha. Ngako-ke, ungayivaleli intfukutselo bese uyivulela ngemuva kwesikhatsi. Thandaza kuJehova umcele akusite ukwati kususa imiva lengalungi enhlitiyweni yakho. Vumela umoya waJehova kutsi uvumelanise ingcondvo kanye nenhlitiyo yakho nentsandvo yakhe.—Fundza Roma 12:2; kanye na-Efesu 4:23, 24.

19. Ngutiphi tinyatselo letingasisita kutsi sigweme timo letingasibangela sitfukutsele?

19 Tsatsa tinyatselo letitakusita. Nangabe utikhandza usesimeni lesishubile futsi utiva kutsi uyafutselana, kungakusita kusuka kuleyo ndzawo kute wehlise liphukuphuku lekutfukutsela. (Taga 17:14) Nangabe loyo lokhuluma naye acala kutfukutsela, yetama ngawo onkhe emandla kumkhulumisa kahle. Khumbula: “Imphendvulo letfobekile icitsa intfukutselo; kodvwa leyedzelelako nalenelulaka iyatfukutselisa.” (Taga 15:1) Emavi lanelunya nobe lahlabako, angase abhebhetsekise umlilo nobe akhulunywe ngelivi lelipholile. (Taga 26:21) Ngako-ke, nakuvela simo lesivivinya kutibamba kwakho, vele nje ‘wephute kukhuluma, wephute nekutfukutsela.’ Thandazela umoya waJehova kutsi ukusite ukhulume tintfo letinhle hhayi letimbi.—Jak. 1:19.

Tsetselela Ngalokusuka Enhlitiyweni

20, 21. Yini lengasisita kutsi sitsetselele labanye, futsi kungani kufanele sente njalo?

20 Kuyadzabukisa kutsi kute emkhatsini wetfu longakhona kulawula lulwimi lwakhe ngendlela lephelele. (Jak. 3:2) Ngisho nobe emalunga emndeni, bazalwane nabodzadzewetfu lababhadlile bangetama kanjani, ngaletinye tikhatsi bangaphahluka bakhulume tintfo letitasiphatsa kabi. Esikhundleni sekutsi uyitsatse ngemawala lendzaba, ase wetame kucondza kutsi babangelwe yini kutsi bakhulume ngaleyondlela. (Fundza Umshumayeli 7:8, 9.) Bebacindzetelekile yini, bebatfukile, bebangativa kahle yini, bebanenkinga nobe bacansulwe ngulotsite?

21 Letimo akukafanele tisente sikubone kufanele kutsi sitfukutsele. Kucaphela timo letinjalo, kungasisita sibone kutsi kungani bantfu ngaletinye tikhatsi benta tintfo lokungakafanele kutsi batente futsi kungasenta sikhone kubacolela. Sonkhe sikhuluma siphindze sente tintfo letitabakhuba labanye, futsi siba nelitsemba lekutsi batasitsetselela. (Shu. 7:21, 22) Jesu watsi kute natsi sitsetselelwe nguNkulunkulu, kufanele sibatsetselele nalabanye. (Mat. 6:14, 15; 18:21, 22, 35) Ngako-ke, kufanele sisheshe kucolisa futsi sisheshe nekutsetselela. Nasenta njalo sitawube sibonisa lutsandvo ngobe ‘lusibopho sekuphelela’—emindenini yetfu ngisho nasebandleni.—Khol. 3:14.

22. Kungani kufanele setame kukhuluma emavi lanemusa?

22 Tintfo letisenta singajabuli, titawuloku tisiphatamisa ikakhulukati njengobe kuphela kusondzela. Kusebentisa timiso letitfolakala eVini laNkulunkulu kutasisita kutsi sikhulume kahle nalabanye hhayi ngendlela letabakhuba. Sitawujabulela budlelwane lobuhle ebandleni nasemindenini yetfu, futsi sibonelo setfu lesihle sitawenta labanye bati ‘ngaNkulunkulu wetfu lojabulako,’ Jehova.—1 Thim. 1:11.

Ungachaza?

• Kungani kumcoka kukhetsa sikhatsi lesikahle sekucatulula tinkinga?

• Kungani emalunga emndeni kufanele akhulumisane ‘ngemusa’?

• Singakubalekela njani kusho tintfo letitawubacansula labanye?

• Yini lengasisita kutsi sitsetselele labanye?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]