Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Yehlulani Lokubi” Ngekulawula Intfukutselo

“Yehlulani Lokubi” Ngekulawula Intfukutselo

“Yehlulani Lokubi” Ngekulawula Intfukutselo

“Bazalwane bami, ningatiphindziseleli, . . . kodvwa yehlulani lokubi ngalokuhle.”—ROM. 12:19, 21.

1, 2. Ngusiphi sibonelo lesabekwa boFakazi labebaseluhambweni?

 LICEMBU laboFakazi BaJehova labangu-34, beliya endzaweni lebeyiniketela ligatja ngesikhatsi indiza yabo iba nenkinga. Njengobe bekulindzeleke kutsi ime li-awa linye kute yetse emafutsa ekuyihambisa, yabese ima ema-awa langu-44 esikhumulweni setindiza lesikalashameshame. Bantfu bebete kudla lokwenele, emanti, kanye netindzawo tangansense. Bagibeli labanyenti batfukutsela babila futsi besabisa tisebenti takulesikhumulo setindiza. Kodvwa bazalwane nabodzadze bahlala behlise umoya.

2 Ekugcineni laboFakazi befika kulendzawo lebebaya kuyo batfola incenye yekugcina yeluhlelo lekuniketelwa kwaleligatja. Ngisho nobe bebadziniwe, kodvwa bakwati kuhlala ngemuva kweluhlelo futsi bajabulela budlelwane nebazalwane bakuleyo ndzawo. Ngemuva kwesikhatsi babona kutsi sibonelo sabo lesihle sekubeketela nekutibamba labanye bantfu bebasibonile. Lomunye lobekagibele lendiza, watjela labo labasebenta kuyo: “Kube nje bekungasiko kutsi kulendiza bekunemaKhristu langu-34, bekutawuba nembhikisho lomkhulu kulesikhumulo setindiza.”

Siphila Eveni Lelinebatfu Labagcwele Lulaka

3, 4. (a) Lubatsintse njani lulaka kanye nebudlova bantfu, futsi loko kwenteke sikhatsi lesidze kangakanani? (b) Khayini abengakhona yini kulawula lulaka lwakhe? Ase uchaze.

3 Kucindzetelwa kulelive lesiphila kulo kwenta bantfu labanyenti babe nelulaka. (Shu. 7:7) Esikhatsini lesinyenti lolulaka luholela ekutseni kube nekutondzana lokunyenti futsi kube nebudlova. Emaveni lamanyenti kunetimphi futsi imindeni leminyenti ayivani. Lulaka lolunjalo kanye nebudlova akucali lamuhla. Khayini indvodzana yekucala ya-Adamu na-Eva, wabulala umnakabo lomncane Abela ngenca yentfukutselo leyayibangelwa kuba nemona. Khayini wakwenta loko ngisho nangemuva kwekuba Jehova amncenge kutsi alawule intfukutselo yakhe futsi Jehova abemtsembise kumbusisa nangabe akwenta loko.—Fundza Genesisi 4:6-8.

4 Ngaphandle nje kwekutsi Khayini abevele angumuntfu lonesono, abengakhona kutikhetsela kulendzaba. Nalolulaka lwakhe abengalugwinya. Kungaleso sizatfu kwadzingeka kutsi alandzise ngalesento sakhe sebudlova. Ngalokufananako-ke, ngesizatfu sekutsi sinesono, kuba matima kakhulu ngatsi kubalekela kwenta tento letinebudlova. Kunaletinye tinkinga letinkhulu letingenta kucindzeteleka ‘kuletikhatsi letimatima.’ (2 Thim. 3:1) Nasi lesinye sibonelo saloko: Kuhhohloka kwetemnotfo kungayicindzetela imivelo yetfu. Emaphoyisa kanye netinhlangano letisita imindeni, bahlobanisa kuhhohloka kwetemnotfo nekuchuma kwentfukutselo lokwandzako nebudlova lobentiwa emindenini.

5, 6. Ngusiphi simo sengcondvo live lelinaso ngekuba nelulaka futsi tsine singasitsintsa njani?

5 Ngetulu kwaloko, bantfu labanyenti lesihlangana nabo ‘bayatitsandza, bayatigabisa futsi banebulwane.’ Kungaba melula kakhulu kutsi letici letimbi kanjena tibe khona nakitsi futsi sibe nelulaka. (2 Thim. 3:2-5) Ecinisweni, emabhayisikobho netinhlelo te-TV tiveta kuphindzisela njengentfo lenhle bese kutsi budlova tibuvete njengentfo levamile nalelikhambi lekulungisa tinkinga. Ngalokuvamile bantfu lababukela imidlalo lenjalo bahlale bakugadze ngalabovu kubona sigebengu “sitfola lokusifanele”—ngalokuvamisile lokuba siphetfo lesinebudlova lesentiwa nguloyo lokutsiwa ulichawe lalomdlalo.

6 Yonkhe lemikhuba lemibi, itfutfukisa ‘umoya welive’ kanye newaSathane umbusi lonelulaka, ayitfutfukisi tindlela taNkulunkulu. (1 Khor. 2:12; Ef. 2:2; Semb. 12:12) Lomoya welive utfutfukisa kwenetisa tifiso tenyama lenesono futsi uphikisana kakhulu nemoya waNkulunkulu longcwele kanye netitselo tawo. Nembala, imfundziso leyinhloko yenkholo yebuKhristu ikutsi ungatiphindziseli nangabe ucansulwa. (Fundza Matewu 5:39, 44, 45.) Singatisebentisa njani letimfundziso taJesu ngendlela lephumelelako?

Tibonelo Letinhle Naletimbi

7. Yini leyaba ngumphumela wekungalulawuli lulaka lwabo boSimeyoni naLevi?

7 LiBhayibheli lineteluleko letinyenti letingasisita silawule lulaka. Liphindze lisinikete netibonelo taloko lokungenteka nangabe silulawula nobe singalulawuli. Ase ucabange ngaloko lokwenteka ngalesikhatsi emadvodzana aJakobe, lokubo Simeyoni naLevi atiphindziselela kuShekhemu lowalala ngenkhani naDina. “Atfukutsela agcwala kokana.” (Gen. 34:7) Lamanye emadvodzana aJakobe abulala wonkhe umuntfu lomdvuna lobekasemtini wakuboShekhemu futsi atfumba bantfwana nabo bonkhe bantfu labasikati. Loko abengakwenteli Dina lobekangudzadzewabo kuphela, kodvwa kwakungesizatfu sekutsi abengafuni kulahlekelwa ludvumo nenhlonipho. Atsi Shekhemu uwevise buhlungu wona kanye nababe wabo Jakobe. Jakobe watsini ngalesento sawo?

8. Indzaba yaSimeyoni naLevi ikhombisani ngekutiphindzisela?

8 Lokwehlela Dina kwamvisa buhlungu Jakobe, nobe kunjalo, sento semadvodzana akhe sekutiphindzisela wasilahla. Simeyoni naLevi betama kutitsetselela ngesento sabo, batsi: “Besingeke sivume kutsi dzadzewetfu entiwe ingwadla.” (Gen. 34:31) Kodvwa lendzaba ayigcinanga lapho ngobe naJehova yamjabhisa. Ngemuva kweminyaka leminyenti, Jakobe wabiketela kutsi ngenca yalesento saSimeyoni naLevi sebudlova nesekungalulawuli lulaka, intalo yabo beyitawuhlukana nesive saka-Israyeli. (Fundza Genesisi 49:5-7.) Kwehluleka kwabo kulawula lulaka kwaphumela ekulahlekelweni ngumusa waNkulunkulu kanye newaJakobe.

9. Kunini lapho Davide wacishe wehluleka khona kubamba lulaka lwakhe?

9 Kwenteka lokwehlukile eNkhosini Davide. Watfola ematfuba lamanyenti ekutiphindziselela kodvwa wangawasebentisi. (1 Sam. 24:3-7) Ngalesinye sikhatsi waphose wehluleka kubamba lulaka lwakhe. Ngalelinye lilanga lenye indvodza leyayinjingile libito layo lokwakunguNabali yatsetsisa libutfo laDavide kabuhlungu ngisho nobe lelibutfo belivikele umhlambi wemfuyo yakhe kanye nebelusi bakhe. Kungenteka kutsi Davide abetiva aphociwe ngekuhlushwa kwelibutfo lakhe, futsi abesakulungele kubulala Nabali ngesibhuku. Ngalesikhatsi Davide kanye nelibutfo lakhe basendleleni bayewuhlasela Nabali kanye nemndeni wakhe, kwaba nemfanyana lowabikela umfati waNabali lohlakaniphile, Abigayili ngalendzaba. Abeyombikela ngaloko lokwakwentekile. Masinyane Abigayili walungisa sipho lesikhulu wahamba wayewuhlangabeta Davide. Wacolisa ngekutfobeka kuDavide ngalesento sebulima lesasentiwe nguNabali wabese uyamncenga kutsi amane esabe Jehova. Davide wehlisa umoya watsi: “Shangatsi ungabusiswa ngalomcondvo wakho lokhaliphile, nekutsi ungivimbe ngingayicitsi ingati lamuhla.”—1 Sam. 25:2-35.

Indlela EmaKhristu Lokufanele Atiphatse Ngayo

10. EmaKhristu kufanele abe nasiphi simo sengcondvo mayelana nekutiphindzisela?

10 Loko lokwenteka kuSimeyoni naLevi kanye nasemkhatsini waDavide na-Abigayili kukhombisa kutsi Jehova akalubeketeleli lulaka lolungalawuleki kanye nebudlova, kodvwa ubusisa imetamo yetfu yekuba nekuthula nebantfu bonkhe. Umphostoli Pawula wabhala: “Nakunekwenteka, yentani konkhe lokusemandleni enu kutsi nihlalisane ngekuthula nebantfu bonkhe. Bazalwane bami, ningatiphindziseleli, kodvwa yekelani konkhe elulakeni lwaNkulunkulu; ngobe kubhaliwe kutsi: ‘Kuphindzisela ngekwami, mine ngiyakubuyisela, kusho iNkhosi [Jehova].’ Kodvwa ‘nangabe sitsa sakho silambile, siphe kudla nangabe somile, sinatsise; ngobe ngekwenta njalo utawube usitsela ngemalahle lavutsako enhloko yaso.’ Ningehlulwa ngulokubi, kodvwa yehlulani lokubi ngalokuhle.”—Rom. 12:18-21, NW. a

11. Yini leyasita lomunye dzadze kutsi alawule lulaka lwakhe?

11 Natsi singasisebentisa leseluleko. Nasi sibonelo: Lomunye dzadze watjela umzalwane lomdzala welibandla kutsi akayitsandzi indlela umphatsi wakhe lomusha lamphatsa ngayo. Watsi akalungi futsi unelunya. Lodzadze abetfukutsele kakhulu futsi afuna nekuwuyekela lomsebenti. Lomzalwane wancenga lodzadze kutsi angasheshi atsatse leso sinyatselo. Wabona kutsi lokubangele lesimo saba sibi, kungabeketeli kwalodzadze. (Thit. 3:1-3) Ngako-ke, lomzalwane wamtjela kutsi nanobe angatfola lomunye umsebenti, kutawudzingeka kutsi alungise indlela lenta ngayo nakaphatfwa kabi. Wameluleka nangekutsi aphatse umphatsi wakhe ngendlela yena langatsandza kuphatfwa ngayo njengobe Jesu asifundzisa kutsi sente njalo. (Fundza Lukha 6:31.) Lodzadze watsi utawetama kwenta njalo. Waba yini umphumela waloko? Ngemuva kwesikhatsi lesitsite lomphatsi washintja waba nemusa futsi wambonga lodzadze ngemsebenti wakhe lomuhle.

12. Kungani kuba netinkinga emkhatsini wemaKhristu kungaba yintfo lebuhlungu?

12 Angeke kusimangalise nakuba netinkinga letinjena emkhatsini wetfu nalabo labangesiwo emaKhristu. Siyati kutsi kuphila kulomhlaba lolawulwa nguSathane akujabulisi nekutsi kufanele sisebente kamatima kute benti balokubi bangasibangeli kutsi sitfukutsele. (Hla. 37:1-11; Shu. 8:12, 13; 12:13, 14) Nobe kunjalo, siva buhlungu kakhulu nangabe siba netinkinga nebazalwane nabodzadzewetfu. Lomunye dzadze uyakhumbula: “Inkinga lenkhulu lengaba nayo nangitfola emaciniso kungemukeli kutsi bantfu baJehova nabo bayawenta emaphutsa.” Saphuma kulelive lelite lutsandvo sinelitsemba lekutsi sonkhe ebandleni sitawuphatsana ngemusa. Nangabe umKhristu ikakhulukati lonemitfwalo ebandleni atiphatsa ngendlela lengawafaneli emaKhristu nobe angacabangeli, loko kungasiphatsa kabi nobe kusicansule. Singahle sitibute kutsi ‘intfo lenjena ingenteka njani kubantfu baJehova?’ Ecinisweni, tintfo letinjena tenteka ngisho nakumaKhristu labekagcotjwe ngemoya ngesikhatsi sebaphostoli. (Gal. 2:11-14; 5:15; Jak. 3:14, 15) Kufanele sente njani nasititfola sisesimeni lesinjalo?

13. Kungani kufanele silungise tinkinga letingahle tiphakame emkhatsini wetfu, futsi singakwenta njani loko?

13 Lodzadze lesikhulume ngaye ngenhla utsi: “Sengifundze kubathandazela labo labangonako ngobe kuyangisita.” Njengobe sesifundzile, Jesu wasifundzisa kutsi sithandazele labo labasishushisako. (Mat. 5:44) Kangakanani-ke ngekuthandazela bazalwane nabodzadzewetfu lesikholwa nabo! Njengobe nababe afuna bantfwana bakhe batsandzane, naJehova ufuna tinceku takhe titsandzane. Sonkhe sibuke embili ekuphileni ndzawonye ngekuthula kanye nangekujabula phakadze, futsi Jehova usifundzisa kutsi sente njalo ngisho nanyalo. Ufuna sisebente ngebunye emsebentini wakhe lobaluleke kakhulu. Ngako-ke, asilungise tinkinga lesiba nato nobe ‘sitsetselelane’ emaphutsa kute sihlale ngebunye. (Fundza Taga 19:11.) Kunekutsi sitehlukanise nebazalwane betfu nakuvela tinkinga, kufanele sisitane kute sitewuhlala nebantfu baNkulunkulu silondzekile ‘ngaphansi kwemikhono yaJehova yaphakadze.’—Dut. 33:27.

Kuba Mnene Kubo Bonke Kuba Nemiphumela Lemihle

14. Singatibalekela njani titsiyo taSathane letimbi?

14 Sathane nemadimoni akhe betama ngawo onkhe emandla abo kusivimba ekumemeteleni tindzaba letinhle. Loko bakwenta ngekuphatamisa injabulo lekhona emndenini nasebandleni lebuKhristu. Betama kulehlukanisa ngobe bayati kutsi kwenta njalo kubanga umonakalo. (Mat. 12:25) Nangabe sifuna kubalekela letitsiyo tabo letimbi, senta kahle kulandzela leseluleko saPawula lesitsi: “Sisebenti seNkhosi asikafaneli kutsi silwe, kodvwa sifanele kutsi sibe mnene kubo bonkhe bantfu.” (2 Thim. 2:24) Khumbula kutsi “asilwi nebantfu, kodvwa silwa netikhulu temimoya.” Kute siphumelele kulemphi, kufanele sembatse tikhali takamoya letifaka ekhatsi “kulungela kushumayela liVangeli lekuthula.”—Ef. 6:12-18.

15. Yini lokufanele siyente nasihlaselwa bantfu labangakholwa?

15 Titsa taJehova letinelunya titimisele kuhlasela bantfu bakhe labanekuthula. Letinye taletitsa tihlasela boFakazi BaJehova ngekubahlukumeta emtimbeni. Labanye basimangalela ngemanga emaphephandzabeni nasetinkantolo. Jesu watjela balandzeli bakhe kutsi bakulindzele loko. (Mat. 5:11, 12) Yini lokufanele tsine siyente? Akukafaneli nanini ‘sibuyisele lokubi ngalokubi,’ kungaba ngekukhuluma nobe ngetento.—Rom. 12:17; fundza 1 Phetro 3:16.

16, 17. Ngusiphi simo lesivivinyako lelinye libandla lelahlangabetana naso?

16 Nanobe ngabe yini Sathane lasenta yona, ‘ngekwehlula lokubi ngalokuhle,’ singaniketa bufakazi lobuhle. Nasi sibonelo kulendzaba: Libandla lelikulesinye setichingi lesise-Pacific lacela kusebentisa lihholwa lendzawo kute lentele Sikhumbuto kulo. Bafundisi belisontfo batsi nabeva loko, batjela emalunga elisontfo labo kutsi bahlangane kulo lelohholwa kute babambe tinkonzo tabo ngesikhatsi bazalwane lebebahlele kulisebentisa ngaso. Sikhulu semaphoyisa satjela labafundisi bakulelisontfo kutsi bangalisebentisi lelihholwa ngesikhatsi boFakazi labahlele kulisebentisa ngaso. Kodvwa kwatsi nakushaya leso sikhatsi, lelihholwa beseligcwele liphuphuma bantfu belisontfo, tase tiyacala tinkonzo talelisontfo.

17 Ngalesikhatsi emaphoyisa asakulungele kukhipha labantfu ngenkhani kulelihholwa, umengameli walelisontfo waya kulomunye walabadzala belibandla wambuta: “Kukhona yini lokukhetsekile lenifuna kukwenta lamuhla kusihlwa?” Lomzalwane wamtjela ngekugujwa kwemkhosi weSikhumbuto, lendvodza yatsi: Hawu! Bengingati!” Leliphoyisa naliva loko latsi: “Kodvwa sikutjelile lamuhla ekuseni ngalendzaba!” Lendvodza yalelisontfo yagucukela kulomzalwane yamoyitela ngekumhhalatisa yatsi: “Senitakwenta njani-ke nyalo? Lelihholwa seligcwele bantfu liyaphuphuma. Nitawutjela lamaphoyisa asicoshe yini?” Abesebentise bucili kute ente boFakazi babonakale babashushisi balendzaba! Yini bazalwane betfu labebatawuyenta?

18. Yini bazalwane labayenta ngalesikhatsi bavivinywa, futsi kwaba namiphi imiphumela?

18 BoFakazi BaJehova balivumela lelisontfo kutsi lilisebentise lelihholwa imizuzu lengu-30, ngemuva kwaloko bebatawugubha umkhosi weSikhumbuto. Tinkonzo talelisontfo tatsatsa sikhatsi lesidze kakhulu, tatsi nasetijubekile, wacala umkhosi weSikhumbuto. Ngelilanga lelilandzelako, tisebenti tahulumende tahlangana kute tibute ngalendzaba. Ngemuva kwekuba setikhulumile ngalendzaba, taphetsa ngekutsi imbangela yalenkinga akusibo boFakazi, kodvwa ngumengameli walelisontfo. Taphindze tabophelela lelisontfo kutsi likhiphe simemetelo lesitsi ngilo lelalibange lenkinga. Letisebenti taphindze tababonga boFakazi BaJehova ngekuba nesineke kwabo ngaphansi kwetimo letimatima. Imetamo yaboFakazi ‘yekuhlalisana ngekuthula nebantfu bonkhe’ ibaletsele imiphumela lemihle.

19. Yini lenye lengenta kutsi kube nebuhlobo lobunekuthula nalabanye?

19 Lenye indlela lesingenta ngayo kute sibe nekuthula nalabanye bantfu, kukhuluma nabo kahle. Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngekutsi nguyiphi inkhulumo lelungile futsi singayifundza siphindze siyisebentise njani.

[Umbhalo longentasi]

a Inkhulumo letsi ‘emalahle lavutsako’ icondziswe endleleni yakadzeni yekuncibikilisa litje ngekulishisa ngetulu nangephansi kute likhiphe insimbi. Kwentela umusa labo labangenawo kungabenta balungise indlela labatiphatsa ngayo futsi bavete timfanelo tabo letinhle.

Ungachaza Njani?

• Kungani bantfu labanyenti emhlabeni banelulaka kangaka?

• Ngutiphi tibonelo letiseBhayibhelini letikhombisa imiphumela yekungalawuli lulaka lwetfu?

• Yini lokufanele siyente nangabe umKhristu asiphatsa kabi?

• Kufanele sente njani nangabe bantfu labangesiwo emaKhristu basihlukumeta?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Titfombe ekhasini 18]

Kubabonisa umusa labanye kungabashintja