Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Sekushintjeni Ngesono?

Sekushintjeni Ngesono?

Sekushintjeni Ngesono?

“BANTFU labanyenti lamuhla abavumelani nekutsi sonkhe satfola sono kubatali betfu bekucala. Baphindze futsi bangavumelani nekutsi intfo nje lokutsiwa sono ikhona. . . . Babusi labebanelunya labafana nabo-Adolf Hitler kanye naJosef Stalin, kusenekwenteka kutsi benta tono letinkhulu. Nobe nje tsine site licala, kodvwa loko labakwenta kwasifaka elubishini.”—The Wall Street Journal.

Njengobe lomagazini lolapha ngenhla ubonisa, kubonakala shengatsi bantfu lamuhla abasasati kahle sono. Kungani kunjalo? Yini leshintjile? Yini bantfu labayitfola kumatima kuyemukela ngesono?

Sono sikabili—ngulesi lotalwa naso kanye naleti letinye lotenta nasewutelwe. Lesi sekucala sisenyameni yetfu futsi kute lesingakwenta ngaso, kantsi lesi sesibili sona sifane nje singemaphutsa lesiwentako. Ase sitifakele tibuko letono letimbili lesesikhulume ngato.

Sasitfola Kubatali Betfu Bekucala Yini?

LiBhayibheli litsi sono lesentiwa batali betfu bekucala, sendlulela kubo bonkhe bantfu. Kungako nje sonkhe sitalwa sinesono. LiBhayibheli litsi: “Konkhe lokungakalungi kusono.”—1 Johane 5:17.

Bantfu labanyenti labaya emasontfweni, abayiva imfundziso letsi bonkhe bantfu batalwa banesono ngesizatfu sekutsi saba khona kadzeni kungulapho bona bete licala. Edward Oakes phrofesa wemfundziso yenkholo utsi: “Bantfu labanyenti bayamangala kutsi lisontfo lingafundzisa umuntfu kutsi akholelwe esonweni, kantsi labanye bayakuphika kutsi sono sikhona futsi kunalabo labatsi bona baphila kuphila lokute sono. Kodvwa abagcini nje ngekukusho ngemlomo loko ngobe ekuphileni kwabo kwawo onkhe emalanga bayasenta sono.”

Lenye intfo lebangela kutsi kube matima ngebantfu kukholelwa kutsi sinesono lesasitfola kubatali betfu bekucala, nguloko lokufundziswa emasontfweni abo. Nasi sibonelo: EMhlanganweni WaseTrent (wanga-1545 kuya ku-1563), lisontfo lavumelana ngekutsi akekho lokufanele aphike kutsi kudzingeka luswane lubhajatiswe kute lutsetselelwe tono talo. Tati tenkholo tatsi nangabe luswane lufa ngembikwekutsi lubhajatiswe, tono talo letingakatsetselelwa tiyawulivimbela kutsi lingene ezulwini. Calvin wate wafundzisa nekutsi tinswane ‘tehlulewa esibeletfweni sabonina.’ Wachubeka watsi ‘Nkulunkulu uyatitondza futsi atitsandzeki kuye.’

Ngekwemvelo, labanyenti batsatsa tinswane njengaleto letite sono futsi abacabangi kutsi kufanele tijeziswe ngesizatfu sesono letibelekwe naso. Kulula kubona kutsi yini lebangele timfundziso temasontfo letifanana naleti letabangela kutsi bantfu bangayitsandzi imfundziso yekutsi satfola sono kubatali betfu bekucala. Ecinisweni, labanye bafundisi bayehluleka kuyilahla lemfundziso letsi tinswane letingakabhajatiswa tiya esihogweni semlilo. Etimfundzisweni tabo tenkholo, yagcina ingavakali indzaba yekutsi siyini siphetfo seluswane lolufa lungakabhajatiswa. Nanobe ingangenanga yatsi shi, imfundziso leyafundziswa ngemaKatolika iminyaka leminyenti, yayitsi imiphefumulo yetinswane letingakabhajatiswa ihlala eveni lelingatiwa, lokutsiwa yi-Limbo. a

Lokunye lokwabangela kutsi bantfu bacale kungetsembi kutsi satfola sono kubo-Adamu na-Eva kutsi tati tefilosofi, bososanyensi kanye netati temfundziso yenkholo tangelikhulu lesi-19 leminyaka, tacala kungetsembi kutsi tintfo letibhalwe eBhayibhelini tenteka sibili. Iminyaka leminyenti, imfundziso ya-Darwin yekutigucukela kwemvelo, yente kutsi bantfu bacabange kutsi indzaba yabo-Adamu na-Eva imane nje iyinganekwane. Umphumela waloko kutsi nyalo bantfu labanyenti batsatsa liBhayibheli njengalelo leligcwele imicabango nekuhlakanipha kwalabo labalibhala, kunekutsi balitsatse njengalelo lelivela kuNkulunkulu.

Loku kusenta sifike kusiphi siphetfo mayelana nemfundziso yekutsi sono sangena ngabo-Adamu na-Eva? Kuyacaca kutsi nangabe bantfu bemasontfo bahlohlobetela imfundziso yekutsi bo-Adamu na-Eva abatange nje sebabe khona, siphetfo kulendzaba kutsi kute sono lesake sentiwa. Ngisho nalabo labangase bavume kutsi bantfu batalwa banesono, indzaba yekutsi satfola sono kubatali betfu bekucala imane nje ingulenye indlela yekuchaza kuba nesono kwebantfu.

Kutsiwani-ke ngetono lesitentako? Tehlukile esonweni lesitalwa naso. Tiyamtfukutselisa yini Nkulunkulu?

Letento Tisono Sibili Yini?

Ngalesikhatsi babutwa kutsi ngutiphi tintfo labatitsatsa njengaleto letisono, bantfu labanyenti bacabanga ngeMiyalo Lelishumi—lengakuvumeli kubulala, kubabukhali, kuya ecansini ungakashadi kanye nalokunye lokunyenti. Timfundziso temasontfo tatitsi nobe ngubani lofa angakaphendvuki etonweni letifanana naleti, utawubhadla esihogweni kute kube phakadze. b

Kute umuntfu asindze kuleso sijeziso, liSontfo LemaKatolika litsi kudzingeka avume tono kubafundisi lokutsiwa banemandla ekutitsetselela. Noko-ke, emaKatolika lamanyenti awasakholelwa ekuvumeni tono, ekutsetselelweni kanye nasekuphendvukeni. Nasi sibonelo: Luhlolo lwamuva lukhombisa kutsi emaphesenti langetulu kwalangu-60 emaKatolika ase-Italy, akasayingeni indzaba yekuvuma tono.

Kuyacaca kutsi imfundziso lendzala lemayelana netono nemiphumela yato—ngendlela emasontfo layichaza ngayo—yehlulekile kusita bantfu kutsi bayekele kwenta sono. Bantfu labanyenti labaya emasontfweni abasakholelwa kutsi tonkhe letintfo atikalungi. Sibonelo saloku kutsi labanye batsi nangabe bantfu lababili bavumelana ngekuya ecansini futsi mhlawumbe angekho umuntfu lomunye lonenkinga ngaloko, kulungile bangakwenta.

Lesinye sizatfu lesingenta kutsi labantfu bacabange ngaleyo ndlela kutsi etinhlitiyweni tabo abakukholelwa loko labafundziswe kona ngesono. Kuliciniso kutsi bantfu labanyenti abakholwa kutsi Nkulunkulu lonelutsandvo angahlupha bantfu labanesono phakadze esihogweni semlilo. Mhlawumbe loko kukhombisa ngelizinga lelitsite kutsi kungani kubonakala shengatsi bantfu abasenadzaba kangako “ngesono.” Kodvwa kunaletinye tizatfu letibangele kutsi bantfu bangabinadzaba nesono.

Kunganakwa Kwetimiso Tekutiphatsa

Tintfo letenteke emakhulwini eminyaka lendlulile, tibangele tingucuko letinkhulu ebantfwini ngisho nasetingcondvweni tabo. Timphi telive, yekucala neyesibili, timphi tembango letinyenti nekubulawa ngemabomu kwebantfu besive lesitsite, kushiye labanyenti batibuta kutsi kusita ngani kuphila ngetimiso letinhle tekutiphatsa. Bayatibuta kutsi ‘kunayo yini ingcondvo kulesikhatsi sanyalo sesimanje manje kuphila ngemitsetfo leyashaywa emakhulwini eminyaka lendlulile nalengasahambisani nendlela yekuphila yalamuhla?’ Bantfu labanyenti labetsembele kakhulu ekucabangeni kwabo nalabo labafundza ngekutiphatsa kwebantfu, bavele bayisonga lendzaba ngekutsi akunangcondvo kwenta njalo. Bakholwa kutsi bantfu kufanele batishiye timiso tekutiphatsa takadzeni kanye netinkholelo letilite futsi bafundze kute batfutfukise emakhono abo.

Lokucabanga lokunjalo, kwente bantfu balahlekelwa timiso tekutiphatsa letinhle. Emaveni lamanyenti aseYurophu, bancane kakhulu bantfu labasontsako. Liyandza linani lebantfu labakholelwa etintfweni letitsite. Labanyenti abahambisani netinchubo tasemasontfweni futsi loko lokwentiwako kuwo bakubuka njengentfo lengenangcondvo. Batsi nangabe umuntfu waba khona ngekutigucukela kwemvelo futsi angekho Nkulunkulu, asikho sidzingo sekukhuluma ngekutiphatsa kahle.

Emaveni laseMphumalanga ekhulwini leminyaka lema-20 kungabinandzaba etindzabeni tekutiphatsa, kwaholela ekugucukeni kwendlela yekucabanga neyekwenta etindzabeni temacansi. Imibhikisho yebantfwana besikolwa, tinhlangano letikhutsata kutsi bantfu banikwe inkhululeko yekutsi bente labakutsandzako kanye netintfo tekuvikela kutsi umuntfu angatali, konkhe loko kwenta kutsi bantfu bangatinaki timiso tekutiphatsa. Kwatsi kusenjalo ngisho nemitsetfo leseBhayibhelini yanganakwa. Situkulwane lesisha sacala kutiphatsa ngendlela lensha futsi satsatsa sono ngendlela leyehlukile. Lomunye umbhali utsi kusukela ngaleso sikhatsi kuchubeke “tindzaba tekutsandzana ngito lebesetincuma kutsi yini lenhle nalembi”—loku ngiko lokwente bantfu bemukela tinhlobo tekuya ecansini letihlazisako.

Tinkholelo Letivumela Kutsi Bantfu Bente Labakutsandzako

Ukhuluma ngesimo saseveni laseMelika, magazini i-Newsweek watsi: “Bafundisi labanyenti labajakiselana ngekutfola emalunga, banemuva wekutsi angeke bakwati kulahlekelwa.” Besaba kutsi nabangacala nje babekele emalunga abo imitsetfo yekutiphatsa, bangalahlekelwa ngulamanyenti awo. Bantfu abafuni kutjelwa kutsi kufanele batfutfukise kutfobeka, kutibamba nekutsi kufanele bawulalele nembeza wabo nawubehlulela bese bayaphendvuka kuloko lokubi labebakwenta. Kungako emasontfo lamanyenti angasashumayeli bantfu ngelivangeli, kodvwa abafundzisa loko i-Chicago Sun-Times lekubita ngekutsi “buKhristu lobukhutsata bantfu kutsi batitfutfukise.”

Lendlela yekucabanga iphumele ekutseni emasontfo acale kuchaza Nkulunkulu ngendlela yawo. Afaka kubantfu umoya wekutiphakamisa esikhundleni sekutsi afundzise ngaNkulunkulu nangaloko lakufunako kitsi. Umgomo wawo lohamba embili, kwenetisa tidzingo nchanti temalunga elibandla futsi loko kuphumela enkholweni lete timfundziso. I-Wall Street Journal yabuta nangu umbuto: “Yini bantfu labafundziswa yona nyalo njengobe imitsetfo yebuKhristu yekutiphatsa seyinganakwa? Bafundziswa kutsi bangatiphatsa matsandza yigci nje nangabe ‘banetihlitiyo letinhle.’”

Kungako-ke bantfu labanyenti batitsandza tinkholo letivumela kutsi bente matsandza. I-Wall Street Journal itsi nome ngubani lonalombono “angaya kunobe nguliphi lisontfo, nangabe nje lingashayi imitsetfo lecinile yekutiphatsa” nawo emasontfo atimisele kwemukela umuntfu “anjengoba anjalo,” ngaphandle kwekuphenya kutsi abetiphetse njani loyo muntfu.

Loku lesisandza kucoca ngako kungase kusikhumbute loko siphrofetho lesiseBhayibhelini lesabhalwa nguPawula lesakusho ekhulwini lekucala leminyaka C.E. Watsi: “Ngobe siyeta sikhatsi lapho bangeyiwuyemukela imfundziso lephilile; kodvwa ngekwenkhanuko yabo bayawutibutsela bafundzisi babo, bafundziswe loko labatsandza kufundziswa kona. Bayawufulatselisa tindlebe tabo ecinisweni baphambukele etinganekwaneni.”—2 Thimothi 4:3, 4.

Bafundisi labatsi akukubi kwenta sono, abavumi nekutsi sikhona. Bajabulisa emalunga elisontfo ngekuwatjela loko lafuna kukwenta kunekutsi bawafundzise loko lokushiwo liBhayibheli. Kute labawasita ngako futsi nje ecinisweni bayawabulala. Imfundziso lenjalo ingemanga futsi iyingoti. Ishayisana nalenye yetimfundziso tebuKhristu letisisekelo. Ngalesikhatsi bashumayela ngetindzaba letinhle, Jesu nebafundzi bakhe bakhuluma kakhulu ngesono nekutsetselelwa. Fundza sihloko lesilandzelako kute utfole lokwenabile ngalendzaba.

[Imibhalo lengentasi]

a ILimbo yimfundziso lengakaselwa eBhayibhelini leyadida bantfu labanyenti futsi kungenteka kutsi nguleso sizatfu lesabangela kutsi ikhishwe etincwadzini temaKatolika tamuva. Fundza libhokisi lelitsi “Imfundziso Yenkholo Leyashintjwa Yonkhe” ekhasini 10.

b Kute lapho liBhayibheli lisekela khona imfundziso yekutsi bantfu batawubhadla esihogweni. Kute utfole kwatiswa lokwenabile, fundza sehluko 6 lesitsi “Bakuphi Labafile?” encwadzini letsi Lifundzisani Mbambambamba LiBhayibheli?, leshicilelwe boFakazi BaJehova.

[Emavi lacashuniwe lasekhasini 7]

Emasontfo avumele kutsi bantfu bente labakutsandzako futsi atsela titselo letimbi

[Libhokisi ekhasini 6]

“Asisenandzaba” Yini Nesono?

▪ “Insayeya lenkhulu emasontfo labukene nayo lamuhla imayelana nayo lendzaba [yesono]. Asisatiboni ‘sitoni’ letidzinga kutsetselelwa. Esikhatsini lesengcile sono besiyinkinga, kepha nyalo asisanendzaba naso. Emasontfo anaso sisombululo salenkinga yesono, kepha sono asisasiyo nani inkinga kubantfu labanyenti baseMelika—nobe mhlawumbe asisasiyo inkinga lenkhulu kangako.”—John A. Studebaker, Jr., umbhali wetincwadzi tetenkholo.

▪ “Bantfu batsi: ‘Ngifuna kutiphatsa kahle, futsi ngifisela nalabanye kutsi bente njalo, kepha ngiyati kutsi sonkhe sibantfu, angikalindzeli lokungetulu kwemandla.’ Senetiswa kuba nesilinganiso lesitsite sekutiphatsa, silinganiso lesisenta kutsi sibe nemuva wekutsi siyetama. Setama kuba bomakhelwane labahle labahlonipha labanye. Kepha bese siyayikhohlwa lendzaba lebaluleke kakhulu yesono.”—Albert Mohler, hulumende we-Southern Baptist Theological Seminary.

▪ Bantfu nyalo sebatigcabha ngetintfo lebetilihlazo ekucaleni, [njengetono letisikhombisa letinkhulu]: Batali bakhutsata bantfwana babo kutsi batigcabhe kute babonakale kutsi nabo babantfu ebantfwini; licembu lebapheki baseFrance lacela iVatican kutsi ivume kutsi kudla kakhulu akusiso sono. Umona wenta bantfu bafune kuphila njengebantfu ladvumile nobe labatiwa kakhulu. Labatsengisako benta bantfu batsandze tintfo kute batsenge loko labakukhangisako; intfukutselo letfusako kutsiwa iyintfo lete inkinga nangabe vele umuntfu oniwe. Labanye batsi, ngaletinye tikhatsi ngiye ngitive nje ngitivilaphela.”—Nancy Gibbs, kuTime magazine.

[Sitfombe ekhasini 5]

Bantfu labanyenti batsatsa indzaba ya-Adamu na-Eva njengenganekwane