Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Sewusilahlekele Yini Umbono Longuwo Ngesono?

Sewusilahlekele Yini Umbono Longuwo Ngesono?

Sewusilahlekele Yini Umbono Longuwo Ngesono?

EMINYAKENI lembalwa nje leyengcile, bantfu bemasontfo bebahlale beva bafundisi babo bamemeta emapulupiti ngaloko lokutsiwa “tono letisikhombisa letinkhulu”—kufisa, kumita, kutsandza tintfo, buvila, intfukutselo, umona nekudvwala. Esikhatsini lesinyenti, umfundisi ukhuluma ngemiphumela yesono futsi akhutsate labamlalele kutsi baphendvuke. Lomunye umbhali utsi: “Nyalo bafundisi sebakhetsa kungakhulumi ngetintfo letingatsandvwa tilaleli tabo kodvwa sebakhuluma ngaloko letikutsandzako.”

Tintsatseli setikubonile loko futsi naku letikushoko emaphephandzabeni ato:

▪ “Sono, kuphendvuka, kanye nekusindziswa, akusakhulunywa ngako, kunaloko sekukhulunywa ngekutigcabha kanye nekutitsandza.”—Star Beacon, Ashtabula, Ohio.

▪ “Bantfu abasakwesabi kwenta sono.”—Newsweek.

▪ “Umbuto lotsi ‘Yini Nkulunkulu layifunako kimi,’ asisawubuti, kunaloko sibuta lotsi ‘Nkulunkulu angangentelani vele?’”—Chicago Sun-Times.

Emmangweni walamuhla lonebantfu labachamuka etiveni, etinkholweni nasetindzaweni letingafani, bantfu sebayesaba kukhuluma ngekutiphatsa kahle kulabanye. Kubonakala kungesiyo nani intfo lenhle kwehlula lomunye ngetento takhe. Ngaleso sizatfu labanye banalomcondvo: ‘Nangabe loko lokukholwako kukusebentela wena, kuhle kakhulu, kodvwa ungetami kwenta nalabanye bacabange ngendlela wena locabanga ngayo. Kulamalanga bantfu batiphilela ngetindlela letehlukahlukene. Kute longasho kutsi nguyiphi indlela lokunguyona yona. Indlela bantfu labaphila ngayo ibalulekile nakubo njengobe kunjalo nangeyakho.’

Lendlela yekucabanga ibe nelushintjo lolukhulu endleleni bantfu lababita ngayo tintfo letitsite. Leligama lelitsi “sono” alisasetjentiswa kakhulu etindzabeni letibaluleke kakhulu. Kubantfu labanyenti, selaba yindzaba nje lokudlalwa ngayo. Nangabe bantfu lababili bahlala ndzawonye bangakashadi, akusashiwo kutsi “benta sono” kodvwa sekumane kutsiwe “bahlalisene.” Akusashiwo nekutsi “bayaphinga”; sekutsiwa “bayatsandzana.” Akusakhulunywa ngekutsi bantfu “batitabani” kepha sekutsiwa bakhetsa “imphilo leyehlukile.”

Akungabateki kutsi loko bantfu labatimisele kukwemukela njengentfo “levamile” nobe loko lokutsiwa “sono” sekushintjile. Kodvwa kungani konkhe loko sekushintjile? Sekwentekeni ngesono? Unendzaba yini nendlela lositsatsa ngayo sono?