Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Ngobe Munye Umholi Wenu, LonguKhristu”

“Ngobe Munye Umholi Wenu, LonguKhristu”

“Ngobe Munye Umholi Wenu, LonguKhristu”

“Futsi ningabitwa . . .ngekutsi nibaholi, ngobe munye umholi wenu, longuKhristu.”—MAT. 23:9, 10.

1. Ngubani umholi waboFakazi BaJehova, futsi kungani angumholi wabo?

 EMAKHRISTU Mbumbulu anebaholi lababantfu, njengapapa welisontfo lemaRoma, baholi belisontfo lebu-Orthodox kanye nebaholi balamanye emasontfo. BoFakazi BaJehova bete umholi longumuntfu. Abasibo balandzeli bendvodza letsite. Loku kuhambisana ncamashi nalokwakhulunywa nguJehova ngeNdvodzana yakhe, nakatsi: “Buka la, ngimbeke waba ngufakazi etiveni, yebo, umholi nendvuna yetive.” (Isa. 55:4) Libandla lebuKhristu lemhlaba wonkhe lakhiwa ngemaKhristu lagcotjwe ngemoya longcwele kanye nebangani bawo ‘labanguletinye timvu.’ Jehova ulinike umholi munye-vo. (Joh. 10:16) Bayawalalela emavi aJesu latsi: “Umholi wenu, longuKhristu.”—Mat. 23:10.

INkhosi Yaka-Israyeli Leyingilosi

2, 3. Ngumuphi umsebenti lomcoka lowentiwa yiNdvodzana yaNkulunkulu ngesikhatsi sema-Israyeli?

2 Kusasele emakhulu eminyaka ngembikwekuba kusungulwe libandla lebuKhristu, ema-Israyeli abeholwa yingilosi lebekayinikwe nguJehova. Ngemuva nje kwekuwakhulula eveni laseGibhithe, watsi kuwo: “Ngitawutfumela ingilosi ihambe ngembili kwenu inilondvolote nisahamba, inifikise endzaweni lenginilungiselele yona. Yilaleleni, niyihloniphe, ningayivukeli; ngobe ingeke initsetselele naniyivukela, ngobe libito likuyo nje.” (Eks. 23:20, 21) Kuliciniso lelisekelwe eBhayibhelini kukholelwa kutsi leyo ngilosi lebeyihola ema-Israyeli, ‘lebeyihamba ngelibito laJehova,’ bekuyiNdvodzana yaNkulunkulu lelisokanchanti.

3 Libito leNdvodzana yaNkulunkulu isengakabi ngumuntfu bekunguMikhayeli. Encwadzini yeliBhayibheli yaDanyela, ubitwa ngekutsi “yinkhosi yenu,” ma-Israyeli. (Dan. 10:21) Umfundzi Juda uveta kutsi Mikhayeli wacala kusebenta tindzaba tema-Israyeli asengakatalwa ngisho naDanyela umphrofethi. Ngemuva kwekufa kwaMosi, Sathane wenta imetamo yekutfola sidvumbu saMosi. Umgomo wakhe bewukuyenga ema-Israyeli kutsi akhonte leso sidvumbu. Mikhayeli wavele wase uyatifaka kulendzaba kute avimbele Sathane ekwentiseni bantfu lomkhuba wekukhonta sitfombe. Naku lokubikwa nguJuda ngaleyo ndzaba: “Ngisho naMikhayeli, ingilosi lenkhulu, mhlazane abangisana naSathane ngesidvumbu saMosi, akazange asayikhiphe inhlamba, kuze amehlule. Lakusho nje kwaba kutsi: ‘INkhosi ayikukhalimele.’” (Juda 9) Akungatjatwa kutsi bekunguye Mikhayeli “indvuna yemphi yaSimkadze [Jehova],” lengilosi leyanika Joshuwa dvolocina ngembikwekutsi kubhujiswe iJerikho. (Fundza Joshuwa 5:13-15.) Ngesikhatsi inkhosi yemadimoni yetama kuvimbela ingilosi kutsi imikise umlayeto lobalulekile kumphrofethi Danyela, ingilosi lenkhulu lenguMikhayeli yalekelela leyo ngilosi.—Dan. 10:5-7, 12-14.

Kufika Kwemholi Lobekukhulunyiwe Ngaye

4. Ngusiphi siphrofetho lesashiwo lesikhuluma ngaMesiya?

4 Ngembikwekuba Mikhayeli alekelele lengilosi, Jehova abetfume ingilosi kuDanyela kute iyomatisa ngesiphrofetho lesimayelana nekufika ‘kweMbusi Logcotjiwe.’ (Dan. 9:21-25) a Ngemnyaka wanga-29 C.E.,Jesu wabhajatiswa nguJohane. Ngaso leso sikhatsi, umoya longcwele watfululelwa kuJesu, wamenta waba nguLogcotjiwe—Khristu, longuMesiya. (Mat. 3:13-17; Joh. 1:29-34; Gal. 4:4) Loko kwamenta waba nguMholi longenakucatsaniswa nalabanye.

5. Khristu wakukhombisa njani kuba nguMholi nakasemsebentini wekushumayela?

5 Kusukela acala umsebenti wekushumayela, Jesu wakhombisa kutsi ‘unguLogcotjiwe.’ Kungakapheli emalanga lambalwa Jesu acale lomsebenti, wacala kufuna nekuhlanganisa bafundzi, waphindze wenta nesimangaliso sakhe sekucala ngca. (Joh. 1:35–2:11) Bafundzi bakhe bebanamatsele kuye njengobe abehamba tindzawo ngetindzawo, ashumayela kanye nabo livangeli leMbuso waNkulunkulu. (Luk. 8:1) Jesu wabacecesha bafundzi bakhe emsebentini wekushumayela, futsi waba lihlahlandlela labo ekushumayeleni nasekufundziseni. Loko wakwenta ngenjongo yekutsi bamlingise. (Luk. 9:1-6) Emadvodza lamadzala elibandla akhutsatwa kutsi alingise Jesu kulendzaba.

6. Khristu wakubonisa ngatiphi tindlela kutsi unguMelusi neMholi?

6 Jesu waveta lolunye luhlangotsi loluhle lekuhola kwakhe nakatifananisa nemelusi lonelutsandvo. Belusi base-Asia bebawuhola sibili umhlambi. Naku lokwabhalwa ngu-W. M. Thomson, encwadzini letsi The Land and the Book: “Umelusi bekahamba embili kwemhlambi, hhayi nje kuphela kute awukhombise indlela, kodvwa kute abone kutsi leyo ndlela iphephile yini. . . . Abesebentisa indvuku yakhe kute ahole aphindze alawule umhlambi emadlelweni laluhlata futsi awuvikele etitseni.” Kute akhombise kutsi unguMelusi sibili nekutsi unguMholi, Jesu watsi: “Mine ngingumelusi lolungile. Umelusi lolungile udzela kuphila kwakhe ngenca yetimvu. Timvu tami tiyaliva livi lami, nami ngiyatati; tiyangilandzela.” (Joh. 10:11, 27) Jesu wahlala emagameni akhe ngekufa kute asihlenge ekufeni tsine njengetimvu. Lokujabulisako kutsi Jehova “wamenyusela ngasesandleni sakhe sekudla njengeMholi neMsindzisi.”—Imis. 5:31, Heb. 13:20.

Babonisi Belibandla LebuKhristu

7. Yini Jesu layisebentisako kute ahole libandla lebuKhristu?

7 Ngekushesha ngembikwekuba enyukele ezulwini, Jesu lovusiwe watjela bafundzi bakhe nankha emavi: “Ngiphiwe emandla onkhe ezulwini nasemhlabeni.” (Mat. 28:18) Jehova watfululela umoya wakhe longcwele kuJesu kute akhutsate balandzeli bakhe kutsi babambelele emacinisweni ebuKhristu. (Joh. 15:26) NgeliPhentekhoste ngemnyaka wanga-33 C.E., Jesu watfululela lomoya longcwele kumaKhristu ekucala. (Imis. 2:33) Ngako-ke, kutfululwa kwemoya longcwele bekukhombisa kutsi sekusungulwe libandla lebuKhristu emhlabeni. Jehova wabese ubeka iNdvodzana yakhe kutsi ibe ngumholi walelobandla lelisemhlabeni. (Fundza Efesu 1:22; Kholose 1:13, 18.) Ngako-ke, Jesu usebentisa umoya longcwele waJehova kute ahole libandla lebuKhristu, akanye netingilosi ‘letibekwe ngaphansi kwakhe.’—1 Phet. 3:22.

8. Khristu wasebentisa bobani ngelikhulu lekucala leminyaka kute acondzise balandzeli bakhe, futsi usebentisa bobani lamuhla?

8 Asebentisa umoya longcwele, Khristu “wapha bantfu tipho,” ‘labanye baba belusi, labanye baba bafundzisi’ ebandleni lebuKhristu. (Ef. 4:8, 11) Umphostoli Pawula wancenga babonisi labangemaKhristu, watsi: “Ticapheleni nine kanye nemhlambi wonkhe lobekwe etandleni tenu ngumoya longcwele, neluse libandla laNkulunkulu.” (Imis. 20:28) Ngalesikhatsi kusungulwa libandla lebuKhristu, bonkhe babonisi bagcotjwa ngemoya longcwele. Baphostoli kanye nalabadzala belibandla laseJerusalema, bakha sigungu lesibusako. Khristu wasebentisa lesigungu lesibusako kute acondzise lonkhe licembu ‘labomnakabo’ labagcotjwe ngemoya labasemhlabeni. (Heb. 2:11; Imis. 16:4, 5) Kulesikhatsi sekuphela, ‘konkhe Khristu lanako,’ lokufaka ekhatsi tintfo letimayelana neMbuso, ukunike “sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile,” kanye neSigungu Lesibusako lesingemKhristu lagcotjwe ngemoya longcwele. (Mat. 24:45-47) Labo labagcotjwe ngemoya longcwele kanye naletinye timvu, bayacaphela kutsi kulandzela sicondziso seSigungu Lesibusako salamuhla, kusho kulandzela uMholi wabo longuKhristu.

Khristu Usungula Umsebenti Wekushumayela

9, 10. Khristu waticondzisa njani tindzaba letimayelana nelivangeli leMbuso?

9 Kusukela ekucaleni, Jesu abecondzisa umsebenti wemhlaba wonkhe wekushumayela kanye nemsebenti wekufundzisa. Watsi letindzaba letinhle teMbuso kufanele tishunyayelwe emhlabeni wonkhe. Ngalesikhatsi enta umsebenti wekushumayela, naku lakutjela baphostoli bakhe: “Ningangeni eveni lebetive nasemitini yemaSamariya. Esikhundleni saloko hambani niyewufuna timvu letilahlekile letisive sema-Israyeli. Hambani nishumayele nitsi: ‘Umbuso welizulu sewusondzele.’” (Mat. 10:5-7) Loku bakwenta ngenkhutsalo ngemuva kweliPhentekhoste ngemnyaka wanga-33 C.E. kumaJuda kanye nakulabo lababephendvukele enkholweni yebuJuda.—Imis. 2:4, 5, 10, 11; 5:42; 6:7.

10 Ngekuhamba kwesikhatsi Jesu wendlulisela umsebenti wekushumaye ngeMbuso kumaSamariya nakulabo labangesiwo emaJuda asebentisa umoya longcwele. (Imis. 8:5, 6, 14-17; 10:19-22, 44, 45) Ngesizatfu sekutsi abenembono wekutfutfukisa tindzaba letinhle tembuso, wakhutsata Sawula waseThasusi kutsi abe ngumKhristu. Jesu washo nakha emavi kumfundzi wakhe Ananiyase: “Tilungiselele kuhamba uye eSitaladini Lesicondzile, endlini yaJudasi ucele indvodza yaseThasusi libito layo nguSawula. . . . Hamba ngobe lowo muntfu usitja sami lesikhetsekile kutsi siphatse libito lami kubetive nakumakhosi, nakubantfu baka-Israyeli.” (Imis. 9:3-6, 10, 11, 15) ‘Loyo muntfu’ waba ngumphostoli Pawula.—1 Thim. 2:7.

11. Khristu wawandzisa njani umsebenti wekushumayela asebentisa umoya longcwele?

11 Kwatsi nesekufike sikhatsi sekwandzisa umsebenti wekushumayela ngeMbuso, umoya wacondzisa Pawula kutsi ayewuba sitfunywa selivangeli e-Asia Minor kanye naseYurophu. Incwadzi yaLukha yeMisebenti itsi: ‘Basakhonta Jehova, [baphofethi labangemaKhristu kanye nebafundzisi ebandleni lase-Antiyokhi Seloyisiya] bazila, umoya longcwele watsi kubo: “Ngehlukaniseleni boBhanabasi naSawula, nibehlukanisele umsebenti lengibabitele wona.” Emvakwekuzila nekuthandaza babeka tandla etikwabo, base bayabatfuma.’ (Imis. 13:2, 3) Jesu lucobo lwakhe wabita Sawula waseThasusi kutsi abe “sitja sakhe lesikhetsekile” lesimemetela libito lakhe etiveni. Ngako-ke, lesikhutsato lesihle lesimayelana nemsebenti wekushumayela, besivela kuKhristu longuMholi welibandla lebuKhristu. Kusebentisa kwaJesu umoya longcwele kute acondzise lomsebenti, kwakhanya bha eluhambeni lwaPawula lwesibili lemsebenti webuvangeli. Lokulandzisa kutsi ‘umoya waJesu,’ loku kusho kutsi Jesu wasebentisa umoya longcwele kute ucondzise Pawula kanye nalabo labebahamba naye ekukhetseni kwabo indzawo lebebatayihambela. Umoya wabakhomba eYurophu.—Fundza Imisebenti 16:6-10.

Indlela Jesu Lahola Ngayo Libandla Lakhe

12, 13. Incwadzi yeSembulo ikukhombisa njani kutsi Khristu abekulandzelela loko lokwakwenteka emabandleni ebuKhristu?

12 Jesu abekulandzelela loko lokwakwenteka ebandleni lebalandzeli bakhe labagcotjwe ngemoya ngelikhulu lekucala leminyaka C.E. Abenelwati lolunyenti ngaloko bekwenteka kuwo onkhe lamabandla. Loku kuvele kube sebaleni nasifundza incwadzi yeSembulo sehluko 2 kanye nesehluko 3. Wakhuluma ngemabandla lasikhombisa, onkhe lasendzaweni yase-Asia Minor. (Semb. 1:11) Sinetizatfu letivakalako-ke tekukholelwa kutsi Jesu abesati simo sakamoya semabandla lapho kwakunebafundzi bakhe khona emhlabeni ngaleso sikhatsi.—Fundza Sembulo 2:23.

13 Jesu wawancoma lamabandla ngekubeketela kwawo ngekwetsembeka ngetikhatsi letimatima. Waphindze wawancoma ngekubambelela atsi nko evini lakhe, kanye nangekugwema kwawo tihlubuki. (Semb. 2:2, 9, 13, 19; 3:8) Ngakulolunye luhlangotsi, wawadvonsa ngendlebe lamanye emabandla ngesizatfu sekutsi lutsandvo lwawo ngaye lwase lupholile. Abechubeka abeketelela kukhonta titfombe, kutiphatsa lokubi ngekwemacasi kanye netindzaba tepolitiki. (Semb. 2:4, 14, 15, 20; 3:15, 16) Njengembonisi lonelutsandvo, ngisho nalabo labadvonsa ngendlebe, naku Jesu lakusho kubo: “Labo lengibatsandzako ngiyabakhalimela ngibajezise; ngako-ke shisekela lokuhle, uphendvuke.” (Semb. 3:19) Nanobe nje abesezulwini, Jesu abehola emabandla lasemhlabeni asebentisa umoya longcwele. Ekugcineni kwemlayeto labekawuyisa kulawo mabandla, watsi: “Lowo lonendlebe akeve loko lokushiwo ngumoya emabandleni.”—Semb. 3:22.

14-16. (a) Ukhombise njani Jesu kutsi unguMholi webantfu baJehova emhlabeni? (b) Ube yini umphumela wekutsi Jesu abe ‘nabo’ bafundzi bakhe “onkhe emalanga, kuze kube ngusekupheleni kwetikhatsi”? (c) Sitawucoca ngani esihlokweni lesilandzelako?

14 Sesibonile kutsi Mikhayeli (Jesu) wakhombisa kutsi unguMholi lohlakaniphile wema-Israyeli. Kwatsi kamuva, waba nguMholi lonesibindzi neMelusi lonelutsandvo kubafundzi bakhe bekucala. Aselapha emhlabeni, abehamba embili emsebentini wekushumayela. Kwatsi lapho asavusiwe, wawengamela ngendlela lephumelelako umsebenti wekusakata tindzaba letinhle teMbuso.

15 Ngelusito lwemoya longcwele, Jesu utawukwenta kutsi umsebenti wekushumayela ufike emhlabeni wonkhe jikelele. Asengakenyukeli ezulwini, watjela bafundzi bakhe, watsi: ‘Kodvwa nine nitawugcwaliswa ngemandla, nasekufike umoya longcwele, niyawuba bofakazi bami eJerusalema, naseJudiya lonkhe, naseSamariya, kuze kube ngusekugcineni kwemhlaba.’ (Imis. 1:8; fundza 1 Phetro 1:12.) Ngephansi kwekucondzisa kwaKhristu, umsebenti wekushumayela wentiwa ngelizinga leliphakeme ngelikhulu lekucala leminyaka.—Khol. 1:23.

16 Jesu walibeka ngembaba nakatsi lomsebenti utawuchubeka kute kube ngusekupheleni. Ngemva kwekucela balandzeli bakhe kutsi bayewushumayela futsi bente bantfu bato tonkhe tive babe bafundzi, wase uyabetsembisa: “Nibokwati kutsi mine nginani onkhe emalanga, kuze kube ngusekupheleni kwetikhatsi.” (Mat. 28:19, 20) Kusukela ngemnyaka wanga-1914, Khristu abenesifiso sekutsi abe ‘nabo’ bafundzi bakhe njengeMholi wabo. Ligalelo lakhe kusukela ngemnyaka wanga-1914, sitawucoca ngalo esihlokweni lesilandzelako.

[Umbhalo longentansi]

a Kute utfole kwatiswa lokwenabile ngalendzaba, fundza incwadzi letsi Lifundzisani Mbambambamba LiBhayibheli emakhasini 215-218.

Ase Sibukete

• INdvodzana yaNkulunkulu yakhombisa njani kutsi inguMholi lokhutsele wema-Israyeli?

• Khristu ulicondzisa njani libandla lebuKhristu lelisemhlabeni?

• Khristu uwucondzisa njani umsebenti wekusakata tindzaba letinhle?

• Yini lekhombisa kutsi Khristu ulandzelela simo sakamoya selibandla nelibandla?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 24]

“Ngitawutfumela ingilosi ihambe ngembili kwenu”

[Sitfombe ekhasini 26]

Khristu usebentisa ‘tipho letibantfu’ kute teluse umhlambi wakhe, njengobe bekenta nasendvulo