Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Bantfu Labasha—Melanani Nekucindzetelwa Bontsanga

Bantfu Labasha—Melanani Nekucindzetelwa Bontsanga

Bantfu Labasha—Melanani Nekucindzetelwa Bontsanga

‘Kukhuluma kwenu . . . kunandziseni njengeluswayi ekudleni, khona nitekwati lenifanele kubaphendvula ngako bantfu.’—KHOL. 4:6.

1, 2. Linyenti lebantfu labasha litiva njani ngekwehluka kulabanye, futsi kungani kunjalo?

 AKUNGABATEKI kutsi awukagcini nje ngekuva “ngekucindzetelwa bontsanga,” kodvwa sewuke wahlangabetana nako. Kungenteka kutsi ngalesinye sikhatsi lotsite uye wakukhutsata kutsi wente intfo loyati kahle kutsi yimbi. Utiva njani nakwenteka loko? Christopher, loneminyaka lengu-14 budzala utsi: “Ngaletinye tikhatsi ngiye ngifise shengatsi kungavuleka umgodzi ngingene ekhatsi kuwo, nobe ngivele ngifanane nabo bonkhe lengifundza nabo kute ngingehluki.”

2 Bontsanga yakho bakutsintsa ngelizinga lelikhulu yini? Nangabe kunjalo, kubangelwa yini? Akusiko yini kutsi ufuna kwemukeleka kubo? Lesi akusiso sifiso lesibi ngaso sonkhe sikhatsi. Ecinisweni, nebantfu labadzala bayafuna kwemukelwa bontsanga yabo. Kute umuntfu lokutsandzako kungemukelwa. Nanobe kunjalo, labanye angeke bakwemukele nangabe ubambelela ekwenteni lokulungile. Ngisho naJesu wahlangabetana nako loku. Kodvwa-ke, Jesu wahlale enta lokulungile. Nanobe labanye bamlandzela futsi baba bafundzi bakhe, labanye bayedzelela iNdvodzana yaNkulunkulu futsi ‘abazange bayishaye mkhuba.’—Isa. 53:3.

Sinemandla Kangakanani Sifiso Sekufuna Kufanana Nabontsanga Yakho?

3. Kungani kuliphutsa kuphila ngetimiso tabontsanga yakho?

3 Ngaletinye tikhatsi, ungase ulingeleke ekutseni uphile ngetimiso tabontsanga yakho kute nje bachubeke bakwemukela. Kwenta njalo kungaba liphutsa. EmaKhristu akukafaneli ‘abe bantfwana, agujuteliswe ngemagagasi.’ (Ef. 4:14) Bantfwana labancane bahungwa melula ngulabanye. Kodvwa njengemuntfu lomusha, wena sewukhulela ekubeni ngumuntfu lomdzala. Ngako-ke, nangabe ukholelwa kutsi timiso taJehova tizuzisa wena, utawuzuza kakhulu ngekuphila ngekuvumelana netinkholelo takho. (Dut. 10:12, 13) Nangabe wenta ngalenye indlela kutawusho kutsi sewuyayekela kulawula kuphila kwakho. Liciniso likutsi nawuyekela kumelana nekucindzetelwa ngulabanye, ugcine sewusigcili sabo.—Fundza 2 Phetro 2:19.

4, 5. (a) Aroni wancotjwa njani kucindzetelwa bontsanga, futsi ngutiphi tifundvo longatitfola kuloku? (b) Bontsanga yakho bangasebentisa tiphi tindlela kute betame kukucindzetela?

4 Ngalesinye sikhatsi, Aroni, umnakaboMosi wancotjwa kucindzetelwa bontsanga. Ngesikhatsi ema-Israyeli amgcugcutela kutsi awentele nkulunkulu, wavele wenta njalo. Aroni abengasilo ligwala. Abeke wahamba naMosi ngesikhatsi baya kuFaro, umuntfu lobekanemandla kakhulu kunabo bonkhe eGibhithe. Aroni wakhuluma ngesibindzi, futsi wamemetela umlayeto waNkulunkulu kuye. Kodvwa ngesikhatsi lamanye ema-Israyeli amcindzetela, wehluleka. Kucindzetelwa bontsanga kunemandla kakhulu! Aroni wakutfola kumelula kumelana nenkhosi yaseGibhithe kunekutsi amelane nabontsanga yakhe.—Eks. 7:1, 2; 32:1-4.

5 Njengobe sibonelo sa-Aroni siveta, akusibo bantfwana kuphela labacindzetelwa bontsanga, futsi lena akusiyo nje inkinga yalabo kuphela labanesifiso sekwenta lokubi. Kucindzetelwa bontsanga kungabatsintsa nalabo labafuna ngebucotfo kwenta lokulungile, kufake ekhatsi nawe. Bontsanga yakho bangetama kukucindzetela ekutseni wente lokubi ngekutsi bakubekele tinsayeya letimatima, bakusole, nobe bahlekise ngawe. Kumatima kuhlangabetana kanye nekumelana nanobe nguluphi luhlobo lwekucindzetelwa. Kute umelane nako ngemphumelelo, kufanele ucale utfutfukise kuciniseka kwakho ngetintfo lotikholelwako.

“Tivivinyeni Nine”

6, 7. (a) Kungani kubalulekile kuciniseka ngetinkholelo takho, futsi loku ungakutfutfukisa njani? (b) Ngumiphi imibuto longatibuta yona kute uvuselele kuciniseka kwakho?

6 Kute umelane nekucindzetelwa bontsanga, kufanele uciniseke ngekutsi tinkholelo kanye netimiso takho tinguletifanele. (Fundza 2 Khorinte 13:5.) Kuciniseka kwakho kutawukusita kutsi ube nesibindzi, nanobe ungumuntfu lonemahloni. (2 Thim. 1:7, 8) Ngisho nobe umuntfu anesibindzi, kungaba matima ngaye kutsi asekele nobe ente intfo langayikholelwa ngenhlitiyo yonkhe. Ngako-ke, kungani ungahlolisisi kutsi loko lokufundziswa eBhayibhelini kuliciniso mbamba yini? Cala ngekuhlolisisa tinkholelo letisisekelo. Nasi sibonelo: Uyakholelwa kuNkulunkulu futsi ubavile labanye basho kutsi kungani bakholwa kutsi ukhona. Ngako-ke, tibute: ‘Yini lengenta ngiciniseke kutsi Nkulunkulu ukhona?’ Injongo yalombuto ayisiko kukwenta kutsi ungabate, kodvwa ikucinisa kukholwa kwakho. Ngendlela lefananako, phindze utibute: ‘Ngati ngani kutsi imiBhalo iphefumulelwe nguNkulunkulu?’ (2 Thim. 3:16) “Kungani ngiciniseka kutsi lawa ‘ngemalanga ekugcina’?” (2 Thim. 3:1-5) ‘Yini lengenta ngikholelwe kutsi timiso taJehova tizuzisa mine?’—Isa. 48:17, 18.

7 Ungase ungabate kutibuta lemibuto, wesabe kutsi angeke ube nato timphendvulo. Nanobe kunjalo, loko kungafanana nekungabata kubuka igeji yaphethiloli emotweni yakho, ngobe wesaba kutfola kutsi “uphelile.” Nangabe sewuphelile phethiloli ethangeni, kufanele wati kute uyilungise lenkinga. Ngendlela lefananako, kungaba kuhle kutsi ubone lapho weswele khona kuciniseka, bese wenta umetamo kute ukuvuselele.—Imis. 17:11.

8. Chaza indlela longakuvuselela ngayo kuciniseka kwakho kwekutsi kulalela umyalo waNkulunkulu wekubalekela bundlundlulu kukuhlakanipha.

8 Asewucabange nganasi sibonelo. LiBhayibheli likukhutsata kutsi ‘ubalekele bugwadla nebuphingi.’ Tibute: ‘Kungani kukuhlakanipha ngami kutsi ngilalele lomyalo?’ Cabanga ngato tonkhe tizatfu letenta bontsanga yakho batiphatse ngalendlela. Phindze ucabange nangetizatfu letehlukehlukene tekutsi kungani umuntfu lowenta bundlundlulu ‘ona umtimba wakhe.’ (1 Khor. 6:18) Tihlolisise letizatfu, bese uyatibuta: ‘Nguyiphi indlela lencono kakhulu lengingayilandzela? Kuyazuzisa yini vele kutiphatsa kabi ngekwelicasi?’ Chubeka ucabangisisa ngalendzaba ngekutsi utibute: ‘Bengingativa njani kube bengingagcine ngitiphetse kabi ngekwelicasi?’ Ekucaleni bontsanga yakho bangakwemukela, kodvwa bewungativa njani nasewunebatali bakho nobe lamanye emaKhristu eHholweni leMbuso? Bewungativa njani nawetama kuthandaza kuNkulunkulu? Ungafuna yini vele kudzela buhlobo bakho lobuhle naNkulunkulu kute nje ujabulise lofundza nabo?

9, 10. Kuciniseka ngetinkholelo takho kutawukusita njani kutsi ube nesibindzi nawunabontsanga yakho?

9 Nangabe usandza kwengca eminyakeni lelishumi nakubili, usesigabeni sekuphila lapho khona ‘emandla akho ekucabanga’ akhula kakhulu. (Fundza Roma 12:1, 2, NW.) Sebentisa lesikhatsi sekuphila kwakho kute ucabangisise ngekutsi kungani kuba ngulomunye waboFakazi BaJehova kubalulekile kuwe. Kuzindla ngaleyo ndlela kutawukusita kutsi uvuselele kuciniseka kwakho kuloko lokukholelwako. Kutawutsi nasewuhlangabetana nekucindzetelwa bontsanga, ukwati kubaphendvula ngekushesha nangekuciniseka. Utawutiva njengalomunye dzadze losemusha, lotsi: “Nangimelana nekucindzetelwa bontsanga, ngisuke ngenta labanye bantfu bati kutsi ngingubani. Inkholo yami ibaluleke kakhulu kimi. Ingulapho kusekelwe khona kucabanga kwami, imigomo, timiso tekutiphatsa, kanye nako konkhe kuphila kwami.”

10 Kudzinga umetamo kubambelela kuloko lowati kahle kutsi kulungile. (Luk. 13:24) Kungenteka utibute kutsi loku kutawukuzuzisa yini. Kodvwa khumbula loku: Nangabe ubonakala utisola nobe unemahloni ngekutimisela kwakho kwenta lokulungile, labanye batawukunaka loko, futsi kungenteka bakucindzetele kakhulu. Kodvwa-ke, nangabe ukhuluma ngekuciniseka utawumangala kutsi ngekushesha nje bontsanga yakho batawuyekela kukucindzetela.—Catsanisa naLukha 4:12, 13.

‘Cabanga Kute Utewukwati Kuphendvula’

11. Ngutiphi tinzuzo letitfolakala ngekuhlala ukulungele kucindzetelwa bontsanga?

11 Kuhlala ukulungele kucindzetelwa bontsanga kungulesinye sinyatselo lesibalulekile sekumelana nako. (Fundza Taga 15:28.) Kuhlala ukulungele kusho kucabanga kusengembili ngetimo letingahle tivele. Ngaletinye tikhatsi kucabanga ngetintfo longase uhlangabetane nato kungakusita ukwati kubalekela bumatima lobukhulu. Nasi sibonelo: Asesitsi ubona licembu lalabo lofundza nabo liyabhema. Kungenteka yini kutsi bafune kubhema nawe? Nawucabanga kutsi kungenteka loko, yini longayenta? Taga 22:3 titsi: “Umuntfu lohlakaniphile ingoti uyibona iseta, bese uyayibalekela.” Ngekuhamba ngalenye indlela lengayi kubo, ungasibalekela leso simo. Loko akusho kutsi uyesaba, kodvwa kusho kutsi uhlakaniphile.

12. Nguyiphi indlela lenhle yekuphendvula umbuto nangabe ucindzetelwa bontsanga?

12 Kutsiwani nangabe ungeke ukwati kubalekela simo lesitsite njengobe kushiwo ngenhla? Asesitsi ntsanga yakho ukubuta ngekumangala utsi: “Sewuke waya yini wena ecasini?” Kute uphendvule kahle, sebentisa nasi seluleko lesitfolakala kuKholose 4:6: “Kukhuluma kwenu akube nemusa ngaso sonkhe sikhatsi, nikunandzise njengeluswayi ekudleni, khona nitekwati lenifanele kubaphendvula ngako bantfu.” Njengobe lombhalo uveta, kuphendvula umbuto lonjena kuya ngesimo lokuso. Kungenteka kutsi akukadzingeki kutsi umvulele liBhayibheli. Kodvwa imphendvulo lecondzile nalemfishane nje yenele. Nasi sibonelo: Nawuphendvula umbuto wekutsi wena awukaze uye ecasini, ungamane nje utsi, “yebo angikaze,” nobe utsi, “leyo yindzaba letsintsa mine ngedvwa.”

13. Kungani kwehlulela lokuhle kubalulekile nawuphendvula bontsanga yakho labakhuluma ngekwedzelela?

13 Jesu abevame kuniketa timphendvulo letimfishane nangabe kutawuba nemphumela lomncane nanobe anikete imphendvulo lendze. Ngalesikhatsi abutwa nguHerodi, Jesu akazange amphendvule. (Luk. 23:8, 9) Ngaletinye tikhatsi kungaphendvuli kuyindlela lenhle yekubalekela imibuto yekwedzelela. (Taga 26:4; Shu. 3:1, 7) Ngakulokunye, kungenteka kutsi lomunye ngebucotfo ufuna kwati tinkholelo takho mayelana nekutiphatsa lokubi, nanobe ake wakhuluma nawe ngekukwedzelela. (1 Phet. 4:4) Esimeni lesinjalo, kumchazela kwakho usebentisa liBhayibheli kungase kube lusito. Ungesabi, ngaso sonkhe sikhatsi ‘hlale ukulungele kubaphendvula.’—1 Phet. 3:15.

14. Ngaletinye tikhatsi bontsanga ungabacindzetela njani ngekuhlakanipha?

14 Kuletinye timo, nawe ungakwati kubacindzetela labanye. Nanobe kunjalo, yetama kukwenta ngekuhlakanipha. Asesitsi lomunye umfundzi ufuna kutsi ubheme ngenkhani, ungase utsi: “Cha! ngiyabonga,” bese utsi, “bengicabanga kutsi uhlakaniphe kakhulu kutsi ungaze ubheme!” Uyabona yini kutsi wena umcindzetele njani? Esikhundleni sekumchazela kutsi kungani wena ungabhemi, umente wacabanga ngekutsi kungani yena abhema. a

15. Kunini lapho ungabashiya khona bontsanga yakho labakucindzetelako, futsi kungani kufanele wente njalo?

15 Kutsiwani nangabe kucindzetelwa bontsanga kungapheli nanobe wetama kumelana nako? Esimeni lesinjalo, kuncono kuvele uhambe. Nawuchubeka unabo, nawe utawugcine sewuhlanganyela nabo kuloko labakwentako. Vele ubashiye. Ungenta kanjalo ngephandle kwekutiva shengatsi wehlulekile. Kunaloko, usincobile leso simo. Awuzange ube sigcili sabontsanga yakho, futsi wente inhlitiyo yaJehova yajabula.—Taga 27:11.

Bani ‘Nemasu Latawukwenta Uphumelele’

16. Kucindzetelwa kungavela njani kulabo labatsi bangemaKhristu?

16 Ngaletinye tikhatsi, kucindzetelwa kwekutsi uhlanganyele etentweni letingakalungi kungase kuvele kulabanye labasha labatsi batikhonti taJehova. Nasi sibonelo: Kutsiwani nangabe ufika embutsanweni lohlelwe ngumuntfu lotsi ungumKhristu, bese utfola kutsi kute umuntfu lomdzala lotawunigadza? Kutsiwani nangabe lomunye losemusha naye lotsi ungumKhristu aletsa tjwala kulombutsano, kantsi wena kanye nalabanye nisengakefiki eminyakeni lenivumelako kutsi ninganatsa? Kutawuvela timo letitawudzinga kutsi usebentise nembeza wakho loceceshwe ngeliBhayibheli. Lenye intfombatane lengumKhristu leneminyaka lengu-16 budzala iyalandzisa: “Mine nasisi wami lomncane saphuma ngalesikhatsi kubukelwa ibhayisikobho lebeyinetinkhulumo letingcolile. Labanye lebesihamba nabo basala. Batali betfu bajabula kakhulu ngaloko lebesikwentile. Nobe kunjalo, laba labanye batfukutsela ngobe sabenta babukeka bababi.”

17. Nangabe uya emibutsanweni, yini longayenta kute uphile ngetimiso taNkulunkulu?

17 Njengobe loku lokuhlangenwe nako lokungenhla kuveta, kulalela nembeza loceceshwe liBhayibheli kungakubeka esimeni lesingasisihle, kodvwa yenta loko lokwatiko kutsi kuhle. Hlala ukulungele. Nangabe uya emibutsanweni, hlala unelicebo lekutsi utawuhamba njani nangabe sekwenteka tintfo lebewungakatilindzeli. Labanye labasebasha bente sivumelwane nebatali babo sekutsi nangabe babashayela lucingo kusho kutsi sebafuna kubuya ekhaya. (Hla. 26:4, 5) ‘Emasu lanjalo aholela ekuphumeleleni.’—Taga 21:5.

“Jabula Ebusheni Bakho”

18, 19. (a) Kungani ungaciniseka kutsi Jehova ufuna ujabule? (b) Nkulunkulu utiva njani ngalabo labamelana nekucindzetelwa bontsanga?

18 Jehova ukudalele kutsi ujabulele kuphila, futsi ufuna kutsi ujabule. (Fundza Umshumayeli 11:9.) Khumbula kutsi loko bontsanga yakho labakujabulelako nyalo ‘kukutijabulisa esonweni kwesikhashana.’ (Heb. 11:25) Nkulunkulu weliciniso ufuna ube nalokuncono kwendlula loku. Ufuna ujabule kuze kube phakadze. Nawulingwa ngentfo loyati kahle kutsi ayikalungi emehlweni aNkulunkulu, khumbula kutsi loko Jehova lacela kutsi ukwente kuzuzisa wena.

19 Njengemuntfu losemusha, kufanele ucondze kutsi ngisho nobe bontsanga yakho bangakutsandza nyalo, eminyakeni letako linyenti labo angeke lisalikhumbula ngisho nelibito lakho. Ngalokwehlukile, nawumelana nekucindzetelwa bontsanga, Jehova uyakubona loko, futsi angeke akukhohlwe kwetsembeka kwakho. ‘Utawukuvulela emafasitelo asezulwini . . . akutfululele tibusiso letinyenti, uze wehluleke kutfola indzawo leyenele yekutigcina.’ (Mal. 3:10) Ngetulu kwaloko, angakupha umoya longcwele ngemusa kute enetise nobe yini loyidzingako. Jehova angakusita kutsi umelane nekucindzetelwa bontsanga!

[Umbhalo longentansi]

a Fundza lishadi lelinesihloko lesitsi “Uhlelo Lokumelana Nokucindezela Kontanga” lelitfolakala encwadzini letsi “Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo,” Umculu 2, emakhasini 132 kanye na-133, ngesiZulu.

Usakhumbula Yini?

• Kucindzetelwa bontsanga kunemandla kangakanani?

• Nguyiphi indzima ledlalwa kuciniseka ekumelaneni nekucindzetelwa bontsanga?

• Ungakulungela njani kumelana nekucindzetelwa bontsanga?

• Wati njani kutsi Jehova uyakujabulela kwetsembeka kwakho?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]