Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Hlabelelani Jehova!

Hlabelelani Jehova!

Hlabelelani Jehova!

‘Ngitawuhlabelela Nkulunkulu wami yonkhe imphilo yami.’—HLA. 146:2.

1. Yini leyenta Davide wabhala letinye tetingoma takhe?

 NGESIKHATSI asesemusha, Davide wacitsa sikhatsi lesinyenti asemadlelweni langaseBhetlehema anakekela umhlambi wababe wakhe. Njengobe abenakekela timvu, Davide wabona umsebenti waJehova lomangalisako: sibhakabhaka lesigcwele tinkhanyeti, ‘tilwane tesiganga,’ kanye ‘netinyoni letindizako.’ Kwamtsintsa kakhulu loko lakubona—waze wabhala netingoma letitsintsa inhlitiyo tekudvumisa uMenti wato tonkhe letintfo. Tingoma letinyenti taDavide titfolakala encwadzini yeTihlabelelo. aFundza Tihlabelelo 8:3, 4, 7-9.

2. (a) Umculo ungamtsintsa njani umuntfu? Niketa sibonelo. (b) Yini lesiyifundzako ebuhlotjeni Davide labenabo naJehova kuTihlabelelo 34:7, 8 nakuTihlabelelo 139:2-8?

2 Kungenteka kutsi kwakungaleso sikhatsi Davide latfutfukisa ngaso likhono lakhe lekuhlabela. Watfutfuka kakhulu kulo waze wacelwa kutsi adlalele iNkhosi Sawula lihabhu. (Taga 22:29) Umculo waDavide bewuyidvudvuta lenkhosi lebeyinetinkinga, njengobe nalamuhla umculo lomnandzi wenta njalo kubantfu. Ngaso sonkhe sikhatsi Davide nakadlala lihabhu lakhe, ‘bekuba ncono kuSawula, futsi ative asancono.’ (1 Sam. 16:23) Tingoma talomhlabeli lowesaba Jehova futsi longumbhali wato, tisabaluleke kakhulu nalamuhla. Asewucabange nje nganaku: Nalamuhla, njengobe sekwendlule iminyaka lengetulu kwa-3 000 Davide atalwa, tigidzi tebantfu letisetindzaweni letehlukehlukene titifundza njalo tingoma takhe kute tidvudvuteke futsi tibe nelitsemba.—2 Khr. 7:6; Fundza Tihlabelelo 34:7, 8; 139:2-8; Amo. 6:5.

Indzima Lehloniphekile Yemculo Ekukhonteni Kweliciniso

3, 4. Nguluphi luhlelo lolwentiwa ngesikhatsi saDavide kute kuhlatjelwe tingoma letingcwele?

3 Davide abenelikhono, futsi walisebentisa kahle kute advumise Jehova. Ngesikhatsi sekayinkhosi yaka-Israyeli, wahlela kutsi imisebenti lebeyentiwa ethendeni lekukhontela ihlanganise nemculo lomnandzi. KumaLevi labenta lemisebenti yasethempelini—langu-4 000 kuwo, abenikwe umsebenti ‘wekudvumisa Simakadze’ kantsi langu-288 ‘abececeshelwa umculo waSimakadze.’—1 Khr. 23:3, 5; 25:7.

4 Tingoma letinyenti lebetihlatjelwa ngemaLevi betibhalwe nguDavide. Onkhe ema-Israyeli labekaba khona nakuhlatjelwa tingoma taDavide, akujabulela kakhulu loko lakuva. Ngalesikhatsi libhokisi lesivumelwane liletfwa eJerusalema, “Davide watjela baholi bemaLevi kutsi bakhetse bantfu nebahlabeli kutsi batewuhlabela tingoma tekujabula, baphekeletelwa ngimintjingozi: emalire, nemahabhu kanye nemasimbali.”—1 Khr. 15:16.

5, 6. (a) Yini leyabangela kutsi umculo utsandvwe kakhulu ngesikhatsi sekubusa kwaDavide? (b) Sati njani kutsi umculo bewutsatfwa njengendlela lebalulekile yekukhonta ka-Israyeli wasendvulo?

5 Kungani umculo bewutsandvwa kangaka emalangeni aDavide? Bekubangelwa kutsi lenkhosi beyingumhlabeli yini? Cha, bekunalesinye sizatfu lesavetwa emakhulwini eminyaka lalandzela, ngesikhatsi Hezekiya iNkhosi lelungile avuselela imisebenti yasethempelini. Encwadzini ya-2 Tikhronike 29:25, siyafundza: “[Hezekiya] wamisa emaLevi ethempelini laSimakadze aphetse nemasimbali, nemahabhu, nemalire ngayo yona leyo ndlela leyayimiswe nguDavide naGadi, umboniswa wenkhosi, kanye naNathani, umphrofethi. Lowo bekungumyalo lowetfulwa nguSimakadze.”

6 Asebentisa baphrofethi bakhe, Jehova watjela tikhonti takhe kutsi timdvumise ngetingoma. Kute bahlabeli labasesiveni sebaphristi banikele ngesikhatsi sabo ekufundzeni kuhlabela, bebangawenti umsebenti lobekufanele wentiwe ngemaLevi.—1 Khr. 9:33.

7, 8. Nasihlabela tingoma teMbuso, yini lebaluleke kakhulu kwendlula kuba nelikhono lekuhlabela?

7 Ungahle utsi: “Nakutiwa endzabeni yekuhlabela, bengingeke ngibe kulabo labebahlabela kahle ethendeni lekukhontela!” Kodvwa akusiwo onkhe emaLevi labekwati kuhlabela kahle. Encwadzini ya-1 Tikhronike 25:8, sitfola kutsi bekukhona ngisho ‘nalabafundzako.’ Kuhle kucaphela nekutsi kuletinye tive taka-Israyeli bebakhona labebanelikhono lekuhlabela, kodvwa Jehova wakhetsa emaLevi kute kube ngiwo lahlabelako. Ngisho nobe ‘abenelikhono’ lekuhlabela nobe ‘afundza,’ singaciniseka ngekutsi onkhe emaLevi abetimisela kulomsebenti wawo.

8 Davide abewutsandza umculo futsi abenelikhono kuwo. Likhono ngilo kuphela yini lelibalulekile kuNkulunkulu? Encwadzini yeTihlabelelo 33:3 (catsanisa ne-NW), Davide wabhala: “Mhlabeleleni ingoma lensha, niyidlale ngekutimisela, nimemetele ngekujabula.” Lomlayeto uyacaca: Lokubaluleke kakhulu ‘kutimisela’ nasidvumisa Jehova.

Indzima Yemculo Ngemuva Kwesikhatsi SaDavide

9. Chaza kutsi yini lebewungayibona futsi uyive nangabe bewukhona nakunikelwa lithempeli ngesikhatsi kubusa Solomoni.

9 Esikhatsini sekubusa kwaSolomoni, umculo bewunendzima lebaluleke kakhulu ekukhonteni lokumsulwa. Ngalesikhatsi kunikelwa lithempeli, bekunelicembu lebahlabeli lebelisebentisa emacilongo langu-120 lebekakhiwe ngetinsimbi telitfusi. (Fundza 2 Tikhronike 5:12.) LiBhayibheli lisitjela kutsi “labashayi bemacilongo [lebekubaphristi] nalabahlabeli bahlangana bahlabela kanyekanye, kwaze kwaba shangatsi liphimbo linye, banika Simakadze ludvumo netibongo . . . ‘ulungile, nelutsandvo lwakhe lume kuze kube phakadze.’” Ngalesikhatsi sewuphakeme lomsindvo wekujabula, “lithempeli laSimakadze lase ligcwaliswa lifu,” lokusho kwemukelwa nguJehova. Bekujabulisa futsi kukhutsata kakhulu kuva lomsindvo wemacilongo kanye nebahlabeli labatinkhulungwane baba munye.—2 Khr. 5:13.

10, 11. Yini lekhombisa kutsi emaKhristu ekucala abewusebentisa umculo ekukhonteni kwawo?

10 NemaKhristu ekucala abewusebentisa umculo ekukhonteni. LamaKhristu abengahlangani emathendeni ekukhontela nobe emathempelini, kodvwa abehlangana emakhaya. Nanobe abeshushiswa futsi anebumatima lobunyenti, abemdvumisa Nkulunkulu ngekuhlabela.

11 Umphostoli Pawula wakhutsata emaKhristu aseKholose watsi: ‘Fundzisanani . . . ngemahubo nangetingoma, nangemaculo akamoya. Nihlabelele Nkulunkulu ngekumbonga etinhlitiyweni tenu.’ (Khol. 3:16) Ngemuva kwekutsi Pawula naSilasi bafakwe ejele, bacala ‘kuthandaza nekuhlabela tingoma tekudvumisa Nkulunkulu,’ ngisho nobe bebete liculo lebebangalisebentisa. (Imis. 16:25) Kube bewungafakwa ejele, tingakhi tingoma teMbuso lobewungakhona kutihlabela ngenhloko?

12. Singaveta njani kutsi siyakucaphela kubaluleka kwetingoma teMbuso?

12 Njengobe umculo ubalulekile ekukhonteni kwetfu, kufanele sitibute: ‘Ngiwutsatsa njengalobalulekile yini? Ngenta konkhe lokusemandleni ami yini kutsi ngifike ngesikhatsi emihlanganweni yebuKhristu, lemincane nalemikhulu kute ngihlabele nebazalwane nabodzadzewetfu ingoma yekuvula? Ngihlabela ngalokusuka enhlitiyweni yini? Ngiyabakhutsata yini bantfwana bami kutsi bangacabangi kutsi ingoma lehlatjelwa nakuphela Sikolwa Semsebenti WemaKhristu nobe leyo lehlatjelwa nakuphela inkhulumo yelinyenti isho kutsi selikhefu, nobe sesikhatsi sekutsi baphume ngephandle kwesidzingo kute nje bahambahambe?’ Kuhlabela kuyincenye yekukhonta kwetfu. Ngisho nobe ‘sinelikhono lekuhlabela’ nobe ‘singulabafundzako,’ sonkhe singakwati kuhlabela kute sidvumise Jehova, futsi kufanele sente njalo.—Catsanisa na-2 Khorinte 8:12.

Njengobe Sikhatsi Sichubeka, Tidzingo Tetfu Tiyashintja

13, 14. Kubaluleke ngani kuhlabela ngalokusuka enhlitiyweni emihlanganweni yelibandla? Fananisa.

13 Eminyakeni lengetulu kwalengu-100 leyengcile, i-Zion’s Watch Tower yachaza lesinye sizatfu lesenta kutsi tingoma teMbuso tibaluleke kakhulu. Yatsi: “Kuhlabela mayelana neliciniso kuyindlela lekahle yekulenta lingene etingcondvweni kanye nasetinhlitiyweni tebantfu baNkulunkulu.” Emagama lamanyenti etingoma tetfu asekelwe etincenyeni letitsite temiBhalo, ngako-ke, kufundza lamanye awo kungaba yindlela lekahle yekungenisa liciniso etinhlitiyweni tetfu. Ngaletinye tikhatsi kuhlabela kwelibandla ngalokusuka enhlitiyweni kuye kwabatsintsa kakhulu bantfu labasuke bete emihlanganweni yetfu kwekucala.

14 Ngalobunye busuku nga-1869, C. T. Russell watsi nakabuya emsebentini weva kuhlatjelwa ehholweni lelingaphansi kwesakhiwo lesitsite. Ngaleso sikhatsi, abesatitjelile kutsi abengeke aphindze alitfole liciniso ngaNkulunkulu. Ngako-ke, abesakhetse kutsi anake kakhulu emabhizinisi akhe, ngobe acabanga kutsi nakangatfola imali abengakwati kunakekela tidzingo tebantfu tenyama, ngisho nobe abengeke akwati kubasita kutsi bafundze liciniso ngaNkulunkulu. UMzalwane Russell wangena kulelihholwa leligcwele tintfuli nalelingcolile, futsi watfola kutsi bekubanjwe tinkonzo tenkholo. Wahlala phansi futsi walalela. Ngekuhamba kwesikhatsi, wabhala kutsi loko lakuva ngalobo busuku “ngaphansi kwesicondziso saNkulunkulu bekwenele kute kucinise kukholwa [kwakhe] lobekubutsakatsaka mayelana nekutsi liBhayibheli laphefumulelwa nguNkulunkulu yini.” Caphela kutsi kuhlabela ngiko lokwadvonsela uMzalwane Russell kulowo mhlangano.

15. Nguluphi lushintjo lolwente kwaba kuhle kutsi liculo letfu libuketwe?

15 Njengobe sikhatsi sichubeka, kuye kwentiwa lushintjo endleleni lesicondza ngayo imiBhalo. UmBhalo weTaga 4:18, utsi: “Indlela yalabalungile ifanana nekukhanya kwentsatsakusa, lokuya ngekuya kuze kube ngusemini.” Lokukhanya lokuchubeka kwengeteka kwenta kutsi kube nelushintjo nasemagameni lasetjentiswa etingomeni tetfu. Kuleminyaka lengu-25 leyendlulile, boFakazi BaJehova emaveni lamanyenti baye bakujabulela kusebentisa liculo lelinesihloko lesitsi “Hubani Izindumiso ZikaJehova.” b Eminyakeni leyalandzela kushicilelwa kwalo, kukhanya bekuchubeka kwengeteka mayelana netintfo letinyenti, futsi lamanye emagama lasetjentiswa kuleloculo asaphelelwe sikhatsi. Nasi sibonelo: Asisasho kutsi “luhlelo lolusha,” kodvwa sesitsi “umhlaba lomusha.” Nyalo sesitsi libito laJehova “litawungcweliswa,” hhayi kutsi “litawulwelwa.” Kuyacaca kutsi ngekuvumelana netimfundziso tetfu, kuye kwaba nesidzingo sekutsi liculo letfu libuketwe.

16. Liculo letfu lelisha litawusisita njani kutsi silalele seluleko saPawula lesitfolakala ku-Efesu 5:19?

16 Ngaleso sizatfu kanye naletinye, Sigungu Lesibusako siye savuma kutsi kushicilelwe liculo lelisha lelinesihloko lesitsi “Hubelani UJehova.” Leliculo lelisha selinetingoma letingu-135. Ngesizatfu sekutsi timbalwa tingoma lokufanele sitifundze, sesingakwati kuwabamba ngenhloko emagama aletinye taletingoma letinsha. Loku kuyavumelana neseluleko saPawula lesitfolakala ku-Efesu 5:19.—Fundza.

Ungakwati Kukhombisa Kutsi Letingoma Utitsandza Kakhulu

17. Yini lokufanele sicabange ngayo kute sikwati kuncoba kwesaba kuhlazeka mayelana nekuhlabela ebandleni?

17 Kufanele yini sivumele kwesaba kuhlazeka kusivimbele kutsi sihlabele emihlanganweni yetfu yebuKhristu? Asewucabange nganaku: Mayelana nekukhuluma kwetfu, akusilo yini liciniso kutsi “sonkhe siphosisa ngetindlela letinyenti”? (Jak. 3:2) Kodvwa asivumi kutsi kukhuluma kwetfu lokunesono kusivimbele ekutseni sidvumise Jehova emsebentini wekushumayela. Ngako-ke, kufanele yini sivumele kungakwati kwetfu kuhlabela kusivimbele kutsi sidvumise Nkulunkulu ngetingoma? Jehova, lokunguye “lowanika umuntfu umlomo,” uyakujabulela kusilalela nasisebentisa emavi etfu kute sihlabele tingoma tekumdvumisa.—Eks. 4:11.

18. Shano tintfo letingaba lusito ekufundzeni emagama aletingoma letinsha.

18 Ema-CD lanesihloko lesitsi “Sing to Jehovah—Vocal Renditions” ayatfolakala ngetilwimi letinyenti. Analetingoma letinsha letihlatjelwa ngemaphimbo lamnandzi lahambisana netinsimbi. Kulalela letingoma kuyintfo lejabulisa kakhulu. Tinikete sikhatsi sekutilalela; ngaleyo ndlela utawusheshe uwafundze emagama aletinye tato. Emagama etingoma letinyenti ahlelwe ngendlela yekutsi nawuhlabela lilayini lelitsite ukwati kubona kutsi kutawulandzela ini. Ngako-ke, nawudlala lama-CD, kungani ungetami kuhambisana nawo? Nangabe utetayeta lamagama kanye nalomculo ekhaya, utawukwati kuhlabela ngesibindzi nasewuseHholweni leMbuso.

19. Ngutiphi tintfo lokudzingeka tentiwe nakuhlelwa umculo wetinsimbi wetingoma teMbuso?

19 Kumelula kutsi siwubukele phansi umculo wetinsimbi losetjentiswa emihlanganweni lekhetsekile, yesifundza, kanye neyesigodzi. Kute ulungiswe, munyenti umsebenti lokufanele wentiwe. Ngemuva kwekutsi kukhetfwe umculo lotawusetjentiswa, emanothi emculo wetinsimbi kufanele abhalwe ngekucophelela kute emalunga langu-64 e-Watchtower orchestra akwati kuwadlala. Labahlabeli bacitsa ema-awa lamanyenti kakhulu babuketa lomculo labatawuprakthiza, bese ekugcineni bayawutsebula e-Patterson, e-New York. Bazalwane kanye nabodzadze labalishumi balelicembu abahlali eMelika. Bonkhe bakutsatsa njengelitfuba lelihle kuba nencenye ekuhleleni umculo lomnandzi lotawusetjentiswa emihlanganweni yetfu yebuKhristu. Singakukhombisa kubonga kwetfu ngemetamo yabo yelutsandvo. Emihlanganweni yetfu lemincane nalemikhulu, sihlalo nakasicela kutsi sihlale phansi futsi silalelisise lomculo lesihlelelwe wona ngelutsandvo, kufanele sente njalo.

20. Yini lotimisele kuyenta?

20 Jehova uyatinaka tingoma lesitihlabelela kumdvumisa, futsi tibaluleke kakhulu kuye. Ngako-ke, singenta inhlitiyo yakhe ijabule ngekutsi sihlabele ngalokusuka enhlitiyweni nasihlangana ngenjongo yekumkhonta. Ngisho nobe sinelikhono lekuhlabela nobe singulabafundzako, ‘asimhlabeleleni Jehova’!—Hla. 104:33.

[Imibhalo lengentansi]

a Ngalokumangalisako, emakhulwini lalishumi eminyaka ngemuva kwekufa kwaDavide, tingilosi tamemetela ngekutalwa kwaMesiya kubelusi labebeluse imihlambi edvute naseBhetlehema.—Luk. 2:4, 8, 13, 14.

b Letingoma letingu-225 betitfolakala ngetilwimi letingetulu kwa-100.

Ucabangani?

• Ngutiphi tibonelo tangesikhatsi sekubhalwa kweliBhayibheli letiveta kutsi umculo unendzima lebalulekile ekukhonteni kwetfu?

• Ngukuphi kuhlobana lokukhona emkhatsini wekulalela umyalo waJesu lobhalwe kuMatewu 22:37 kanye nekuhlabela tingoma teMbuso ngalokusuka enhlitiyweni?

• Ngutiphi letinye tindlela lesingaveta ngato kutsi siyakucaphela kubaluleka kwetingoma teMbuso?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 31]

Uyabakhuta yini bantfwana bakho kutsi bangaphumi ngaphandle kwesidzingo nakusahlatjelwa?