Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

‘Maye, Kujula Kwenhlakanipho YaNkulunkulu!’

‘Maye, Kujula Kwenhlakanipho YaNkulunkulu!’

‘Maye, Kujula Kwenhlakanipho YaNkulunkulu!’

“Maye, kujula kwemcebo, nekwenhlakanipho, nekwelwati lwaNkulunkulu! Ngubani nje longaphenya kwehlulela kwakhe ahlolisise imfihlakalo yetindlela takhe?”—ROM. 11:33.

1. Nguliphi litfuba lelihle kakhulu emaKhristu labhajatisiwe lalijabulelako?

 NGULIPHI litfuba lelihle kakhulu lowake waba nalo? Ekucaleni ungase ucabange ngesabelo loniketwe sona nobe intfo lekhetsekile loye waniketwa yona. Nanobe kunjalo, litfuba lelihle kakhulu emaKhristu labhajatisiwe lalijabulelako ngulelo lekuba nebuhlobo lobusedvute naJehova, lokuphela kwaNkulunkulu weliciniso. Loku kuye kwasenta ‘satiwa nguNkulunkulu.’—1 Khor. 8:3; Gal. 4:9.

2. Kungani kwati Jehova kanye nekwatiwa nguye kulitfuba lelihle kakhulu?

2 Kungani kwati Jehova kanye nekwatiwa nguye kulitfuba lelihle kakhulu? Kungobe akagcini nje ngekuba nguMuntfu lomkhulu kakhulu endzaweni yonkhe, kodvwa uphindze abe nguMvikeli walabo labatsandzako. Umphrofethi Nahume waphefumulelwa kutsi abhale: “Simakadze ulungile, usiphephelo ngetikhatsi tekuhlupheka. Uyabanakekela labo labakhosela kuye.” (Nah. 1:7; Hla. 1:6) Ecinisweni, litsemba letfu lekutfola kuphila lokuphakadze lisekelwe ekutseni sati Nkulunkulu weliciniso kanye neNdvodzana yakhe, Jesu Khristu.—Joh. 17:3.

3. Yini lokudzingeka siyente kute sati Nkulunkulu?

3 Kwati Nkulunkulu kusho lokungetulu kwekumane sati libito lakhe. Kufanele simati njengeMngani wetfu, sikucondze loko lakutsandzako naloko lakutondzako. Kuphila ngekuvumelana nalolo lwati kusisita sivete kutsi sesimati kahle Nkulunkulu. (1 Joh. 2:4) Nanobe kunjalo, kukhona lokunye lokudzingeka sikwente nangabe sifuna ngebucotfo kumati Jehova. Kufanele singagcini ngekwati loko lakwentile kuphela, kodvwa sati indlela lakwente ngayo kanye nesizatfu sekutsi ente njalo. Nasichubeka siticondza tinjongo taJehova, ‘kujula kwenhlakanipho yaNkulunkulu’ kutawusimangalisa kakhulu.—Rom. 11:33.

Nkulunkulu Wenjongo

4, 5. (a) Nalisetjentiswa eBhayibhelini, ligama lelitsi ‘injongo’ lisho kutsini? (b) Usebentisa umfanekiso, chaza indlela injongo lengafezwa ngayo ngetindlela letehlukehlukene.

4 Jehova unguNkulunkulu wenjongo, futsi liBhayibheli likhuluma ‘ngenjongo yakhe yaphakadze.’ (Ef. 3:10, 11) Lamavi asho kutsini? Nalisetjentiswa eBhayibhelini, leligama lelitsi ‘injongo’ lisho umgomo, nobe inhloso letsite lengafezwa ngetindlela letehlukehlukene.

5 Asesibekise: Umuntfu angase afune kuya endzaweni letsite. Kufika kuleyo ndzawo kusuke kungumgomo, nobe injongo yakhe. Angase abe netintfo tekuhamba letehlukehlukene nobe tindlela letinyenti langatisebentisa. Njengobe ahamba ngaleyo ndlela layikhetsile, angase aphatanyiswe simo selitulu lesibi, kuminyana kwetimoto, kanye nemigwaco levaliwe, bese kudzingeka kutsi ahambe ngalenye indlela. Ngisho nobe kungadzingeka kutsi ente lushintjo lolungakanani, umgomo wakhe utawube sekawufezile nakafika kuleyo ndzawo.

6. Jehova uye walwenta njani lushintjo kute afeze injongo yakhe?

6 Ngendlela lefananako, Jehova uye wenta lushintjo lolukhulu kute afeze injongo yakhe yaphakadze. Njengobe acabangela inkhululeko yekutikhetsela yetidalwa takhe letihlakaniphile, ukulungele kushintja indlela layifeza ngayo leyo njongo. Asesicabange ngendlela Jehova layifeza ngayo injongo yakhe lemayelana neNtalo letsenjisiwe. Ekucaleni, Jehova watjela bantfu bekucala: “Talanani, nandze, nigcwalise umhlaba, niwuncobe.” (Gen. 1:28) Lenjongo yakhe yaphatamiseka yini lapho bantfu bahlubuka ensimini yase-Edeni? Cha! Ngekushesha, Jehova wasebentisa lenye ‘indlela’ kute afeze injongo yakhe. Wabiketela ngekufika ‘kwentalo’ lebeyitawulungisa umonakalo lobewentiwe nguletihlubuki.—Gen. 3:15; Heb. 2:14-17; 1 Joh. 3:8.

7. Yini lesiyifundzako endleleni Jehova latichaza ngayo ku-Eksodusi 3:14?

7 Likhono laJehova lekutivumelanisa netimo letivelako lapho afeza injongo yakhe livumelana nendlela latichaza ngayo. Ngesikhatsi Mosi achaza tintfo lebetingaba titsiyo emsebentini labeniketwe wona, Jehova wamcinisekisa ngekutsi: “Nginguye Lenginguye. Nguloko loyawubatjela kona baka-Israyeli, utsi: ‘Nginguye ungitfumile.’” (Eks. 3:14) Jehova angaba ngunobe ngayini lokudzingeka abe ngiyo kute afeze injongo yakhe ngalokugcwele. Umphostoli Pawula wakuveta kahle loku esehlukweni 11 sencwadzi yebaseRoma. Kulombhalo, ukhuluma ngesihlahla semncumo lesingekwemfanekiso. Kuhlolisisa lomfanekiso kutawusenta sikucaphelisise kujula kwenhlakanipho yaJehova, ngisho nobe sinelitsemba lekuya ezulwini nobe lekutfola kuphila lokuphakadze emhlabeni.

Injongo YaJehova Mayelana Nentalo Letsenjisiwe

8, 9. (a) Ngumaphi emaciniso lamane latawusisita kutsi sicondze umfanekiso wesihlahla semncumo? (b) Yimphendvulo yamuphi umbuto leveta indlela Jehova laye wenta ngayo lushintjo kute afeze injongo yakhe?

8 Kute sicondze lomfanekiso wesihlahla semncumo, kufanele sati emaciniso lamane ngekufezeka kwenjongo yaJehova lemayelana nentalo letsenjisiwe. Kwekucala, Jehova wetsembisa Abrahama kutsi “tive tonkhe temhlaba [betiyawubusiswa]” ngentalo, nobe ngesitukulwane sakhe. (Gen. 22:17, 18) Kwesibili, sive saka-Israyeli lesavela ku-Abrahama saniketwa litfuba lekuveta ‘umbuso webaphristi.’ (Eks. 19:5, 6) Kwesitsatfu, ngesikhatsi ema-Israyeli lamanyenti angamemukeli Mesiya, Jehova watsatsa letinye tinyatselo kute kube ‘nembuso webaphristi.’ (Mat. 21:43; Rom. 9:27-29) Kwekugcina, nanobe Jesu ayincenye yekucala yentalo ya-Abrahama, nalabanye baye baniketwa litfuba lekutsi babe yincenye yalentalo.—Gal. 3:16, 29.

9 Mayelana nalamaciniso lamane, incwadzi yeSembulo isitjela kutsi kunebantfu labangu-144 000 labatawubusa naJesu ezulwini njengemakhosi kanye nebaphristi. (Semb. 14:1-4) Baphindze babitwe ngekutsi ‘sive saka-Israyeli.’ (Semb. 7:4-8) Kodvwa-ke, bonkhe laba labangu-144 000 bangema-Israyeli, nobe emaJuda yini? Imphendvulo yalombuto iveta indlela Jehova laye wenta ngayo lushintjo kute afeze injongo yakhe. Asesihlole indlela incwadzi yemphostoli Pawula leya kubaseRoma lesisita ngayo kutsi siphendvule lombuto.

‘UMbuso WebaPhristi’

10. Sive sema-Israyeli besinaliphi litsemba lelikhetsekile?

10 Njengobe kuvetiwe ekucaleni, sive saka-Israyeli besinelitsemba lelikhetsekile lekwakha ‘umbuso webaphristi, nesive lesingcwele.’ (Fundza Roma 9:4, 5.) Nanobe kunjalo, bekutawukwentekani nasekufike iNtalo letsenjisiwe? Sive saka-Israyeli ngiso kuphela yini lebesitawuphelelisa linani lema-Israyeli emoya langu-144 000 labetawuba yincenye yesibili yentalo ya-Abrahama?

11, 12. (a) Kwacala nini kukhetfwa kwalabo labebatawukwakha uMbuso wasezulwini, futsi yini emaJuda lamanyenti labephila ngaleso sikhatsi layenta? (b) Jehova ‘waliphelelisa’ njani linani lalabo labebatawuba yintalo ya-Abrahama?

11 Fundza Roma 11:7-10. Njengesive, emaJuda angelikhulu lekucala leminyaka awazange amemukele Jesu. Ngako-ke, litfuba lekutsi intalo ya-Abrahama ivele kuwo odvwa, laphela. Nanobe kunjalo, ngeliPhentekhoste la-33 C.E., ngesikhatsi kucalwa kukhetfwa labo labebatawukwakha ‘umbuso webaphristi’ wasezulwini, abekhona emaJuda lalungile lasemukela lesimemo. Njengobe abembalwa, abefanana ‘nensali’ nawuwacatsanisa naso sonkhe sive semaJuda.—Rom. 11:5.

12 Ngako-ke, Jehova ‘waliphelelisa’ njani linani lalabo labebatawuba yintalo ya-Abrahama? (Rom. 11:12, 25) Naka imphendvulo yemphostoli Pawula: “Akusiko kutsi livi laNkulunkulu selehlulekile. Ngobe akusibo bonkhe labasitukulwane sa-Israyeli [wekutalwa] labangema-Israyeli. Akusibo bonkhe lababantfwana ba-Abrahama [intalo yakhe] ngekutsi basitukulwane sakhe [incenye yentalo ya-Abrahama], . . . Loko kusho kutsi akusibo bantfwana bengati lababantfwana baNkulunkulu kodvwa bantfwana besetsembiso labemukeleka njengesitukulwane.” (Rom. 9:6-8) Ngako-ke, kuba situkulwane sa-Abrahama bekungasiyo imfuneko yekugcwaliseka kwenjongo yaJehova lemayelana nentalo.

Sihlahla Semncumo Lesingekwemfanekiso

13. Yini lemelelwa (a) sihlahla semncumo, (b) timphandze, (c) sicu, kanye (d) nemagala aso?

13 Umphostoli Pawula wafananisa labo lababa yincenye yentalo ya-Abrahama nemagala esihlahla semncumo lesingekwemfanekiso. a (Rom. 11:21) Lesihlahla semncumo wasekhaya simelela kugcwaliseka kwenjongo yaNkulunkulu lemayelana nesivumelwane lasenta na-Abrahama. Timphandze talesihlahla tingcwele futsi timelela Jehova njengaloyo loniketa ema-Israyeli emoya kuphila. (Isa. 10:20; Rom. 11:16) Sicu salesihlahla simelela Jesu njengaloyincenye yekucala yentalo ya-Abrahama. Asa onkhe, emagala aso alinani ‘leliphelele’ lalabo labayincenye yesibili yentalo ya-Abrahama.

14, 15. Bobani ‘labajutjwa’ esihlahleni semncumo wasekhaya, futsi bobani labahlunyeleliswa kuso?

14 Emfanekisweni wesihlahla semncumo, emaJuda emdzabu langazange amemukele Jesu afananiswa nemagala emncumo ‘lajutjiwe.’ (Rom. 11:17) Ngesizatfu saloko, alahlekelwa litfuba lekuba yincenye yentalo ya-Abrahama. Bobani-ke labebatawungena esikhundleni sawo? Ngekwembono wemaJuda, labetigabatisa ngekuba kwawo bantfwana ba-Abrahama, bekutawuba matima kutfola imphendvulo yalombuto. Nanobe kunjalo, Johane uMbhabhatisi abesavele awecwayisile ngekutsi nangabe Jehova atsandza, abengagucula ematje awente titukulwane ta-Abrahama.—Luk. 3:8.

15 Ngako-ke, yini Jehova layenta kute afeze injongo yakhe? Pawula watsi emagala esihlahla semncumo wesiganga ahlunyeleliswa endzaweni yalawa labejutjwe kulowo wasekhaya. (Fundza Roma 11:17, 18.) Ngesizatfu saloko, emaKhristu lagcotjwe ngemoya lavela etiveni, njengalawo labekhona ebandleni laseRoma, ahlunyeleliswa kulesihlahla semncumo lesingekwemfanekiso. Ngalendlela, aba yincenye yentalo ya-Abrahama. Ekucaleni, lamaKhristu abefanana nemagala esihlahla semncumo wesiganga, futsi bekete litfuba lekuba yincenye yesivumelwane lesikhetsekile. Nanobe kunjalo, Jehova uye wawavulela indlela yekutsi abe ngemaJuda emoya.—Rom. 2:28, 29.

16. Umphostoli Phetro wakuchaza njani kwakheka kwesive lesisha semoya?

16 Umphostoli Phetro uchaza lesimo ngalendlela: “Ngako-ke, kini lenikholwako [ema-Israyeli emoya, lahlanganisa nemaKhristu lavela etiveni] liligugu [Jesu Khristu]; kodvwa kulabo labangakholwa umBhalo utsi: ‘Lelitje lelaliwa bakhi seligucuke laba litje lekusimisa indlu.’ Kulenye indzawo utsi: ‘Leli litje leliyawukhuba bantfu, lidvwala lekubawisa.’ . . . Kodvwa nine nibeluhlanga lolukhetsiwe, nibaphristi bebukhosi, sive lesingcwele; nibantfu baNkulunkulu labakhetselwe kumemetela imisebenti lemihle yaNkulunkulu. Nguye lowanibita kutsi niphume ebumnyameni nitewungena ekukhanyeni kwakhe lokumangalisako. Nine naningesiso sive, kodvwa nyalo senisive saNkulunkulu. Nake naba ngaphandle kwemusa, kepha nyalo seniwemukele.”—1 Phet. 2:7-10.

17. Loko lokwentiwa nguJehova ‘bekuphambene nemvelo’ ngayiphi indlela?

17 Jehova uye wenta intfo bantfu labanyenti labebangayicabangi. Pawula wabita loko lokwentiwa nguJehova ngekutsi ‘ngulokuphambene nemvelo.’ (Rom. 11:24) Kungani bekunjalo? Kungase kubonakale kuyintfo lengakavami futsi lengasiyo imvelo kuhlumelelisa ligala lesihlahla sesiganga esihlahleni sasekhaya. Kodvwa nguloko lobekwentiwa balimi bangelikhulu lekucala leminyaka. b Ngendlela lefananako, Jehova wenta intfo lebeyingakavami. Ngekwembono wemaJuda, Bantfu Betive bebangeke bakwati kutsela titselo letinhle. Nanobe kunjalo, Jehova wabenta baba yincenye ‘yebantfu’ labatsela titselo teMbuso. (Mat. 21:43) Lelitfuba lekutsi bantfu labangakasoki futsi labangesiwo emaJuda bahlunyeleliswe kulesihlahla semncumo lesingekwemfanekiso, lavuleka nga-36 C.E., ngesikhatsi kugcotjwa Khoneliyuse, umuntfu wetive longakasoki.—Imis. 10:44-48. c

18. Nguliphi litfuba emaJuda emdzabu labenalo ngemuva kwa-36 C.E.?

18 Loku kusho kutsi kusukela nga-36 C.E., beselingekho yini litfuba lekutsi emaJuda emdzabu abe yincenye yentalo ya-Abrahama? Cha! Pawula uyachaza: “Nalabo labanye futsi [emaJuda emdzabu] nabakuyekela kungakholwa kwabo bayawuhlunyeleliswa, ngobe Nkulunkulu unawo emandla ekuphindza abahlumelelise. Nangabe wena wajutjwa emncumeni wesiganga ngemvelo, wahlunyeleliswa ngalokuphambene nemvelo emncumeni wasekhaya, kakhulu kangakanani-ke lamagala emvelo, atawuhlunyeleliswa esihlahleni sawo semvelo.” dRom. 11:23, 24.

“Onkhe Ema-Israyeli Ayawusindziswa”

19, 20. Yini Jehova layifezako njengobe kuvetwa sihlahla semncumo lesingekwemfanekiso?

19 Injongo yaJehova lemayelana ‘nema-Israyeli aNkulunkulu’ igcwaliseka ngendlela lemangalisako. (Gal. 6:16) Njengobe Pawula asho, “onkhe ema-Israyeli ayawusindziswa.” (Rom. 11:26) Ngesikhatsi saJehova lesifanele, “onkhe ema-Israyeli”—lokulinani leliphelele lema-Israyeli emoya—atawukhonta njengemakhosi kanye nebaphristi ezulwini. Kute lokungenta injongo yaJehova ingaphumeleli.

20 Njengobe kwabiketelwa, intalo ya-Abrahama—lokunguJesu Khristu kanye nalabangu-144 000—itawuletsela bantfu ‘betive’ tibusiso. (Rom. 11:12; Gen. 22:18) Ngalendlela, bonkhe bantfu baNkulunkulu bayawuzuza kuloluhlelo. Njengobe sicabanga ngendlela Jehova layifeza ngayo injongo yakhe yaphakadze, simangaliswa ‘kujula kwemcebo, kwekuhlakanipha, nekwelwati lwakhe.’—Rom. 11:33.

[Imibhalo lengentansi]

a Sihlahla semncumo asimeleli sive saka-Israyeli. Nanobe leso sive besinawo emakhosi kanye nebaphristi, kodvwa asizange sibe ngumbuso webaphristi. Umtsetfo bewuwavimbela emakhosi aka-Israyeli kutsi abe baphristi. Ngako-ke, sive saka-Israyeli asizange sibe sihlahla semncumo lesingekwemfanekiso. Pawula uchaza indlela injongo yaJehova yekuveta ‘umbuso webaphristi’ legcwaliseka ngayo ku-Israyeli wemoya. Loku kutfutfukisa liphuzu lelashiwo ku-Sicongosekulindza sesiZulu sa-February 1, 1984, emakhasi 13-18.

c Loku kwenteka ngasekupheleni kweminyaka lemitsatfu nencenye lebeyilitfuba leliniketwe emaJuda emdzabu kutsi abe yincenye yesive lesisha sakamoya. Siphrofetho lesimayelana nemaviki langu-70 eminyaka sakubiketela loku.—Dan. 9:27.

d Ekucaleni, bekusetjentiswa sicalo sesiGriki kute kuvetwe kutsi lesihlahla “besisihle kakhulu.” Lesicalo sisetjentiswa kakhulu etintfweni letifeza injongo lebetentelwe yona.

Usakhumbula?

• Sifundzani ngaJehova endleleni layifeza ngayo injongo yakhe?

KubaseRoma sehluko 11, yini lemelelwa . . . 

sihlahla semncumo?

timphandze taso?

sicu saso?

ngemagala aso?

• Kungani kuhlunyeleliswa ‘bekuphambene nemvelo’?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Libhokisi/Sitfombe ekhasini 26]

 Kungani Kuhlunyeleliswa Emagala Esihlahla Semncumo Wesiganga?

▪ Lucius Junius Moderatus Columella, abelisotja lemaRoma kanye nemlimi lowaphila ngelikhulu lekucala C.E. Watiwa kakhulu ngetincwadzi letingu-12 latibhala, letikhuluma ngemphilo yasemakhaya kanye nekulima.

Encwadzini yakhe yesihlanu, wacaphuna nasi saga sasendvulo: “Umuntfu lohlanyela sihlahla semncumo usuke afuna sitsele; loyo losifakela bomanyolo, ucela kutsi sitsele; futsi loyo lositsenako, usitjela ngenkhani kutsi asitsele.”

Ngemuva kwekukhuluma ngetihlahla letikhulako kodvwa letehluleka kutsela, wancoma naku lokulandzelako: “Kuhle kutsi utivule imbobo usebentisa lithulusi lelitsite, bese kuleyo mbobo ufaka ligala leliluhlata lolitsatse esihlahleni semncumo wesiganga; umphumela uba kutsi lesihlahla sivele sicale kutsela kakhulu.”