Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Nkulunkulu Usikhombisa Lutsandvo Lwakhe

Nkulunkulu Usikhombisa Lutsandvo Lwakhe

Nkulunkulu Usikhombisa Lutsandvo Lwakhe

“Kubusa kwemusa [kutawuba] kulunga lokusiholela ekuphileni kwaphakadze.”—ROM. 5:21.

1, 2. Ngutiphi tipho letimbili lokungase kucatjangwe ngato, futsi ngusiphi lesikhulu emkhatsini wato?

 PHROFESA waseNyuvesi yaseMelbourne, e-Australia, watsi imitsetfo yembuso waseRoma isipho lesibaluleke kakhulu entfutfukweni. Nanobe kunjalo, liBhayibheli lifundzisa kutsi Nkulunkulu usiniketa sipho lesibaluleke kunato tonkhe. Lesipho lesivela kuNkulunkulu sisenta sibe ngulabalungile nalabemukelekako kuye, futsi sisenta sibe nelitsemba lekusindziswa kanye nekuphila phakadze.

2 Ngandlela tsite, Nkulunkulu wasebentisa tici temtsetfo nakasilungiselela lesipho. KubaseRoma sehluko 5, umphostoli Pawula akazange avete letici ngendlela lengakhangi nalengacondzakali. Kunaloko, washo nankha emavi lanesicinisekiso: “Sesentiwe semukeleka kuNkulunkulu kutsi silungile ngekukholwa, sesinekuthula naNkulunkulu ngeNkhosi yetfu Jesu Khristu.” Labo labatfola lesipho lesivela kuNkulunkulu nabo bayamtsandza. Pawula naye wenta lokufananako. Wabhala: ‘Lutsandvo lwaNkulunkulu selutselwe etinhlitiyweni tetfu ngemoya longcwele, lesinikwe wona.’—Rom. 5:1, 5.

3. Ngumiphi imibuto lephakamako?

3 Kodvwa kungani lesipho selutsandvo sasidzingeka? Nkulunkulu abengakhona njani kusipha bantfu ngekulunga nangekungakhetsi? Umuntfu ngamunye kufanele enteni kute asitfole? Asesitfole timphendvulo letenetisako bese sibona indlela letilugcizelela ngayo lutsandvo lwaNkulunkulu.

Lutsandvo LwaNkulunkulu Kanye Nesono

4, 5. (a) Jehova waluveta ngayiphi indlela lenkhulu lutsandvo lwakhe? (b) Ngumuphi umlandvo lokufanele siwati kute sicondze incwadzi yebaseRoma 5:12?

4 Ngesizatfu selutsandvo lwakhe lolukhulu, Jehova watfumela iNdvodzana yakhe letelwe yodvwa kutsi itewusita bantfu. Pawula wakuchaza ngalendlela loku: “Nkulunkulu sewulukhombisile lutsandvo lwakhe kitsi ngekutsi sisetoni Khristu wafa esikhundleni setfu.” (Rom. 5:8) Cabanga ngaloko lokushiwo kulelivesi: “Sisetoni.” Bonkhe bantfu kufanele bati kutsi kwenteka njani loku.

5 Pawula wayichaza lendzaba, wacala nganali liphuzu: “Sono sangena ngemuntfu munye emhlabeni, sangena nekufa, kufa kwase kwendlulela kubo bonkhe bantfu, njengobe bonkhe bonile.” (Rom. 5:12) Singakwati kukucondza loku, ngobe Nkulunkulu wagcina imininingwane lechaza sicalo sekuphila kwemuntfu. Wadala bantfu lababili, bo-Adamu na-Eva. Njengobe uMdali ete sono, nebatali betfu bekucala bebete sono. Nkulunkulu wabaniketa umyalo lowodvwa, futsi wabatjela nekutsi kuwephula bekutawuletsa sigwebo sekufa. (Gen. 2:17) Nanobe kunjalo, bakhetsa kungalaleli kanye nekwephula umyalo waNkulunkulu locabangelako, futsi ngekwenta njalo, bamala Jehova njengesiShayamtsetfo kanye neMbusi.—Dut. 32:4, 5.

6. (a) Kungani titukulwane ta-Adamu tafa ngembikwekutsi Nkulunkulu akhiphe umtsetfo waMosi kanye nalapho asawukhiphile? (b) Yini lengafananiswa nesifo sekopha?

6 Ngesizatfu sekutsi Adamu wacala kutfola bantfwana ngemuva kwekona, wendlulisela sono kanye nemiphumela yaso kubo bonkhe bantfu. Kuliciniso kutsi bantfu bebangazange bephule umtsetfo waNkulunkulu njenga-Adamu, ngako-ke abazange bamangalelwe ngesono lesifananako, futsi ngaleso sikhatsi bekute umtsetfo labebaniketwe wona. (Gen. 2:17) Nanobe kunjalo, bantfwana ba-Adamu baba nesono. Kungako sono sachubeka sibabusa kwate kwaba ngulesikhatsi Nkulunkulu aniketa ema-Israyeli umtsetfo, lobewuveta kahle kutsi batoni. (Fundza Roma 5:13, 14.) Imiphumela lebangelwa sono lesasitfola ku-Adamu ingafananiswa netifo umntfwana latitsatsa kumtali wakhe, njengemphelangati waseMedithera, nobe sifo sekopha (hemophilia). Kungenteka uke wafundza ngekutsi Alexis, indvodzana yemLashiya longuCzar Nicholas II kanye na-Alexandra, waba nesifo sekopha. Kuliciniso kutsi kuleminye imindeni, labanye bantfwana bangase bangabi nato letifo, kodvwa basengatindlulisela kubantfwana babo. Kodvwa akusinjalo ngesono. Kusukela ku-Adamu, imiphumela yesono iya ngekuya iba mibi kakhulu. Itsintsa bonkhe bantfu. Sono siyabulala, futsi sendlulela kubo bonkhe bantfu. Iyoke iphele yini lenkinga?

Loko Nkulunkulu Lasiphe Kona ngaJesu Khristu

7, 8. Tento tebantfu lababili labete sono taholela njani emiphumeleni lengafanani?

7 Ngelutsandvo, Jehova uphe bantfu intfo letawubenta bancobe sono labasitfola ku-Adamu. Pawula watsi loko bekungenteka ngemuntfu loyedvwa lote sono—lokungu-Adamu wesibili. (1 Khor. 15:45) Nanobe kunjalo, tento talabantfu lababili labete sono tibe nemiphumela lengafanani. Ngayiphi indlela?—Fundza Roma 5:15, 16.

8 Pawula wabhala: “Sono sa-Adamu singeke silinganiswe nesipho saNkulunkulu semusa.” Bekufanele kutsi Adamu asolwe ngaloku, futsi watfola sehlulelo lesifanele—lokukufa. Nanobe kunjalo, akusiye yedvwa lobekatawufa. Siyafundza: “Ngesiphambuko semuntfu munye kwafa labanyenti.” Sehlulelo lesilungile lesaniketwa Adamu besisho kutsi kufanele kwentiwe lokufananako nakubo bonkhe bantfwana bakhe labanesono, labahlanganisa natsi. Nanobe kunjalo, sisengayitfola indvudvuto ngekwati kutsi Jesu, umuntfu lote sono, abengaveta umphumela lomuhle. Uyini lomphumela? Imphendvulo siyitfola emavini aPawula latsi: “[Bonkhe bantfu] bayakwentiwa balungelane naNkulunkulu ekuphileni.”Rom. 5:18.

9. Njengobe kuvetiwe kubaseRoma 5:16, 18, yini Nkulunkulu labeyenta ngekutsi atsi bantfu balungile?

9 Ngumuphi umcondvo lofihlekile lotfolakala emavini esiGriki latsi ‘kutsiwe balungile’ kanye nalatsi “bayakwentiwa balungelane naNkulunkulu”? Lomunye umhumushi weliBhayibheli wabhala ngaloku: “Ngumfanekiso longekwemtsetfo lokwati kuchaza liphuzu lelifanana nelemtsetfo. Lana kukhulunywa ngelushintjo lolwenteka kumuntfu macondzana nebuhlobo bakhe naNkulunkulu, hhayi lushintjo lwangekhatsi lolwenteka kuye . . . Lomfanekiso uveta Nkulunkulu anjengelijaji leselifinyelele esincumeni lesivuna ummangalelwa. Kuba shengatsi uletfwe enkantolo yaNkulunkulu ngobe anelicala, kodvwa Nkulunkulu uyamkhulula.”

10. Yini Jesu layenta kute abeke sisekelo sekutsi kutsiwe bantfu balungile?

10 “UMehluleli wemhlaba wonkhe” angamkhulula ngasiphi sisekelo umuntfu lowente bubi? (Gen. 18:25) Ngelutsandvo, Nkulunkulu watfumela iNdvodzana yakhe letelwe yodvwa. Jesu wenta intsandvo yaBabe wakhe ngalokuphelele nangetulu kwekulingwa, kwedzelelwa, kanye nekuphatfwa kabuhlungu. Walondvolota bucotfo bakhe kwate kwaba sekufeni, esigodvweni sekuhlushwa. (Heb. 2:10) Njengobe anikela ngekuphila kwakhe lokute sono, Jesu wenta kutsi kube nesihlengo lebesingakhulula intalo ya-Adamu esonweni nasekufeni.—Mat. 20:28; Rom. 5:6-8.

11. Sihlengo sihambelana nani?

11 Kulenye indzawo, Pawula wabita loku ngekutsi “sihlengo lesihambelanako.” (1 Thim. 2:6) Sihambelana nani? Adamu waletsela bonkhe bantfu sono kanye nekufa. Kuliciniso kutsi Jesu, njengobe naye abete sono, abengenta kutsi labo bantfu babe bete sono. a Ngako-ke, bekucatjangwa kutsi kuphila kwaJesu kanye nekwebantfu labatawugcina bete sono bekwakha sihlengo lesihambelana nekuphila kwa-Adamu kanye nekwentalo yakhe lenesono. Nanobe kunjalo, liBhayibheli alisho kutsi intalo Jesu labengaba nayo beyiyincenye yesihlengo. Incwadzi yebaseRoma 5:15-19 itsi kufa “kwemuntfu munye” kuletsa kukhululwa. Kuphila kwaJesu lokute sono kuhambelana kahle nekwa-Adamu. Umuntfu lokufanele simnake kakhulu nguJesu Khristu kuphela. Bantfu bato tonkhe tinhlobo bangakwati kutfola sipho samahhala kanye nekuphila ngesizatfu ‘sesento sinye lesilungile’ saJesu, lokukulalela kanye nekuba cotfo kwakhe kwate kwaba sekufeni. (2 Khor. 5:14, 15; 1 Phet. 3:18) Kwenteka njani loku?

Kukhululwa Ngesihlengo

12, 13. Kungani labo lokutsiwa balungile badzinga umusa waNkulunkulu kanye nelutsandvo lwakhe?

12 Nkulunkulu Jehova wawemukela umhlatjelo wesihlengo lowentiwa yiNdvodzana yakhe. (Heb. 9:24; 10:10, 12) Nangetulu kwaloko, bafundzi baJesu labebasemhlabeni, lokufaka ekhatsi baphostoli bakhe labetsembekile, bebasolo banesono. Nanobe bebetama kamatima kubalekela kwenta lokubi, bebangaphumeleli ngaso sonkhe sikhatsi. Kungani? Kungobe bebanesono. (Rom. 7:18-20) Nanobe kunjalo, kukhona Nkulunkulu lakwenta ngaloku. Wemukela “sihlengo lesihambelanako” futsi abetimisele nekusisebentisa kute kuzuze tinceku takhe.

13 Kusebentisa kwaNkulunkulu sihlengo kubaphostoli kanye nakulabanye bantfu, bekungaveti kutsi abebakweleta nobe bebente umsebenti lotsite lomuhle. Kunaloko, Nkulunkulu wasebentisa sihlengo ngesizatfu semusa kanye nelutsandvo lwakhe lolukhulu. Wakhetsa kukhulula baphostoli kanye nalabanye bantfu ecaleni lebebanalo, wase ubatsatsa njengalabo labangenacala. Pawula wakwenta kwacaca loku nakatsi: “Empeleni kusindziswa kwenu ngekukholwa kuya ngemusa, futsi loko akuveli kini, sipho nje saNkulunkulu.”—Ef. 2:8.

14, 15. Ngumuphi umvuzo lotawutfolwa ngulabo Nkulunkulu latsi balungile, kodvwa yini lokusadzingeka bayente?

14 Kutsetselelwa kwemuntfu sono lasitfole njengelifa kanye nebubi labenta kusipho lesihle kakhulu lesivela kuSomandla. Angeke sikwati kubala tonkhe tono umuntfu latenta asengakabi ngumKhristu. Nanobe kunjalo, ngesihlengo, Nkulunkulu angatitsetselela tonkhe. Pawula wabhala: ‘Sipho saNkulunkulu semusa sisusa tono letinyenti kube kulunga.’ (Rom. 5:16) Baphostoli kanye nalabanye bantfu labatfola lesipho lesijabulisako (sekuba ngulabalungile) bekufanele bachubeke bakhonta Nkulunkulu weliciniso ngekukholwa. Ngumuphi umvuzo wesikhatsi lesitako labebatawutfola? “Labo labemukela umusa lochichimako nesipho sekulunga bayawubusa ekuphileni ngemuntfu munye longuJesu Khristu.” Sipho sekulunga sisebenta ngendlela leyehlukile ngobe sona siletsa kuphila.—Rom. 5:17; fundza Lukha 22:28-30.

15 Labo labatfola lesipho, futsi lokutsiwa balungile, baba ngemadvodzana aNkulunkulu emoya. Njengetindlalifa letikanye naKhristu, banelitsemba lekuvuselwa ezulwini njengemadvodzana emoya “layawubusa” naJesu Khristu.—Fundza Roma 8:15-17, 23.

Lutsandvo LwaNkulunkulu Luyabonakala Nakulabanye

16. Ngusiphi sipho labo labanelitsemba lekuphila emhlabeni labangasitfola ngisho nanyalo?

16 Akusibo bonkhe labanekukholwa futsi labakhonta Nkulunkulu njengemaKhristu lacotfo ‘labayawubusa’ naKhristu ezulwini. Labanye banelitsemba lelisekelwe eBhayibhelini lelifanana nalelo tinceku taNkulunkulu tasendvulo letatinalo. Banelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni lolipharadisi. Bangasitfola yini lesipho selutsandvo futsi batsatfwe njengalabalungile labanelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni? Ngesizatfu saloko Pawula lakubhalela baseRoma, imphendvulo yalombuto nguyebo!

17, 18. (a) Ngesizatfu sekukholwa kwa-Abrahama, Nkulunkulu wamtsatsa njani? (b) Yini leyenta Jehova watsatsa Abrahama njengalolungile?

17 Pawula wakhuluma ngesibonelo lesibaluleke kakhulu sa-Abrahama, indvodza lebeyetsembekile lebeyiphila ngembikwekutsi Jehova akhiphe umyalo lobewuya kuma-Israyeli, kanye nangalesikhatsi Khristu asengakayilungisi indlela yekuya ezulwini. (Heb. 10:19, 20) Siyafundza: “Setsembiso sekutsi uyawuba yindlalifa yemhlaba asinikwanga Abrahama nome situkulwane sakhe ngobe agcine umtsetfo, kodvwa ngobe wakholwa wase wemukelwa nguNkulunkulu kutsi ulungile.” (Rom. 4:13; Jak. 2:23, 24) Nkulunkulu wemukela Abrahama lobekatsembekile njengalolungile.—Fundza Roma 4:20-22.

18 Loku akusho kutsi Abrahama bekete sono ngesikhatsi akhonta Jehova iminyaka leminyenti. Abengakalungi ngaleyo ndlela. (Rom. 3:10, 23) Nanobe kunjalo, njengobe Jehova anekuhlakanipha lokukhulu, wanaka kukholwa kwa-Abrahama lobekwehlukile kanye nemisebenti yakhe lehambisana nako. Abrahama waba nekukholwa ‘entalweni’ leyetsenjisiwe lebeyitawuvela kuye. LeNtalo yaba nguMesiya, nobe Khristu. (Gen. 15:6; 22:15-18) Ngendlela lefananako, ngesisekelo ‘sesihlengo saKhristu Jesu,’ uMehluleli lomkhulu utsetselela tono letentiwa kadzeni. Ngako-ke, Abrahama kanye nalamanye emadvodza labephila ngembikwesikhatsi sebuKhristu, batawuvuswa.—Fundza Roma 3:24, 25; Hla. 32:1, 2.

Jabulela Kuba Ngulolungile

19. Kungani umbono waJehova nga-Abrahama kufanele ube sikhutsato kulabanyenti lamuhla?

19 Ngesizatfu sekutsi Nkulunkulu welutsandvo watsatsa Abrahama njengalolungile, loko kufanele kuwakhutsate nemaKhristu eliciniso lamuhla. Jehova akazange atsi Abrahama ulunge ngemcondvo wekutsi ufanana nalabo labagcotjwe ngumoya, ‘labatindlalifa kanye naKhristu.’ Lelinani lelilinganiselwe lalelicembu ‘labitelwa kutsi libe ngulabangcwele’ futsi lemukelwa ‘njengemadvodzana aNkulunkulu.’ (Rom. 1:7; 8:14, 17, 33) Ngalokwehlukile kuloku, Abrahama waba ‘ngumngani waJehova,’ futsi loku kwenteka ngembikwekutsi kwentiwe umhlatjelo wesihlengo. (Jak. 2:23; Isa. 41:8) Kutsiwani-ke ngemaKhristu eliciniso lanelitsemba lekuphila emhlabeni lomusha loliPharadisi?

20. Njengasesimeni sa-Abrahama, yini Nkulunkulu layilindzele kulabo labatsatsa njengalabalungile?

20 Laba abakasitfoli ‘lesipho samahhala semusa’ lesihambisana nekuphila ezulwini “ngekuhlengwa lokukuKhristu Jesu.” (Rom. 3:24; 5:15, 17) Nanobe kunjalo, banekukholwa lokujulile kuNkulunkulu nakuloko labentela kona, futsi baveta kukholwa kwabo ngemisebenti yabo lemihle. Lomunye walemisebenti ‘kushumayela ngembuso waNkulunkulu, nangefundzisa ngeNkhosi Jesu Khristu.’ (Imis. 28:31) Ngalendlela, Jehova angabatsatsa njengalabalungile ngendlela lenta ngayo naku-Abrahama. Sipho labasitfolako—lokubuhlobo naNkulunkulu—sehlukile ‘esipheni samahhala’ lesitfolwa ngulabagcotjiwe. Nanobe kunjalo, lesipho basemukela ngekujabula lokukhulu.

21. Ngutiphi tinzuzo letitfolakala ngesizatfu selutsandvo lwaJehova kanye nekulunga kwakhe?

21 Nangabe unelitsemba lekuphila phakadze emhlabeni, kufanele ucaphele kutsi loku awukakutfoli ngobe ukhetfwe ngumbusi longumuntfu. Kunaloko, kuveta injongo lehlakaniphile yeMbusi Wendzawo Yonkhe. Jehova usebentise tindlela letiphumelelako kute afeze injongo yakhe. Letindlela tihambisana nekulunga. Ngetulu kwaloko, tivete lutsandvo lwaNkulunkulu lolukhulu. Kungako Pawula atsi: “Nkulunkulu sewulukhombisile lutsandvo lwakhe kitsi ngekutsi sisetoni Khristu wafa esikhundleni setfu.”—Rom. 5:8.

[Umbhalo longentansi]

a Kwatiswa lokukhuluma ngalentalo kuyatfolakala ku-Insight on the Scriptures, Umculu 2, likhasi 736, sigaba 4 kanye na-5, ngesiNgisi.

Usakhumbula?

• Yini situkulwane sa-Adamu lesayitfola njengelifa, futsi loko kube namiphi imiphumela?

• Sakhokhwa njani sihlengo lesihambelanako, futsi besihambelana nani?

• Sipho sekubitwa ngekutsi ulungile sikwente waba naliphi litsemba?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 21]

Adamu, umuntfu lobekete sono, wona. Jesu, umuntfu lobekete sono, waba “sihlengo lesihambelanako”

[Sitfombe ekhasini 23]

Kutindzaba letinhle kakhulu kutsi ngaJesu kungatsiwa silungile!