Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Yelusani Umhlambi WaNkulunkulu Leniwuphetse”

“Yelusani Umhlambi WaNkulunkulu Leniwuphetse”

“Yelusani Umhlambi WaNkulunkulu Leniwuphetse”

“Yelusani umhlambi waNkulunkulu leniwuphetse, hhayi ngekucindzetelwa, kodvwa ngenhlitiyo levumako.”—1 PHET. 5:2.

1. Ngutiphi timo emaKhristu labehlangabetana nato ngesikhatsi Phetro abhala incwadzi yakhe yekucala?

 ESIKHATSINI lesitsite ngembikwekutsi Nero ashushise emaKhristu eRoma, umphostoli Phetro wabhala incwadzi yakhe yekucala. Abefuna kucinisa labo labekholwa nabo. Develi ‘abejangaza,’ afuna kumita emaKhristu. Kute amelane naye ngesibindzi, bekufanele ‘azitse’ futsi ‘atitfobe ngephansi kwesandla lesinemandla saNkulunkulu.’ (1 Phet. 5:6, 8) Bekufanele futsi ahlale anebunye. Bekungakafaneli ‘alumane futsi adlane odvwana,’ ngobe loko bekutawubangela kutsi ‘acedzane.’—Gal. 5:15.

2, 3. Ngubani lokufanele silwisane naye, futsi yini lesitawucoca ngayo kuletihloko?

2 Lamuhla, natsi sisesimeni lesifananako. Develi ufuna kutfola ematfuba ekusimita. (Semb. 12:12) Ngetulu kwaloko, kusondzela “kuhlupheka lokukhulu lokungazange sekube khona kusukela seloku kwasekelwa umhlaba.” (Mat. 24:21) Njengobe nemaKhristu angelikhulu lekucala bekufanele acaphele kutsi angalwi odvwana, natsi kufanele sihlale sicaphele. Kute sikwati kwenta loku, ngaletinye tikhatsi sidzinga lusito lwalabadzala.

3 Asesihlole indlela labadzala labangakutfutfukisa ngayo kubonga kwabo ngemtfwalo wekwelusa ‘umhlambi waNkulunkulu labawuphetse.’ (1 Phet. 5:2) Ngemuva kwaloko, sitawucoca ngendlela lefanele yekwelusa. Esihlokweni lesilandzelako sitawuhlola indlela libandla ‘lelingabahlonipha ngayo labo labasebenta emkhatsini wabo, nalabahola’ umhlambi. (1 Thes. 5:12) Kuhlolisisa lamaphuzu kutawusisita kutsi simelane neSitsa setfu lesikhulu, futsi sicaphele kutsi ngiso lokufanele silwisane naso.—Ef. 6:12.

Yelusani Umhlambi WaNkulunkulu

4, 5. Labadzala kufanele bawutsatse njani umhlambi? Fananisa.

4 Phetro wakhutsata labadzala labangemaKhristu ekhulwini lekucala leminyaka kutsi babe nembono waNkulunkulu ngemhlambi labawuphatsisiwe. (Fundza 1 Phetro 5:1, 2.) Nanobe Phetro abetsatfwa njengensika yelibandla, akazange ababukele phansi labadzala ngesikhatsi akhuluma nabo. Kunaloko, nakabeluleka abebatsatsa njengalabadzala labakanye naye. (Gal. 2:9) Silingisa Phetro, Sigungu Lesibusako sikhutsata labadzala belibandla kutsi balwele kufeza lomtfwalo lomkhulu wekwelusa umhlambi waNkulunkulu.

5 Umphostoli Phetro wabhala kutsi labadzala bekufanele ‘beluse umhlambi waNkulunkulu labawuphetse.’ Bekufanele bacaphele kutsi lomhlambi waJehova kanye naJesu Khristu. Labadzala bekufanele balandzise ngendlela labebatinakekela ngayo timvu taNkulunkulu. Asesitsi umngani wakho lomkhulu ukucela kutsi umgadzele bantfwana bakhe nakasengekho. Bewungeke yini ubanakekele futsi ubondle? Nangabe lomunye wabo agula, bewungeke yini wente konkhe lokusemandleni akho kute elashwe? Ngendlela lefananako, labadzala belibandla kufanele ‘beluse libandla laNkulunkulu latitsengela lona ngengati yeNdvodzana yakhe.’ (Imis. 20:28) Bahlale bakhumbula kutsi imvu ngayinye yatsengwa ngengati yaKhristu Jesu leligugu. Njengobe batawulandzisa ngawo, labadzala bayawondla, bawuvikele, futsi bawunakekele umhlambi.

6. Belusi basendvulo bebanamuphi umtfwalo?

6 Cabanga ngemitfwalo belusi labebanayo etikhatsini tekubhalwa kweliBhayibheli. Bekufanele babeketelele kushisa emini kanye nemakhata ebusuku kute banakekele umhlambi. (Gen. 31:40) Bebabeka ngisho nekuphila kwabo engotini kute bavikele timvu. Davide, umfana longumelusi, wasindzisa umhlambi wakhe etilwaneni tesiganga, letifaka ekhatsi libhubesi kanye nelibhele. Nakakhuluma ngaletilwane, Davide watsi ‘watibamba ngesilevu, watidladlabula watibulala.’ (1 Sam. 17:34, 35) Abenesibindzi lesikhulu! Kwakumelula ngaletilwane kutsi timbulale! Nanobe kunjalo, akazange esabe kuvikela letimvu.

7. Labadzala bangayihlwitsa njani imvu emlonyeni waSathane?

7 Lamuhla, labadzala kufanele bahlale bakucaphele kuhlasela kwaDeveli lokufanana nekwelibhubesi. Loku kungadzinga kutsi bente sento sesibindzi, bahlwitse imvu emlonyeni waDeveli. Ngekubamba lesilwane sesiganga ngesilevu, labadzala bangatisindzisa timvu. Bangase bacocisane nebazalwane labangakanaki, labalingwa tingibe taSathane. (Fundza Juda 22, 23.) Kodvwa-ke, labadzala abakwenti loko ngephandle kwelusito lwaJehova. Imvu lelimele bayiphatsa ngelutsandvo, bayibophe emanceba futsi bayigcobise ngemafutsa eliVi laNkulunkulu.

8. Labadzala bawuholela kuphi umhlambi, futsi loku bakwenta njani?

8 Umelusi abephindze aholele umhlambi wakhe emadlelweni lamahle nasemtfonjeni wemanti. Ngendlela lefananako, labadzala baholela umhlambi ebandleni, bawukhutsate kutsi ube khona kuyo yonkhe imihlangano kute wondleke kahle futsi utfole “kudla ngesikhatsi lesifanele.” (Mat. 24:45) Kungase kudzingeke kutsi labadzala bacitse sikhatsi lesengetiwe basita labo lababutsakatsaka ekukholweni kutsi badle kudla lokuseVini laNkulunkulu. Kungenteka kutsi imvu lelahlekile yetama kubuyela emhlambini. Kunekutsi bamdlise emahloni umzalwane wabo, labadzala bangamchazela timiso temiBhalo ngelutsandvo futsi bamkhombise nekutsi angatisebentisa njani ekuphileni kwakhe.

9, 10. Labadzala kufanele babanakekele njani labo lababutsakatsaka ekukholweni?

9 Nawugula, ngumuphi dokotela lonconota kuya kuye? Nguloyo longatiniki sikhatsi sekukulalela yini futsi losheshe akunikete imitsi kute uhambe bese abonana nesigulane lesilandzelako? Bewungeke yini uye kudokotela lotawukulalelisisa, akuchazele ngaloko lokukuphetse, futsi asho tindlela tekwelapha letingakusita?

10 Ngendlela lefananako, labadzala kufanele bamlalelisise loyo lobutsakatsaka ekukholweni futsi belaphe emanceba akhe, kufanane nekutsi ‘bamgcobisa ngemafutsa egameni leNkhosi.’ (Fundza Jakobe 5:14, 15.) Njengebhalisamu yaseGileyadi, liVi laNkulunkulu lingamelapha umuntfu logulako. (Jer. 8:22; Hez. 34:16) Nangabe timiso teliBhayibheli tisetjentiswa, tingasita lona lobutsakatsaka kutsi avusetele buhlobo bakhe naNkulunkulu. Labadzala bangayisita kakhulu imvu lebutsakatsaka nabeva loko lokuyikhatsatako futsi bathandaza nayo.

Kungabi Ngekucindzetelwa, Kodvwa Ngenhlitiyo Levumako

11. Yini leyenta kutsi labadzala beluse umhlambi waNkulunkulu ngekutitsandzela?

11 Phetro wase ukhumbuta labadzala ngendlela lefanele yekwelusa kanye naloko lokungakafaneli bakwente. Labadzala kufanele beluse umhlambi waNkulunkulu, “hhayi ngekucindzetelwa, kodvwa ngenhlitiyo levumako.” Yini leyenta kutsi labadzala bakhonte bazalwane babo ngekutitsandzela? Kantsi yini vele leyenta Phetro welusa futsi wondla timvu taJesu? Abeyitsandza iNkhosi yakhe. (Joh. 21:15-17) Ngesizatfu sekuba nelutsandvo, labadzala ‘abasatiphileli, kodvwa baphilela yena lowabafela.’ (2 Khor. 5:14, 15) Lolutsandvo loluhambisana nelutsandvo ngaNkulunkulu kanye nangebazalwane babo, luchuba labadzala kutsi bakhonte umhlambi, futsi banikele ngemandla, tintfo, kanye nangesikhatsi sabo kute bente njalo. (Mat. 22:37-39) Batinikela ngekutitsandzela, hhayi ngekuphocelelwa.

12. Umphostoli Pawula watidzela ngelizinga lelingakanani?

12 Labadzala kufanele batidzele ngelizinga lelingakanani? Nabanakekela timvu labatiphatsisiwe, balingisa umphostoli Pawula, njengobe naye alingisa Jesu. (1 Khor. 11:1) Ngesizatfu sekutsi bebabatsandza bazalwane baseThesalonika, Pawula kanye nalabo labehamba nabo bakujabulela kungabahlephuleli ‘liVangeli kuphela kodvwa nemphilo yabo lucobo.’ Njengobe bebenta njalo, baba mnene njengalapho ‘umfati anakekela bantfwabakhe.’ (1 Thes. 2:7, 8) Pawula abeyicondza indlela umfati lativa ngayo ngebantfwana bakhe. Ubentela konkhe labakudzingako, ate avuke ebusuku kute abondle.

13. Labadzala kufanele babe nakuphi kulinganisela?

13 Labadzala kufanele baciniseke kutsi bayalinganisela endleleni labawufeza ngayo umtfwalo wabo wekwelusa kanye netibopho labanato emindenini yabo. (1 Thim. 5:8) Sikhatsi labadzala labasicitsa banakekela libandla sisikhatsi lesibalulekile labebangasicitsa nemindeni yabo. Lenye indlela yekulinganisela kulemitfwalo lemibili kungaba kumema labanye kutsi ngaletinye tikhatsi babe khona ekukhonteni kwabo kwemndeni kwakusihlwa. Kuleminyaka leyengcile, Masanao, longulomdzala waseJapan, abemema bantfu labangakashadi kanye nalabo labanebatali labangakholwa kutsi bahlanganyele naye esifundvweni semndeni wakhe. Ngekuhamba kwesikhatsi, labanye labasita bagcine bangulabadzala bemabandla futsi balingisa sibonelo sakhe lesihle.

Ninganaki Inkhokhelo, Kodvwa Yelusani Umhlambi Ngenshisekelo

14, 15. Kungani labadzala kufanele bakubalekele ‘kunaka inkhokhelo,’ futsi bangamlingisa njani Pawula kulendzaba?

14 Phetro wakhutsata labadzala kutsi beluse umhlambi, “hhayi ngekunaka inkhokhelo nje, kodvwa ngenshisekelo yekukhonta.” Umsebenti lowentiwa ngulabadzala utsatsa sikhatsi lesinyenti, kodvwa abalindzeli kutsi babhadalwe ngekuwenta. Phetro wasibona sidzingo sekwecwayisa labadzala labakanye naye mayelana nengoti yekwelusa umhlambi “ngekunaka inkhokhelo.” Lengoti iyabonakala emphilweni lentofontofo lephilwa bafundisi ‘beBhabhulona Lenkhulu,’ babe bantfu labanyenti beswele. (Semb. 18:2, 3) Lamuhla, labadzala banesizatfu lesihle sekuwubalekela umkhuba lonjalo.

15 Pawula wababekela sibonelo lesihle labadzala labangemaKhristu. Ngisho nobe abengumphostoli futsi ‘abengawesindza’ emaKhristu aseThesalonika, ‘abengasidli sinkhwa semuntfu angakasikhokheli.’ Kunaloko, ‘abekhandleka futsi ashikashikeka imini nebusuku.’ (2 Thes. 3:8) Labadzala labanyenti basesikhatsini setfu, kuhlanganise nalabo labajikeletako, babeka sibonelo lesihle kuloku. Nanobe bakwemukela kunakekelwa ngulabo labakholwa nabo, ‘abesindzi’ muntfu.—1 Thes. 2:9.

16. Kusho kutsini kwelusa umhlambi “ngenshisekelo”?

16 Labadzala belusa umhlambi “ngenshisekelo yekukhonta.” Inshisekelo yabo ibonakala endleleni labatidzela ngayo ekusiteni umhlambi. Nanobe kunjalo, loku akusho kutsi baphocelela umhlambi kutsi ukhonte Jehova ngenkhani, nobe bawukhutsate kutsi ukhonte Nkulunkulu ngemoya wekuncintisana. (Gal. 5:26) Labadzala bayacaphela kutsi imvu ngayinye yehlukile. Batimisele kusita bazalwane babo kutsi bakhonte Jehova ngenjabulo.

Ningatenti Emakhosi Etikwemhlambi, Kodvwa Banini Tibonelo Letinhle

17, 18. (a) Kungani ngaletinye tikhatsi baphostoli bakutfola kumatima kucondza sifundvo sekutfobeka Jesu labebafundzisa sona? (b) Ngusiphi simo lesifananako lesingatitfola sikuso?

17 Njengobe sekuvetiwe, labadzala kufanele bakhumbule kutsi lomhlambi labawelusako awusiwo wabo, kodvwa waNkulunkulu. Bayacikelela kutsi ‘bangatenti emakhosi etikwalabo [labalifa laNkulunkulu].’ (Fundza 1 Phetro 5:3.) Ngaletinye tikhatsi, baphostoli baJesu bebafuna imisebenti leyengetiwe ngetisusa letimbi. Njengebabusi betive, bebafuna kuba sesikhundleni lesiphakeme.—Fundza Makho 10:42-45.

18 Lamuhla, bazalwane ‘labafisa umsebenti wekuba babonisi’ benta kahle ngekutihlola kutsi kungani bawufisa. (1 Thim. 3:1) Labo lasebavele bangulabadzala kufanele batibute kutsi bete yini sifiso sekuba nesikhundla nobe sekuvelela njengobe labanye baphostoli benta. Njengobe baphostoli baba nebumatima kulendzaba, labadzala kufanele bacaphele kutsi kudzingeka basebente kamatima kute babalekele nanobe ngumuphi umkhuba walelive wekufuna kuba mkhulu kunalabanye.

19. Yini lokufanele labadzala bayikhumbule nabatsatsa tinyatselo tekuvikela umhlambi?

19 Kuliciniso kutsi tikhona tikhatsi lapho labadzala kufanele bacine khona, njengalapho bavikela umhlambi ‘etimphisini letesabekako.’ (Imis. 20:28-30) Pawula watjela Thithusi kutsi achubeke ‘ayala futsi ekhute ngawo onkhe emandla.’ (Thit. 2:15) Nanobe kunjalo, ngisho nalapho kudzingeka batsatse sinyatselo lesinjalo, labadzala betama kubahlonipha labo labatsintsekako. Bayacaphela kutsi kunekugceka ngelulaka, kuncenga ngemusa kuphumelela kakhulu ekufinyeleleni tinhlitiyo nasekukhutsateni lotsite kutsi ahambe ngendlela lefanele.

20. Labadzala bangamlingisa njani Jesu ekubekeni sibonelo lesihle?

20 Sibonelo lesihle saKhristu sikhutsata labadzala kutsi batsandze umhlambi. (Joh. 13:12-15) Siyatsintseka nasifundza ngendlela lacecesha ngayo bafundzi bakhe emsebentini wekushumayela newekwenta bafundzi. Sibonelo sakhe sekutfobeka satitsintsa tinhlitiyo tebafundzi bakhe, sabakhutsata kutsi ‘batfobeke, bashaye kungatsi labanye bakhulu kunabo.’ (Fil. 2:3) Ngendlela lefananako nalamuhla, labadzala bakhutsateka kutsi balingise sibonelo saJesu, futsi loko kubenta bafune kuba ‘tibonelo letinhle emhlambini labawelusile.’

21. Labadzala bangalangatelela kutfola miphi imivuzo?

21 Phetro waphetsa sikhutsato sakhe lesiya kulabadzala ngekukhuluma ngesetsembiso selikusasa. (Fundza 1 Phetro 5:4.) Babonisi labagcotjiwe ‘bayakwemukela umchele webukhosi longagugi’ kanye naKhristu ezulwini. Belusi labayincenye ‘yaletinye timvu,’ batawuba nelitfuba lekwelusa umhlambi waNkulunkulu emhlabeni ngephansi kwekubusa ‘kweMelusi Lomkhulu.’ (Joh. 10:16) Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngendlela emalunga elibandla langabasekela ngayo labo labaphatsiswe umsebenti wekuhola.

Asesibukete

• Kungani bekufaneleka kutsi Phetro akhutsate labadzala labekanye nabo kutsi beluse umhlambi waNkulunkulu labawuphatsisiwe?

• Labadzala kufanele babeluse njani labo lababutsakatsaka ekukholweni?

• Yini leyenta kutsi labadzala beluse umhlambi waNkulunkulu labawuphatsisiwe?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 25]

Njengebelusi basendvulo, labadzala lamuhla kufanele bavikele “timvu” labatiphatsisiwe