Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Utawutilalela Yini Tecwayiso TaJehova?

Utawutilalela Yini Tecwayiso TaJehova?

“Nansi indlela, hambani ngayo.”​—ISA. 30:21.

1, 2. Yini Sathane latimisele kuyenta, futsi liVi laNkulunkulu lisisita njani?

 ASESITSI uhamba endleleni ubona luphawu lwemgwaco lolukukhomba endzaweni lengakafaneli. Loluphawu lungakudukisa futsi lukuholele engotini. Umngani wakho ukwecwayisa ngekutsi indvodza leyingoti ishintje loluphawu ngemabomu kute idukise bashayeli labangakanaki. Utawusilalela yini lesecwayiso?

2 Sathane usitsa lesiyingoti lesitimisele kusidukisa. (Semb. 12:9) Tonkhe letingoti lesicoce ngato esihlokweni lesengcile tivela kuye futsi uyatisebentisa kute asisuse endleleni leholela ekuphileni lokuphakadze. (Mat. 7:13, 14) Siyajabula ngekutsi Nkulunkulu wetfu lonemusa usecwayisa ngekutsi sibalekele ‘timphawu temgwaco’ taSathane letidukisako. Asesicoce ngaletinye tingoti letintsatfu Sathane lasidukisa ngato. Njengobe sitawube sicoca ngetindlela liVi laNkulunkulu lelisisita ngato kutsi sibalekele kudukiswa, kutawuba shengatsi Jehova uhamba emuva kwetfu futsi usikhomba indlela lefanele, utsi: “Nansi indlela, hambani ngayo.” (Isa. 30:21) Kuzindla ngaletecwayiso taJehova kutawusenta sifune kutilalela.

Ungalandzeli ‘Bafundzisi Bemanga’

3, 4. (a) Bafundzisi bemanga bafanana njani nemtfombo lote emanti? (b) Bavame kuvela kuphi bafundzisi bemanga, futsi yini labayifunako?

3 Asewuticabange uhamba endzaweni lelugwadvule. Ubona umtfombo wemanti bese uya kuwo unelitsemba lekutsi utawutfola emanti ekucedza koma. Nawufika kuwo uwutfola womile, ute emanti. Loko kukwenta udvumale kakhulu. Bafundzisi bemanga bafanana nemtfombo lote emanti. Nobe ngubani loya kubo anelitsemba lekutsi utawutfola emanti eliciniso, utawudvumala kakhulu. Asebentisa umphostoli Pawula kanye naPhetro, Jehova usecwayisa ngebafundzisi bemanga. (Fundza Imisebenti 20:29, 30; 2 Phetro 2:1-3, NW.) Babobani labafundzisi? Emavi laphefumulelwe alabaphostoli lababili ayasho kutsi labafundzisi bemanga bavelaphi kanye nekutsi basebenta njani.

4 Naku Pawula lakusho kulabadzala belibandla lase-Efesu: “Emkhatsini wenu kuyawuvela bantfu labayawufundzisa lokuphambene neliciniso.” NaPhetro wawabhalela nankha emavi emaKhristu: “Nalapha emkhatsini wenu batawuvela bafundzisi bemanga.” Ngako-ke, bavelaphi bafundzisi bemanga? Bangavela ebandleni, futsi babitwa ngekutsi batihlubuki. a Yini labayifunako? Pawula watsi bafuna kutsi nabaphuma enhlanganweni babe ‘badvonse emakholwa lamanyenti kute abalandzele.’ Kulamavi Pawula abekhuluma ngebafundzi baKhristu nakatsi ‘emakholwa.’ Kunekutsi tititfolele emakholwa ato, letihlubuki tifuna kutsatsa balandzeli baKhristu. ‘Njengetimphisi letesabekako,’ bafundzisi bemanga bafuna kumita emalunga elibandla latsembekile, kanye nekucedza kukholwa kwawo kute ashiye emaciniso.​—Mat. 7:15; 2 Thim. 2:18.

5. Ngutiphi tindlela letisetjentiswa bafundzisi bemanga?

5 Bafundzisi bemanga basebenta njani? Indlela labenta ngayo tintfo iveta kutsi banebucili. Tihlubuki ‘tingenisa’ imibono lengemanga ebandleni. Njengetigebengu, tenta imisebenti yato ekusitsekeni tivete nemibono ledukisako ngendlela lefihlekile. Njengemuntfu lolicili lowetama kusebentisa emaphepha mbumbulu, tihlubuki tisebentisa ‘emavi ebucili,’ nobe emanga kute tente imibono yato ledukisako ibukeke shengatsi iliciniso. Tisakata timfundziso tato letidukisako, tiphindze ‘tihlanekele . . . imiBhalo’ kute ivumelane nemibono yato. (2 Phet. 2:1, 3, 13; 3:16) Kuyacaca kutsi letihlubuki atisikhatsaleli. Ngako-ke, nangabe sitilandzela titawusenta siphambuke endleleni leholela ekuphileni lokuphakadze.

6. Ngutiphi tecwayiso liBhayibheli lelisiniketa tona mayelana nebafundzisi bemanga?

6 Singativikela njani kubafundzisi bemanga? LiBhayibheli liyasitjela loko lokufanele sikwente. (Fundza Roma 16:17; 2 Johane 9-11.) LiVi laNkulunkulu litsi ‘sibagege.’ Lamanye emahumusho asebentisa emavi latsi ‘yehlukana nabo,’ ‘melana nabo,’ kanye nalatsi ‘babalekele.’ Kute lokusididako ngaleseluleko lesiphefumulelwe. Asesitsi dokotela ukutjele kutsi ungatihlanganisi nemuntfu lonesifo lesitsatselwanako, futsi lesibulalako. Utawukucondza loko lakutjela kona futsi utawusilalela lesecwayiso sakhe. Ngendlela lefananako, tihlubuki ‘tiyagula engcondvweni’ futsi tifuna kutselela labanye timfundziso tato letingemanga. (1 Thim. 6:3, 4) Jehova, Dokotela Lomkhulu, utsi singatihlanganisi nato. Njengobe sikwati loko Jehova lakufunako, sitawusilalela ngekutimisela yini lesecwayiso sakhe?

7, 8. (a) Yini lokufanele siyente kute sitehlukanise nebafundzisi bemanga? (b) Kungani utimisele kubalekela bafundzisi bemanga?

7 Yini lokufanele siyente kute sitehlukanise nebafundzisi bemanga? Akukafaneli sibemukele emitini yetfu nobe sikhulume nabo. Asitifundzi tincwadzi tabo, asitibukeli netinhlelo tabo letivela ku-TV, futsi asikufundzi loko labakufake ku-Internet nobe sikuphendvule. Kungani kufanele sitimisele kwenta njalo? Kungobe siyamtsandza “Nkulunkulu lowetsembekile,” ngako-ke, asitinaki timfundziso letihlaneketelwe letiphikisana neliVi lakhe. (Hla. 31:5; Joh. 17:17) Siyayitsandza nenhlangano yaJehova lesifundzise emaciniso lajabulisako​—lafaka ekhatsi libito lakhe, inchazelo yalo, injongo yaNkulunkulu ngemhlaba, simo sebantfu labafile, kanye nangelitsemba leluvuko. Usakhumbula yini kutsi wativa njani ngesikhatsi ucala kufundza ngalamaciniso laligugu? Ngako-ke, ungavumeli nobe ngubani akwehlukanise nenhlangano lekufundzise lamaciniso.​—Joh. 6:66-69.

8 Nanobe ngabe yini bafundzisi bemanga labayifundzisako, angeke sibalandzele. Site sizatfu sekulalela bantfu labafanana nemtfombo lote emanti. Ngako-ke, asitimisele kuhlala setsembekile kuJehova kanye nasenhlanganweni leseyinikete bantfu labanyenti emanti lahlantekile nalacabulako laliciniso lelivela eVini laNkulunkulu leliphefumulelwe.​—Isa. 55:1-3; Mat. 24:45-47.

Ungalandzeli “Tinganekwane”

9, 10. Ngusiphi secwayiso Pawula lasiniketa Thimothi mayelana ‘netinganekwane,’ futsi yini lokungenteka kutsi abecabanga ngayo? (Fundza nembhalo longentansi.)

9 Ngaletinye tikhatsi, kungaba melula kubona kutsi luphawu lwemgwaco lutjekile futsi lukhombe endzaweni lengakafaneli. Kodvwa ngaletinye tikhatsi kungaba matima kukubona loku. Kwenteka lokufananako nangetintfo letiyingoti letivela kuSathane; letinye singasheshe sitibone, kantsi letinye angeke. Umphostoli Pawula usecwayisa ngalenye indlela lenganakeki Sathane layisebentisako​—‘lokutinganekwane.’ (Fundza 1 Thimothi 1:3, 4.) Kute sichubeke sihamba endleleni leya ekuphileni, kufanele sati kutsi tiyini letinganekwane, kanye nekutsi singakubalekela njani kutilalela.

10 Secwayiso saPawula lesimayelana netinganekwane sitfolakala encwadzini yakhe yekucala lebeyiya kuThimothi. Thimothi abengulomdzala ebandleni lebuKhristu futsi anemtfwalo wekugcina libandla lihlantekile kanye nekusita labo lakholwa nabo kutsi bahlale betsembekile. (1 Thim. 1:18, 19) Pawula wasebentisa ligama lesiGriki lelingase lisho emanga nobe indzaba lengasilo liciniso. Ngekusho kwe-The International Standard Bible Encyclopaedia, leligama lisho “indzaba (yetenkholo) lecanjiwe.” Kungenteka kutsi Pawula abecabanga ngemanga enkholo labevela etindzabeni takadzeni letacanjwa bantfu naletakhanga labanyenti. b Letinganekwane ‘tibangela kuphikisana,’ ngobe tenta bantfu bacale kutibuta ngetintfo letingasilo liciniso bese bacitsa sikhatsi sabo betama kucwaninga. Sathane, umkhohlisi lomkhulu, usebentisa tinganekwane kanye nemanga enkholo kute adukise bantfu labangakanaki. Seluleko saPawula siyacaca: Kufanele singatilaleli tinganekwane!

11. Sathane uyisebentise njani ngebucili inkholo yemanga kute adukise bantfu, futsi ngusiphi secwayiso lokufanele sisilalele kute singaduki?

11 Ngutiphi letinye tinganekwane letingasiphambukisa nangabe singakanaki? Leligama lelitsi ‘tinganekwane’ lingafaka ekhatsi nobe ngumaphi emanga enkholo langasenta ‘sifulatsele liciniso.’ (2 Thim. 4:3, 4) Sathane utenta ‘ingilosi yekukhanya,’ futsi uyisebentisa ngebucili inkholo yemanga kute adukise bantfu. (2 Khor. 11:14) Tinkholo Letitsi TebuKhristu tititjela kutsi tilandzela Khristu, kodvwa tifundzisa timfundziso temanga letinjengaMtsatfu Amunye, sihogo, kanye nemphefumulo longafi. Tiphindze titfutfukise emaholidi lafaka ekhatsi Khisimusi, kanye nema-Easter, langase abonakale amahle kantsi avela kubantfu labebangamkhonti Nkulunkulu. Nangabe silalela secwayiso saNkulunkulu sekutehlukanisa nenkholo yemanga futsi ‘singakutsintsi lokungcolile,’ angeke sidukiswe tinganekwane.​—2 Khor. 6:14-17.

12, 13. (a) Ngumaphi emanga lakhutsatwa nguSathane, futsi yini lokufanele siyati ngawo? (b) Singakubalekela njani kudukiswa tinganekwane taSathane?

12 Sathane utfutfukisa lamanye emanga langasidukisa nangabe singakanaki. Cabanga nganankha lamanye awo: Ungenta nobe yini loyitsandzako. Nguwe lokufanele utikhetsele lokuhle nobe lokubi. Loku sivame kukubona ku-TV, kumabhayisikobho, kubomagazini, emaphephandzabeni, kanye naku-Internet. Kuba nalombono longakafaneli ngetimiso taNkulunkulu kungasenta sicale kucabanga kutsi asidzingi kuphila ngato. Nanobe kunjalo, liciniso likutsi siyasidzinga sicondziso lesimayelana nekutiphatsa futsi singasitfola kuNkulunkulu kuphela. (Jer. 10:23) Nkulunkulu angeke angenele etindzabeni letitsintsa bantfu. Nangabe natsi sicala kuyengwa ngumbono walelive wekuphilela lwalamuhla, angeke ‘sikhutsale futsi sitsele titselo.’ (2 Phet. 1:8) Lilanga laJehova lisondzela ngekushesha futsi kufanele sihlale sililindzele. (Mat. 24:44) Nkulunkulu akanendzaba nawe. Kukholelwa lamanga lavela kuSathane kungasicedza emandla, bese sibona shengatsi asikufanelekeli kutsandvwa nguNkulunkulu. Nanobe kunjalo, Jehova utitsandza tonkhe tinceku takhe futsi ngayinye ibaluleke kakhulu kuye.​—Mat. 10:29-31.

13 Kufanele sihlale sicaphele kute singacabangi njengebantfu belive laSathane, ngobe tintfo labaticabangako tingase tibonakale tiliciniso. Kodvwa khumbula kutsi Sathane unebucili bekusikhohlisa. Nangabe silalela teluleko kanye netikhumbuto letiseVini laNkulunkulu, sitawukwati kukubalekela kuyengwa “tinganekwane tebucili” letivela kuSathane.​—2 Phet. 1:16.

‘Ungamlandzeli Sathane’

14. Ngusiphi secwayiso Pawula lasiniketa bafelokati labasebancane, futsi kungani kufanele sonkhe siwanake emavi akhe?

14 Asesitsi ubona luphawu lwemgwaco lolutsi: “Nawufuna Kulandzela Sathane, Tsatsa Nayindlela.” Akungabateki kutsi kute umuntfu lobekangalandzela luphawu lolunjalo. Nanobe kunjalo, Pawula usecwayisa ngetindlela letinyenti emaKhristu langatitfola ngato ‘asaphambukile, alandzela Sathane.’ (Fundza 1 Thimothi 5:11-15.) Pawula abekhuluma nalabanye “bafelokati labasebancane,” kodvwa letimiso lativeta tiyasebenta kitsi sonkhe. Kungenteka kutsi labo bafelokati bebangacabangi kutsi balandzela Sathane, kodvwa tento tabo tativeta loko. Singakubalekela njani kulandzela Sathane singakanaki? Asesihlole secwayiso saPawula lesimayelana nenhlebo lelimatako.

15. Yini Sathane lafuna siyente, futsi Pawula uwachaza njani emachinga aSathane?

15 Sathane akafuni kutsi sikhulume ngetinkholelo tetfu, ngako ufuna siyekele kushumayela tindzaba letinhle. (Semb. 12:17) Ngesizatfu saloko, ufuna sibe matasatasa ngetintfo leticitsa sikhatsi nobe leto letingasicabanisa. Asewunake indlela Pawula lawachaza ngayo emachinga aSathane: ‘Buvila kanye nekutfunga imiti.’ Kulelive leligcwele tebucwephesha, kumelula kucitsa sikhatsi setfu kanye nesalabanye ngekutsi sitfumelelane imilayeto lengakabaluleki nalengemanga. ‘Kuhleba.’ Inhlebo lelimatako ingasenta sigcine sikhulume kabi ngalabanye, futsi loku kuphumela ekucabaneni. (Taga 26:20) Labo labahlebako balingisa Sathane Develi, ngisho nobe bakucaphela loku nobe cha. c ‘Kungena loko lokungesiko kwetfu.’ Site lilungelo lekutjela labanye indlela lokufanele baphile ngayo. Kutiphatsa lokunjalo kuyingoti futsi kungasiphatamisa emsebentini wetfu lesiwuniketwe nguNkulunkulu wekutsi sishumayele ngeMbuso. Nangabe siyekela kuwenta ngenkhutsalo umsebenti waJehova, sitawube sesilandzela Sathane. Angeke kwenteke kutsi sibe semkhatsini nendzawo.​—Mat. 12:30.

16. Ngusiphi seluleko lokufanele sisilalele kute sibalekele ‘kuphambuka, silandzele Sathane’?

16 Kulalela seluleko seliBhayibheli kungasisita kutsi sibalekele ‘kuphambuka, silandzele Sathane.’ Asewucabange nganati letinye teluleko taPawula letihlakaniphile. ‘Khutsala emsebentini weNkhosi.’ (1 Khor. 15:58) Nasimatasatasa emisebentini lemayelana neMbuso sitawuvikeleka ekwenteni tintfo letingakabaluleki naletingaba yingoti kitsi. (Mat. 6:33) Khuluma emavi ‘lalungele kwakha.’ (Ef. 4:29) Timisele kutsi ungahlebi futsi ungalaleli nalapho labanye bahleba. d Betsembe futsi ubahloniphe labo lokholwa nabo. Loku kutawusenta kutsi sikhulume emavi lakhako kunalawo lahlukanisako. ‘Caphela loko lokucondzene nawe.’ (1 Thes. 4:11) Bakhatsalele labanye, kodvwa ngesikhatsi lesifananako ubahloniphe futsi ukhumbule kutsi bangase babe netintfo labangafuni kutsi tatiwe ngulabanye. Kubalulekile nekukhumbula kutsi akukafaneli sincumele labanye bantfu etindzabeni lokudzingeka batincumele kuto.​—Gal. 6:5.

17. (a) Kungani Jehova asecwayisa ngaloko lokungakafaneli sikulandzele? (b) Yini lotimisele kuyenta mayelana nendlela Jehova lafuna uhambe ngayo?

17 Sijabula kakhulu ngekutsi Jehova usitjela ngalokucacile ngetintfo lokungakafaneli sitilandzele. Kufanele sihlale sikhumbula kutsi Jehova ukhiphe letecwayiso lesifundze ngato kulesihloko nakuleso lesengcile ngobe unelutsandvo lolukhulu ngatsi. Ufuna kusivikela ebuhlungwini lobungaletfwa kulandzela Sathane. Nanobe Jehova afuna kutsi sihambe ngendlela lencane, ngiyo leya endzaweni lencono kunato tonkhe, ngobe isiyisa ekuphileni lokuphakadze. (Mat. 7:14) Shengatsi singachubeka sitimisele kulalela secwayiso saJehova lesitsi: “Nansi indlela, hambani ngayo.”​—Isa. 30:21.

[Imibhalo lengentansi]

a ‘Kuhlubuka’ kusho kushiya kukhonta kweliciniso, kuhlehla, kumelana nako, kuvukela, nobe kukulahla.

b Nasi sibonelo: Labanye bebacabanga kutsi incwadzi yaTobit (Tobias) iyincenye yeliBhayibheli, kodvwa ingulenye yetinganekwane letatikhona ngesikhatsi saPawula. Yabhalwa cishe ekhulwini lesitsatfu B.C.E. Lencwadzi igcwele tindzaba letinyenti letimayelana nemilingo, futsi ikhuluma ngetintfo letingeke tenteke, kodvwa itsi tiliciniso.​—Fundza i-“Insight on the Scriptures,” Umculu 1, likhasi 122.

c Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “Develi” ngulelitsi di·aʹbo·los, futsi lisho “umhlambalati.” Leligama lisetjentiswa njengalesinye sicu saSathane, lowaba ngumuntfu wekucala lowahlambalata.​—Joh. 8:44; Semb. 12:9, 10.

d Fundza libhokisi lelitsi  “Kusakata Tinsiba Emoyeni.”

Ungaphendvula Njani?

Letecwayiso letivetwe kulemiBhalo lelandzelako ungatisebentisa njani ekuphileni kwakho?

2 Phetro 2:1-3

1 Thimothi 1:3, 4

1 Thimothi 5:11-15

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Libhokisi/Titfombe ekhasini 19]

 Kusakata Tinsiba Emoyeni

Lenye inganekwane yemaJuda iwuveta kahle umphumela wekusakata inhlebo lelimatako. Nanobe ishiwo ngetindlela letehlukehlukene, umcondvo lobalulekile wayo ngunangu:

Indvodza letsite yasakata emanga ngendvodza lebeyihlakaniphe kakhulu kulendzawo. Ngekuhamba kwesikhatsi, lendvodza leyacala emanga yalibona liphutsa layo futsi yaya kulendvodza lehlakaniphile yafike yacela intsetselelo, yatsi ingenta nobe ngabe yini kute icolelwe. Lendvodza lehlakaniphile yayitjela kutsi bekufanele itsatse umcamelo logcwele tinsiba, iwuvule, bese isakata letinsiba emoyeni. Nanobe lendvodza ingazange isicondze lesicelo, yakwenta loko lebeyitjelwe kona, yase ibuyela kulendvodza lehlakaniphile.

Yayibuta: “Sewungicolele yini?”

Lendvodza lehlakaniphile yaphendvula: “Cale uhambe uyewufuna tonkhe letinsiba.”

Lendvodza yaphendvula: “Loko kumatima kakhulu, ngobe umoya sewutisakatile. Angeke ngisakwati kutitfola.”

Lendvodza lehlakaniphile yaphendvula: “Njengobe-ke ungeke uphindze utitfole letinsiba, angeke ukwati nekwenta bantfu bakukhohlwe loko lokushito.”

Sifundvo siyacaca: Loko lesikukhulumile angeke sikwati kukushintja, futsi ngaletinye tikhatsi angeke sikwati nekulungisa imiphumela lemibi lebangelwa ngemavi etfu. Ngako-ke, ngembikwekutsi sihlebe lomunye umuntfu, kuhle kukhumbula kutsi sisuke sesitawusakata tinsiba emoyeni.

[Sitfombe ekhasini 16]

Labanye bangatimema njani tihlubuki emakhaya abo?