Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

INDLELA IMINIKELO YENU LESETJENTISWA NGAYO

Kusita Nakuvele Tehlakalo Nga-2022—Kukhombisa Lutsandvo Lwebuzalwane

Kusita Nakuvele Tehlakalo Nga-2022—Kukhombisa Lutsandvo Lwebuzalwane

JANUARY 1, 2023

 LiBhayibheli laphrofetha kutsi emalangeni lesiphila kuwo bekutawuba netimphi, kutamatama kwemhlaba, tifo letingumshayabhuce kanye naletinye “tintfo letetfusako.” (Lukha 21:10, 11) Lamavi esiphrofetho bewachubeka agcwaliseka ngisho nasemnyakeni wemsebenti wa-2022. a Sibonelo nje, imphi lese-Ukraine beyisolo ichubeke njalo futsi itsintsa kuphila kwetigidzi tebantfu, kantsi ngesikhatsi lesifanako umhlaba bewusazama kulungisa tinkinga letibangelwe yi-COVID-19. Ngetulu kwaloko, bantfu labanyenti bebatsintfwe tehlakalo temvelo letifaka ekhatsi kutamatama kwemhlaba eHaiti kanye netiphepho letinkhulu eCentral America, ePhilippines kanye nase-southeastern Afrika. BoFakazi BaJehova babasite njani labo labatsintsekile?

 Ngemnyaka wemsebenti wa-2022, inhlangano yetfu isite bantfu labatsintseka etehlakalweni letingaba ngu-200! Kusetjentiswe imali lecishe ibe ngu-12 million dollars kuze kusitwe labantfu. b Cabanga ngendlela iminikelo leyasetjentiswa ngayo kuze kusitwe bantfu labatsintseka etehlakalweni letimbili.

Kutamatama Kwemhlaba EHaiti

 Mhlaka 14 August 2021, kutamatama kwemhlaba lokungu-7.2 magnitude kwagadla eningizimu yeHaiti. Lokubuhlungu kutsi kwashona boFakazi labatsatfu, lokubodzadze lababili nemzalwane munye. Labo labasindza kwadzingeka babeketelele kulahlekelwa tintfo kanye nebuhlungu lobalandzela lobabangelwa ngulokutamatama kwemhlaba. Umzalwane lokutsiwa nguStephane utsi: “Kwafa bantfu labanyenti kulo lonkhe lelidolobha kangangekutsi kwaze kwaphela tinyanga letimbili solo kunemingcwabo leminyenti njalo ngeliviki.” Lomunye umzalwane lokutsiwa ngu-Éliézer utsi: “BoFakazi labanyenti bebete indzawo yekuhlala, timphahla, ticatfulo kanye naletinye tintfo letisidzingo. Kwaphela tinyanga bantfu labanyenti basevalweni ngenca yekutamatama lokuncane lebekuhle kwenteka.”

 Inhlangano yetfu yasita ngekushesha. Ligatja laseHaiti lanikela ngema-ton langu-53 ekudla, emathende, bomatrasi kanye nekwekufaka umlilo etincingweni kusetjentiswa lilanga (solar chargers). Ngetulu kwaloko, ngemnyaka wemsebenti wa-2022, kwakhiwa kabusha kwaphindze kwalungiswa emakhaya langetulu kwa-100. Kwasetjentiswa imali lengetulu kwa-1 million dollars kuze kusitwe labazalwane.

Kuletfwa kudla eHaiti

 Bazalwane nabodzadze abawuvali umlomo ngalolusito. Lorette utsi: “Lokutamatama kwemhlaba kwabhidlita indlu yetfu kanye nelibhizinisi letfu. Besite kwekudla, kodvwa inhlangano yaJehova yasisita yasiniketa konkhe lebesikudzinga. Micheline utsi: “Lokutamatama kwemhlaba kwabhidlita sakhiwo mine nemadvodzana ami lamabili lebesihlala kuso. Bengingati kutsi ngenteni ngaphandle kwekutsi ngithantaze ngicele lusito, futsi Jehova wayiphendvula imithantazo yami asebentisa inhlangano yakhe. Nyalo sesinelikhaya lelikahle lesihlala kulo. Ngitimisele kwenta konkhe lokusemandleni ami kuze ngikhombise Jehova kutsi ngiyabonga.”

 Tiphatsimandla tendzawo talunaka lusito lebesiluletsa. Lobuke lihholwa lelidolobha lase-L’Asile watsi: “Sinibonga kakhulu ngalendlela lephutfumako lenite natosita ngayo. Siyanidvumisa ngobe nikhombisa inhlonipho lenkhulu ngetiphatsimandla. Kuyangijabulisa kubona kutsi anihambisi imali embili. Kunaloko, nifuna kusita bantfu. Konkhe lenikwentako nikwenta ngobe nitsandza bantfu.”

Siphepho Lokutsiwa Ngu-Ana Sihlasela IMalawi NeMozambique

 Mhlaka 24 January 2022, Siphepho lokutsiwa ngu-Ana sahlasela iMozambique sase sibheka enshonalanga yeMalawi. Lesiphepho saletsa tikhukhula kanye nemoya lonemandla lebewuhamba ngesivinini lesingaba ngu-100 kilometers ngeli-awa. Kwawa emapali agesi, kwabhidlika emabhuloho futsi kwaba nemonakalo lomkhulu.

 Lesiphepho satsintsa boFakazi labangetulu kwa-30 000 eMalawi kanye naseMozambique. Charles, umzalwane lobekasita ngemuva kwalesehlakalo, utsi: “Ngatsi nangibona indlela bazalwane bebatsintseke ngayo kanye netintfo lebetibalahlekele, ngeva buhlungu kakhulu futsi ngadvumala.” Lokubuhlungu kakhulu kutsi kudla lokuncane lebebanako emasimini kwamuka naletikhukhula. Labanyenti balahlekelwa ngemakhaya abo. Lokudzabukisako kutsi lomunye umzalwane washonelwa ngumkakhe kanye nemadvodzakati akhe lamabili lamancane ngesikhatsi kucwila sikebhe lebesitobasita.

Indlu yalabashadene lebhidlikile eMozambique

Indlu leseyakhiwe kabusha

 Lesiphepho besesabisa. ENchalo eMalawi nga-1 ebusuku, umndeni wakaSengeredo weva umsindvo lowetfusako wemanti lagijimako. Bekunemifula lemibili lebeyigcwele kakhulu. Umzwalwane Sengereto wancuma kutsi babaleke endlini yabo. Lesi kwaba sincumo lesihle ngobe ngekushesha letikhukhula tabhidlita lendlu. Tintfo lebebanato talimala kantsi letinye temuka nemfula. Lomndeni wancuma kuya eHholweni leMbuso lebelikhashane ngemizuzu lengu-30 nawuhamba ngetinyawo, ngalokuvamile. Nobe kunjalo, ngalobo busuku, kwabatsatsa ema-awa lamabili kutsi befike. Befika bamanti nte futsi bakhatsele, kodvwa bebaphephile.

 Ngekushesha ligatja laseMalawi kanye nelaseMozambique acala kwenta imetamo yekusita bazalwane. Lamagatja acondzisa babonisi betigodzi kanye nalabadzala bemabandla kutsi bahlole kutsi yini bazalwane labayidzingako futsi babakhutsate baphindze babadvudvute. EmaKomidi Lasita Nakuvele Tehlakalo (DRC) aniketwa umsebenti wekucondzisa lomsebenti wekusita, futsi ngekushesha lamakomidi aniketa bazalwane betfu kudla kanye naletinye tintfo lebebatidzinga. Kwasetjentiswa imali lengetulu kwa-$33 000 kuze kusitwe bazalwane ngetintfo labatidzingako, kwaphindze kwasetjentiswa lengetulu kwa-$300 000 kuze kulungiswe kuphindze kwakhiwe kabusha emakhaya ebazalwane.

 LamaKomidi Lasita Nakuvele Tehlakalo ayisebentisa kahle imali, futsi loku bekumcoka kakhulu ngenca yekwenyuka kwentsengo yetintfo. Sibonelo nje, etinyangenti tekucala letingu-7 kwentiwa lomsebenti wekusita, intsengo yaflaha wembila, lokukudla lokuvamile eMalawi, yenyuka ngemaphesenti langu-70. Nentsengo ya-petrol yenyuka. Kuze kongiwe iminikelo, bazalwane batsenga kudla kanye netintfo tekwakha etitolo letidvutane futsi bakutsenga ngebunyenti. Ngaleyondlela, bakwati kutfola tephulelo futsi babalekela netindleko tekutfwala letintfo.

 Lomsebenti wekusita watsintsa tinhlitiyo tebantfu baJehova. Felisberto, umzalwane waseMozambique, utsi: “Angikaze ngayibona inhlangano lenikela kangaka ngetintfo tekwakha, ngekwekuhamba, ngetisebenti tekwakha, ngekudla kanye nangeticondziso letiniketwa ngelutsandvo. Lomsebenti wekusita ube sibonelo lesihamba embili selutsandvo lwebuzalwane Jesu lakhuluma ngalo njengobe luchazwe kuJohane 13:34, 35.” Ester, umfelokati waseMalawi futsi lowabhidlikelwa likhaya lakhe, utsi: “Bengingati kutsi ngenteni ngobe bengite imali yekwakhe lenye indlu. Ngako nabefika bazalwane batongakhela lena, ngativa ngatsi sengivele ngisePharadisi.”

 Njengobe sisondzela eveni lelisha lesetsenjiswe lona, silindzele kutsi kube netehlakalo temvelo letinyenti. (Matewu 24:7, 8) Nobe kunjalo, ngenca yeminikelo yenu yekutitsandzela, siyaciniseka kutsi bantfu baJehova batawuchubeka balutfola lusito labaludzingako. Tindlela tekunikela tiyachazwa ku-website letsi donate.pr418.com Siyanibonga ngekuba nesandla lesivulekile.

a Umnyaka wemsebenti wa-2022 wacala ngaSeptember 1, 2021, futsi waphela nga-August 31, 2022.

b Yonkhe imali lengema-dollar lokukhulunywa ngayo kulesihloko ngema-dollar aseMelika.