Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

mustafahacalaki/DigitalVision Vectors via Getty Images

HLALANI NILINDZILE!

Emarobhothi Asibusiso Yini Nobe Asicalekiso?—Litsini LiBhayibheli?

Emarobhothi Asibusiso Yini Nobe Asicalekiso?—Litsini LiBhayibheli?

 Muva nje, baholi bemave, bososayensi kanye nabochwepheshe bavete imibono yabo mayelana nendlela emarobhothi (artificial intelligence) lakhona kucabanga aphindze entise kwebantfu ngayo. Bayavuma kutsi alusito, kodvwa bakhatsatekile ngekutsi kungenteka asetjentiswe kabi.

  •   “I-artificial intelligence ilithulusi letebuchwepheshe lelinemandla lamuhla futsi lelingatfutfukisa kuphila kwebantfu . . . Ngesikhatsi lesifanako, lingakusongela kuphepha kanye nekuvikeleka kwebantfu, linyatsele emalungelo ebantfu liphindze lente bantfu bangasatsembani, futsi bangasametsembi nahulumende wentsandvo yelinyenti.”—Kamala Harris, lisekela lamengameli wase-United States, May 4, 2023.

  •   “Nanobe i-artificial intelligence (AI) ibonakala ingaletsa tisombululo letehlukahlukene kutemphilo, iphindze isongele kuphila kwebantfu kanye nekuphepha kwabo,” kusho licembu labodokotela netati tetemphilo lelivela emaveni lahlukahlukele, futsi leliholwa nguDr. Frederik Federspiel, esihlokweni lesishicilelwe mhlaka 9 May 2023, ku-BMJ Global Health. a

  •   “Bantfu bangasebentisa i-artificial intelligence kuze bendlulisele kwatiswa lokungemanga. Ngekushesha, kungenteka itsatsele bantfu imisebenti, futsi bantfu labanyenti labasebenta ngetebuchwepheshe batsi ngekuhamba kwesikhatsi ingaba yingoti kubantfu.”—I-The New York Times, yaMay 1, 2023.

 Njengobe sikhatsi sichubeka, kutawubonakala kutsi i-artificial intelligence itawusetjentiswa kahle yini nobe kabi. Litsini liBhayibheli?

Lokwenta tintfo letakhiwe bantfu tisongele kuphepha kwebantfu

 LiBhayibheli liyaveta kutsi yini lebangela kutsi tintfo letakhiwe bantfu tingenti lokuhle letihloselwe kona kuphela, lokukuzuzisa bantfu.

  1.  1. Ngisho nobe bantfu banetinhloso letinhle, abayiboni kusengaphambili imiphumela lemibi yetintfo labatentako.

    •   “Umuntfu ubona indlela acabange kutsi ikahle, kani ekugcineni iholela ekufeni.”—Taga 14:12.

  2.  2. Umuntfu angeke akhone kulawula indlela bantfu labayisebentisa ngayo intfo layakhile.

    •   ‘Bengati kutsi ngitawushiya umsebenti wami, bese utfolwa ngumuntfu lotakuta emvakwami. Ngubani nje lowatiko kutsi utawuhlakanipha yini nobe utawuba silima? Nobe kunjalo, utawulawula tonkhe tintfo lokudzingeke kutsi ngitikhandle kakhulu futsi ngihlakaniphe kuze ngititfole lamhlabeni.’—Umshumayeli 2:18, 19.

 Lokungaciniseki kuveta kubaluleka kwekutsi bantfu bacondziswe nguMdali wabo.

Singalibekaphi litsemba letfu?

 UMdali wetfu wetsembisa kutsi angeke abavumele bantfu nobe tebuchwepheshe kutsi tibhubhise umhlaba nobe bantfu.

  •   “Umhlaba utawuhlala ukhona kuze kube phakadze.”—Umshumayeli 1:4.

  •   “Labalungile batawudla lifa lemhlaba, futsi bahlale kuwo kuze kube phakadze.”—Tihlabelelo 37:29.

 EBhayibhelini, uMdali wetfu usiniketa ticondziso letitasenta sibe nelikusasa lelinekuthula nalelivikelekile. Kuze ufundze kabanti ngaloko liBhayibheli lelikushoko, fundza sihloko lesitsi “Sikhona Yini Sicondziso Longasetsemba Selikusasa Lelijabulisako?” kanye nalesitsi “Litsemba Sibili Ngelikusasa Lelihle.”

a Itsatselwe esihlokweni lesitsi “Threats by Artificial Intelligence to Human Health and Human Existence,” lesibhalwe boFrederik Federspiel, Ruth Mitchell, Asha Asokan, Carlos Umana, kanye naDavid McCoy.