Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 14

Kungani Kufanele Sicolele?

Kungani Kufanele Sicolele?

KUKE kwenteka yini waphatfwa kabi ngumuntfu lotsite?— Wakulimata yini nobe washo intfo lebuhlungu kuwe?— Kufanele yini kutsi nawe umphatse kabi ngendlela lakuphatse ngayo?—

Nangabe umuntfu lotsite abaphatse kabi, bantfu labanyenti bayamlimata loyo muntfu kute babuyisele. Kodvwa Jesu wafundzisa kutsi kufanele sitsetselele labo labasiphatsa kabi. (Matewu 6:12) Kutsiwani nangabe umuntfu lotsite asiphatsa kabi tikhatsi letinyenti? Kufanele simtsetselele kangakhi?—

Nguloko Phetro labefuna kukwati. Ngako ngalelinye lilanga wabuta Jesu watsi: ‘Kufanele ngimtsetselele tikhatsi letisikhombisa yini?’ Kodvwa tikhatsi letisikhombisa betingakeneli. Jesu watsi: ‘Kufanele umtsetselele tikhatsi letingu-77,’ nangabe loyo muntfu akucala tikhatsi letingako.

Yini Phetro labekafuna kuyati mayelana nekucolela?

Leti tikhatsi letinyenti kakhulu. Angitsi ngeke sikukhumbule koniwa lokunengi kangako nobe tintfo letimbi umuntfu lasente tona? Nguloko Jesu labesitjela kona, kutsi akukafaneli setame kukhumbula kutsi bantfu basiphatse kabi kangakhi. Nangabe bacela kutsi sibatsetselele, kufanele sente njalo.

Jesu bekafuna kukhombisa bafundzi bakhe kutsi kubaluleke kangakanani kutsetselela. Ngako ngemuva kwekuphendvula umbuto waPhetro, wacocela bafundzi bakhe indzaba letsite. Ungatsandza yini kuyiva?—

Kadzeni, bekunenkhosi lelungile. Beyinemusa kakhulu. Beyize iboleke tisebenti tayo imali nangabe tiyidzinga. Kodvwa ngalelinye lilanga lenkhosi beyifuna kutsi tisebenti tayo letiyikweletako tiyibhadale. Lesinye sisebenti lebesikweleta inkhosi tinhlavu temali letitigidzi letingu-60, saletfwa embikwayo. Beyiyinyenti kakhulu lemali lebesiyikweleta.

Yini leyenteka ngesikhatsi sisebenti sicela inkhosi kutsi isibeketelele?

Kodvwa lesisebenti besesiyidle yonkhe imali yalenkhosi futsi besesingasakhoni kuyibhadala. Ngako lenkhosi yakhipha umyalo wekutsi lesisebenti sitsengiswe. Yaphindze yatsi akutsengiswe umfati waso, bantfwana baso kanye nako konkhe kwaso. Ngemuva kwaloko, lemali letawutfolakala lapho bekutawubhadalwa ngayo lenkhosi. Ucabanga kutsi lesisebenti sativa njani ngaloku?—

Lesisebenti saguca embikwenkhosi sayincenga satsi: “Ngicela ungibeketelele, ngitakubhadala konkhe lengikukweleta kona.” Kube wena bewungulenkhosi, bewutasenta njani?— Inkhosi yasivela buhlungu. Ngako yabese iyasitsetselela. Yatjela lesisebenti kutsi singasayibhadali lemali, ngisho neluhlavu lunye kuletigidzi letingu-60. Lesisebenti sajabula kakhulu.

Kodvwa yini leyentiwa ngulesisebenti ngemuva kwaloko? Sahamba, satfola lesinye sisebenti lebesisikweleta tinhlavu temali letilikhulu nje kuphela. Lendvodza yabamba intsamo yalesi lesinye sisebenti, yasikhama yabese itsi: ‘Ngibhadale tonkhe tinhlavu temali letilikhulu longikweleta tona!’ Ucabanga kutsi lesisebenti besingayenta kanjani intfo lenjalo kulesinye sisebenti kantsi naso besisandza kutsetselelwa yinkhosi?—

Lendvodza yasiphatsa njani lesinye sisebenti lebesehluleka kuyibhadala?

Lesisebenti lebesikweleta tinhlavu temali letilikhulu besiphuyile. Besingeke sikwati kuvele siyibhadale yonkhe lemali. Ngako saguca ngasetinyaweni talesi lesinye sisebenti, satincengela satsi: “Ngicela ungibeketelele, ngitakubhadala konkhe lengikukweleta kona.” Lomuntfu bekufanele asibeketelele yini lesisebenti?— Wena bewutakwenta njani?—

Lendvodza beyite umusa njengenkhosi yayo. Beyifuna imali yayo ngaso leso sikhatsi. Ngenca yekutsi lesisebenti sehluleka kuyibhadala, yatsi asifakwe ejele. Letinye tisebenti takubona konkhe loko lebekwenteka, futsi taphatseka kabi. Tasivela buhlungu lesisebenti lebesifakwe ejele. Ngako tahamba tayobika enkhosini.

Nenkhosi ayizange ikutsandze loko lebekwentekile. Yasitfukutselela kakhulu lesisebenti lesingatsetseleli. Yasibita yatsi kuso: ‘Sisebenti lesibi, mine angikasesuli yini sikweleti sakho? Ngako bekungakafaneli yini nawe usitsetselele lelesinye sisebenti?’

Inkhosi yasentani sisebenti lesingacoleli?

Lesisebenti lesingatsetseleli bekufanele ngabe salingisa lenkhosi lelungile. Kodvwa asizange siyilingise. Ngako inkhosi yatsi lesisebenti asifakwe ejele kute kube ngulapho sesibhadale letinhlavu temali letitigidzi letingu-60. Kodvwa njengobe lesisebenti besitawube sisejele, besingeke sikwati kutfola imali yekubhadala inkhosi. Ngako besitawuhlala lapho site sife.

Nasacedzile Jesu kucoca lendzaba, watsi kubalandzeli bakhe: “NaBabe losezulwini utawukwenta lokufanako nakini nangabe ningabacoleli labanye bantfu ngalokusuka enhlitiyweni.”​—Matewu 18:21-35.

Ngako kufanele ucondze kutsi tsine simkweleta lokunyenti kakhulu Nkulunkulu. Ecinisweni, nekuphila kwetfu kuvela kuye. Loko bantfu labasikweleta kona kuncane nakucatsaniswa naloko lesikukweleta Nkulunkulu. Tintfo bantfu labasikweleta tona tifanana netinhlavu temali letilikhulu lesisebenti lebesitikweleta lelesinye sisebenti. Kodvwa loko lesikukweleta Nkulunkulu, lokutintfo letimbi lesitentako, kufanana netinhlavu temali letitigidzi letingu-60 lesisebenti lebesitikweleta lenkhosi.

Nkulunkulu unemusa kakhulu. Nanobe senta tintfo letimbi, uyasicolela. Akasibhadalisi ngekutsi asibulale. Kodvwa nasi sifundvo lokufanele sisikhumbule: Nkulunkulu usitsetselela kuphela nangabe sibatsetselela bantfu labasiphatsa kabi. Uyabona yini kutsi lesi sifundvo lesibaluleke kakhulu?—

Yini wena lotayenta nangabe lotsite akucela kutsi umcolele?

Nangabe umuntfu lotsite akuphatsa kabi kodvwa bese uyacolisa, yini lotayenta? Utamcolela yini?— Kutsiwani nangabe akuphatsa kabi tikhatsi letinyenti? Utawuchubeka yini solo umcolela?—

Nangabe kungitsi lesifuna umuntfu lotsite asicolele, besingeke yini sijabule nangabe loyo muntfu asicolela?— Ngako-ke, natsi kufanele sente lokufanako kuye. Akukafaneli sigcine ngekusho kutsi siyamcolela, kodvwa kufanele simcolele ngalokusuka enhlitiyweni. Nasenta kanjalo, sikhombisa kutsi sikufuna mbamba kuba balandzeli beMfundzisi Lomuhle Kakhulu.

Kuze sibone kubaluleka kwekucolela, asifundze neTaga 19:11; Matewu 6:14, 15; naLukha 17:3, 4.