Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

INCENYE 4

Bakuphi Bokhokho Betfu Lasebafa?

Bakuphi Bokhokho Betfu Lasebafa?

1, 2. Bantfu labanyenti banatiphi tinkholelo macondzana nalabafile?

TIGIDZI tebantfu base-Afrika tinenkholelo yekutsi kufa akusiko kuphela kwemphilo yemuntfu, kepha kumane kukwendlulela kulenye indzawo. Labanyenti bacabanga kutsi bokhokho babo lasebafa bashiye live lalabaphilako baya eveni lemimoya, lelingabonakali.

2 Kunenkholelo yekutsi labokhokho lasebafa, nome emadloti, basita imindeni yabo lesaphila emhlabeni ichubeke nemphilo. Ngekwalenkholelo, emadloti abangani labanemandla, labangaletsa sivuno lesihle, batfutfukise nenhlalakahle yelikhaya futsi balivikele etingotini. Kutsiwa bangaletsa umonakalo, njengekugula, buphuya, naletinye tehlakalo nangabe banganakwa nome batfukutseliswa.

3. Labanye bantfu babakhonta njani bokhokho lasebafa?

3 Labaphilako benta imisimeto yekuhlonipha emadloti nekutfutfukisa budlelwane lobuhle nawo. Lemikhuba ibonakala kakhulu emasikweni ekungcwaba, njengekwentiwa kwemilindzelo ngebusuku bemngcwabo nekubuyiswa kwemuntfu nome kwenyuswa kwakhe. Kuhlonishwa kwalabafile kubonakala nangaletinye tindlela. Labanye bantfu bayaye batsi nabatawunatsa tjwala bacale babutsele phansi, bentela bokhokho lasebafa. Ngaletinye tikhatsi, kudla lobekuphekiwe kuyabekwa, kutsiwe kutawudliwa bokhokho lasebafa.

4. Bantfu labanyenti banayiphi inkholelo ngemphefumulo?

4 Labanye banenkholelo yekutsi bantfu banemphefumulo longafi, kepha lochubeka uphila nasekufe umtimba. Nangabe umuntfu alungile, umphefumulo wakhe kutsiwa uya ezulwini, nome epharadisi. Nangabe umuntfu angakalungi, umphefumulo wakhe kucatjangwa kutsi utfola sigwebo sekusha esihogweni. Bantfu bavamise kuhlanganisa lombono netinkholelo temdzabu. Sibonelo saloku kutsi timemetelo temingcwabo tiyaye titsi lomuntfu “sewusishiyile emhlabeni” nome titsi “sewuhambile.” Tonkhe letinkholelo tisukela embonweni wekutsi umphefumulo nemoya kuchubeka kuphila nasekufe umtimba. LiBhayibheli litsini ngaloku?

Umphefumulo Nemoya

5, 6. Ngekusho kweliBhayibheli, uyini umphefumulo?

5 LiBhayibheli likhombisa kutsi umphefumulo awusiyo intfo lengekhatsi kumuntfu, kepha ungulomuntfu cobo lwakhe. Sibonelo saloku kutsi Adamu watsi nakadalwa, “waba ngumphefumulo lophilako.” (Genesisi 2:7, NW) Adamu akazange afakwe umphefumulo; kepha yena cobo lwakhe abengumphefumulo, nome umuntfu lophelele.

6 Ngiko nje sifundza kutsi imiphefumulo ingadla nome izile kudla. (Isaya 55:2) Ingalila futsi iphelelwe ngemandla. (Tihlabelelo 69:10; Jona 2:7) Kulamavesi, lamanye emaBhayibheli ahumusha leligama lesiHebheru lelisho “umphefumulo” ngekutsi “umuntfu” nome “sidalwa.” Onkhe asho intfo yinye.

7. Ngumaphi emavesi eliBhayibheli lakhombisa kutsi umphefumulo uyafa?

7 Njengoba umphefumulo ungumuntfu, nangabe umuntfu afa, kusuke kufe umphefumulo. Tihlabelelo 78:50 titsi Nkulunkulu “wadedela lulaka lwakhe, . . . wangete wawuphephisa umphefumulo [webantfu baseGibhithe] ekufeni.” Imiphefumulo yabo yafa. Tihlabelelo 86:13 tona tisitjela kutsi umhlabeleli wabonga Nkulunkulu, watsi: “Uwephulile umphefumulo wami ekujuleni kwekufa.” LemiBhalo ikhombisa kutsi umphefumulo awusali uphila nasekufe umuntfu. Uyafa.

8. Uyini umoya kubantfu?

8 Umoya awusiwo umphefumulo. Kubantfu, umoya ungemandla ekuphila labangela kutsi bente lokutsite ekuphileni. Singawufananisa nagesi. Gesi ungabangela ifriji nome mabonakudze asebente, kepha wona wodvwa ngeke ubandzise kudla nome uvete titfombe. Kunjalo nangemoya. Ubangela kutsi sibone, sive, futsi sicabange. Kepha wona wodvwana ngeke ukwati kukwenta loku. Ngiko nje liBhayibheli lisho loku macondzana nemuntfu nakafa: “Umoya wakhe uyaphuma, yena abuyele emhlabatsini; ngalelolanga imicabango yakhe iyaphela.”—Tihlabelelo 146:4NW.

9. Yini umphefumulo nemoya lokungayenti nangabe umuntfu afa?

9 Ngekusho kweliBhayibheli, ekufeni kwemuntfu, umphefumulo awuwushiyi umtimba uhambe uye endzaweni yemoya. Likhombisa nekutsi umoya nawo awuyi ndzawo.

Simo Salabafile

10. LiBhayibheli litsini ngesimo salabafile?

10 Labafile basesimweni lesinjani? Njengoba kunguJehova lowadala bantfu, nguye lowatiko kutsi kwentekani kitsi nasifa. LiVi lakhe litsi labafile abaphili, abeva, ababoni, abakhulumi, futsi abacabangi lutfo. LiBhayibheli litsi:

11. Jehova watsini ku-Adamu ngemva kwekona kwakhe?

11 Ase ucabange ngaloko liBhayibheli lelikushoko ngakhokho wetfu wekucala, Adamu. Jehova wabumba Adamu “ngelutfuli lwemhlabatsi.” (Genesisi 2:7) Kube Adamu wawulalela umtsetfo waJehova, abetawuphila emhlabeni ngenjabulo kuze kube phakadze. Kepha Adamu wawedzelela umtsetfo waJehova, futsi umphumela waloko waba kufa. Wayaphi mzukwana afa? Nkulunkulu watsi kuye: “[Utawubuyela] emhlabatsini, ngobe vele watsatfwa kuwo; njengobe ulutfuli, utawubuyela elutfulini.”—Genesisi 3:19.

12. Yini leyenteka ku-Adamu mzukwana afa?

12 Adamu abekuphi ngesikhatsi Jehova asengakamdali ngemhlabatsi? Abengekho ndzawo, angaphili. Loku kusho kutsi emavi aJehova latsi Adamu ‘abetawubuyela elutfulini’ asho kutsi abetawuphindze angaphili, afanane nelutfuli lwemhlabatsi. Adamu akazange achubeke aphila endzaweni yemoya. Akazange ‘endlule emhlabeni’ aye eveni lemimoya. Futsi akazange aye ezulwini nome esihogweni lesivutsa umlilo. Wabuyela esimweni sekungaphili, wangasabi bikho kwaphela.

13. Yini leyenteka kubantfu nasetilwaneni ngemva kwekufa?

13 Kwenteka njalo yini kubo bonkhe labanye bantfu? Yebo. LiBhayibheli liyasichazela: “[Kokubili bantfu netilwane] kuya endzaweni yinye, konke kuphuma elutfulini kuphindze kubuyele elutfulini.”—Umshumayeli 3:19, 20.

14. Sinaliphi litsemba ngalabafile?

14 LiBhayibheli letsembisa kutsi Nkulunkulu utawuvusa labafile batewuphila emhlabeni lolipharadisi. (Johane 5:28, 29; Imisebenti 24:15) Kepha loko kutakwenteka esikhatsini lesitako. Kwanyalo, balele ekufeni. (Johane 11:11-14) Akukafaneli sibesabe nome sibakhonte ngoba angeke basisite nome basilimate.

15, 16. Sathane wetama kanjani kwenta bantfu bakholelwe kutsi bayaphila nangemuva kwekufa?

15 Lombono wekutsi kukhona incenye yetfu lesala iphila nasifa ungemanga lasakatwa nguSathane Develi. Ubambisene nemadimoni ekwenteni bantfu bakukholwe loku ngekubenta bacabange kutsi kugula naletinye tinkinga kubangelwa bantfu labafile. Kuliciniso kutsi tikhona tinkinga letibangelwa ngemadimoni. Kuliciniso futsi kutsi letinye atibangelwa ngemadimoni nome emandla emimoya. Kodvwa lokungesilo liciniso kutsi labafile bangasilimata.

16 Ikhona lenye indlela emadimoni letama ngayo kwenta bantfu bacabange kutsi loko liBhayibheli lelikushoko ngekufa akusilo liciniso. Enta bantfu bacabange kutsi bake babonana nalabafile futsi bakhuluma nabo. Lamadimoni asebentisa imibono, emaphupho, tangoma, naletinye tindlela. Liciniso likutsi bantfu labetama kuchumana nalasebafa basuke bachumana nemadimoni latenta shengatsi angulabantfu lasebafa. Lesi ngiso sizatfu lesenta Jehova akwenyanye kuchumana nalasebafa nome tangoma.—Dutheronomi 18:10-12; Zakhariya 10:2.