Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

INCENYE 3

Bobani Labahlala Endzaweni Yemoya?

Bobani Labahlala Endzaweni Yemoya?

1. Inkholo yemdzabu ifananiswe njani nentsaba?

LOKUKHOLELWA bemdzabu e-Afrika kufananiswe nentsaba. Esicongweni nguNkulunkulu, lonemandla onkhe. Nawehla, ngulabanye bonkulunkulu, labangephansi kunaye ngemandla nangesigaba. Kanye nalabonkulunkulu, ngulasebafa lababuke inhlalakahle yetihlobo tabo letiphilako emhlabeni. Ematseni alentsaba, yimilingo, kuphengula, nebutsakatsi, lokungemandla emoya langatseni.

2. Lesinye saga sase-Afrika sikukhombisa kanjani kutsi tinkholelo temdzabu tiyayitsintsa inkholo?

2 Letinkholelo temdzabu tibe nemtselela lomkhulu nakuletinye tinkholo letise-Afrika. Lesinye saga sase-Afrika siyibeka kanjena lendzaba: “Kusekela inkholo (yebuKhristu nome yebuMoslem) akusenti siyekele kukhonta bonkulunkulu bemdzabu.”

3. Singalitfola kuphi liciniso macondzana nalabo labahlala endzaweni yemoya?

3 Tiliciniso kangakanani tinkholelo temdzabu tase-Afrika? LiBhayibheli lisitjela liciniso macondzana nalabo labahlala endzaweni yemoya.

Jehova, Nkulunkulu Sibili

4. Tinkholo tase-Afrika letihamba embili tivumelana ngani?

4 Totintsatfu tinkholo tase-Afrika letihamba embili tiyavumelana ngekutsi Nkulunkulu ukhona nekutsi ungulophakeme kunabo bonkhe labanye. LiBhayibheli limchaza ngekutsi “nguNkulunkulu wabonkulunkulu, neNkhosi yemakhosi, nguNkulunkulu lomkhulu, nalonemandla nalowesabekako.” (Dutheronomi 10:17) EmaMoslem nawo akholwa kutsi kunaNkulunkulu munye longetulu kwabo bonkhe. Macondzana nenkholo yemdzabu e-Afrika, Phrofesa Geoffrey Parrinder utsi: “Linyenti lebantfu base-Afrika belisolo linayo inkholelo yekutsi kunaNkulunkulu longetulu kwabo bonkhe, uyise wabo bonkhe bonkulunkulu nebantfu, umdali wendzawo yonkhe.”

5. Ngumaphi lamanye emabito Nkulunkulu labitwa ngawo?

5 Nome inkholelo yekutsi kunaNkulunkulu yandzile, linyenti lebantfu akulikhanyeli kahle kutsi Nkulunkulu ungubani. Sinyatselo sekucala sekwatana nemuntfu lotsite sikutsi wati libito lakhe. Tinkholo tinekudideka macondzana nelibito laNkulunkulu. Tinkholo teBukholwa tivamise kumbita ngeligama lelitsi Nkulunkulu, lokuligama lelichaza kutsi “unguLonemandla.” EmaMoslem wona ambita ngekutsi ngu-Allah. Labasetinkholweni temdzabu bona babita Longetulu Kwabo Bonkhe ngemagama lehlukahlukene langesilo libito lakhe, kuye ngelulwimi lwabo. Incwadzi ya-John S. Mbiti lenesihloko lesitsi Concepts of God in Africa iveta emagama langetulu kwa-500 Nkulunkulu labitwa ngawo e-Afrika. Ngelulwimi lwesiYoruba (Nigeria), Nkulunkulu ubitwa ngekutsi ngu-Olodumare; emaKikuyu (Kenya) atsi unguNgai; emaZulu (eNingizimu Afrika) wona atsi nguNkulunkulu; kantsi-ke emaSwati (eSwatini) atsi unguSimakadze nome Mvelinchanti.

6, 7. Ngubani libito laNkulunkulu, futsi silitsatsa kuphi?

6 Nkulunkulu yena utsini macondzana nelibito lakhe? Ngesikhatsi Nkulunkulu atjela Mosi kutsi ahole ema-Israyeli awakhiphe eGibhithe, Mosi wambuta watsi: “Nangifika kuma-Israyeli ngitsi kubo: ‘Nkulunkulu waboyihlomkhulu ungitfume kini,’ bese bangibuta batsi: ‘Ngubani libito lakhe?’ ngiyawubaphendvula ngitsini?”—Eksodusi 3:13.

7 Nkulunkulu wamphendvula watsi: “Ubokhuluma kuma-Israyeli utsi: ‘[Jehova, NW] Nkulunkulu wabokhokho benu . . . ungitfume kini.’ Leli-ke libito lami phakadze naphakadze, tonkhe titukulwane tiyawungibita kanjalo.” (Eksodusi 3:15) Lelibito lelitsi Jehova litfolakala tikhatsi letingetulu kwa-7 000 eBhayibhelini, nome nje labanye bahumushi beliBhayibheli balikhokhile, bafaka lelitsi “Simakadze” nobe lelitsi “Nkhosi” esikhundleni salo. *

8. Jehova unjani, futsi yini lokufanele siyente nangabe sifuna kwemukelwa nguye?

8 Unjani vele Jehova? Ungumoya, ungusomandla, futsi uyakhatimula. Mkhulu futsi kute lesingamfananisa naye. (Dutheronomi 6:4; Isaya 44:6) Jehova watsi kuMosi: “Mine Simakadze, Nkulunkulu wakho, nginguNkulunkulu lonesikhwele.” Ngalamanye emavi, nangabe sifuna kwemukelwa nguJehova, kufanele sikhonte yena yedvwa. Akafuni kutsi sikhonte letinye tintfo nome labanye bantfu.—Eksodusi 20:3-5.

Jesu Khristu, INkhosi YeMbuso WaNkulunkulu

9. Sisho ngani kutsi Jesu akalingani naJehova?

9 Lamuhla kunekudideka lokukhulu ngekutsi Jesu ungubani. Labanyenti labasetinkholweni teBukholwa bakholelwa kutsi Jesu uyincenye yaMtsatfu Amunye “Longcwele.” Kepha liBhayibheli alifundzisi kutsi Nkulunkulu ubantfu labatsatfu abe amunye. Futsi alisho kutsi Jesu ulingana naJehova. Jesu lucobo lwakhe watsi: “Babe mkhulu kunami.”—Johane 14:28.

10. Jesu abekuphi ngesikhatsi asengaketi emhlabeni?

10 LiBhayibheli lifundzisa kutsi Jesu asengaketi emhlabeni kutewuphila angumuntfu wenyama, abehlala ezulwini asidalwa semoya lesinemandla. Jehova wadala bantfu labatidalwa temoya ezulwini, njengoba nasemhlabeni adala bo-Adamu na-Eva. NguJesu lowaba ngumuntfu longumoya wekucala lowadalwa nguJehova.—Johane 17:5; Kholose 1:15.

11. Kwenteka kanjani kutsi Jesu atalwe angumuntfu?

11 Eminyakeni lengaba ngu-2 000 leyengcile, Jehova wendlulisela kuphila kwalesidalwa lesingumoya esiswini saMariya, labeyintfombi-ntfo. Ingilosi lenguGabriyeli yatsi kuye: “Utawukhulelwa utale indvodzana uyetse libito utsi nguJesu. Uyawuba yiNkhosi . . . , umbuso wakhe ungeke ube nesiphetfo.”—Lukha 1:31, 33. *

12. Ngusiphi sizatfu lesenta Jesu weta emhlabeni?

12 Jesu watalwa, wakhula wadzimate waba yindvodza, futsi wafundzisa bantfu ngentsandvo yaJehova nenjongo yakhe. Watsi kulomunye umbusi waseRoma: “Mine ngatalelwa kona loko, futsi ngetela kona loko kulomhlaba kuze ngifakazele liciniso.” (Johane 18:37) Kucabanga ngaloko Jesu lakufundzisa kungasisita sitfole liciniso ngentsandvo yaNkulunkulu nangenjongo yakhe. Singafundza nangendlela yekutfola kwemukelwa nguNkulunkulu.

13. Ngusiphi sizatfu sesibili sekuta kwaJesu emhlabeni?

13 Sizatfu sesibili sekuta kwaJesu emhlabeni sasikunikela ngekuphila kwakhe kube yinhlawulo yebantfu. (Matewu 20:28) Loku wakwenta kuze sitewukhululeka esonweni lesaba lifa lelivela kukhokho wetfu Adamu. Lenhlawulo beyitawenta kutsi sitfole kuphila lokuphakadze. Umphostoli Johane wabhala: “Nkulunkulu walitsandza live kakhulu kangangekutsi wadzimate wanikela ngendvodzana yakhe lekukuphela kwayo, kuze kutsi nome ngubani lokholwa ngiyo angabhubhi, kodvwa abe nekuphila lokuphakadze.”—Johane 3:16.

14. (a) Yini leyenteka kuJesu ngemva kwekufa kwakhe? (b) Jesu unasiphi sikhundla ezulwini?

14 Ngemva kwekufa kwakhe, Jesu wavuswa, wachubeka nekuphila ezulwini asidalwa semoya lesinemandla. (Imisebenti 2:32, 33) Ngekuhamba kwesikhatsi, Jehova wamniketa “emandla ekubusa, nenkhatimulo, nebukhosi. Bonkhe bantfu, netive, nebantfu bato tonkhe tilwimi bakhotsama kuye bamkhonta.” (Danyela 7:13, 14) Jesu sewubekwe waba yiNkhosi lebusako lenemandla yahulumende waJehova losezulwini. Masinyane Jesu utawukhombisa wonkhe umhlaba emandla akhe.

Tingilosi Tikhonti TaNkulunkulu

15. Tadalelwa kuphi futsi nini tingilosi?

15 Jehova naJesu akusibo bodvwa labahlala endzaweni yemoya. Jehova wadala letinye tidalwa letingumoya, letibitwa ngekutsi tingilosi. Lenye yato nguGabriyeli, lowakhuluma naMariya. Kuphila kwetingilosi akuzange kucale lapha emhlabeni. Tona tavele tadalwa nguNkulunkulu ezulwini bantfu basengakadalwa emhlabeni. (Jobe 38:4-7) Kunetigidzigidzi tetingilosi.—Danyela 7:10.

Tingilosi letetsembekile tiyakwala kukhontwa

16. Kungani kufanele singatikhonti tingilosi?

16 Tingilosi letetsembekile atifuni kutsi sitikhonte. Umphostoli Johane wetama kabili kukhonta tingilosi, kepha tamkhalimela, tatsi: “Ungakwenti loko! . . . Khotsama Nkulunkulu.”—Sembulo 19:10; 22:8, 9.

17. Yini lekhombisa kutsi tingilosi tiyakwati kuvikela tinceku taNkulunkulu, futsi kungani loku kudvudvuta?

17 Tingilosi atiseti kubantfu baNkulunkulu emhlabeni, njengoba teta kutokhulula baphostoli baJesu ejele. (Imisebenti 5:18, 19) Nome kunjalo, nangabe sikhonta Jehova ngendlela levumelana neliVi lakhe liBhayibheli, singaciniseka ngekutsi tingilosi takhe letingabonakali futsi letinemandla titawusivikela. LiBhayibheli litsi: “Ingilosi yaSimakadze yakha umtsangala lotungeleta labo labamesabako, ibakhulule.” (Tihlabelelo 34:7; 91:11) Kungani lamavi asidvudvuta? Kungoba kunetitsa letiyingoti futsi letifuna kusilimata letihlala endzaweni yemoya!

Sathane, Sitsa SaNkulunkulu

18. (a) Lenye ingilosi yamvukelelani Nkulunkulu? (b) Lengilosi leyavukela yaniketwa maphi emagama?

18 Akusito tonkhe tingilosi taNkulunkulu letahlala tetsembekile kuye. Letinye tavukela. Tatenta titsa taNkulunkulu netebantfu. Kwenteka kanjani loku? Tonkhe tingilosi letadalwa nguJehova betilungile. Kepha lenye yalamadvodzana emoya laphelele yafuna kutsi bantfu bakhonte yona, yase iyasiphumelelisa leso sifiso lesibi. Lesidalwa semoya saniketwa libito lelitsi Sathane, lelisho kutsi “Umphikisi [waNkulunkulu].” Uphindze abitwe ngekutsi unguDeveli, lokusho “Inhlebi,” ngoba wakhuluma emanga lamabi ngaJehova.

19. Besiyini sizatfu sekutsi Sathane ahlasele Jobe, futsi wakwenta njani loko?

19 Sathane ucindzetela bantfu kutsi babe mdzibi munye naye kulokuvukela Nkulunkulu. Cabanga ngaloko lakwenta encekwini yaNkulunkulu leyetsembekile lenguJobe. Abeyindvodza lenjinge sibili. Abenetimvu letingu-7 000, anemakamela langu-3 000, tinkhomo netinkunzi letingu-1 000, netimbongolo letinsikati letingu-500. Abephindze abe nebantfwana labalishumi netisebenti letinyenti. Sathane wacala ngekubulala lemfuyo yaJobe netinceku takhe. Ngemuva kwaloko waletsa “umoya lomkhulu” lowenta kutsi bantfwana bakhe bagcotjwe yindlu, bafe bonkhe. Sathane wabese uhlasela Jobe “ngematfumba labutfukako, kusukela ngaphansi kwelunyawo lwakhe kuze kuyewufika etulu elunweleni lwakhe.”—Jobe 1:3-19; 2:7.

20. (a) Waba yini umvuzo wekwetsembeka kwaJobe? (b) Nome Jobe abetsembekile kuNkulunkulu, yini Sathane lakhonile kuyenta kulabanye?

20 Nome Jobe avivinywa kabuhlungu kangaka, wachubeka atsembekile kuNkulunkulu. Jehova wabese uyamelapha, “wamenta wanjinga futsi; wanjinga ngalokuphindvwe kabili kunakucala.” (Jobe 42:10) Sathane wehluleka kususa Jobe ebucotfweni bakhe, kepha uphumelele ekwenteni bantfu labanyenti kutsi behlukane naNkulunkulu. LiBhayibheli litsi: “Umhlaba wonkhe ungephansi kwemandla aLomubi.”—1 Johane 5:19.

21. (a) Sathane wakhombisa kanjani kutsi abefuna kukhontwa? (b) Jesu walelani kukhotsamela Sathane?

21 Sathane ufuna kutsi sikhonte yena. Loku kwabonakala ngesikhatsi avivinya Jesu eminyakeni lengaba ngu-2 000 leyengcile. LiBhayibheli liyalandzisa: “Sathane wamtsatsa, wamenyusela esicongweni sentsaba, wamkhombisa yonkhe imibuso nebucwebecwebe bayo, watsi kuye: ‘Konkhe loku ngitakunika kona, nawungamane uwe phansi nje, ungikhotsame.’” Jesu akavumanga, watsi: “Suka, Sathane, ngobe kubhaliwe kutsi: ‘Ubokhonta iNkhosi, Nkulunkulu wakho, umkhotsamele yena yedvwa!’” (Matewu 4:8-10) Jesu abewati kahle umtsetfo waJehova, futsi akazange ente loko Sathane abekufuna.

Emadimoni, Imimoya Lemibi

22. Yini leyentiwe ngemadimoni kubantfu?

22 Letinye tingilosi tabambisana naSathane kulokuvukela Nkulunkulu. Lamadimoni atitsa tebantfu emhlabeni. Anelunya nebudlova. Esikhatsini lesengcile enta labanye bantfu baba timungulu, labanye baba timphumphutse. (Matewu 9:32, 33; 12:22) Labanye abagulisa, labanye abasanganisa tingcondvo. (Matewu 17:15, 18; Makho 5:2-5) Aze ahlupha ngisho nebantfwana.—Lukha 9:42.

23. (a) Yini emadimoni layifunako kubantfu? (b) Sathane nemadimoni akhe bayenga bantfu kutsi benteni?

23 Lamadimoni nawo afuna kukhontwa, njengaSathane. Kufanele ngabe awavumi kukhontwa esikhundleni saJehova, kepha afisa kutsi nawo akhontwe futsi akumele ngemuva loko. Sathane nemadimoni akhe benta bantfu babakhonte ngekusebentisa bucili, emanga, nekubesabisa. Liciniso likutsi bantfu labanyenti abati kutsi bakhonta Sathane nemadimoni akhe. Bantfu labanyenti bangamangala nabangeva kutsi inkholo yabo idvumisa Sathane. Kepha liBhayibheli liyacwayisa: “Loko lokuhlatjwe ngemahedeni [tive, NW] akuhlabela emadimoni, akakuhlabeli Nkulunkulu.”—1 Khorinte 10:20.

24. Nguliphi lelinye lisu Sathane lalisebentisela kudukisa bantfu?

24 Kusakata imibono lengemanga ngalabafile kungulenye indlela yaSathane nemadimoni yekudukisa bantfu kute bakhonte bona. Ase sibone kutsi liBhayibheli lifundzisani ngaloko.

^ sig. 7 EBhayibhelini lesiSwati, fundza “Emabito aNkulunkulu” esihlokweni lesitsi ‘Luhla lwemagama nenchazelo yawo.’

^ sig. 11 IKoran yemaMoslem ikhuluma ngekutalwa kwaJesu lokusimangaliso kuSurah (nome sehluko) 19 (Mariya). Itsi: “Satfumela umoya Wetfu [kuMariya] ufana nendvodza lekhule ngalokuphelele. Watsi nakawubona watsi: ‘Shengatsi Lonemusa angangivikela kuwe! Nangabe uyayesaba iNkhosi, yehlukana nami utihambele.’ Umoya waphendvula watsi: ‘Ngisitfunywa seNkhosi yakho, futsi ngitele kutokunika indvodzana lengcwele.’ Yena waphendvula watsi: ‘Kungenteka kanjani kutsi ngitfole umntfwana ngibe ngiyintfombi-ntfo, ngingakase ngitsintfwe yindvodza?’ Wona watsi: ‘Loku kuyintsandvo yeNkhosi yakho. Loko akusiyo intfo lelukhuni kuYo. INkhosi itsi: “Utawuba sibonakaliso kubantfu futsi abe sibusiso lesivela Kitsi. Loku kungumyalo Wetfu.”’”