Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 2

“Nitawuba Bofakazi Bami”

“Nitawuba Bofakazi Bami”

Indlela Jesu lalungiselela ngayo baphostoli bakhe kuze bahole emsebentini wekushumayela

Lesehluko sisekelwe encwadzini yeMisebenti 1:1-26

1-3. Jesu uhlukana njani nebaphostoli bakhe futsi ngumiphi imibuto lephakamako?

 BAFISA shengatsi sikhatsi labanaso naJesu singete saphela. Lamaviki lendlulile abajabulise kakhulu baphostoli! Njengobe besebaphelelwe litsemba, kuvuswa kwaJesu kubente bajabula kakhulu. Sekuphele emalanga langu-40 Jesu abonakala ngalokuphindzaphindziwe kubalandzeli bakhe, abafundzisa futsi abakhutsata. Nobe kunjalo, ngalelilanga, abebonakala kubo kwekugcina.

2 Njengobe baphostoli babutsene ndzawonye eNtsabeni Yemincumo, balalelisisa konkhe Jesu lakushoko. Nakacedza kukhuluma, uphakamisa tandla futsi uyababusisa; kuba shengatsi usheshe wacedza. Ngemuva kwaloko, ucala kuphakama futsi balandzeli bakhe bayambukisisa njengobe enyukela ezulwini. Ekugcineni, umbonywa lifu futsi akasabonakali, kodvwa balandzeli bakhe bachubeka babuke ezulwini.​—Luk. 24:50; Imis. 1:9, 10.

3 Lesi kwaba sentakalo lebesibalulekile futsi lebesitawuletsa lushintjo etimphilweni tebaphostoli baJesu. Besebatowenta njani nyalo njengobe iNkhosi yabo Jesu Khristu beseyenyukele ezulwini? Singaciniseka kutsi iNkhosi yabo beyibente bakulungela kwenta lomsebenti lebeseyiwucalile. Yabalungiselela njani kutsi bente lomsebenti lobalulekile, futsi yini bona labayenta? Loku kuwatsintsa njani emaKhristu lamuhla? Sehluko sekucala sencwadzi yeMisebenti sinetimphendvulo letikhutsatako.

Bufakazi Lobunyenti (Imisebenti 1:1-5)

4. Lukha uyicala njani incwadzi yeMisebenti?

4 Lukha ucala lencwadzi ngekukhuluma naTiyofilusi, indvodza lake wayibhalela eVangelini lakhe. a Ukwenta kucace kutsi lencwadzi ichubekisela loko lake wakhuluma ngako ekucaleni ngekutsi akhulume ngetentakalo letibhalwe ngasekupheleni kweliVangeli lakhe, asebentisa emagama lehlukahlukene futsi aniketa nemininingwane lemisha.

5, 6. (a) Yini lebeyitawusita balandzeli baJesu kutsi bagcine kukholwa kwabo kucinile? (b) Kukholwa kwemaKhristu alamuhla kusekelwe ngayiphi indlela ebufakazini lobunyenti?

5 Yini letawugcina kukholwa kwebalandzeli baJesu kucinile? KuMisebenti 1:3, sifundza kutsi Jesu “wativeta kubo tikhatsi letinyenti nangetindlela letafakazela kutsi uyaphila.” EBhayibhelini, nguLukha ‘dokotela lotsandzekako’ kuphela lowasebentisa ligama lelihunyushwe ngekutsi ‘tindlela letafakazela.’ (Khol. 4:14) Leligama belisetjentiswa nakubhalwa ngetintfo letiphatselene netekwelapha futsi beliveta kutsi lobufakazi betsembekile. Ngulobo kanye bufakazi Jesu labuniketa ngobe wabonakala kubalandzeli bakhe tikhatsi letinyenti. Ngaletinye tikhatsi bekabonakala kumunye nobe kulababili, ngaletinye abonakale kubo bonkhe baphostoli bakhe, futsi kulesinye sikhatsi wabonakala kubazalwane labangetulu kwa-500. (1 Khor. 15:3-6) Lobu bufakazi lobunyenti mbamba!

6 Nalamuhla kukholwa kwemaKhristu eliciniso kusekelwe ebufakazini lobunyenti. Bukhona yini bufakazi bekutsi Jesu waphila emhlabeni, wafela tono tetfu futsi wavuswa? Yebo bukhona! Loko lokubhalwe eVini laNkulunkulu leliphefumulelwe lokwashiwo ngufakazi wekutibonela kusiniketa bonkhe bufakazi lobucinisekisako nalesibudzingako. Kudadisha lobufakazi kanye nekuthantazela kutsi sikwente loko lesikufundzako, kungakucinisa kakhulu kukholwa kwetfu. Khumbula, bufakazi lobuphatsekako bungawuveta umehluko emkhatsini wekukholwa mbamba kanye nekukholwa lokungenabufakazi. Kukholwa mbamba kubalulekile kute sitfole kuphila lokuphakadze.​—Joh. 3:16.

7. Ngusiphi sibonelo Jesu lasibekela balandzeli bakhe ekushumayeleni nasekufundziseni?

7 Jesu ‘wabachazela nangeMbuso waNkulunkulu.’ Sibonelo nje, wabachazela ngetiphrofetho lebetikhombisa kutsi Mesiya bekutawufanele ahlupheke futsi afe. (Luk. 24:13-32, 46, 47) Ngesikhatsi Jesu acacisa indzima yakhe njengaMesiya, wagcizelela sihloko seMbuso waNkulunkulu, ngobe bekayiNkhosi yawo lebeyitawubusa esikhatsini lesitako. UMbuso bekusihloko Jesu bekahlale ashumayela ngaso futsi nebalandzeli bakhe lamuhla bashumayela ngemlayeto lofanako.​—Mat. 24:14; Luk. 4:43.

Kuto “Tonkhe Tincenye Temhlaba” (Imisebenti 1:6-12)

8, 9. (a) Ngumiphi imibono lemibili leliphutsa baphostoli baJesu lebebanayo? (b) Jesu wayilungisa njani indlela baphostoli bakhe lebebacabanga ngayo, futsi loko kuwafundzisani emaKhristu lamuhla?

8 Baphostoli baba nemhlangano wekugcina naJesu asese lapha emhlabeni ngesikhatsi bahlangana eNtsabeni Yemincumo. Ngenca yekutsi bebalangatelela kwati kabanti ngeMbuso, bambuta: “Nkhosi, lesi sengiso yini sikhatsi lotawubuyisela ngaso umbuso ku-Israyeli?” (Imis. 1:6) Ngalombuto, baphostoli baveta kutsi bebanemibono lemibili leliphutsa. Kwekucala, bebacabanga kutsi uMbuso waNkulunkulu utawubuyiselwa esiveni sema-Israyeli. Kwesibili, bebalindzele kutsi loMbuso lowetsenjisiwe ucale kubusa ‘ngaleso sikhatsi.’ Jesu wabasita njani kutsi balungise indlela lebebacabanga ngayo?

9 Jesu bekati kutsi lombono wabo wekucala loliphutsa bewutawulungiswa madvutane. Ecinisweni, ngemuva nje kwemalanga langu-10 labalandzeli bakhe bebatawubona kucaliswa kwesive lesisha, lokungu-Israyeli waNkulunkulu. Kusebentelana kwaNkulunkulu nesive sema-Israyeli besekutawuphela. Ngalokuphatselene nalombono wabo wesibili loliphutsa, ngemusa Jesu wabakhumbuta: “Akusiko kwenu kwati tikhatsi nobe emalanga labekiwe, lokunguBabe loneligunya lekuwahlela.” (Imis. 1:7) Jehova unguMgcini Wesikhatsi Lomkhulu. Ngembikwekutsi afe, Jesu watsi, ngisho neNdvodzana beyingalati ‘lilanga neli-awa’ kuphela lokutawufika ngalo “kodvwa nguBabe kuphela lowatiko.” (Mat. 24:36) Kuze kube ngulamuhla, nangabe emaKhristu anaka kakhulu kutsi kuphela kwalelive kutawufika nini, ecinisweni asuke atikhatsata ngentfo lokungakafaneli akhatsateke ngayo.

10. Ngusiphi simo sengcondvo baphostoli lebebanaso natsi lokufanele sibe naso, futsi leni?

10 Nobe kunjalo, akukafaneli sibabukele phansi baphostoli baJesu, ngobe bebangemadvodza lanekukholwa lokucinile. Ngekutfobeka, bakwemukela kulungiswa. Ngetulu kwaloko, ngisho nobe umbuto wabo bewukhombisa kutsi banembono loliphutsa, kodvwa bewuphindze uvete simo sengcondvo lesihle lebebanaso. Ngalokuphindzaphindziwe, Jesu wayala balandzeli bakhe: “Hlalani nilindzile.” (Mat. 24:42; 25:13; 26:41) Bebatiphaphamele tintfo letiphatselene naNkulunkulu, futsi bebakulindzele ngekulangatelela kutsi Jehova sewutawutsatsa sinyatselo. Nguleso simo sengcondvo natsi lesifuna kuba naso lamuhla. Ecinisweni, lesikhatsi lesimatima ‘salamalanga ekugcina’ sikwenta kuphutfume kakhulu kwenta njalo.​—2 Thim. 3:1-5.

11, 12. (a) Ngumuphi umyalo Jesu lawuniketa balandzeli bakhe? (b) Yini leyenta Jesu wakhuluma ngemoya longcwele nakaniketa balandzeli bakhe umyalo wekuyoshumayela?

11 Jesu wakhumbuta baphostoli bakhe ngetintfo letibalulekile lokufanele batinake. Watsi: “Nine nitawutfola emandla nawufika kini umoya longcwele, futsi nitawuba bofakazi bami eJerusalema, kuyo yonkhe iJudiya neSamariya, nakuto tonkhe tincenye temhlaba.” (Imis. 1:8) Tindzaba tekuvuswa kwaJesu betitawumenyetelwa eJerusalema kucala, lapho abulawelwa khona. Kusukela lapho, lomlayeto bewutawuchubekela kuyo yonkhe iJudiya bese kulandzela iSamariya kanye netindzawo letikhashane.

12 Kuyafaneleka kutsi Jesu wacale wavusetela setsembiso sakhe sekubatfumelela umoya longcwele kuze ubasite, ngemuva kwaloko wase ubaniketa umyalo wekuyoshumayela. Lesi ngulesinye setikhatsi kuletingu-40 lapho kuvela khona emagama latsi “umoya longcwele” encwadzini yeMisebenti. Lencwadzi yeliBhayibheli lecacile, ikuveta ngalokuphindzaphindziwe kutsi angeke sikhone kufeza intsandvo yaJehova ngaphandle kwekusitwa ngumoya longcwele. Kungako kubalulekile kutsi siwuthantazele ngaso sonkhe sikhatsi! (Luk. 11:13) Siwudzinga kakhulu nyalo kunanini ngaphambili.

13. Mkhulu kangakanani umsebenti wekushumayela loniketwe bantfu baNkulunkulu futsi kubaluleke ngani kutsi siwente ngenjabulo?

13 Inchazelo yemavi latsi kuto “tonkhe tincenye temhlaba” seyishintjile kulesikhatsi salamuhla. Nobe kunjalo, njengobe sibonile esehlukweni lesendlulile, BoFakazi BaJehova bawemukele ngenhlitiyo yonkhe lomsebenti wekufakaza ngobe bayati kutsi Nkulunkulu ufuna tonkhe tinhlobo tebantfu tive tindzaba letimnandzi teMbuso wakhe. (1 Thim. 2:3, 4) Wena umatasatasa yini ngalomsebenti losindzisa kuphila? Kute umsebenti lotawutfola emhlabeni lowenetisa kwendlula lona! Jehova utakuniketa emandla lowadzingako kuze uwente lomsebenti. Incwadzi yeMisebenti itakutjela lokunyenti ngetindlela longatisebentisa nangesimo sengcondvo lokufanele ube naso kuze uphumelele nawuwenta.

14, 15. (a) Tatsini tingilosi ngekubuya kwaKhristu, futsi betisho kutsini? (Buka nembhalo longentasi.) (b) Indlela Khristu labuya ngayo ikhombisa njani kutsi ‘iyafana’ nendlela lahamba ngayo?

14 Njengobe kuvetiwe ekucaleni kwalesehluko, Jesu wakhuphukela ezulwini futsi wanyamalala bangasamboni. Nobe kunjalo, baphostoli labangu-11 bachubeka bemile babuke esibhakabhakeni. Ekugcineni kwabonakala tingilosi letimbili futsi ngemusa tabekhuta: “Madvodza aseGalile, kungani nibuke esibhakabhakeni? LoJesu lowenyukele etulu utawubuya ngendlela lefana naleyo lenimbone enyuka ngayo.” (Imis. 1:11) Letingilosi betitsi Jesu utawubuya ngemtimba lofanako yini njengobe letinye tinkholo tifundzisa? Cha, betingasho loko. Sati njani?

15 Letingilosi atizange titsi Jesu bekatawubuya ngemtimba lofanako, kodvwa tatsi bekatawubuya ‘ngendlela lefanako.’ b Wahamba ngayiphi indlela? Bekangasabonakali ngalesikhatsi tingilosi tikhuluma. Nobe kunjalo, baphostoli kuphela lebebacondza kutsi Jesu besekawushiyile umhlaba asendleleni leya kuBabe wakhe ezulwini. Indlela Khristu lebekatawubuya ngayo beyitawufana naleyo lahamba ngayo, futsi kwaba njalo. Lamuhla ngulabacondza imiBhalo kanye nekubaluleka kwetikhatsi lesiphila kuto kuphela lababonako kutsi Jesu sewuyabusa njengeNkhosi. (Luk. 17:20) Sidzinga kucondza bufakazi bekutsi Jesu uyabusa futsi sibutjele nalabanye kuze nabo batsatse sinyatselo kungakephuti.

“Sikhombise Kutsi Ngumuphi . . . Lomkhetsile” (Imisebenti 1:13-26)

16-18. (a) Ngekusho kweMisebenti 1:13, 14, yini lesiyifundzako ngemibutsano yemaKhristu yekukhonta? (b) Yini lesingayifundza esibonelweni lesabekwa nguMariya, make waJesu? (c) Yini leyenta imihlangano yebuKhristu ibaluleke lamuhla?

16 Akumangalisi kutsi baphostoli “babuyela eJerusalema bajabule kakhulu.” (Luk. 24:52) Nobe kunjalo, bebatawulalela yini umyalo kanye nesicondziso saKhristu? KuMisebenti sahluko 1 vesi 13 na-14 sibatfola bahlangene “ekamelweni lelisetulu,” futsi sifundza imininingwane lesenta sicabange ngalemibutsano yabo. Tindlu tasePalestine ngaleso sikhatsi betivame kuba netitebhisi letingaphandle letikhuphukela ekamelweni lelingetulu. Kungenteka yini kutsi lelikamelo “lelisetulu,” belisetikwendlu yamake waMakho lokukhulunywa ngayo kuMisebenti 12:12? Ngisho nobe lendlu bekunguleyamake waMakho nobe bekungesiyo, kodvwa lelikamelo beliyindzawo lekahle yekutsi balandzeli baKhristu bahlangane ndzawonye. Bobani lebebahlangene futsi bebahlanganele ini?

17 Naka kutsi lombutsano bewungasiwo webaphostoli nobe emadvodza kuphela, kodvwa “nalabanye bafati” bebakhona, lokufaka ekhatsi Mariya, make waJesu. Lana ngulapho kukhulunywa khona kwekugcina ngalokucondzile ngaMariya eBhayibhelini. Kuyafaneleka kucabanga kutsi sizatfu sekuba khona kwakhe bekungasiko kufuna kuvelela, kodvwa ngekutitfoba bekafuna kukhonta kanye nebazalwane nabodzadze wabo. Kungenteka kwamdvudvuta kutsi lamanye emadvodzana akhe lamane lebekangakholwa ngesikhatsi Jesu asaphila, nyalo besekanaye lana. (Mat. 13:55; Joh. 7:5) Ashintja ngemuva kwekufa nekuvuswa kwemnakabo.​—1 Khor. 15:7.

18 Phindze unake nasi lesinye sizatfu lesenta baphostoli bahlangana: “Bonkhe bebaphikelela ngebunye emthantazweni.” (Imis. 1:14) Kuhlangana ndzawonye bekusolo kubalulekile ekukhonteni kwemaKhristu. Sihlangana ndzawonye kuze sikhutsatane, sitfole sicondziso kanye neseluleko, kantsi ngetulu kwako konkhe, sihlangana kuze sikhonte Babe wetfu losezulwini, Jehova. Imithantazo yetfu kanye netingoma tekudvumisa kulemihlangano kumjabulisa kakhulu Jehova futsi kubalulekile kitsi. Shengatsi singete sayekela kuba khona kulemibutsano lengcwele naleyakhako!—Heb. 10:24, 25.

19-21. (a) Yini lesiyifundzako endzimeni leyadlalwa nguPhetro ebandleni? (b) Yini leyenta kwaba nesidzingo sekutsi Judasi atsatselwe sikhundla, futsi yini lesingayifundza endleleni lendzaba leyasingatfwa ngayo?

19 Labalandzeli baKhristu besebabhekene nalenye indzaba lebalulekile, futsi umphostoli Phetro wahola ekuyisingatseni. (Emavesi 15-26) Kuyadvudvuta kubona indlela Phetro besekashintje ngayo kusukela aphika iNkhosi yakhe tikhatsi letintsatfu emavikini lambalwa lendlulile. (Mak. 14:72) Sonkhe siyona futsi sidzinga kukhunjutwa kutsi Jehova ‘muhle futsi uhlale akulungele kutsetselela’ labo labaphendvuka ngebucotfo.​—Hla. 86:5.

20 Phetro wacondza kutsi sikhala saJudasi, lomphostoli lowatsengisa Jesu, bekufanele sivalwe, kodvwa besitawuvalwa ngubani? Lomphostoli lomusha bekufanele abe ngumuntfu lobekanaJesu ngaso sonkhe sikhatsi asenta umsebenti wekushumayela, futsi wabona nekuvuswa kwakhe. (Imis. 1:21, 22) Loku bekuhambisana kahle nesetsembiso saJesu lesitsi: “Nine leningilandzele nitawuhlala etihlalweni tebukhosi letingu-12, nehlulele tive letingu-12 taka-Israyeli.” (Mat. 19:28) Kubonakala shengatsi injongo yaJehova beyikutsi baphostoli labangu-12 labalandzela Jesu nakasenta umsebenti wakhe wekushumayela lamhlabeni kube ngibo ‘labangematje langu-12 esisekelo’ seJerusalema Lensha. (Semb. 21:2, 14) Ngako Nkulunkulu wavumela Phetro wabona kutsi siphrofetho lesitsi “umsebenti wakhe wekuba ngumbonisi awutsatfwe ngulomunye,” besibhekisela kuJudasi.​—Hla. 109:8.

21 Bamkhetsa njani lomphostoli lebekatawutsatsa sikhundla saJudasi? Ngekushaya inkatho, lokusento lebesivamile ngetikhatsi teliBhayibheli. (Taga 16:33) Nobe kunjalo, lesi sikhatsi sekugcina lapho khona liBhayibheli liveta inkatho isetjentiswa ngalendlela. Kuyacaca kutsi kutfululwa kwemoya longcwele lokwenteka ngekuhamba kwesikhatsi, kwenta kushaya inkatho kwangasasebenti. Nobe kunjalo, naka kutsi yini leyenta kwasetjentiswa inkatho. Baphostoli bathantaza: “Jehova, wena lowati tinhlitiyo tabo bonkhe bantfu, sikhombise kutsi ngumuphi kulamadvodza lamabili lomkhetsile.” (Imis. 1:23, 24) Bebafuna kube nguJehova lokhetsako. Kwakhetfwa Mathiyasi lokungenteka ngulomunye webafundzi labangu-70 Jesu labatfuma kutsi bayoshumayela. Ngako Mathiyasi waba ngulomunye ‘walabangu-12.’ c​—Imis. 6:2.

22, 23. Kubaluleke ngani kutsi sititfobe futsi sibalalele labo labaholako ebandleni lamuhla?

22 Lesentakalo sisikhumbuta kubaluleka kwekutsi bantfu baNkulunkulu basebente ngendlela lehlelekile. Kuze kube ngulamuhla, kukhetfwa emadvodza lafanelekako kutsi abe babonisi ebandleni. Labadzala bahlolisisa imiBhalo ngekucophelela kuze babone kutsi umzalwane uyafaneleka yini kuba ngumbonisi, baphindze bathantaze bacele sicondziso semoya longcwele. Ngaleyo ndlela, libandla litsatsa lamadvodza njengalawo labekwe ngumoya longcwele. Kwetfu nje kutsi sihlale sitfobekile futsi siwalalele njengobe asihola. Ngekwenta kanjalo, sikhutsata umoya wekubambisana ebandleni.​—Heb. 13:17.

Sihlale sititfoba futsi sibalalela babonisi lababekiwe

23 Manje, bafundzi besebakulungele ngalokuphelele lobekuseta njengobe besebaciniswe kubonakala kwaJesu lovusiwe kanye nekulungiswa kwendlela libandla beliholwa ngayo. Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngalesentakalo lesibalulekile.

a Lukha nakakhuluma nalendvodza eVangelini lakhe, utsi, “mhlonishwa Tiyofilusi,” lokwenta labanye bacabange kutsi kungenteka Tiyofilusi bekangumuntfu losesikhundleni futsi abesengakabi ngumKhristu. (Luk. 1:3) Nobe kunjalo, kulencwadzi yeMisebenti Lukha sewumane nje umbita ‘ngaTiyofilusi.’ Letinye tati titsi kungenteka Tiyofilusi waba ngumKhristu ngemuva kwekufundza liVangeli laLukha futsi titsi kungako Lukha angasambiti ngamhlonishwa nakambhalela, kodvwa kunaloko sewumbhalela njengemKhristu lakanye naye.

b Lana liBhayibheli lisebentisa ligama lesiGriki lelitsi troʹpos, lelisho “indlela,” hhayi ligama lelitsi mor·pheʹ, lelisho “umtimba.”

c Ngekuhamba kwesikhatsi, Pawula wabekwa kutsi abe “ngumphostoli kubantfu betive,” kodvwa bekangabalwa nalaba labangu-12. (Rom. 11:13; 1 Khor. 15:4-8) Alizange limfanele lelilungelo lelikhetsekile, ngobe akazange abe naJesu ngesikhatsi asenta umsebenti wakhe wekushumayela lamhlabeni.