Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 13

“Kwaba Nekungevani Lokukhulu”

“Kwaba Nekungevani Lokukhulu”

Indzaba yekusoka imikiswa esigungwini lesibusako

Lesehluko sisekelwe encwadzini yeMisebenti 15:1-12

1-3. (a) Yini lebeyingehlukanisa ekhatsi lelibandla lebuKhristu leliselisha? (b) Singazuza njani nasifundza ngalendzaba kulencwadzi yeMisebenti?

 BOPAWULA naBhanabasi bajabule kakhulu njengobe sebabuyela e-Antiyokhi leseSiriya ngemuva kwekucedza luhambo lwabo lwekucala batitfunywa telivangeli. Bajabule kakhulu njengobe Jehova “besekavulele bantfu betive umnyango wekutsi bakholwe.” (Imis. 14:26, 27) Ngetulu kwaloko, tindzaba letimnandzi tishunyayelwa kuyo yonkhe i-Antiyokhi futsi Bantfu Betive “labanyenti” bayangeteka ebandleni.​—Imis. 11:20-26.

2 Ngekushesha letindzaba letimnandzi letimayelana nalokwandza tefika eJudiya. Akusibo bonkhe letabajabulisa letindzaba, ngako kwabonakala kutsi bekufanele kwentiwe sincumo mayelana nekusoka. Bekufanele bube njani budlelwane emkhatsini wemakholwa langemaJuda kanye nalangesiwo emaJuda, futsi emakholwa langesiwo emaJuda bekufanele awutsatse njani uMtsetfo waMosi? Lendzaba yabangela kungevani lokukhulu kangangekutsi lelibandla lalengela engotini yekwehlukana ekhatsi, libe ngemacembu. Beyitawulungiswa njani lendzaba?

3 Njengobe sitawucoca ngalendzaba lesencwadzini yeMisebenti, sitawufundza tifundvo letinyenti letibalulekile. Letifundvo titasisita sente tincumo letihlakaniphile nakungenteka kuvele tinkinga letifuna kusehlukanisa ekhatsi lamuhla.

“Nangabe Ningasokwa” (Imisebenti 15:1)

4. Ngumiphi imibono lengesiyo lebeyikhutsatwa ngulamanye emaKhristu, futsi loko kuphakamisa muphi umbuto?

4 Umfundzi Lukha wabhala: “Lamanye emadvodza esuka eJudiya futsi acala kufundzisa bazalwane atsi: ‘Ngeke nisindziswe nangabe ningasokwa ngekuvumelana neMtsetfo waMosi.’” (Imis. 15:1) Akuvetwa kutsi ‘lamadvodza lesuka eJudiya’ bekabaFarisi yini ngaphambi kwekutsi agucukele enkholweni yebuKhristu. Kunobe ngukuphi, kubonakala shengatsi lamadvodza bekanesimo sengcondvo lesifana nesebaFarisi. Ngetulu kwaloko, kungenteka bewakhuluma emanga atsi loko bewakusho bekuvela kubaphostoli nakumadvodza lamadzala eJerusalema. (Imis. 15:23, 24) Yini leyabangela emakholwa langemaJuda kutsi achubeke akhutsata kusoka ngisho nangemuva kweminyaka lengu-13 umphostoli Phetro acondziswe nguNkulunkulu kutsi emukele Bantfu Betive labangakasoki ebandleni lebuKhristu? a​—Imis. 10:24-29, 44-48.

5, 6. (a) Yini lebeyenta lamanye emaKhristu langemaJuda abambelele emfundzisweni yekusoka? (b) Sivumelwane sekusoka besiyincenye yesivumelwane Nkulunkulu lasenta na-Abrahama yini? Chaza. (Buka umbhalo longentasi.)

5 Kungenteka betitinyenti tizatfu taloku. Lesinye sato kutsi kusoka kwebantfu besilisa bekucaliswe nguJehova ngekwakhe, futsi bekuluphawu lwebuhlobo lobuhle lebebanabo naye. Kusoka kwacala nga-Abrahama nemndeni wakhe ngaphambi kwekutsi kube nesivumelwane seMtsetfo, futsi ngekuhamba kwesikhatsi kwaba yincenye yaso. b (Lev. 12:2, 3) Ngisho nangaphansi kweMtsetfo waMosi, bantfu bekuhamba bekufanele basoke ngaphambi kwekutsi bajabulele emalungelo latsite, njengekudla sidlo seliPhasika. (Eks. 12:43, 44, 48, 49) Ecinisweni, emaJuda bekacabanga kutsi umuntfu wesilisa longakasoki ungcolile futsi uyenyanyeka.​—Isa. 52:1.

6 Ngako, kwadzingeka kutsi lamaKhristu langemaJuda abe nekukholwa futsi atfobeke kuze emukele lemfundziso lensha. Sivumelwane seMtsetfo besesitsatselwe indzawo sivumelwane lesisha, futsi loko besekusho kutsi umuntfu longumJuda ngekutalwa bekangasabi yincenye yebantfu baNkulunkulu ngalokutentakalelako. Ngako kwadzingeka kutsi emaKhristu langemaJuda labehlala emiphakatsini yemaJuda, njengalawo labehlala eJudiya, abe nesibindzi kuze avume kutsi ayakholwa kuKhristu futsi emukele Bantfu Betive labangakasoki ebandleni lebuKhristu.​—Jer. 31:31-33; Luk. 22:20.

7. Ngumaphi emaciniso ‘lamadvodza’ lehluleka kuwacondza?

7 Kuliciniso kutsi timiso taNkulunkulu atikashintji. Bufakazi baloko kutsi sivumelwane lesisha ngandlelatsite sifaka ekhatsi loko lebekumelelwa nguMtsetfo waMosi. (Mat. 22:36-40) Sibonelo nje, nakakhuluma ngendzaba yekusoka, Pawula ngekuhamba kwesikhatsi wabhala: “Umuntfu longumJuda enhlitiyweni usuke angumJuda mbamba, futsi usuke asoke enhlitiyweni ngemoya longcwele, hhayi ngemtsetfo lobhalwe phansi.” (Rom. 2:29; Dut. 10:16) ‘Lamadvodza lebekavela eJudiya’ bewangayicondzi lemfundziso lensha futsi bekatsi Nkulunkulu bekangakawususi umtsetfo wekusoka. Bebatayicondza yini injongo yalemfundziso lensha?

‘Kungevani Nekuphikisana’ (Imisebenti 15:2)

8. Yini leyenta indzaba yekusoka yamikiswa eJerusalema esigungwini lesibusako?

8 Lukha wachubeka watsi: “Ngesikhatsi sekube nekungevani nekuphikisana lokukhulu emkhatsini wawo [‘lamadvodza lebekavela eJudiya’] naPawula naBhanabasi, kwahlelwa kutsi boPawula naBhanabasi kanye nalabanye baye kubaphostoli nasemadvodzeni lamadzala laseJerusalema kuze bayobuta ngalendzaba.” c (Imis. 15:2) ‘Lokungevani nekuphikisana’ kwaveta indlela lamacembu lamabili lebekativa ngayo, futsi libandla lase-Antiyoki belingakhoni kuyilungisa lendzaba. Kuze kulondvolotwe kuthula nebunye kulelibandla, kwahlelwa kutsi lendzaba imikiswe “kubaphostoli nasemadvodzeni lamadzala laseJerusalema,” lebekakha sigungu lesibusako. Yini lesingayifundza emadvodzeni lamadzala ase-Antiyokhi?

Labanye bebaphikelela batsi: “Kufanele [Bantfu Betive] . . . bayalwe kutsi bagcine uMtsetfo waMosi.”

9, 10. Bazalwane base-Antiyokhi kanye naboPawula naBhanabasi basibekela siphi sibonelo lesihle lamuhla?

9 Sifundvo lesibalulekile lesisitfolako kutsi kudzingeka siyetsembe inhlangano yaNkulunkulu. Cabanga nganaku: Bazalwane e-Antiyokhi bebati kutsi sigungu lesibusako besakhiwa ngemaKhristu langemaJuda kuphela. Nobe kunjalo, betsemba kutsi lelicembu lalamadvodza belitawusingatsa lendzaba yekusoka ngekuvumelana nemiBhalo. Sisho ngani? Lelibandla beliciniseka kutsi Jehova bekatawucondzisa tintfo asebentisa umoya wakhe longcwele kanye neNhloko yelibandla lebuKhristu, Jesu Khristu. (Mat. 28:18, 20; Ef. 1:22, 23) Nalamuhla nakuphakama tinkinga letimatima, kufanele silingise sibonelo lesihle semaKhristu ase-Antiyokhi ngekwetsemba inhlangano yaNkulunkulu kanye neSigungu Lesibusako semaKhristu lagcotjiwe.

10 Siphindze sikhunjutwe ngekubaluleka kwekutfobeka kanye nekubeketela. BoPawula naBhanabasi bebabekwe ngumoya longcwele kutsi baye kubantfu betive, nobe kunjalo abazange basebentise ligunya lebebanalo kuze balungise lendzaba yekusoka ngaleso sikhatsi e-Antiyokhi. (Imis. 13:2, 3) Ngetulu kwaloko, Pawula wabhala: “Ngabuyela khona [eJerusalema] ngobe ngembulelwa kutsi kufanele ngiye khona,” lokukhombisa kutsi bekacondziswa ngumoya longcwele kulendzaba. (Gal. 2:2) Nalamuhla, nakwenteka kuphakama timo letiphazamisa libandla, labadzala balwela kuba nesimo sekutfobeka kanye nesekubeketela. Kunekutsi baphikisane, betsembela kuJehova ngekuhlolisisa imiBhalo kanye nekulandzela sicondziso labasiniketwa sisebenti lesetsembekile.​—Fil. 2:2, 3.

11, 12. Kubaluleke ngani kutsi silindzele Jehova?

11 Kuletinye timo, kungahle kudzingeke silindzele kutsi Jehova asikhanyisele kuze sicondze indzaba letsite. Khumbula kutsi bazalwane bangesikhatsi saPawula kwadzingeka kutsi balindze kuze kube ngu-49 C.E., lokuyiminyaka lengu-13 ngemuva kwekugcotjwa kwaKhoneliyuse nga-36 C.E. ngaphambi kwekutsi Jehova acatulule lendzaba yekutsi Bantfu Betive kufanele basoke yini. Kwatsatselani sikhatsi lesidze kangaka? Kungenteka Nkulunkulu bekafuna kuniketa emaJuda lacotfo sikhatsi lesenele sekulungisa umbono lebekanawo ngalendzaba yekusoka. Ngetulu kwaloko, kuphela kwalesivumelwane sekusoka lesentiwa nakhokho wawo Abrahama eminyakeni lengaba ngu-1 900 leyengcile, bekungesiyo indzaba lengasho lutfo!​—Joh. 16:12.

12 Kulilungelo lelikhulu kucondziswa kanye nekubunjwa nguBabe wetfu wasezulwini lonesineke nemusa! Imiphumela yako ihlale imihle futsi izuzisa tsine. (Isa. 48:17, 18; 64:8) Ngako akukafaneli siphocelele imibono yetfu ngekutsi singalusekeli lushintjo lolwentiwa yinhlangano nobe lushintjo lolwentiwako endleleni lokuchazwa ngayo imibhalo. (Shu. 7:8) Nawutibona shengatsi unalomkhuba, kudzingeka uthantaze ucele sicondziso futsi uzindle ngalesimiso lesifike ngesikhatsi lesitfolakala encwadzini yeMisebenti sehluko 15. d

13. Singakulingisa njani kuba nesineke kwaJehova nasenta umsebenti wetfu wekushumayela?

13 Sidzingo sekuba nesineke singavela lapho sitadisha liBhayibheli nebantfu labakutfola kumatima kushiya timfundziso letingemanga kanye nemasiko labawatsandzako langakasekelwa emibhalweni. Etimeni letinjalo, kungase kudzingeke sinikete labafundzi sikhatsi lesenele kuze umoya waNkulunkulu usebente etinhlitiyweni tabo. (1 Khor. 3:6, 7) Ngetulu kwaloko, kudzingeka siphindze sithantaze ngalendzaba futsi ngandlelatsite Nkulunkulu utasisita sati lokufanele sikwente ngesikhatsi lesifanele.​—1 Joh. 5:14.

Balandzisa “Kabanti” Ngalokwentekile Lokukhutsatako (Imisebenti 15:3-5)

14, 15. Libandla lase-Antiyokhi lakhombisa njani kutsi liyabatisa boPawula, Bhanabasi, kanye nalalabanye lebebahamba nabo, futsi kuba khona kwabo kwabanjani sibusiso kulabo lebebakholwa nabo?

14 Lukha uchubeka atsi: “Ngemuva kwekutsi libandla selibaphekeletele sigatjana, bachubeka neluhambo lwabo badzabula eFenisiya naseSamariya, bahamba balandzisa ngekugucuka kwebantfu betive, futsi loku bekubajabulisa bonkhe bazalwane.” (Imis. 15:3) Lokutsi lelibandla laphekeletela boPawula, Bhanabasi, kanye nalabanye lebebahamba nabo sigatjana, kukhombisa lutsandvo lwebuKhristu kanye nekutsi bebabahlonipha futsi babafisela nesibusiso saNkulunkulu. Lesi ngulesinye sibonelo lesihle bazalwane base-Antiyokhi labasibekela sona! Uyabahlonipha yini bazalwane nabodzadze, “ikakhulukati [emadvodza lamadzala] lawo lasebenta kamatima ekukhulumeni nasekufundziseni”?​—1 Thim. 5:17.

15 Njengobe bahamba, labazalwane babasibusiso kumaKhristu labakanye nawo eFenisiya kanye naseSamariya ngekuwalandzisela “kabanti” ngalebekwentekile ngesikhatsi bashumayela Bantfu Betive. Kungenteka labanye kulaba lebebalalele bebafaka ekhatsi emaKhristu langemaJuda labalekela kuleto tifundza ngemuva kwekubulawa kwaStefano, abulawelwa kukholwa kwakhe. Ngendlela lefanako, nalamuhla imibiko lemayelana nendlela Jehova labusise ngayo bazalwane betfu isikhutsato, ikakhulukati kulabo lababhekene nebumatima. Wena uzuza ngalokugcwele yini emibikweni lenjengalena ngekubakhona emihlanganweni yebuKhristu, emihlanganweni yesigodzi nasemihlanganweni yesifundza kanye nangekufundza ngetintfo letenteke kulabanye letibhalwe etincwadzini tetfu letiphrintiwe nobe letiku-website letsi jw.org?

16. Yini lekhombisa kutsi indzaba yekusoka yaba yinkinga lenkhulu?

16 Ngemuva kwekuhamba emakhilomitha langu-550 tibheke eningizimu, letitfunywa telivangeli letisuka e-Antiyokhi tagcina tifikile lapho betiya khona. Lukha wabhala: “Nabefika eJerusalema, emalunga elibandla, baphostoli kanye nalabadzala, babemukela ngemusa, bona-ke babese babachazela tonkhe tintfo Nkulunkulu lebekatentile asebentisa bona.” (Imis. 15:4) Nobe kunjalo, “Lamanye emakholwa lebekake aba ngemalunga elicembu lebaFarisi asukuma etihlalweni tawo atsi: ‘Kufanele basoke futsi bayalwe kutsi bagcine uMtsetfo waMosi.’” (Imis. 15:5) Kuyacaca kutsi indzaba yekusoka kwemaKhristu langesiwo emaJuda yaba yinkinga lenkhulu, futsi bekufanele icatululwe.

“Baphostoli Nalabadzala Bahlangana Ndzawonye” (Imisebenti 15:6-12)

17. Bobani lebebakha sigungu lesibusako eJerusalema, futsi yini lokungenteka yenta kwafakwa emadvodza ‘lamadzala’ kuso?

17 “Labo labafuna seluleko bahlakaniphile,” kusho Taga 13:10. Ngekuvumelana nalesimiso lesihlakaniphile, “baphostoli nalabadzala bahlangana ndzawonye kuze bayihlolisise lendzaba [yekusoka].” (Imis. 15:6) “Baphostoli nalabadzala” bebamelela lonkhe libandla lebuKhristu njengobe neSigungu Lesibusako senta intfo lefanako nalamuhla. Yini lebeyenta ‘labadzala’ basebente nebaphostoli? Khumbula kutsi umphostoli Jakobe besekabulewe, futsi umphostoli Phetro bekake waboshwa sikhashana lesitsite. Kungenteka yini kutsi tintfo letinjengaleti tenteka nakulabanye baphostoli? Kuba khona kwalamanye emadvodza lagcotjiwe lafanelekako bekutawusita ekucinisekiseni kutsi kunebazalwane labenele labangahola libandla.

18, 19. Ngumaphi emavi lanemandla lashiwo nguPhetro, futsi labo lebebamlalele bekufanele bafike kusiphi siphetfo?

18 Lukha uyachubeka utsi: “Ngemuva kwekukhuluma kabanti ngayo, Phetro wasukuma watsi kubo: ‘Bazalwane, nati kahle kutsi kusukela ekucaleni Nkulunkulu wangikhetsa emkhatsini wenu kuze bantfu betive beve tindzaba letimnandzi futsi bakholwe. Nkulunkulu lowati loko lokusetinhlitiyweni wakufakazela ngekubanika umoya longcwele, njengobe enta nakitsi. Wente kutsi kube bete umehluko kitsi nakubo, kodvwa uhlante tinhlitiyo tabo ngenca yekukholwa.’” (Imis. 15:7-9) Ngekusho kwalenye incwadzi, ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “kuphikisana” [embhalweni longentasi] lokuvesi 7 lingaphindze lisho “kufuna” nobe “kubutisisa.” Kuyacaca kutsi labazalwane bebanemibono lengafani futsi bayiveta ngalokukhululekile.

19 Emavi aPhetro lanemandla abakhumbuta bonkhe kutsi bekakhona ngesikhatsi Bantfu Betive bekucala labangakasoki, boKhoneliyuse nemndeni wakhe, bagcotjwa ngemoya longcwele nga-36 C.E. Ngako nangabe Jehova ayekela kwehlukanisa labangemaJuda nalabangesiwo emaJuda, bantfu banaliphi ligunya lekwenta lokwehlukile? Ngetulu kwaloko umuntfu kutsiwa ulungile ngekukholwa kuKhristu, hhayi ngekulalela uMtsetfo waMosi.​—Gal. 2:16.

20. Labo lebebakhutsata kusoka ‘bebamvivinya njani Nkulunkulu’?

20 Ngesisekelo sebufakazi lobungeke buphikwe belivi laNkulunkulu kanye nemoya longcwele, Phetro wephetsa ngekutsi: “Pho nimvivinyelani Nkulunkulu ngekutsi netfwalise labafundzi lijoka tsine nabokhokho betfu lebesehluleka kuletfwala? Kodvwa siyakholwa kutsi natsi sisindziswa njengabo ngemusa lomkhulu weNkhosi Jesu.” (Imis. 15:10, 11) Ecinisweni labo lebebakhutsata kusoka, ‘bebavivinya Nkulunkulu,’ nobe ‘balinga kubeketela kwakhe,’ njengobe kusho lelinye lihumusho. Bebetama kuphocelela Bantfu Betive kutsi balandzele intfo nawo emaJuda ngekwawo lebekehluleka kuyenta futsi lebeyibenta bafanelwe kufa. (Gal. 3:10) Kunekutsi lamaJuda labelalele Phetro akhutsate kusoka, bekufanele abonge ngemusa lomkhulu Nkulunkulu lebekawakhombise wona ngaJesu.

21. Yini leyashiwo boBhanabasi naPawula ngalesikhatsi kukhulunywa ngendzaba yekusoka?

21 Kuyacaca kutsi emavi aPhetro abatsintsa kakhulu ngobe “bonkhe babindza.” Ngemuva kwaloko, boBhanabasi naPawula “balandzisa ngetibonakaliso netimangaliso letinyenti Nkulunkulu lebekatente kubantfu betive asebentisa bona.” (Imis. 15:12) Ekugcineni baphostoli nalabadzala besebatawukhona kuhlola bonkhe bufakazi, futsi bente sincumo lebesitawuveta intsandvo yaNkulunkulu kulendzaba yekusoka.

22-24. (a) Sigungu Lesibusako lamuhla sisilingisa njani sibonelo sesigungu lesibusako sangelikhulu lekucala? (b) Labadzala belibandla bangakhombisa njani kutsi bayayihlonipha indlela libandla lelihlelwe ngayo?

22 Nalamuhla, emalunga eSigungu Lesibusako nawahlangene afuna sicondziso eVini laNkulunkulu, aphindze athantaze ngalokusuka enhlitiyweni kuze acele umoya longcwele. (Hla. 119:105; Mat. 7:7-11) Lilunga ngalinye leSigungu Lesibusako litfola luhla lwetintfo lokutawucocwa ngato kusenesikhatsi kuze litokhona kucabangisisa futsi lithantaze ngato. (Taga 15:28) Nase bahlangene, labazalwane labagcotjiwe baveta imibono yabo ngalokukhululekile nangenhlonipho. LiBhayibheli lisetjentiswa kakhulu kulemihlangano.

23 Labadzala belibandla kufanele balingise lesibonelo. Nangabe emhlanganweni wabo sebacocile ngendzaba letsite lebalulekile kodvwa bangaphumi nesisombululo, kufanele babhalele lihhovisi leligatja nobe labalimelele, njengebabonisi betigodzi. Lihhovisi leligatja lona litawubese libhalela Sigungu Lesibusako nakunesidzingo.

24 Jehova uyababusisa labo labahlonipha indlela tindzaba telibandla letisingatfwa ngayo futsi bakhombise kutfobeka, kwetsembeka kanye nekubeketela. Njengobe sitawubona kulesehluko lesilandzelako, umvuzo Nkulunkulu latawunika labo labenta njalo, kuthula sibili, buhlobo lobuhle naye kanye nebunye bebuKhristu.

a Buka libhokisi lelitsi “ Timfundziso Tebantfu Labasenkholweni YebuJuda.”

b Sivumelwane sekusoka besingesiyo incenye yesivumelwane Nkulunkulu bekasente na-Abrahama lesisesekhona ngisho nalamuhla. Lesivumelwane Nkulunkulu lasenta na-Abrahama sacala kusebenta nga-1943 B.C.E. ngesikhatsi Abrahama (lobekabitwa ngekutsi ngu-Abrama ngaleso sikhatsi) ewela umfula i-Yufrathe aya eKhenani. Ngaleso sikhatsi Abrahama bekaneminyaka lengu-75. Sivumelwane sekusoka sentiwa ngekuhamba kwesikhatsi, nga-1919 B.C.E., Abrahama sekaneminyaka lengu-99 budzala.​—Gen. 12:1-8; 17:1, 9-14; Gal. 3:17.

c Kubonakala shengatsi Thithusi, umKhristu lobekangumGriki lokwatsi ngekuhamba kwesikhatsi waba ngumngani lowetsembekile waPawula kanye nesitfunywa sakhe, bekangulomunye walamadvodza latfunywa. (Gal. 2:1; Thit. 1:4) Lendvodza yabasibonelo lesihle seMuntfu Wetive longakasoki lowagcotjwa ngemoya longcwele.​—Gal. 2:3.