Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 10

“Livi LaJehova Lachubeka Likhula”

“Livi LaJehova Lachubeka Likhula”

Phetro uyakhululwa, futsi kuhlushwa kuyehluleka kumisa kwandza kwetindzaba letimnandzi

Lesehluko sisekelwe encwadzini yeMisebenti 12:1-25

1-4. Ngusiphi simo lesimatima Phetro labhekana naso, futsi wena bewungenta njani kube bewusesimeni lesifanako?

 KUVAKALA umsindvo lomkhulu njengobe ligede lelikhulu lensimbi livaleka. Phetro ufaswe ngetinsimbi futsi ugadvwe bogadzi lababili labangemaRoma, labayomvalela esitokisini. Ulindza sikhatsi lesidze, lokungenteka ngema-awa nobe emalanga lamanyenti kuze atfole kutsi yini labatamenta yona. Kute lokunye langakubuka kulesitokisi lavalelwe kuso ngaphandle kwelubondza, tinsimbi letivale umnyango nemafasitelo, tinketane lafaswe ngato kanye nabogadzi.

2 Phetro utfola sigwebo lesimatima. Inkhosi Herodi Agripha I itimisele kumbulala. a Ecinisweni, Phetro utawunikelwa ebantfwini ngemuva kweliPhasika, futsi sigwebo sakhe sekufa sitawufana nesipho kulabantfu. LeNkhosi beyitimisele kubulala Phetro ngobe beyisandza kubulala nemphostoli Jakobe.

3 Kusebusuku bangaphambi kwelilanga lokuhlelwe kutsi Phetro abulawe ngalo. Yini lesengcondvweni yaPhetro njengobe ahleti kulesitokisi lesimnyama? Kungenteka yini kutsi ukhumbula loko lokwashiwo nguJesu eminyakeni leyendlulile, kutsi ngalelinye lilanga Phetro bekatawuboshwa futsi abulawe? (Joh. 21:18, 19) Kungenteka Phetro uyatibuta kutsi sengilo yini lelolanga.

4 Bewungativa njani kube bewukulesimo Phetro lakuso? Bantfu labanyenti bebangaphelelwa litsemba batitjele kutsi kuphelile ngabo. Nobe kunjalo, sikhona yini vele simo lesingenta umlandzeli locotfo waJesu Khristu aphelelwe litsemba? Yini lesingayifundza endleleni Phetro kanye nemaKhristu labekanye nawo labenta ngayo ngesikhatsi bahlushwa? Ase sibone.

“Libandla Belichubeka Limthantazela” (Imisebenti 12:1-5)

5, 6. (a) Inkhosi Herodi Agripha I yalihlasela njani libandla lebuKhristu futsi leni? (b) Kufa kwaJakobe kwaba njani luvivinyo kulelibandla?

5 Njengobe sifundzile esehlukweni lesendlulile salencwadzi, kugucuka kwaKhoneliyuse, uMuntfu Wetive kanye nemndeni wakhe, kwaba sentakalo lesijabulisako ebandleni lebuKhristu. EmaJuda langakholwa amangala naweva kutsi emaKhristu langemaJuda besekakhonta ngekukhululeka nebantfu labangesiwo emaJuda.

6 Herodi, sopolitiki lohlakaniphile, wasebentisa lelitfuba kuze ahluphe emaKhristu futsi atsandvwe ngemaJuda. Siyaciniseka kutsi bekevile kutsi umphostoli Jakobe bekasondzelene kakhulu naJesu Khristu. Ngako Herodi “wabulala Jakobe umnakabo Johane ngenkemba.” (Imis. 12:2) Lesi bekusikhatsi lesimatima kulelibandla, ngobe Jakobe bekangulomunye webaphostoli labatsatfu lababona ngesikhatsi Jesu aguculwa simo, baphindze babona naletinye timangaliso letingazange tibonwe ngulalabanye baphostoli. (Mat. 17:1, 2; Mak. 5:37-42) Jesu bekabite Jakobe kanye nemnakabo Johane ngekutsi ‘Ngemadvodzana Ekudvuma Kwelitulu’ ngenca yekushiseka kwabo. (Mak 3:17) Ngako lelibandla lalahlekelwa ngumphostoli lebekanesibindzi, lebekangufakazi lowetsembekile futsi lebelimtsandza.

7, 8. Libandla lenta njani naliva ngekuboshwa kwaPhetro?

7 Kubulawa kwaJakobe kwawajabulisa emaJuda njengobe Agripha bekafisa kutsi kube njalo. Loku kwamenta waba nesibindzi futsi wafuna kulandzelisa ngaPhetro. Njengobe kuchaziwe ekucaleni, Phetro waboshwa. Nobe kunjalo, kungenteka Agripha wakhumbula kutsi baphostoli bebakhululwa ngalokusimangaliso nabavalelwe ejele, njengobe kuvetiwe kuSehluko 5 salencwadzi. Kuze aciniseke kutsi Phetro akafohli, Herodi wabophela Phetro emkhatsini wabogadzi lababili, futsi kwaba nalabanye labangu-16 lebebagadza ngekushintjana busuku nemini. Nakatawufohla, labogadzi lebebamgadzile bebatawutfola sigwebo lesifana naleso besitawutfolwa nguPhetro. Kulesimo lesimatima kangaka, yini lebeyitawentiwa ngemaKhristu lebekanaPhetro?

8 Lelibandla belikwati kahle lebekufanele likwente. Imisebenti 12:5 itsi: “Ngako Phetro wagcinwa ejele, kodvwa libandla belichubeka limthantazela kuNkulunkulu ngenhlitiyo yonkhe.” Yebo, imithantazo lebebayentela umzalwane wabo beyicotfo futsi isuka enhlitiyweni. Kufa kwaJakobe akuzange kulicedze emandla lelibandla nobe kulente liwutsatsele phansi umthantazo. Imithantazo ibaluleke kakhulu kuJehova futsi nayentiwa ngekuvumelana nentsandvo yakhe, utayiphendvula. (Heb. 13:18, 19; Jak. 5:16) EmaKhristu lamuhla afundza sifundvo lesibalulekile kuloku.

9. Yini lesingayifundza esibonelweni semaKhristu lebekakanye naPhetro endzabeni yemthantazo?

9 Bakhona yini lokholwa nabo lobatiko kutsi babhekene netinkinga? Kungenteka babeketelela kuhlushwa, kuvinjelwa nguhulumende nobe tehlakalo temvelo. Ungakhona yini kubafaka emithantazweni yakho lesuka enhlitiyweni? Kungenteka bakhona lobatiko lababhekene netinkinga letinganakeki, njengetinkinga temndeni, kudvumateka nobe letinye nje tinkinga letivivinya kukholwa kwabo. Nawuzindla ngaphambi kwekutsi uthantaze, kungenteka ucabange ngalabanye longabasho ngemagama nawuthantaza kuJehova, ‘Lova imithantazo.’ (Hla. 65:2) Ngetulu kwaloko, nawe utawudzinga kutsi bazalwane nabodzadze bakwentele intfo lefanako nawubhekene nebumatima.

Siyabafaka emithantazweni yetfu bazalwane lababoshelwe kukholwa kwabo

“Ngilandzele” (Imisebenti 12:6-11)

10, 11. Chaza indlela ingilosi yaJehova leyakhulula ngayo Phetro ejele.

10 Phetro bekumkhatsata yini loko lebekatawubhekana nako? Asiciniseki, kodvwa ngebusuku bakhe bekugcina asejele, Phetro bekakulobudze butfongo njengobe asemkhatsini walabogadzi lababili lebebamgadzile. Lendvodza lebeyinekukholwa lokucinile beyati kutsi nobe kungentekani ngelilanga lelilandzelako, Jehova bekatayilondvolota. (Rom. 14:7, 8) Kunobe ngukuphi, kungenteka atizange tifike engcondvweni yaPhetro letentakalo letimangalisako lebetisetokwenteka. Ngekushesha, kwaba nekukhanya lokukhulu kulesitokisi. Kwavela ingilosi, labogadzi bangayiboni, futsi ngekuphutfuma lokukhulu yavusa Phetro. Tinketane letinkhulu lebetibophe tandla takhe tavele tawa!

“Befika esangweni lensimbi leliphumela edolobheni, futsi lavele lativulekela.”​—Imisebenti 12:10

11 Lengilosi yaniketa Phetro imiyalo lelandzelanako yatsi: “Vuka masinyane! . . . gcoka, ufake netincabule takho . . . gcoka ingubo yakho yangetulu.” Ekugcineni lengilosi yatsi: “Bese uyangilandzela,” futsi Phetro wenta kanjalo. Baphuma esitokisini, bahamba bendlula bogadzi labangephandle, bahamba baze bayofika egedeni lelikhulu lensimbi. Bebatawuphuma njani kuleligede? Nangabe nguloko Phetro bekatibuta kona, bekatawuphendvuleka ngekushesha. Njengobe basondzela kuleligede “lavele lativulekela.” Phetro angakalindzeli, baphuma egedeni, batsi nabefika emgwacweni lengilosi yanyamalala. Phetro watikhandza sekayedvwa, futsi kwasa engcondvweni kutsi konkhe loku bekwenteke mbamba, bekungesilo liphupho. Besekakhululekile!​—Imis. 12:7-11.

12. Yini lesenta sidvudvuteke nasicabanga ngendlela Jehova lasindzisa ngayo Phetro?

12 Akusidvudvuti yini kucabanga ngemandla aJehova lamakhulu ekusindzisa tikhonti takhe? Phetro bekaboshwe yinkhosi lebeyisekelwa nguhulumende lonemandla emhlabeni ngalesosikhatsi. Nobe kunjalo, Phetro wamane wahamba waphuma ejele! Kuliciniso kutsi akusito tonkhe tikhonti takhe, Jehova latikhulula ngalokusimangaliso. Akazange amkhulule Jakobe, futsi akazange amkhulule naPhetro ngekuhamba kwesikhatsi nakugcwaliseka emavi aJesu ngalomphostoli. EmaKhristu lamuhla awalindzeli kukhululwa ngalokusimangaliso. Nobe kunjalo, kufanele sikhumbule kutsi Jehova akakashintji. (Mal. 3:6) Madvutane, utawusebentisa iNdvodzana yakhe kuze akhulule tigidzi tebantfu ejele lelikhulu, lelikufa. (Joh. 5:28, 29) Lamuhla, tetsembiso letinjengalesi tingasenta sibe nesibindzi nasibhekana nebumatima.

“Bambona Futsi Bamangala” (Imisebenti 12:12-17)

13-15. (a) Emalunga elibandla lebekahlangene endlini yaMariya enta njani nakufika Phetro? (b) Incwadzi yeMisebenti ibese ikhuluma ngani, kodvwa loko Phetro lakwenta kwawatsintsa njani emaKhristu lebekakanye nawo?

13 Kumnyama, Phetro ume emgwacweni futsi ucabanga kutsi angaya kuphi. Ubese uncuma kuya ekhaya lalomunye wesifazane longumKhristu lebekahlala dvutane nalapho, lebekutsiwa nguMariya. Kubonakala shengatsi bekangumfelokati lonjingile, futsi anendlu lenkhulu lebeyingangenisa libandla lonkhe. Bekangumake waJohane lebekutsiwa nguMakho, lokukhulunywa ngaye kwekucala encwadzini yeMisebenti futsi lokwatsi ngekuhamba kwesikhatsi waba njengendvodzana kuPhetro. (1 Phet. 5:13) Ngalobo busuku, emalunga lamanyenti alelibandla bekasendlini yaMariya athantaza ngalokusuka enhlitiyweni. Siyaciniseka kutsi bebathantazela kukhululwa kwaPhetro, kodvwa bebangakalindzeli kutsi Jehova abaphendvule ngalesosikhatsi!

14 Phetro unconcotsa egedeni lelingena ekhaya laMariya. Intfombatane lesebenta khona lokutsiwa nguRhoda, ngesiGriki lokusho “Imbali”, yeta egedeni. Yeva livi laPhetro futsi ayizange ikukholwe loko! Kunekutsi ivule leligede, lentfombatane lejabulile yashiya Phetro eme lapho yagijima yaya endlini, yetama kutjela lelibandla kutsi kunaPhetro egedeni. Bayitjela kutsi iyahlanya, kodvwa lentfombatane yachubeka ibelesela ibatjela kutsi ikhuluma liciniso. Labanye bavuma kuyohlola bacabanga kutsi yingilosi lemelela Phetro. (Imis. 12:12-15) Sonkhe lesikhatsi Phetro bekasolo anconcotsa egedeni futsi ekugcineni bamvulela.

15 “Bambona futsi bamangala”! (Imis. 12:16) Kwadzingeka kutsi Phetro abathulise kuze abatjele ngalebekwentekile, wabacela nekutsi batjele umfundzi Jakobe kanye nebazalwane. Ngemuva kwaloko wabashiya ngaphambi kwekutsi emasotja aHerodi aphindze ambophe. Phetro waya endzaweni lephephile lapho bekangachubeka khona nemsebenti wakhe. Ngemuva kwekusita ekulungiseni indzaba yekusoka lokukhulunywa ngayo encwadzini yeMisebenti sehluko 15, kubese akusakhulunywa ngaPhetro encwadzini yeMisebenti. Incwadzi yeMisebenti ibese ikhuluma ngeluhambo kanye nemsebenti wemphostoli Pawula. Nobe kunjalo, siyaciniseka kutsi Phetro wachubeka acinisa kukholwa kwebazalwane nabodzadze nome ngukuphi lapho bekaya khona. Siyaciniseka nekutsi walishiya lijabulile lelibandla lebelisekhaya laMariya.

16. Yini lesenta siciniseke kutsi esikhatsini lesitako kutawuba netikhatsi letinyenti tekujabula?

16 Ngaletinye tikhatsi, Jehova uniketa tikhonti takhe lokungetulu kwaloko letikulindzele, futsi loko kutenta tijabule kakhulu. Nguleyo indlela bazalwane nabodzadze belibandla lebelisekhaya laMariya labativa ngayo. Nguleyo indlela natsi lesingativa ngayo lamuhla nasitfola sibusiso lesivela kuJehova. (Taga 10:22) Esikhatsini lesitako sitawubona tonkhe tetsembiso taJehova tigcwaliseka emhlabeni wonkhe. Letibusiso letikhatimulako tiyendlula khashane indlela lesiticabanga kutsi titawuba ngayo. Singatibuka ngalabovu tikhatsi letimnandzi letiseta, kuphela nje nasihlala setsembekile.

“Ingilosi YaJehova Yamshaya” (Imisebenti 12:18-25)

17, 18. Yini leyenta lesicumbi sebantfu safuna kujabulisa Herodi?

17 Kukhululwa kwaPhetro kwammangalisa Herodi kodvwa kwaphindze kwamtfukutselisa. Ngekushesha Herodi wayala kutsi kufunwe Phetro, futsi kuphenywe nalabogadzi bebamgadzile. “Wase utsi abajeziswe,” lokungenteka kusho kutsi ababulawe. (Imis. 12:19) Herodi Agripha bekayindvodza lete umusa nobe luvelo. Lendvodza lenelunya nesibhuku kangaka yajeziswa yini?

18 Kungenteka Agripha wativa ahlazekile ngenca yekutsi wehluleka kubulala Phetro, kodvwa ngekushesha waphindze watikhukhumeta. Kwavela simo lapho khona titsa takhe tafuna kwakha kuthula naye, futsi siyaciniseka kutsi bekakulangatelela kukhuluma embikwesicumbi sebantfu. Lukha wabika kutsi nakusalungiselelwa lombutsano, “Herodi wagcoka timphahla takhe tasebukhosini.” Josephus, sati semlandvo lesingumJuda, wabhala kutsi sembatfo saHerodi besentiwe ngelisiliva kuze kutsi lenkhosi nayikhanyiswa lilanga, kube shengatsi iyakhatimula. Losopolitiki lotikhukhumetako wase ucala kukhuluma futsi lesicumbi lesifuna kumjabulisa samemeta satsi: “Leli livi lankulunkulu, akusilo lemuntfu!”​—Imis. 12:20-22.

19, 20. (a) Jehova wamjeziselani Herodi? (b) Kufa kwaHerodi Agripha ngekushesha kusidvudvuta njani?

19 Loludvumo labaluniketa Herodi bekufanele balunikete Nkulunkulu kuphela, futsi Nkulunkulu bekabukele! Herodi bekanalo litfuba lekubalekela ingoti lebekalengela kuyo. Bekangasekhuta lesicumbi nobe angavumelani naso. Kunekutsi ente njalo wagcwalisa nankha emavi lakutaga latsi: “Kutigcabha kuholela enhlekeleleni.” (Taga 16:18) Ngekushesha “ingilosi yaJehova yamshaya,” lokwabangela kutsi lendvodza letikhukhumetako ‘idliwe tibungu futsi ife kabuhlungu.’ (Imis. 12:23) Josephus waveta kutsi Agripha washaywa ngekushesha futsi wengeta watsi lenkhosi yabona kutsi beyifa ngenca yekutsi yavuma kudvunyiswa ngulesicumbi sebantfu. Josephus wabhala kutsi Agripha waphila emalanga lasihlanu ngemuva kwalesishayo wase uyafa. b

20 Ngaletinye tikhatsi kungase kubonakale shengatsi bantfu labangamesabi Nkulunkulu abasitfoli sijeziso ngebubi lababentako. Loku akukafaneli kusimangalise ngobe, “lonkhe live lisemandleni alomubi.” (1 Joh. 5:19) Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi tikhonti taNkulunkulu letetsembekile tiyakhatsateka nakubonakala shengatsi bantfu lababi abasitfoli sijeziso ngetintfo letimbi labatentako. Lesi ngulesinye setizatfu letenta kulandzisa lokufana naloku kusidvudvute. Ecinisweni, kutsatsa sinyatselo kwaJehova kulendzaba yaHerodi kukhumbuta tonkhe tikhonti takhe kutsi uyakutsandza kulunga. (Hla. 33:5) Kudze madvutane, kulunga kwakhe kutawuncoba.

21. Ngusiphi sifundvo lesibalulekile lesisitfola encwadzini yeMisebenti sehluko 12, futsi singasidvudvuta njani tsine lamuhla?

21 Lokulandzisa kuphetsa ngesifundvo lesikhutsata kakhulu lesitsi: “Livi laJehova lachubeka likhula futsi landza.” (Imis. 12:24) Lombiko ngekwandza kwemsebenti wekushumayela ungasikhumbuta indlela Jehova lawubusise ngayo lomsebenti nasesikhatsini salamuhla. Kuyacaca kutsi letentakalo lokukhulunywa ngato encwadzini yeMisebenti sehluko 12 akusito nje letimayelana nekufa kwemphostoli munye nobe kukhululwa kwalomunye ejele. Kunaloko, timayelana nendlela Jehova labhuntjisa ngayo imetamo yaSathane yekucedza libandla lebuKhristu kanye nemdlandla walo wekwenta umsebenti wekushumayela. Lokuhlasela kwaSathane akuzange kuphumelele njengobe nako konkhe lokunye kuhlasela kwakhe kungeke kuphumelele. (Isa. 54:17) Ngakulokunye, labo labaseluhlangotsini lwaJehova naJesu Khristu benta umsebenti longeke uze umiswe. Akukukhutsati yini kucabanga ngaloku? Sinelilungelo lelikhulu lekusakata “liVi laJehova” lamuhla!

a Buka libhokosi lelitsi “ Inkhosi Herodi Agripha I.”

b Lomunye dokotela lophindze abe ngumbhali wetincwadzi watsi letimphawu letachazwa nguJosephus kanye naLukha kungenteka betibangwa tibungu lebetivala ematfumbu. Ngaletinye tikhatsi umuntfu lonaletibungu uyatihlanta nobe titiphumele emtimbeni wakhe nakafa. Lenye incwadzi itsi: “Ngenca yekutsi Lukha bekangudokotela, indlela lakuchaza ngayo kugula kwaHerodi kuyiveta kahle indlela lebuhlungu lafa ngayo.”