Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 9

“Ngitawubanika Inhlitiyo Yinye”

“Ngitawubanika Inhlitiyo Yinye”

HEZEKELI 11:19

LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Indzaba yekubuyiselwa nendlela levetwe ngayo etiphrofethweni taHezekeli

1-3. Bantfu baseBhabhulona batihlambalata njani tikhonti taJehova, futsi kungani?

TICABANGE ungumJuda lowetsembekile lohlala eBhabhulona. Sekuphele iminyaka lengaba ngu-50 solo bantfu bakini batfunjiwe. Sekuyintfo leyetayelekile kutsi ngelilanga leliSabatha uhlangana nalokholwa nabo kuze nikhonte Jehova. Njengobe uhamba etitaladini letiphitsitelako, wendlula emathempeli lamahle kanye netakhiwo letinyenti letisikhumbuto. Bantfu labanyenti lababutsene kuleto tindzawo, benta iminikelo futsi bahlabela nemaculo kubonkulunkulu bemanga labanjengaboMarduk.

2 Njengobe wendlula kuleso siphitsiphitsi, uhlangana nelicembu lelincane lalabo lokhonta nabo. * Nitfola indzawo lethulile, mhlawumbe eceleni kwalomunye umfudlana welidolobha, kute nithantaze, nihlabele futsi nizindle ngeliVi laNkulunkulu ndzawonye. Njengobe nithantaza, niva umsinjwana lobangwa tikebhe njengobe tihamba kulamanti. Nikhululekile ngobe lendzawo lenikuyo inekuthula. Niyetsemba kutsi kute bantfu bendzawo labatanitfola bese bayaniphatamisa njengobe bahlale benta. Bakwentelani loko?

3 IBhabhulona inemlandvo lomudze wekuncoba etimphini, futsi bantfu bakhona bacabanga kutsi emandla ekwenta loko avela kulabonkulunkulu babo bemanga. Kubantfu baseBhabhulona, kubhujiswa kweJerusalema kuveta kutsi nkulunkulu wabo Marduk unemandla kunaJehova. Kungako bahlambalata Nkulunkulu wenu kanye nebantfu bakhe. Ngaletinye tikhatsi bavame kuhlekisa batsi: “Sihlabeleleni ingoma lekhuluma ngeSiyoni.” (Hla. 137:3) Tingoma letinyenti betidvumisa kutsi iSiyoni iyatincoba titsa taJehova. Mhlawumbe bantfu baseBhabhulona bebatsandza kuhlekisa ngetingoma letikhuluma ngaloko. Letinye tingoma tona betikhuluma ngebantfu baseBhabhulona. Sibonelo nje, lenye yato beyitsi: “Tenta lidolobha laseJerusalema laba tindzala. . . . Bantfu lesakhelene nabo bahlekisa ngatsi futsi bayasetfuka.”—Hla. 79:1, 3, 4.

4, 5. Siphrofetho saHezekeli sinaliphi litsemba, futsi sitawucoca ngani kulesehluko? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)

4 Bekuphindze kube netihlubuki letingemaJuda, letihlambalata kukholwa kwenu kuJehova kanye nakubaphrofethi bakhe. Ngetulu kwalokuhlanjalatwa, kukhonta lokuhlantekile kuyakudvudvuta wena kanye nemndeni wakho. Kuyajabulisa kuthantaza kanye nekuhlabela ndzawonye. Kufundza liVi laNkulunkulu kuyajabulisa. (Hla. 94:19; Rom. 15:4) Njengobe nihlangene, lomunye walenikhonta naye ute nalokutsite lokukhetsekile, lokungumculu lokhuluma ngesiphrofetho saHezekeli. Kuyakutfokotisa kuva setsembiso saJehova lesimayelana nekutsi utawubuyisela bantfu bakhe eveni labo. Uyajabula njengobe lesiphrofetho sifundvwa ngalokuvakalako, futsi kukwenta ucabange ngelitsemba wena nemndeni wakho leninalo lekutsi ngalelinye lilanga nitawubuyela emuva niyosita ekubuyiseleni kukhonta lokuhlantekile.

5 Siphrofetho saHezekeli sigcwele tetsembiso letimayelana nekukhonta lokuhlantekile. Asesiwuhlolisise lomlayeto loniketa litsemba. Letetsembiso tagcwaliseka njani kulabantfu lebebatfunjiwe? Letiphrofetho tisho kutsini esikhatsini salamuhla? Sitawuphindze sifundze nangetiphrofetho letitawugcwaliseka kwekugcina esikhatsini lesitako.

“Batawuhamba Baye Ekutfunjweni, Batfunjwe”

6. Nkulunkulu bekabecwayisa njani ngalokuphindzaphindziwe bantfu bakhe labavukelako?

6 Asebentisa Hezekeli, Jehova wakhuluma nebantfu bakhe ngalokucacile kutsi utawubajezisa njani ngenca yekuvukela kwabo. Watsi: “Batawuhamba baye ekutfunjweni, batfunjwe.” (Hez. 12:11) Njengobe sibonile eSehlukweni 6 salencwadzi, Hezekeli waze wenta nemboniso lomayelana nendlela lebebatawehlulelwa ngayo. Kodvwa lesi bekungasiso secwayiso sekucala ema-Israyeli bekasitfolile. Eminyakeni lengaba yinkhulungwane leyendlulile ngesikhatsi kusaphila Mosi, Jehova bekake wabecwayisa bantfu bakhe kutsi nabachubeka nekuvukela, batawutfunjwa. (Dut. 28:36, 37) Baphrofethi labafana na-Isaya naJeremiya nabo bake basho tecwayiso letifanako.—Isa. 39:5-7; Jer. 20:3-6.

7. Jehova wabajezisa ngatiphi tindlela bantfu bakhe?

7 Lokubuhlungu kutsi bantfu labanyenti abazange batinake letecwayiso. Ngekuhamba kwesikhatsi, Jehova weva buhlungu kakhulu ngenca yekuvukela kwebantfu bakhe, lebebakhonta tithico, bangaketsembeki futsi bakhohlakele njengobe bebalawulwa belusi lababi. Ngako wavumela kutsi bahlaselwe yindlala, lebekuyintfo lembi kakhulu futsi lelihlazo, njengobe live labo belike lageleta “lubisi neluju.” (Hez. 20:6, 7) Ngako njengobe bekake washo esikhatsini lesendlulile, Jehova wavumela labantfu bakhe labavukelako kutsi bajeziswe ngekutsi bayotfunjwa. Nga-607 B.C.E., Nebukhadnezari waseBhabhulona wahlasela waphindze wabhubhisa iJerusalema nalithempeli layo. Tinkhulungwane temaJuda lebekasindzile tatsatfwa tayiswa ekutfunjweni eBhabhulona. Nawafika eBhabhulona, kwahlekiswa ngawo futsi aphikiswa njengobe kuchaziwe ekucaleni kwalesehluko.

8, 9. Nkulunkulu walecwayisa watsini libandla lebuKhristu ngetihlubuki?

8 Loko lokwehlela labatfunjwe eBhabhulona kuyafana yini naloko lokwehlela libandla lebuKhristu? Yebo kuyafana! NjengemaJuda esendvulo, balandzeli baKhristu bebacwayiswe kusenesikhatsi. Nakasandza kucala umsebenti wakhe wekushumayela, Jesu watsi: “Caphelani baphrofethi bemanga labeta kini bente shengatsi batimvu kantsi ngekhatsi babukhali njengetimphisi.” (Mat. 7:15) Ngemuva kweminyaka lembalwa, umphostoli Pawula waphefumulelwa kutsi asho emavi lafanako latsi: “Ngiyati kutsi nasengihambile, lapha emkhatsini wenu kutawuvela timphisi letiyingoti, tiwuphatse kabi umhlambi, futsi lapha kini kutawuvela emadvodza latawukhuluma tintfo letisontsekile kuze advonse bafundzi kutsi bawalandzele.”—Imis. 20:29, 30.

9 EmaKhristu bekafundzisiwe indlela yekubona bantfu labanjalo nekutsi bangabagwema njani. Labadzala belibandla labangemaKhristu baniketwa sicondziso sekutsi batisuse tihlubuki letisebandleni. (1 Thim. 1:19; 2 Thim. 2:16-19; 2 Phet. 2:1-3; 2 Joh. 10) Nobe kunjalo, njengobe kwenta ema-Israyeli nemaJuda asendvulo, kancane kancane emaKhristu lamanyenti ayekela kulalela letecwayiso telutsandvo. Nakuphela likhulu lekucala leminyaka, tihlubuki besetingene tatinta ebandleni. Johane lobekangumphostoli wekugcina lebekasaphila nakuphela likhulu lekucala, wabona kutsi ebandleni besekugcwele kukhohlakala kanye nekuvukela. Besekunguye kuphela losele lebekavimbe lomkhuba lomubi. (2 Thes. 2:6-8; 1 Joh. 2:18) Kwentekani ngemuva kwekufa kwaJohane?

10, 11. Umfanekiso waJesu wakolo nelukhula wagcwaliseka njani ngelikhulu lesibili leminyaka C.E. kuchubeke?

10 Ngemuva kwekufa kwaJohane, umfanekiso waJesu lomayelana nakolo nelukhula wacala kugcwaliseka. (Fundza Matewu 13:24-30.) Njengobe Jesu bekakubone kusengaphambili, Sathane wahlanyela “lukhula” nobe emaKhristu mbumbulu ebandleni, futsi kukhohlakala kwase kwandza ngekushesha ebandleni. Cabanga nje kutsi kwamvisa buhlungu kanganani Jehova kubona libandla lebuKhristu lelasungulwa yiNdvodzana yakhe, lingcoliswa kukhonta tithico, kugubha imikhosi kanye nemikhuba yemacaba, timfundziso letingemanga letitsetfwe etatini tefilosofi kanye nasetinkholweni tebusathane. Yini Jehova layenta ngaloko? Njengobe enta kuma-Israyeli lebekangaketsembeki, wavumela bantfu bakhe kutsi batfunjwe. Kusukela ngesikhatsi lesitsite ekhulwini lesibili kuchubeke, bantfu lebebafana nakolo besekumatima kubatfola njengobe besekamanyenti emaKhristu mbumbulu. Ecinisweni libandla lebuKhristu beselitfunjwe yiBhabhulona Lenkhulu, lokungumbuso welive wenkholo yamanga, kantsi emaKhristu mbumbulu wona besekangene shi kulokukhohlakala kwalombuso. Njengobe emaKhristu mbumbulu andza, kwabese kuvela Tinkholo Letitsi TebuKhristu.

11 Kuwo onkhe lamakhulu eminyaka ebumnyama nekulawulwa Tinkholo letitsi tebuKhristu, bewakhona emaKhristu eliciniso lambalwa, ‘lokungukolo’ lokukhulunywa ngawo emfanekisweni waJesu. NjengalamaJuda labetfunjiwe lachazwa kuHezekeli 6:9, lamaKhristu amkhumbula Nkulunkulu weliciniso. Lamanye alamaKhristu, amelana ngesibindzi netimfundziso temanga teTinkholo letitsi tebuKhristu. Ahlanjalatwa aphindze aphatfwa kabi. Kodvwa Jehova abetabashiya ngalokuphelele yini bantfu bakhe enkholweni yemanga? Cha! Njengobe bekunjalo ngema-Israyeli asendvulo, Jehova watfukutsela ngendlela lefanele nangesikhatsi lesifanele. (Jer. 46:28) Nanobe kunjalo, Jehova akazange ashiye bantfu bakhe bete litsemba. Asesiphindze sibuyele kulamaJuda lebekatfunjelwe eBhabhulona yasendvulo kuze sibone kutsi Jehova wawaniketa njani litsemba lelimayelana nekukhululwa kwawo ekutfunjweni.

Besekuphele emakhulu eminyaka emaKhristu eliciniso aphatfwa kabi yiBhabhulona Lenkhulu (Buka tigaba 10, 11)

“Intfukutselo Yami Itawubese Iyaphela”

12, 13. Kungani lulaka Jehova bekanalo ngebantfu bakhe labatfunjiwe ngesikhatsi saHezekeli belutawubese luyabohla?

12 Jehova bekatimisele kutfululela intfukutselo yakhe kubantfu bakhe, kepha waphindze wabacinisekisa kutsi bekangeke ahlale abatfukutselele kuze kube phakadze. Nasi sibonelo, naka nankha emavi latsi: “Intfukutselo yami itawubese iyaphela nelulaka lenginalo ngabo lutawubohla futsi ngitawenetiseka. Nasengicedzile kukhiphela kubo lulaka lwami, bayawukwati kutsi mine Jehova ngikhulumile kutsi ngifuna kukhontwe mine ngedvwa.” (Hez. 5:13) Kungani lulaka lwaJehova belutawubese luyabohla?

13 Kulabantfu lebebatfunjiwe bekunemaJuda letsembekile kanye nalangaketsembeki. Ngetulu kwaloko, Nkulunkulu wasebentisa Hezekeli kute abiketele kutsi labanye kubantfu bakhe bebatawuphendvuka njengobe bebatfunjiwe. LamaJuda latisolako bekatawusho tintfo letilihlazo lebekatentile nakavukela Nkulunkulu wawo, futsi bekatawucela Jehova kutsi awacolele aphindze awakhombise umusa. (Hez. 6:8-10; 12:16) Hezekeli bekangulomunye walabo bebatsembekile, njengobe bekunjalo ngemphrofethi Danyela kanye nebangani bakhe labatsatfu. Ecinisweni Danyela waphila sikhatsi lesidze kangangekutsi wabona ngesikhatsi lokutfunjwa kucala futsi kuphela. Umthantazo wakhe losuka enhlitiyweni lomayelana nekuphendvuka kwama-Israyeli etonweni tawo, ubhalwe kuDanyela sehluko 9. Asingabati kutsi indlela lebekativa ngayo beyifana neyetinkhulungwane tebantfu lebebatfunjiwe lebebalangatelela kutsi Jehova abacolele aphindze ababusise. Canganga nje kutsi tijabulisa kangakanani tetsembiso taHezekeli letiphefumulelwe letimayelana nekukhululwa kanye nekubuyiselwa.

14. Kungani Jehova bekatawubuyisela bantfu bakhe eveni labo?

14 Nanobe kunjalo, bekunentfo lebaluleke kakhulu lebeyimayelana nekukhululwa kanye nekubuyiselwa kwebantfu baJehova. Kutfunjwa kwabo lebesekutsetse sikhatsi lesidze bekutawuphela, hhayi ngenca yekutsi bekufanele bakhululwe, kepha ngenca yekutsi besekusikhatsi sekutsi Jehova angcwelise ligama lakhe phambi kwato tonkhe tive. (Hez. 36:22) Bantfu baseBhabhulona bebatawukwati kahle kutsi bonkulunkulu babo bemadimoni, labanjengaboMarduk bebangeke bacatsaniswe neNkhosi Lephakeme Jehova. Asesicoce ngetetsembiso letisihlanu Jehova laphefumulela Hezekeli kutsi atitjele bantfu lebekatfunjwe nabo. Kwekucala asesicoce ngekutsi setsembiso ngasinye besitawusho kutsini kulabo lebebatsembekile. Ngemuva kwaloko sitawubese siyabona kutsi letetsembiso tagcwaliseka njani ngelizinga lelikhulu.

15. Nguluphi lushintjo lebelutawentiwa ngulabantfu lababuya ekutfunjweni lolumayelana nemikhuba yenkholo?

15 SETSEMBISO 1. Kukhonta tithico kanye naleminye imikhuba leyenyanyekako lehlobene nenkholo yemanga kutawuphela. (Fundza Hezekeli 11:18; 12:24.) Njengobe sibonile eSehlukweni 5 salencwadzi, iJerusalema kanye nelithempeli layo besekungcoliswe yimikhuba yekukhonta kwemanga lefaka ekhatsi kukhonta tithico. Ngako bantfu besebakhohlakele futsi besebakhweshile kuJehova. Asebentisa Hezekeli, Jehova wabiketela kutsi labantfu labatfunjiwe bebangasibuka ngalabovu sikhatsi lapho bebatawuphindze bakhonte Jehova ngendlela lehlantekile nalengakangcoliswa. Tonkhe letinye tibusiso letimayelana nekubuyiselwa betitawuncika kunayi indzaba lebalulekile: kubuyiselwa kwekukhonta Nkulunkulu ngendlela lehlantekile.

16. Ngusiphi setsembiso Jehova lasenta mayelana nelive lebantfu bakhe?

16 SETSEMBISO 2. Kubuyela eveni labo. Jehova watsi kulabantfu labatfunjiwe: Ngitaninika “live laka-Israyeli.” (Hez. 11:17) Lesi bekusetsembiso lesikhetsekile, ngobe bantfu baseBhabhulona lebebahlekisa ngebantfu baNkulunkulu lebebatfunjiwe, bebangabaniketi litsemba lekutsi batawuke babuyele eveni labo labalitsandzako. (Isa. 14:4, 17) Ngetulu kwaloko, nangabe labantfu lababuya ekutfunjweni bebatawuhlala betsembekile, lelive belitawuba ngulelinotsile, likhicite kudla futsi bente umsebenti lojabulisako kulo. Lihlazo kanye nekukhatsateka ngenca yendlala bekutawuba yintfo yesikhatsi lesendlulile.—Fundza Hezekeli 36:30.

17. Yini lebeyitawenteka ngemihlatjelo lenikelwa kuJehova?

17 SETSEMBISO 3. Kuchubeka nekwenta iminikelo e-al’thare laJehova. Njengobe sibonile eSehlukweni 2 salencwadzi, ngaphansi kweMtsetfo, kwenta imihlatjelo neminikelo bekuyincenye lebalulekile yekukhonta lokuhlantekile. Nangabe emaJuda labuya ekutfunjweni bekatawulalela futsi akhonte Jehova kuphela, iminikelo yawo beyitawemukeleka kuJehova. Labantfu bebatawutsetselelwa tono tabo futsi bahlale basondzelene naNkulunkulu wabo. Jehova wetsembisa watsi: “Bonkhe bantfu baka-Israyeli batangikhontela khona, bonkhe baphelele. Nitangijabulisa lapho futsi ngitawulindzela kutsi ningiletsele iminikelo kanye neminikelo yetitselo tekucala, lokungito tonkhe letintfo tenu letingcwele.” (Hez. 20:40) Kukhonta lokuhlantekile bekutawubuyiselwa mbamba, futsi loko bekutawuletsa tibusiso kubantfu baNkulunkulu.

18. Jehova bekatawubelusa njani bantfu bakhe?

18 SETSEMBISO 4. Kukhweshiswa kwebelusi lababi. Sizatfu lesihamba embili lebesenta bantfu baNkulunkulu kutsi bente emaphutsa lamakhulu kangaka kutsi emadvodza lebekabahola bewakhohlakele futsi bewabekela labantfu sibonelo lesibi. Jehova wetsembisa kutsi utakushintja loko. Mayelana nalabelusi lababi, Jehova wetsembisa watsi: “Ngitawubayekelisa kondla timvu tami . . . Ngitawusindzisa timvu tami emilonyeni yabo.” Wabese wetsembisa bantfu bakhe labetsembekile watsi: “Ngitawunakekela timvu tami.” (Hez. 34:10, 12) Bekatawukwenta njani loko? Ngekutsi abeke emadvodza letsembekile abe belusi.

19. Yini Jehova layetsembisa mayelana nekuba nebunye?

19 SETSEMBISO 5. Bunye emkhatsini wetikhonti taJehova. Cabanga nje kutsi bekutikhatsata kanganani tikhonti letetsembekile kubona bantfu baNkulunkulu bete bunye ngaphambi kwekutsi batfunjwe. Balandzela baphrofethi bemanga nebelusi labakhohlakele, labantfu bavukela baphrofethi labetsembekile lebebamelela Jehova; baze behlukana baba ngemacembu lavukelako. Ngako, lenye intfo lejabulisako lemayelana nalokubuyiselwa, kwaba ngunasi setsembiso Nkulunkulu lasisho asebentisa Hezekeli: “Ngitawubanika inhlitiyo yinye bese ngibafaka umoya lomusha.” (Hez. 11:19) Nangabe lamaJuda labuyile atawuchubeka anebunye naJehova Nkulunkulu kanye nalabanye, bekute sitsa lesitawancoba. Njengesive, bekatawuphindze aletse inkhatimulo kuJehova esikhundleni sekutsi aletse lihlazo.

20, 21. Tetsembiso taNkulunkulu tagcwaliseka njani kumaJuda lebekabuya ekutfunjweni?

20 Letetsembiso letisihlanu tagcwaliseka yini kumaJuda lebekabuya ekutfunjweni? Senta kahle ngekukhumbula emavi aJoshuwa wasendvulo lowetsembekile latsi: “Kute ngisho nalinye livi kuto tonkhe tetsembiso letinhle Jehova Nkulunkulu wenu latishito letingakafezeki. Tonkhe tigcwalisekile kini. Kute ngisho nalinye livi lelingakagcwaliseki.” (Josh. 23:14) Njengobe Jehova atigcina tetsembiso takhe ngesikhatsi kusaphila Joshuwa, bekatawuphindze ente njalo nakubantfu lababuya ekutfunjweni.

21 LamaJuda ayekela kukhonta tithico kanye naleminye imikhuba leyenyanyekako yenkholo yemanga, lobekuwenta akhweshe kuJehova. Ngisho nobe bekubonakala kungasimelula, kodvwa achubeka ahlala eveni lawo, ahlanyela futsi ajabulela kuphila lokunenjongo. Intfo yekucala layenta, kwaba kwakha kabusha li-al’thare laJehova eJerusalema kanye nekwenta kulo iminikelo leyemukelekako. (Ezra 3:2-6) Jehova wawabusisa ngebelusi labakahle nalabanekukholwa lokucinile, labafana na-Ezra umphristi lowetsembekile lophindze abe ngumbhali, umbusi Nehemiya naZerubhabeli, uMphristi Lophakeme Joshuwa, kanye nebaphrofethi labanesibindzi labafana naHagayi, Zakhariya, naMalakhi. Nabalalela ticondziso nemiyalo levela kuJehova, labantfu bebajabulela kuba nebunye lebesekusikhatsi lesidze bagcina kuba nabo.—Isa. 61:1-4; fundza Jeremiya 3:15.

22. Sati njani kutsi kugcwaliseka kwekucala kwetiphrofetho letimayelana nekubuyiselwa bekumane nje kuveta kancane sitfombe sentfo lenkhulu lebeyiseta?

22 Asingabati kutsi lokugcwaliseka kwekucala kwaletetsembiso taJehova letimayelana nekubuyiselwa, kwakhutsata kakhulu. Kodvwa loko bekumane kuveta kancane sitfombe sentfo lenkhulu lebeyiseta. Sikwati njani loko? Letetsembiso betinemibandzela; Jehova bekatatifeza kuphela nangabe labantfu balalela. Ngekuhamba kwesikhatsi, lamaJuda aphindze angalaleli futsi avukela. Kepha njengobe Joshuwa asho, livi laJehova lihlale ligcwaliseka. Ngako imiphumela yaletetsembiso beyitawuba mikhulu futsi beyitawuhlala sikhatsi lesidze. Asesibone kutsi loko kwenteka njani.

“Ngitawujabula Ngani”

23, 24. Tikhatsi ‘tekubuyisela tonkhe tintfo’ tacala nini futsi kwenteka njani loko?

23 Njengobe sibafundzi beliBhayibheli, siyati kutsi lelive lelibi langena emalangeni ekugcina nga-1914. Kodvwa loko akutidvumati tikhonti taJehova. Ecinisweni liBhayibheli liyakhombisa kutsi nga-1914 kwacala kwenteka intfo lejabulisako, lokutikhatsi tekubuyisela “tonkhe tintfo.” (Imis. 3:21) Sikwati njani loko? Kwentekani ezulwini nga-1914? Jesu Khristu wabekwa esihlalweni sebukhosi kutsi abe yiNkhosi lenguMesiya. Loko lokwenteka kwaba njani kubuyiselwa? Khumbula kutsi Jehova beketsembise iNkhosi Davide kutsi bukhosi lobuseluhlwini lwemndeni wakhe bebutawuhlala kuze kube phakadze. (1 Khr. 17:11-14) Lobukhosi baphazamiseka nga-607 B.C.E. ngesikhatsi libutfo laseBhabhulona libhubhisa iJerusalema futsi licedza kubusa kwemakhosi laseluhlwini lwemndeni waDavide.

24 Njengobe ‘abeyiNdvodzana yemuntfu,’ Jesu abeyintalelwane yaDavide futsi waba yindlalifa lesemtsetfweni yebukhosi baDavide. (Mat. 1:1; 16:13-16; Luk. 1:32, 33) Nga-1914 ngesikhatsi Jehova aniketa Jesu sihlalo sebukhosi ezulwini, sikhatsi ‘sekubuyisela tonkhe tintfo’ sacala. Nyalo beseyivulekile indlela yekutsi Jehova asebentise leNkhosi lete sono kutsi ichubeke nalomsebenti wekubuyisela.

25, 26. (a) Kutfunjwa yiBhabhulona Lenkhulu lokwatsatsa sikhatsi lesidze kwaphela nini, futsi sati njani? (Buka libhokisi lelitsi “Leni Kube Ngu-1919?”) (b) Yini leyacala kugcwaliseka nga-1919 kuchubeke?

25 Letinye tetintfo Jesu latenta nakacala kubusa, kwaba kuhlanganyela naBabe wakhe ekuhloleni kukhonta lokuhlantekile emhlabeni. (Mal. 3:1-5) Njengobe Jesu bekaphrofethile emfanekisweni wakhe wakolo nelukhula, besekuphele sikhatsi lesidze kumatima kubona umehluko emkhatsini wakolo nelukhula, lokungemaKhristu eliciniso lagcotjiwe nemaKhristu mbumbulu. * Kepha sikhatsi sekuvuna besesicalile nga-1914, ngako lomehluko wabese uyacaca. Emashumini eminyaka ngaphambi kwa-1914, bafundzi beliBhayibheli labetsembekile bacala kuveta ebaleni tono letinkhulu teTinkholo Letitsi TebuKhristu futsi bacala kutehlukanisa kuletinkholo letikhohlakele. Lesi besekusikhatsi saJehova sekutsi ababuyisele ngalokuphelele. Ngako ekucaleni kwa-1919, ngemuva nje kweminyaka lembalwa “sikhatsi sekuvuna” sicalile, bantfu baNkulunkulu bakhululwa ngalokuphelele ekutfunjweni yiBhabhulona Lenkhulu. (Mat. 13:30) Kwaphela kanjalo-ke lokutfunjwa!

26 Tiphrofetho taHezekeli letimayelana nekubuyiselwa tacala kugcwaliseka ngelizinga lelikhulu kakhulu kwendlula indlela bantfu baNkulunkulu lebebake batibona tigcwaliseka ngayo esikhatsini sasendvulo. Nyalo asesibone kutsi letetsembiso letisihlanu lesike sacoca ngato, tagcwaliseka njani ngelizinga lelikhulu.

27. Nkulunkulu wabahlanta njani bantfu bakhe ekukhonteni tithico?

27 SETSEMBISO 1. Kuphela kwekukhonta tithico kanye naleminye imikhuba leyenyanyekako. Ngasekupheleni kwelikhulu lesi-19 nangasekucaleni kwelikhulu lesi-20, emaKhristu letsembekile acala kuhlangana ndzawonye futsi abese alahla imikhuba yenkholo yemanga. Imfundziso yamtsatfu amunye, inkholelo yemphefumulo longafi, nemfundziso yesihogo konkhe kwalahlwa njengobe bekutimfundziso letingakasekelwa emibhalweni futsi betinemsuka wenkholo yamanga. Kusetjentiswa kwetitfombe nakukhontwa kwavetwa ebaleni kutsi kukukhonta tithico. Kancane kancane bantfu baNkulunkulu babese bayabona kutsi kusetjentiswa kwesiphambano nako kukukhonta tithico.—Hez. 14:6.

28. Bantfu baJehova babuyela eveni labo ngamuphi umcondvo?

28 SETSEMBISO 2. Kubuyiselwa kwelive lebantfu baNkulunkulu, lokusho kuba nekuthula naNkulunkulu. Njengobe ashiya tinkholo temanga taseBhabhulona, lamaKhristu letsembekile atitfola sekaseveni lawo, lokusimo lesibusisekile nobe indzawo lapho khona angeke aphindze ahlupheke noma alambe nakutiwa endzabeni yebuhlobo bawo naNkulunkulu. (Fundza Hezekeli 34:13, 14.) Njengobe sitawuchubeka sibone eSehlukweni 19 salencwadzi, Jehova ubusise lelo live ngenala yekudla lokucinisa buhlobo bemaKhristu naNkulunkulu.—Hez. 11:17.

29. Umsebenti wekushumayela watfutfuka njani nga-1919?

29 SETSEMBISO 3. Kuchubeka nekwenta iminikelo e-al’thare laJehova. Ngelikhulu lekucala leminyaka C.E., emaKhristu afundziswa kutsi anikele kuNkulunkulu, hhayi nje ngemihlatjelo yetilwane kodvwa ngetipho letiligugu kakhulu, lokungemavi lawakhulumako nawadvumisa Jehova nanawashumayela kulabanye ngaye. (Heb. 13:15) Ngaleyo minyaka yekutfunjwa kwawo, bekute indlela lecondzile lebekufanele yentiwe ngayo leminikelo. Kepha nasekuyophela lokutfunjwa, bantfu baNkulunkulu, besebayenta lemihlatjelo yekudvumisa. Bebamatasatasa benta umsebenti wekushumayela futsi badvumisa Nkulunkulu ngenjabulo emihlanganweni yabo. Kusukela nga-1919 kuchubeke, “sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile” sagcizelela kabaluleka kwemsebenti wekushumayela futsi sawuhlela ngendlela lencono kakhulu. (Mat. 24:45-47) Ngaleyo ndlela, li-al’thare laJehova lagcwala imihlatjelo leminyenti yebantfu lebebamkhonta futsi badvumisa ligama lakhe lelingcwele.

30. Yini Jesu layenta kute anikete bantfu bakhe belusi labakahle?

30 SETSEMBISO 4. Kukhweshiswa kwebelusi lababi. Khristu wakhulula bantfu baNkulunkulu kubelusi benkholo yemanga labakhohlakele nalabaticabangela bona bodvwa. Ebandleni lebuKhristu, belusi lebebenta ngaleyo ndlela bebayekeliswa kuba belusi. (Hez. 20:38) Jesu, uMelusi Lomuhle, bekaciniseka kutsi timvu takhe tiyanakekelwa. Nga-1919 wabeka sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile. Lelicembu lelincane lemaKhristu lagcotjiwe lahola ekusiteni bantfu kutsi babe nebuhlobo lobuhle naJehova, ngako bantfu baNkulunkulu banakekelwa. Ngekuhamba kwesikhatsi, labadzala baceceshwa kute basite ekunakekeleni “umhlambi waNkulunkulu.” (1 Phet. 5:1, 2) Emavi laphefumulelwe lakuHezekeli 34:15, 16 avame kusetjentiswa kute kukhunjutwe belusi labangemaKhristu indlela Jehova naJesu labenta ngayo kute bababekele sibonelo.

31. Jehova wasigcwalisa njani siphrofetho lesikuHezekeli 11:19?

31 SETSEMBISO 5. Bunye emkhatsini wetikhonti taJehova. Kulamakhulu eminyaka lendlulile, Tinkholo Letitsi TebuKhristu tehlukene ekhatsi taba tinhlobonhlobo letingemashumi etinkhulungwane, letifaka ekhatsi emacembu lamanyenti kakhulu laphikisanako. Ngalokuphambene naloko, Jehova wente intfo lemangalisa mbamba kubantfu bakhe lababuyiselwe. Setsembiso sakhe lasisho asebentisa Hezekeli lesitsi: “Ngitawubanika inhlitiyo yinye,” sagcwaliseka ngendlela lemangalisako. (Hez. 11:19) Emhlabeni wonkhe, Khristu unetigidzi tebalandzeli labasuka etiveni letinyenti kakhulu, etinkholweni letehlukahlukene, labanetimo temnotfo letingafani kantsi futsi bakhuliswe ngetindlela letingafani. Kepha bonkhe bafundziswa emaciniso manye futsi benta umsebenti lofanako ngebunye lobumangalisako. Ngebusuku bakhe bekugcina alapha emhlabeni, Jesu wathantaza ngalokusuka enhlitiyweni acelela bafundzi bakhe kutsi babe nebunye. (Fundza Johane 17:11, 20-23.) Esikhatsini setfu, Jehova wente kutsi lesicelo saJesu sigcwaliseke ngelizinga lelikhulu kakhulu.

32. Utiva njani ngekugcwaliseka kwetiphrofetho letimayelana nekubuyiselwa? (Buka nelibhokisi lelitsi “Tiphrofetho Letimayelana Nekutfunjwa Kanye Nekubuyiselwa.”)

32 Akukujabulisi yini kuphila kulesikhatsi lesimangalisako sekubuyiselwa? Kugcwaliseka kwetiphrofetho taHezekeli sikubona kuto tonkhe tici tekukhonta kwetfu lamuhla. Singaciniseka kutsi Jehova uyajabula nakabuka bantfu bakhe lamuhla, njengobe nje bekabiketele asebentisa Hezekeli watsi: “Ngitawujabula ngani.” (Hez. 20:41) Uyalibona yini lilungelo lonalo lekuba yincenye yalabantfu labanebunye, labafundziseke kahle nalabadvumisa Jehova emhlabeni wonkhe, lokubantfu labakhululwa ngemuva kwemakhulu eminyaka bangakhoni kufundza ngaNkulunkulu? Nanobe kunjalo, kusenaletinye tiphrofetho taHezekeli letimayelana nekubuyiselwa letisatogcwaliseka ngelizinga lelikhulu.

“Selinjengengadze Yase-Edeni”

33-35. (a) Siphrofetho lesikuHezekeli 36:35 besisho kutsini kumaJuda latfunjiwe? (b) Lesiphrofetho sisho kutsini kubantfu baJehova lamuhla? (Buka nelibhokisi lelitsi “Tikhatsi Tekubuyisela Tonkhe Tintfo.”)

33 Njengobe sibonile, sikhatsi ‘sekubuyisela tonkhe tintfo’ sacala ngesikhatsi kubuyiselwa bukhosi eluhlwini lwemndeni waDavide ngesikhatsi Jesu abekwa esihlalweni sebukhosi nga-1914. (Hez. 37:24) Ngemuva kwaloko, Jehova wanika Khristu emandla ekubuyisela kukhonta lokuhlantekile kubantfu bakhe ngemuva kwemakhulu lamanyenti eminyaka bangakhoni kufundza ngaNkulunkulu. Nanobe kunjalo, umsebenti waKhristu wekubuyisela ugcina lapho yini? Cha! Lomsebenti utawuchubeka ngendlela lemangalisako esikhatsini lesitako futsi tiphrofetho taHezekeli titasinika imininingwane lejabulisako.

34 Nasi sibonelo, cabanga nankha emavi laphefumulelwe latsi: “Bantfu bayawutsi: ‘Live lebelingenalutfo selinjengengadze yase-Edeni.’” (Hez. 36:35) Lesetsembiso besisho kutsini kuHezekeli kanye nalabo bekatfunjwe nabo? Siyaciniseka kutsi bebangakalindzeli kutsi lesetsembiso sigcwaliseke ngalokuphelele—kube shengatsi lelive lelibuyiselwe lingafana nengadze yase-Edeni nobe lipharadisi, lelo lelahlanyelwa nguJehova matfupha. (Gen. 2:8) Kunaloko bebacondza kutsi Jehova bekabacinisekisa kutsi lelive labo lelibuyiselwe belitawuba lihle futsi likhicite.

35 Lesetsembiso lesifanako sisho kutsini kitsi lamuhla? Asikalindzeli kutsi lesetsembiso sigcwaliseke nyalo kulelive lelibi lelibuswa nguSathane Develi. Kunaloko siyacondza kutsi lamavi agcwaliseka ngemcondvo wekutsi sinekuthula naNkulunkulu lamuhla. Njengobe sitinceku taJehova, siseveni lelibuyiselwe, lokusho kuba nekuthula naNkulunkulu lapho simkhonta ngekutimisela futsi sente nemsebenti wakhe longcwele ute kucala ekuphileni kwetfu. Kancane kancane lelive lichubeka lifana nelipharadisi. Ngako, yini letawenteka esikhatsini lesitako?

36, 37. Ngutiphi tetsembiso letitawugcwaliseka ePharadisi lelitako?

36 Ngemuva kwemphi lenkhulu ye-Amagedoni, Jesu utawukhulisa lomsebenti wakhe wekubuyisela kutsi uhlanganise nalomhlaba lesiphila kuwo. Ngesikhatsi sakhe Sekubusa Kweminyaka Leyinkhulungwane, utawucondzisa bantfu kutsi bente lomhlaba wonkhe ube njengengadze yase-Edeni, nobe lipharadisi njengobe bekahlose kutsi kube njalo. (Luk. 23:43) Ngemuva kwaloko, bonkhe bantfu batawuhlalisana ngekuthula emhlabeni lolikhaya labo. Ngeke tibe khona tintfo letiyingoti, nobe letibasongelako emhlabeni. Cabanga ngesikhatsi lesitawugcwaliseka ngaso lesetsembiso lesitsi: “Ngitawenta sivumelwane sekuthula nato, futsi ngitawususa tilwane tesiganga letiyingoti kulelive kuze timvu tami tihlale ngekuphepha ehlane futsi tilale emahlatsini.”—Hez. 34:25.

37 Ungakubona yini ngeliso lengcondvo loko? Utawuvakasha noma ngukuphi lapho ufisa kuya khona ngaphandle kwekwesaba. Kute silwane lesitakulimata futsi kute intfo letawuba yingoti nobe isongele kuthula kwakho. Utawukhona kuhamba wedvwa emahlatsini lamakhulu ujabulele buhle bendalo, uphindze ulale khona futsi uvuke uphumulile ungakalimali ndzawo.

Cabanga ngesikhatsi lapho kungeke kube yingoti ngisho ‘nekulala emahlatsini’ (Buka tigaba 36, 37)

38. Utiva njani nawubona setsembiso lesikuHezekeli 28:26 sigcwaliseka?

38 Sitawubona nanasi lesinye setsembiso sigcwaliseka: “Atawuhlala ngekulondzeka [eveni], akhe tindlu, ahlanyele nemasimu emagilebisi, futsi atawube alondzekile nangikhipha sehlulelo kubo bonkhe labo labawatungeletile labawedzelelako; futsi atawukwati kutsi mine nginguJehova Nkulunkulu wawo.” (Hez. 28:26) Nasetibhujiswe tonkhe titsa taJehova, sitawujabulela kuthula nekulondzeka emhlabeni wonkhe. Njengobe sitawube sinakekela lomhlaba, sitawuphindze sikhone nekutinakekela tsine kanye nalabo lesibatsandzako, futsi sitawukwakha tindlu letinhle lesitawuhlala kuto siphindze sihlanyele nemasimu emagilebisi.

39. Yini lekwenta uciniseke kutsi tiphrofetho letikuHezekeli letimayelana neliPharadisi titawugcwaliseka?

39 Letetsembiso tivakala shengatsi tiliphupho yini kuwe? Nangabe kunjalo, khumbula loko lesewuvele ukubonile kulesikhatsi sekubuyiselwa kwato “tonkhe tintfo.” Ngisho nangetulu kwekuphikiswa lokumatima lokuvela kuSathane, Jesu unikwe emandla ekubuyisela kukhonta lokuhlantekile kulelive lelibi kakhulu. Loku kubufakazi lobunemandla bekutsi tonkhe tetsembiso Nkulunkulu latisho asebentisa Hezekeli titawufezeka.

^ sig. 2 EmaJuda lamanyenti lebewatfunjiwe bewahlala etindzaweni letikhweshelene nalelidolobha laseBhabhulona. Sibonelo nje, Hezekeli bekahlala nalamaye emaJuda ngasemfuleni iKhebhari. (Hez. 3:15) Nanobe kunjalo, bekambalwa kakhulu emaJuda latfunjiwe lebekahlala ekhatsi kulelidolobha. Bewafaka ekhatsi “lawo asebukhosini nalawo lavela emindenini lehloniphekile.”—Dan. 1:3, 6; 2 Khos. 24:15.

^ sig. 25 Nasi sibonelo, besingeke sikhone kubona emaKhristu lokungenteka abegcotjiwe ngelikhulu lesi-16 leminyaka.