Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 14

“Lona Ngumtsetfo Welithempel”

“Lona Ngumtsetfo Welithempel”

HEZEKELI 43:12

LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Umbono welithempeli—tifundvo lebekufanele tifundvwe bantfu bangesikhatsi saHezekeli kanye naloko lombono lokushoko kitsi lamuhla

1, 2. (a) Esehlukweni lesisuka kuso, yini lesiyifundzile mayelana nembono waHezekeli welithempeli? (b) Ngumiphi imibuto lemibili lesitawucoca ngayo kulesehluko?

HEZEKELI akazange abone umbono welithempeli laNkulunkulu lelikhulu lelachazwa ngumphostoli Pawula emakhulwini eminyaka lalandzela. Sifundzile ngaloku esehlukweni lesisuka kuso. Siphindze safundza kutsi lombono bewentelwe kufundzisa bantfu baNkulunkulu ngekubaluleka kwetimiso taNkulunkulu letimayelana nekukhonta lokuhlantekile. Bantfu bebangajabulela buhlobo lobuhle naJehova kuphela nangabe balalela timiso takhe. Sesingabona-ke kutsi kungani Jehova agcizelela kabili nankha emavi labalulekile lawasho evesini linye latsi: “Lona ngumtsetfo welithempeli.”—Fundza Hezekeli 43:12.

2 Nyalo sitawucoca ngaleminye imibuto lemibili. Wekucala utsi: Ngutiphi tifundvo leticacile letimayelana netimiso taJehova ngekukhonta lokuhlantekile lokungenteka tafundvwa ngemaJuda angesikhatsi saHezekeli kulombono welithempeli? Imphendvulo yalombuto itasisita kutsi sicoce ngembuto wesibili lotsi: Lombono usho kutsini kitsi lesiphila kulamalanga ekugcina lamatima?

Lombono Wabafundzisa Tiphi Tifundvo Bantfu Basendvulo?

3. Umbono lomayelana nentsaba lephakeme kungenteka wabenta njani bantfu bativa banemahloni?

3 Kute siphendvule lombuto wekucala, asesicoce ngetintfo letitsite letimangalisako letikulombono welithempeli. Intsaba lendze. Kungenteka labantfu bahlobanisa umbono weHezekeli nesiphrofetho sa-Isaya lesitsintsa inhlitiyo lesimayelana nekubuyiselwa. (Isa. 2:2) Kodvwa kubona indlu yaJehova isentsabeni lendze kangaka kwabafundzisani? Kwabafundzisa kutsi kukhonta lokuhlantekile kufanele kuphakanyiswe, kube setikwato tonkhe tintfo. Kuliciniso kutsi kukhonta lokuhlantekile kuphakanyisiwe, ngobe kulilungiselelo laLoyo lophakeme “kakhulu kunabo bonkhe labanye bonkulunkulu.” (Hla. 97:9) Kepha bantfu bona bebangayidlali indzima yabo. Kwaphela emakhulu eminyaka solo bachubeka bashiya kukhonta lokuhlantekile, futsi bakungcolisa. Siyaciniseka kutsi bantfu labanetinhlitiyo letilungile bativa banemahloni nababona indlu yaNkulunkulu lengcwele iphakanyiswa ibekwa endzaweni lefanele, iniketwa ludvumo futsi igcanyiswa.

4, 5. Bantfu lebebalalele Hezekeli kungenteka batfola siphi sifundvo lesimayelana nemagede laphakeme elithempeli?

4 Emagede laphakeme. Ekucaleni kwalombono, Hezekeli bekabukela lengilosi imkhombisa lithempeli, ikala emagede. Lamagede bekangaba ngemamitha langu-30 budze. (Hez. 40:14) Ngasekungeneni bekunetindlu tabogadzi. Loku kungenteka bekusho kutsini kulabo bebabukisisa ipulani yalesakhiwo? Jehova watsi kuHezekeli: “Nakisisa iminyango lengenako nalephumako yalelithempeli.” Kungani? Kungobe labantfu bebangenisa bantfu “labangakasoki enhlitiyweni nasenyameni,” ekhatsi endlini yaNkulunkulu yekukhontela. Waba yini umphumela? Jehova watsi: “Bangcolisa lithempeli lami.”—Hez. 44:5, 7.

5 Labo ‘lebebangakasoki . . . enyameni,” behluleka kulalela umtsetfo waNkulunkulu locacile lebekawubeke ngesikhatsi kusaphila Abrahama. (Gen. 17:9, 10; Lev. 12:1-3) Kepha lebebanenkinga lenkhulu kakhulu ngulabo ‘lebebangakasoki enhlitiyweni.’ Bebavukela ngemabomu futsi bangatilandzeli ticondziso taJehova. Bantfu labanjalo bekungakafaneli bavunyelwe kutsi bangene endlini lengcwele yaJehova yekukhontela. Jehova uyakwenyanya kutentisa futsi bantfu bakhe bebavumele batentisi kutsi bamile timphandze endlini yakhe. Emagede kanye netindlu tabogadzi kulombono welithempeli bekuniketa nasi sifundvo lesicacile: Tintfo letinjalo betingeke tiphindze tenteke. Timiso letiphakeme letimayelana nekungena endlini yaNkulunkulu kufanele tilandzelwe. Nguleto timo kuphela betingenta Jehova abusise kukhonta kwalabantfu.

6, 7. (a) Jehova walusebentisa njani lubondza lebelitungelete lithempeli kuze endlulisele umlayeto kubantfu bakhe? (b) Bantfu baJehova bebayiphatsa njani indlu yakhe esikhatsini lesengcile? (Buka umbhalo longentasi.)

6 Lubondza lolutungeletako. Lenye intfo lenakekako kulombono welithempeli, lubondza lobelutungeleta yonkhe lendzawo yelithempeli. Hezekeli utsi luhlangotsi ngalunye lwalolubondza belungemamitha langu-1 555 nobe emakhilomitha langu-1.6. (Hez. 42:15-20) Takhiwo telithempeli kanye nemabala ato betisikwele lesingemakhyubhitha langu-500 eluhlangotsini ngalunye. Ngako bekunendzawo lenkhulu lebeyitungelete lelithempeli, futsi beyibiyelwe ngelubondza lwangephandle. * Leni?

7 Jehova watsi: “Nyalo abayekele lokungetsembeki kwabo futsi abasuse tidvumbu temakhosi abo tibe khashane nami. Mine-ke ngitawubese ngihlala emkhatsini wabo kuze kube phakadze.” (Hez. 43:9) Kungenteka emavi latsi “tidvumbu temakhosi abo” asho tithico. Ngekutsi Jehova asebentise lendzawo lenkhulu letungeletako lekulombono waHezekeli welithempeli, ecinisweni bekufana nekutsi utsi: “Lokungcolile kulahleleni khashane. Ningalingi nikusondzete.” Nangabe bagcina kukhonta kwabo kuhlantekile, Jehova bekatawubabusisa ngekutsi abe semkhatsini wabo.

8, 9. Yini lokungenteka bantfu bayifundza esiyalweni saJehova lesishubile lebesiya emadvodzeni laphatsiswe umsebenti?

8 Seluleko lesicinile kumadvodza laphatsisiwe. Ngelutsandvo Jehova waphindze waniketa lamadvodza laphatsiswe imisebenti leminyenti emkhatsini webantfu bakhe seluleko lesicinile. EmaLevi lebekamshiyile ngesikhatsi bantfu bacala kukhonta tithico, wawalungisa ngendlela lecinile futsi wabonga nemadvodzana aSadoki lebekanakekela “imisebenti yelithempeli [lakhe] ngesikhatsi ema-Israyeli” amshiyile. Licembu ngalinye waliphatsa ngendlela lelungile nalenemusa kuye ngetento talo. (Hez. 44:10, 12-16) Ngendlela lefanako, baholi labangema-Israyeli batfola siyalo lesicinile.—Hez. 45:9.

9 Ngaleyo ndlela Jehova wakuveta ngalokucacile kutsi emadvodza lasetikhundleni tekuphatsa netekuba babonisi bekufanele alandzise kuye ngendlela lenta ngayo imisebenti yawo. Nawo bewasidzinga seluleko, sicondziso nesiyalo. Ngako bekufanele ahambe embili ekusekeleni timiso taJehova.

10, 11. Ngubuphi bufakazi lobukhombisa kutsi labanye kubantfu lababuya ekutfunjweni batfola tifundvo letitsite embonweni waHezekeli?

10 Labantfu bebabuya ekutfunjweni batisebentisa yini letifundvo labatitfola embonweni waHezekeli? Ecinisweni, asati kahle kutsi lamadvodza nalabafati labetsembekile bebacabangani ngalombono lomangalisako. Nanobe kunjalo, liVi laNkulunkulu lisitjela tintfo letinyenti letentiwa ngulabo lebebabuya ekutfunjweni nendlela lebebakutsatsa ngayo kukhonta Jehova ngendlela lehlantekile. Batisebentisa yini letimiso lebetikulombono waHezekeli? Ngandlela-tsite batisebentisa, ikakhulukati nasibacatsanisa nabokhokho babo lebebavukela ngaphambi kwekutsi batfunjwe yiBhabhulona Lenkhulu.

11 Emadvodza letsembekile lafaka ekhatsi umphrofethi Hagayi, Zakhariya, Ezra longumphristi aphindze abe ngumbhali, nembusi Nehemiya, onkhe asebenta kamatima kute afundzise bantfu timiso letifana naleto letisembonweni waHezekeli welithempeli. (Ezra 5:1, 2) Afundzisa bantfu kutsi kukhonta lokuhlantekile kufanele kuphakanyiswe futsi kute kucala kunemcebo kanye netifiso tebugovu. (Hag. 1:3, 4) Lamadvodza agcizelela kutsi timiso letimayelana nekukhonta lokuhlantekile kufanele tihlonishwe. Nasi sibonelo, bo-Ezra naNehemiya bayala labantfu kutsi bahlukane nebafati baletinye tive, lebebabenta bangasatinaki tintfo letiphatselene naNkulunkulu. (Fundza Ezra 10:10, 11; Neh. 13:23-27, 30) Kutsiwani ngekukhonta tithico? Kubonakala shengatsi ngemuva kwalokutfunjwa, lesive sabese siyawenyanya lomkhuba lomubi, lobewusolo ulugibe sikhatsi sidze ekuphileni kwaso. Kutsiwani-ke ngebaphristi, baholi nobe tindvuna? Njengobe lombono waHezekeli uvetile, nabo bebasemkhatsini walabo labatfola seluleko nesiyalo lesivela kuJehova. (Neh. 13:22, 28) Ngekutitfoba, labanyenti basilalela leseluleko.—Ezra 10:7-9, 12-14; Neh. 9:1-3, 38.

Nehemiya wafundzisa bantfu ngekukhonta lokuhlantekile abe asebenta nabo (Buka sigaba 11)

12. Jehova wababusisa ngatiphi tindlela bantfu lababuya ekutfunjweni?

12 Ngekwenta kwabo kanjalo, Jehova wabese uyababusisa bantfu bakhe. Labantfu baba nebuhlobo lobusedvute naJehova, bajabulela kuba nemphilo lenhle baphindze bahlalisana ngekuthula njengobe besekuyintfo labanesikhatsi lesidze bagcina kuba nayo. (Ezra 6:19-22; Neh. 8:9-12; 12:27-30, 43) Kungani? Kungobe labantfu babese bacala kulalela timiso taJehova letilungile letimayelana nekukhonta lokuhlantekile. Tifundvo letikulombono welithempeli tatsintsa bantfu labanyenti. Ngalamafishane nje, singatsi lombono waHezekeli welithempeli wazuzisa labantfu lebebatfunjiwe ngetindlela letimbili letibalulekile. (1) Wabafundzisa tintfo lokufanele batente mayelana nekukhonta lokuhlantekile kanye nekutsi bangatisekela njani. (2) Wabaniketa siphrofetho lesisicinisekiso. Besikhuluma ngekutsi kukhonta lokuhlantekile kutawubuyiselwa, futsi besiphindze sikhuluma ngendlela Jehova bekatawubusisa ngayo bantfu bakhe yingci nje nabachubeka nekumkhonta ngendlela lehlantekile. Nanobe kunjalo, natsi sifuna kwati kutsi lombono uyagcwaliseka yini lamuhla.

Umbono WaHezekeli Usifundzisani Lamuhla?

13, 14. (a) Sati njani kutsi umbono waHezekeli lomayelana nelithempeli uyagcwaliseka esikhatsini setfu? (b) Umbono waHezekeli usizuzisa ngatiphi tindlela letimbili lamuhla? (Buka nelibhokisi 13A lelitsi, “Emathempeli Langafani, Tifundvo Letingafani.”)

13 Singaciniseka yini kutsi umbono waHezekeli welithempeli uyasebenta lamuhla? Yebo. Khumbula kufana lokukhona emkhatsini wembono waHezekeli wendlu yaNkulunkulu lengcwele lesetikwentsaba “lendze kakhulu” nesiphrofetho sa-Isaya sekutsi “intsaba yendlu yaJehova iyawukuma icine ngetulu kweticongo tetintsaba.” Isaya usitjela ngalokucondzile kutsi siphrofetho sakhe sitawugcwaliseka “encenyeni yekugcina yemalanga” nobe “emalangeni ekugcina.” (Hez. 40:2; Isa. 2:2-4; umbhalo longentasi; buka naMikha 4:1-4.) Letiphrofetho tacala kusebenta emalangeni ekugcina kusukela nga-1919 ngesikhatsi kukhonta lokuhlantekile kuphakanyiswa, futsi kubuyiselwa, kwaba shengatsi kubekwa entsabeni lephakeme. *

14 Ecinisweni umbono waHezekeli uyasebenta ekukhonteni lokuhlantekile lamuhla. Njengobe wawazuzisa emaJuda lebekatfunjiwe endvulo, natsi lombono usizuzisa ngetindlela letimbili lamuhla. (1) Usiniketa tifundvo letimayelana nekutsi singatisekela njani timiso taJehova letimayelana nekukhonta lokuhlantekile. (2) Usiniketa siphrofetho lesisicinisekiso sekubuyiselwa kwekukhonta lokuhlantekile kanye netibusiso taJehova.

Timiso Letimayelana Nekukhonta Lokuhlantekile Lamuhla

15. Yini lokufanele siyikhumbule njengobe sitfola tifundvo letitsite embonweni waHezekeli welithempeli?

15 Nyalo asesicoce ngetintfo letitsite letikulombono waHezekeli. Asesitibone ngeliso lengcondvo sihamba naHezekeli kuloluhambo lwakhe lolukulombono welithempeli lomangalisako. Kufanele sikhumbule kutsi asibuki lithempeli laNkulunkulu lelikhulu, kunaloko sifuna tifundvo lesingatisebentisa ekukhonteni kwetfu lamuhla. Ngutiphi letinye tifundvo lesingatifundza?

16. Yini lesiyifundzako kuyo yonkhe lemininingwane yekukala lesiyitfola embonweni waHezekeli? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)

16 Kungani kukalwa yonkhe intfo? Njengobe Hezekeli abukela, lengilosi lebukeka njengelitfusi ikala tintfo letikulelithempeli letifaka ekhatsi lubondza, emagede, tindlu tabogadzi, emabala kanye neli-al’thare. Kukalwa kwaletintfo kungammangalisa umfundzi. (Hez. 40:1–42:20; 43:13, 14) Cabanga ngemaphuzu labalulekile lesingawatfola kulomniningwane. Ngako Jehova ugcizelela kubaluleka kwetimiso takhe. Tibekwa nguye, hhayi bantfu. Labo labacabanga kutsi akunendzaba kutsi Nkulunkulu simkhonta ngayiphi indlela, bashaye phansi. Ngetulu kwaloko, ngekutsi kukalwa tintfo letikulelithempeli, Jehova bekasicinisekisa kutsi kubuyiselwa kwekukhonta lokuhlantekile kutawenteka nakanjani. Kugcwaliseka ngalokucondzile kwesetsembiso saNkulunkulu kufana ncamashi naletikali leticondzile. Ngako Hezekeli uyasicinisekisa kutsi kubuyiselwa kwekukhonta lokuhlantekile yintfo letawenteka emalangeni ekugcina.

Yini loyifundzako kulokukalwa kwelithempeli lokucondzile? (Buka sigaba 16)

17. Lubondza lwelithempeli lolutungeletako lusikhumbuta ini lamuhla?

17 Lubondza lolutungelete lithempeli. Njengobe sicocile, kulombono Hezekeli ubona lubondza lutungelete sonkhe lesakhiwo selithempeli. Lolubondza belusikhumbuto lesicinile sekutsi bantfu baNkulunkulu kufanele bakhweshise tonkhe tintfo letingcolile letihlobene nenkholo yemanga ekukhonteni lokuhlantekile futsi bangayingcolisi indlu yaNkulunkulu. (Fundza Hezekeli 43:7-9.) Natsi siyasidzinga leseluleko lamuhla! Ngemuva kwekutsi bantfu baNkulunkulu bakhululwe ekutfunjweni yiBhabhulona Lenkhulu ngemuva kwemakhulu lamanyenti eminyaka, Khristu wabeka sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile nga-1919. Kusukela ngaleso sikhatsi, bantfu baNkulunkulu basebente kamatima kuze bayekele timfundziso temanga, imikhuba lengcolile lehambisana nekukhonta tithico kanye nemikhuba yemacaba. Senta sicinisekiso sekutsi siyatikhweshisa timfundziso temanga ekukhonteni lokuhlantekile. Ngetulu kwaloko, asichubi nobe sikhangise ngemabhizinisi etfu eHholweni leMbuso, tintfo letinjalo asitihlanganisi nekukhonta kwetfu.—Mak. 11:15, 16.

18, 19. (a) Yini lesiyifundzako kulamagede laphakeme lakulombono welithempeli? (b) Niketa sibonelo sekutsi singabaphendvula njani labo labafuna sicekise etimisweni taJehova letiphakeme.

18 Emagede laphakeme. Yini lesingayifundza nasicabanga ngalamagede laphakeme Hezekeli lawabona? Asingabati kutsi lencenye yembono welithempeli yafundzisa emaJuda lebekatfunjiwe kutsi timiso taJehova letimayelana nekutiphatsa tiphakeme. Nangabe loko bekuliciniso endvulo, kutsiwani lamuhla? Sikhonta Jehova ethempelini lakhe lelikhulu. Kubaluleke nakakhulu nyalo kutsi sitiphatse ngendlela lelungile nalete kutentisa. (Rom. 12:9; 1 Phet. 1:14, 15) Kulamalanga ekugcina, Jehova solo uyachubeka ucondzisa bantfu bakhe kutsi batilandzele timiso takhe letimayelana nekutiphatsa. * Nasi sibonelo, toni letingaphendvuki tiyakhweshiswa ebandleni. (1 Khor. 5:11-13) Ngetulu kwaloko, tindlu tabogadzi lebetingasekungeneni kwemagede tingasikhumbuta kutsi nalamuhla nakutiwa endzabeni yekukhonta Jehova, kute longenako ngaphandle kwekutsi emukelwe nguJehova. Sibonelo saloko nje kutsi umuntfu lophila imphilo lemphacambili angeta eHholweni leMbuso, kepha Jehova angeke aze amemukele kuze kube ngulapho enta intsandvo yaNkulunkulu. (Jak. 4:8) Lesi sivikelo lesimangalisako ekukhonteni lokuhlantekile kuletikhatsi letimbi nakakhulu.

19 LiBhayibheli labiketela kutsi tintfo betitawuba timbi kakhulu ngaphambi kwekutsi kufike kuphela kwelive. Siyafundza: “Bantfu lababi nebakhohlisi batawudlanga ngebubi, badukise futsi nabo badukiswe.” (2 Thim. 3:13) Bantfu labanyenti lamuhla bayadukiswa ngekutsi bentiwe bacabange kutsi timiso taJehova letiphakeme ticine kakhulu, tiphelelwe sikhatsi futsi nje atikalungi. Wena utawuvuma yini kutsi udukiswe? Nasi sibonelo, nangabe lotsite etama kukwenta ucabange kutsi timiso taNkulunkulu letimayelana nekutsandzana kwebantfu bebulili lobufanako tiliphutsa, utawuvumelana naye yini? Nobe utawuvumelana naJehova Nkulunkulu lokuveta ngalokucacile eVini lakhe kutsi bantfu labanjalo “benta lokulichilo”? Nkulunkulu usecwayisa kutsi singakusekeli kutiphatsa lokubi. (Rom. 1:24-27, 32) Nangabe sititfola sisesimeni lesinjalo, senta kahle kucabanga ngembono waHezekeli lonemagede laphakeme, siphindze sikhumbule kutsi Jehova akatitsambisi timiso takhe letilungile, ngisho nobe lelive lelibi lisicindzetela. Siyavumelana yini naBabe wetfu losezulwini futsi sikumelele loko lokulungile?

Sisuke sinikela “umhlatjelo wekudvumisa” nangabe siba nencenye ekukhonteni lokuhlantekile

20. Labo labayincenye ‘yesicumbi lesikhulu’ batfola siphi sikhutsato kulombono waHezekeli?

20 Emabala. Ngesikhatsi Hezekeli abona libala lelikhulu lelithempeli, kungenteka kwamjabulisa kakhulu kucabanga kutsi tinyenti kangakanani tikhonti taJehova letijabulako letingahlangana kulelibala. Lamuhla emaKhristu akhonta Jehova endzaweni lengcwele kakhulu. Labo labakha “sicumbi lesikhulu” labasebaleni lelingephandle lelithempeli laJehova batfola tikhumbuto letikhutsatako kulombono waHezekeli. (Semb. 7:9, 10, 14, 15) Hezekeli wabona nekutsi kulamabala bekunemakamelo ekudlela lapho tikhonti taNkulunkulu betidla ndzawonye imihlatjelo yato yekuthula. (Hez. 40:17) Ngemcondvo lotsite, bebajabulela kudla naJehova Nkulunkulu, lokuluphawu lwebungani lobunekuthula. Lamuhla asinikeli ngemihlatjelo njengobe bekwenta emaJuda langephansi kweMtsetfo waMosi. Kunaloko, sinikela “umhlatjelo wekudvumisa” nangabe siba nencenye ekukhonteni lokuhlantekile, njengalapho siniketa timphendvulo letiveta kukholwa kwetfu emihlanganweni nobe lapho senta umsebenti wekushumayela. (Heb. 13:15) Siphindze sikhutsatwe nakudla lokuvela kuJehova. Kungako sitiva ngendlela lebekativa ngayo emadvodzana aKhora lahlabelela Jehova atsi: “Kucitsa lilanga linye emabaleni endlu yakho kuncono kunekucitsa layinkhulungwane kulenye indzawo.”—Hla. 84:10.

21. EmaKhristu lagcotjiwe angafundzani kubaphristi labakulombono waHezekeli?

21 Baphristi. Hezekeli wabona kutsi emagede lebekasetjentiswa baphristi nemaLevi kute bangene ebaleni lelingekhatsi bewafana nemagede lebekasetjentiswa bantfu lebebangasibo baphristi nabangena ebaleni lelingephandle. Leyo bekuyindlela lephumelelako yekukhumbuta emadvodza labaphristi kutsi nawo bekufanele alalele timiso taJehova letimayelana nekukhonta lokuhlantekile. Kutsiwani lamuhla? Lamuhla kute baphristi emkhatsini wetinceku taNkulunkulu, kepha emaKhristu lagcotjiwe atjelwa naku: “Nine ‘niluhlanga lolukhetsiwe, umbuso webaphristi.’” (1 Phet. 2:9) Baphristi labangema-Israyeli bebakhonta Jehova emabaleni abo bodvwa. Lamuhla emaKhristu lagcotjiwe akhonta Jehova kanye naletinye tikhonti takhe, kepha ajabulela kuba nebuhlobo lobukhetsekile naJehova njengobe abantfwana bakhe labafake esiswini. (Gal. 4:4-6) Ngendlela lefanako, nalabagcotjiwe nabo bangatfola tikhumbuto letibalulekile kulombono waHezekeli. Bayati kutsi baphristi bebasitfola seluleko nesiyalo. Onkhe emaKhristu enta kahle kukhumbula kutsi ayincenye ‘yemhlambi munye’ ‘lonemelusi munye.’—Fundza Johane 10:16.

22, 23. (a) Emadvodza lamadzala lamuhla angafundza siphi sifundvo kumholi lochazwa embonweni waHezekeli? (b) Yini lengahle yenteke esikhatsini lesitako?

22 Umholi. Embonweni waHezekeli umholi ngumuntfu lobaluleke kakhulu. Akaveli esiveni sebaphristi, futsi ethempelini bekangatitfoba ngaphansi kwekucondziswa baphristi. Nanobe kunjalo, nguye lebekahola futsi asita bantfu kutsi baletse imihlatjelo. (Hez. 44:2, 3; 45:16, 17; 46:2) Ngako usibonelo kumadvodza langemaKhristu lamuhla laphatsiswe imisebenti leminyenti ebandleni. Ngetulu kwaloko, labadzala labangemaKhristu, kuhlanganise babonisi labajikeletako, kufanele batitfobe esisebentini lesetsembekile. (Heb. 13:17) Labadzala belibandla basebenta ngekutimisela kute basite bantfu baNkulunkulu nabaletsa imihlatjelo yabo yekudvumisa emihlanganweni yelibandla kanye nasemsebentini wekushumayela. (Ef. 4:11, 12) Labadzala kufanele baphindze bayinake indlela Jehova lekhuta ngayo baholi labangema-Israyeli lebebalisebentisa kabi ligunya labanalo. (Hez. 45:9) Ngendlela lefanako, labadzala akukafaneli bacabange kutsi abasidzingi seluleko nesiyalo. Kunaloko, bayalijabulela litfuba lekuceceshwa nguJehova kuze babe belusi nebabonisi labaphumelelako.—Fundza 1 Phetro 5:1-3.

23 Jehova utawuchubeka asiniketa babonisi labafanelekako nalabanelutsandvo emhlabeni loliPharadisi lotako. Lamuhla labadzala belibandla labanyenti bayaceceshwa kute babe belusi labalusito nalabafanelekako ePharadisi. (Hla. 45:16) Akujabulisi yini kucabanga ngendlela lamadvodza latawuba sibusiso ngayo emhlabeni lomusha? Kucondza umbono waHezekeli njengaletinye tiphrofetho letimayelana nekubuyiselwa, kutasicacela ngesikhatsi saJehova lesifanele. Letinye tintfo titasijabulisa nasetisicacela esikhatsini lesitako, lokukufezeka kwetintfo lesingakhoni kuticondza nyalo. Sitawukwati esikhatsini lesitako.

Emagede laphakeme kanye nemabala kusifundzisani ngekukhonta kwetfu? (Buka tigaba 18-21)

Tibusiso TaJehova Ekukhonteni Lokuhlantekile

24, 25. Umbono waHezekeli wativeta njani tibusiso letitawutfolwa bantfu baJehova nabachubeka babambalela ekukhonteni lokuhlantekile?

24 Ekwephetseni, asesikhumbule lesentakalo lesikhulu lesenteka embonweni waHezekeli. Jehova ungena ethempelini lelikulombono, futsi wetsembisa bantfu bakhe kutsi utawuchubeka ahlala khona kuphela nje nangabe batilalela ngekwetsembeka timiso takhe letimayelana nekukhonta lokuhlantekile. (Hez. 43:4-9) Kuba khona kwaJehova kutawubatsintsa njani bantfu bakhe kanye nelive labo?

25 Lombono uchaza tibusiso letivela kuNkulunkulu ngekutsi usebentise nati tiphrofetho letimbili letisicinisekisako letingumfanekiso: (1) Umfula logeleta usuka ethempelini lelingcwele, uletsa kuphila futsi wenta lelive libe ngulelinotsile; kantsi (2) lendzawo yehlukaniswe ngendlela lehlelekile nalecondzile, futsi lithempeli nemabala alo kusemkhatsini. Kufanele siticondze njani letiphrofetho lamuhla? Ngetulu kwaloko, siphila esikhatsini lapho Jehova atawungena, acwenge futsi emukele indlela yekumkhonta lengcwele nakakhulu, lokulithempeli lakhe lelikhulu. (Mal. 3:1-4) Etehlukweni 19 kuya ku-21 talencwadzi, sitawucoca ngaletiphrofetho letimbili letingumfanekiso.

^ sig. 6 Ngaleyondlela Jehova wenta lokwehlukile kuloko bantfu bakhe bebakwenta endlini yakhe lengcwele, nakatsi: “Babeka umnyango wawo eceleni kwemnyango wami, nensika yesivalo sawo eceleni kwensika yesivalo sami, lapho kunelubondza kuphela loluhlukanisa mine nabo, bangcolisa libito lami lelingcwele ngetintfo letenyanyekako labatenta.” (Hez. 43:8) EJerusalema, bekunelubondza lebelwehlukanisa lithempeli kanye netindlu letihlala bantfu. Njengobe labantfu bebaphambuka etimisweni taJehova letilungile, baletsa kungcola kwabo netithico tabo eceleni kwendlu yaJehova. Lesi bekusimo lesingabeketeleleki!

^ sig. 13 Umbono waHezekeli welithempeli uhambelana naletinye tiphrofetho letimayelana nekubuyiselwa letigcwaliseka kulamalanga ekugcina. Sibonelo nje, naka kufana lokukhona emkhatsini waHezekeli 43:1-9 kanye naMalakhi 3:1-5; nasemkhatsini waHezekeli 47:1-12 naJoweli 3:18.

^ sig. 18 Lithempeli laNkulunkulu lelikhulu lacala kubakhona nga-29 C.E. ngesikhatsi Jesu abhajatiswa futsi acala umsebenti wakhe wekuba nguMphristi Lophakeme. Nanobe kunjalo, ngemuva kwekufa kwebaphostoli baJesu kwaphela emakhulu eminyaka solo kukhonta lokuhlantekile kulahliwe emhlabeni. Kodvwa nga-1919 kukhonta kweliciniso kwaphakanyiswa.