Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 22

“Khonta Nkulunkulu”

“Khonta Nkulunkulu”

SEMBULO 22:9

LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Kutawubuyeketwa tifundvo letibalulekile letisencwadzini yaHezekeli, nendlela letisebenta ngayo lamuhla naletitawusebenta ngayo esikhatsini lesitako

1, 2. (a) Ngusiphi sincumo lokufanele sonkhe sisente? (b) Ingilosi leyetsembekile yatsini ngesikhatsi Johane afuna kuyikhonta?

NGAMUNYE wetfu kufanele aphendvule nangu umbuto lobalulekile: Ngitawukhonta bani? Bantfu labanyenti bangahle batsi lendzaba imatima futsi iyadidana. Kodvwa liciniso likutsi lesincumo sicacile futsi simelula. Kungaba kutsi sikhonta Jehova Nkulunkulu nobe Sathane Develi.

2 Sathane ukufuna kamatima kukhontwa. Loko kwabonakala ngalokucacile ngesikhatsi alinga Jesu. Njengobe sibonile eSehlukweni 1 salencwadzi, Sathane wetsembisa Jesu intfo lenkhulu, lokuligunya kuyo yonkhe imibuso yemhlaba. Yini Develi lebekayifuna kuze amnike lona? Wancenga Jesu watsi, ‘ngikhonte.’ (Mat. 4:9) Ngalokwehlukile, ingilosi leyaletsa sembulo kumphostoli Johane yala kukhontwa. (Fundza Sembulo 22:8, 9.) Ngesikhatsi Johane afuna kukhonta lengilosi, lendvodzana yaNkulunkulu lengumoya futsi letfobekile yaphendvula yatsi: “Ungakwenti loko!” Esikhundleni sekutsi itsi, ‘Ngikhonte,’ lengilosi yatsi, “Khonta Nkulunkulu.”

3. (a) Uyini umgomo walencwadzi? (b) Yini lesitawucoca ngayo nyalo?

3 Umgomo walencwadzi kusisita sicinise kutimisela kwetfu kwenta loko lokwashiwo ngulengilosi—kukhonta Jehova Nkulunkulu kuphela. (Dut. 10:20; Mat. 4:10) Ase sibuyekete kafishane loko lesikufundzile mayelana nekukhonta lokuhlantekile kuletiphrofetho taHezekeli nasemibonweni yakhe. Ngemuva kwaloko, sisitwa yimiBhalo, sitawubese sifundza ngesikhatsini lesitako lapho khona wonkhe umuntfu emhlabeni atawuvivinywa kwekugcina, futsi lokuvivinywa kutawuncuma kutsi ngubani lotawuchubeka aphila kuze abone kukhonta Jehova ngendlela lehlantekile kubuyiselwa ngalokuphelele kuze kube phakadze.

Tifundvo Letintsatfu Letigcizelelwe Encwadzini YaHezekeli

4. Ngutiphi tifundvo letintsatfu letigcizelelwako kulencwadzi yaHezekeli?

4 Incwadzi yaHezekeli isifundzisa kutsi kukhonta lokuhlantekile kufaka ekhatsi (1) kukhonta Jehova kuphela, (2) kuhlala sinebunye ekukhonteni lokuhlantekile, kanye (3) nekukhombisa kutsi siyabatsandza labanye. Cabanga ngendlela tiphrofetho kanye nemibono lokucocwe ngayo kulencwadzi lokutiveta ngayo letifundvo letintsatfu.

Sifundvo sekucala: Khonta Jehova kuphela

5-9. Yini lesiyifundzile mayelana nekukhonta Jehova kuphela?

5 Sehluko 3: * Umbono lomangalisako lomayelana naJehova atungeletwe ngumushi wenkosazana futsi agibele etikwetidalwa temoya letinemandla usikhumbuta liciniso lelibalulekile, lekutsi nguSomandla kuphela lokufanele simkhonte.—Hez. 1:4, 15-28.

6 Sehluko 5: Bekuyintfo letfusa kakhulu kufundza ngembono lomayalena nekungcoliswa kwelithempeli laJehova! Lombono uveta kutsi kute intfo lefihlekile kuJehova. Uyatibona tento tekungetsembeki, njengalapho bantfu bakhe bamhlubuka futsi bakhonta tithico, ngisho nobe letento tifihlekile emehlweni ebantfu. Timvisa buhlungu tento letinjalo futsi uyabajezisa labo labatentako.—Hez. 8:1-18.

7 Sehluko 7: Tehlulelo letamenyetelwa letimelene netive letakhelene nema-Israyeli futsi ‘lebetiwaphukuta,’ tiveta kutsi Jehova ubenta balandzise labo labaphatsa kabi bantfu bakhe. (Hez. 25:6) Kodvwa sifundza lesinye sifundvo endleleni ema-Israyeli latiphatsa ngayo letive—kwetsembeka kuJehova kufanele kute kucala kunato tonkhe letinye tintfo. Asifuni kutitsatsa melula timiso taJehova kuze nje semukelwe tihlobo tetfu letingamkhonti; futsi asifuni kwetsembela emcebeni nobe sitsatse luhlangotsi ngekutsi setsembeke kubohulumende bebantfu lokuyintfo lefanele Jehova kuphela.

8 Tehluko 13 na-14: Umbono lomayelana nelithempeli lelisentsabeni lephakeme usifundzisa kutsi kufanele siphile ngekuvumelana netimiso taJehova letiphakeme, futsi sati kutsi ungetulu kwabo bonkhe labanye bonkulunkulu.—Hez. 40:1–48:35.

9 Sehluko 15: Kuchazwa kwa-Israyeli naJuda ngekutsi bafana netingwadla kusikhumbuta ngendlela lokumcansula ngayo Jehova kubona tinceku takhe tikhonta labanye bonkulunkulu.—Hez., tehl. 16, 23.

Sifundvo sesibili: Kuhlala sinebunye ekukhonteni lokuhlantekile

10-14. Sigcizelelwe njani sidzingo sekutsi sihlale sinebunye ekukhonteni lokuhlantekile?

10 Sehluko 8: Tiphrofetho letetsembisa kutsi Jehova utawuvusa “umelusi munye” kuze anakekele bantfu bakhe tigcizelela kubaluleka kwekutsi sisebente ngebunye nangekuthula ngaphansi kwekuholwa nguJesu.—Hez. 34:23, 24; 37:24-28.

11 Sehluko 9: Tiphrofetho taHezekeli letimayelana nebantfu baNkulunkulu labakhululwa ekutfunjweni yiBhabhulona futsi babuyiselwa eveni labo, tiphetse umlayeto kulabo labafuna kujabulisa Jehova lamuhla. Tikhonti taJehova letihlantekile kufanele tiphume ngalokuphelele enkholweni yemanga futsi tingangcoliswa yimikhuba yayo lengcolile. Ngisho nobe sichamuka etinkholweni letinyenti, timo tetfu temnotfo tingafani, futsi sinebuve lobungafani kodvwa kufanele sibulondvolote lobunye lobuluphawu lwekutsi sibantfu baNkulunkulu.—Hez. 11:17, 18; 12:24; Joh. 17:20-23.

12 Sehluko 10: Lesifundvo lesikhuluma ngebunye savetwa ngumbono lomayelana nematsambo lomile labese ayaphila. Sikutsatsa njengelilungelo kuba semkhatsini welicembu lelibuyiselwe futsi lelihlantiwe letikhonti letisebenta ngebunye njengelibutfo!—Hez. 37:1-14.

13 Sehluko 12: Siphrofetho lesimayelana netindvuku letimbili letahlanganiswa taba yindvuku yinye sayigcizelela kakhulu indzaba yekuba nebunye. Kukucinisa kakhulu kukholwa kwetfu kubona labagcotjiwe kanye naletinye timvu bagcwalisa lesiphofetho! Nanobe siphila eveni lelehlukene ekhatsi ngenca yenzondo lebangwa tinkholo netepolitiki, kodvwa lutsandvo kanye nekwetsembeka kusenta sihlale sinebunye.—Hez. 37:15-23.

14 Sehluko 16: Umbono waHezekeli lomayelana nendvodza lephetse sipatji setintfo tekubhala kanye nemadvodza laphetse tikhali tekuphihlita ucuketse secwayiso lesibalulekile, sekutsi ngulabo labatawungena ‘ekuhluphekeni lokukhulu’ batikhonti letihlantekile labatawuba setfubeni lekubekwa luphawu lwekusindza.—Mat. 24:21; Hez. 9:1-11.

Sifundvo sesitsatfu: Khombisa kutsi uyabatsandza labanye

15-18. Kungani kufanele sichubeke sikhombisa lutsandvo, futsi loko singakwenta njani?

15 Sehluko 4: Umbono lomayelana netidalwa letine letiphilako usifundzise ngebuntfu baJehova, futsi lobuhamba embili lutsandvo. Nangabe sikhuluma futsi senta ngendlela leveta lutsandvo, sisuke sikhombisa kutsi Jehova nguNkulunkulu wetfu.—Hez. 1:5-14; 1 Joh. 4:8.

16 Tehluko 6 na-11: Lutsandvo Nkulunkulu lanalo lumente wabeka bogadzi, labafaka ekhatsi Hezekeli. Ngenca yekutsi Nkulunkulu ulutsandvo, akafuni kutsi kubhubhe ngisho namunye nakaletsa kuphela kulelive lelibuswa nguSathane. (2 Phet. 3:9) Sinelilungelo lekukhombisa lutsandvo lolufana nelwaNkulunkulu ngekutsi sisekele umsebenti wagadzi wasesikhatsini salamuhla.—Hez. 33:1-9.

17 Tehluko 17 na-18: Jehova uyati kutsi bantfu labanyenti angeke bawemukele umusa wakhe futsi batawetama kucotfula tikhonti takhe letetsembekile. Lutsandvo lutawenta Jehova avikele bantfu bakhe lapho khona “Gogi waseveni lakaMagogi” ahlasela labo labetsembekile kuye. Lutsandvo lesinalo lusenta secwayise bantfu labanyenti ngekutsi Jehova utababhubhisa labo labacindzetela bantfu bakhe.—Hez. 38:1–39:20; 2 Thes. 1:6, 7.

18 Tehluko 19, 20, na-21: Indlela Jehova labatsandza ngayo bantfu bakhe ibonakala kahle embonweni lomayelana nemfula wemanti ekuphila nakuloyo lomayelana nekwabiwa kwelive. Lemibono ichaza imiphumela yesento saJehova lesikhulu kunato tonkhe sekukhombisa lutsandvo, sekutsi anikele ngekuphila kweNdvodzana yakhe kuze tono tetfu titsetselelwe, siphindze sijabulele imphilo lenhle singumndeni waNkulunkulu. Lenye indlela lehamba embili lesikhombisa ngayo kutsi siyabatsandza bantfu kutsi sibatjele ngelikusasa lelihle Jehova lalilungiselele labo labanekukholwa eNdvodzaneni yakhe.—Hez. 45:1-7; 47:1–48:35; Semb. 21:1-4; 22:17.

Sento Lesikhulu Sekutfobeka Ngemuva Kwekubusa Kweminyaka Leyinkhulungwane

19. Yini Jesu latawuyenta ngesikhatsi Seminyaka Leyinkhulungwane Yekubusa kwakhe? (Buka libhokisi lelitsi “Kubhekana Nekuvivinywa Kwekugcina.”)

19 Ngesikhatsi Sekubusa Kweminyaka Leyinkhulungwane, Jesu utawuvusa tigidzigidzi tebantfu ekufeni aphindze acedze buhlungu lobubangelwe ‘sitsa lesikufa.’ (1 Khor. 15:26; Mak. 5:38-42; Imis. 24:15) Umlandvo webantfu ufana nendzaba lebuhlungu legcwele lusizi nekufa. Kodvwa njengobe situkulwane ngasinye sitawube sivuswa ekufeni, Jesu utawube asusa lendzaba lebuhlungu futsi anikete labo labatawube bavusiwe litfuba lekutibhalela indzaba lencono. Ngesisekelo semhlatjelo loyinhlawulo, Jesu utawususa wonkhe umonakalo lobangelwe kugula, yimphi, tifo kanye nendlala. Ngetulu kwaloko, utasisita kutsi sicedze lolokusibangela buhlungu, lokusono lesasitfola ku-Adamu. (Rom. 5:18, 19) Jesu ‘utobhidlita imisebenti yaDeveli’ ngalokuphelele. (1 Joh. 3:8) Kutawubese kwentekani ngemuva kwaloko?

Labavusiwe ekufeni batawuba nelitfuba lekutibhalela indzaba lencono

20. Chaza kutsi Jesu kanye nalabangu-144 000 batakukhombisa njani kutfobeka ngelizinga lelikhulu. (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)

20 Fundza 1 KubaseKhorinte 15:24-28. Kutawutsi lapho bonkhe bantfu sebete sono, nemhlaba sewushintjiwe waba liPharadisi njengobe Jehova bekahlosile, Jesu kanye nalabangu-144 000 labatawube babusa naye batawukhombisa sento lesikhulu sekutfobeka; batawubuyisela uMbuso kuJehova. Ngekutitsandzela nangekuthula, batawushiya leligunya lebebasolo banalo iminyaka leyinkhulungwane. Konkhe lokutawube kufezwe nguloMbuso kutawuhlala kuze kube phakadze.

Kuvivinywa Kwekugcina

21, 22. (a) Kutawuba njani emhlabeni nakuphela iminyaka leyinkhulungwane? (b) Kungani Jehova atawukhulula Sathane nemadimoni?

21 Jehova utawubese wenta lokutsite lokumangalisako, lokukhombisa kutsi utetsemba kakhulu tikhonti takhe letisemhlabeni. Utawukhipha umyalo wekutsi Sathane kanye nemadimoni bakhishwe emgodzini longenamkhawulo lebebafakwe kuwo iminyaka leyinkhulungwane. (Fundza Sembulo 20:1-3.) Umhlaba labatawubona nabaphuma lapho utawube wehluke kakhulu kunalowo bebake bawubona. Ngaphambi kwe-Amagedoni, bantfu labanyenti bebadukiswe nguSathane futsi bebahlukaniswe yinzondo kanye nekubukelana phansi. (Semb. 12:9) Kodvwa nakuphela iminyaka leyinkhulungwane, bonkhe bantfu batawube bakhonta Jehova futsi bangumndeni lonebunye nelutsandvo. Umhlaba utawube uliPharadisi lelinekuthula.

22 Kungani Jehova atawukhulula letigebengu, lokunguSathane nemadimoni, atiletse kulelive lelitawube lihlantekile? Labanyenti kulabo labatawube baphila ekupheleni kweminyaka leyinkhulungwane batawube bangakaze bavivinywa bucotfo babo njengobe batikhonti taJehova letetsembekile. Labanyenti babo bafa bangamati Jehova futsi babese bavuselwa ePharadisi. Jehova angeke agcine nje ngekubanika kuphila, kepha utawenetisa netidzingo tabo abanike nemfundvo levela kuye. Batawube bangakaze bayengwa kutsi bente tintfo letimbi, kepha batawube bakhutsatwa kutsi bente tintfo letinhle. Batawube baphila emkhatsini webantfu labatsandza Jehova nalabamkhontako. Sathane angasola laba labavusiwe ngetintfo letifana naleto lasola ngato Jobe, kutsi bakhonta Nkulunkulu ngobe ubavikele futsi uyababusisa. (Jobe 1:9, 10) Ngako ngaphambi kwekutsi Jehova abhale emagama etfu encwadzini yekuphila angasawacishi, utasiniketa litfuba lekukhombisa ngaphandle kwekungabata kutsi setsembekile kuye njengobe anguBabe wetfu neNkhosi yetfu.—Semb. 20:12, 15.

23. Yini umuntfu ngamunye latawubhekana nayo?

23 Sathane utawuniketwa sikhashana sekutsi etame kuyekelisa bantfu kukhonta Nkulunkulu. Yini latayenta kuze avivinye bantfu. Siyaciniseka kutsi umuntfu ngamunye utawubhekana nesilingo lesifana naleso Adamu na-Eva lababhekana naso—umuntfu utawukhetsa emkhatsini wekwemukela timiso taJehova, asekele kubusa kwakhe futsi amkhonte nobe avukele Nkulunkulu, asekele Sathane.

24. Kungani labo labavukelako babitwa ngekutsi nguGogi naMagogi?

24 Fundza Sembulo 20:7-10. Kuyanakeka kutsi labo labatawuvukela nakuphela iminyaka leyinkhulungwane babitwa ngekutsi nguGogi naMagogi. Bakhombisa imikhuba lefana naleyo leyakhonjiswa ngulabo labavukela leyo Hezekeli laphrofetha ngabo kutsi batawuhlasela bantfu baNkulunkulu ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu. Lelo cembu lebantfu lelibitwa ngekutsi ‘nguGogi waseveni lakaMagogi,’ lehlukana laba tive letingafuni kubuswa nguJehova. (Hez. 38:2) Ngendlela lafanako, labo labatawuvukela nakuphela Iminyaka Leyinkhulungwane Yekubusa KwaKhristu bachazwa ngekutsi “tive.” Loku kuyamangalisa. Kungani? Ngobe ngesikhatsi Sekubusa Kweminyaka Leyinkhulungwane, kutawube sekute emacembu etive letehlukahlukene; bonkhe bantfu batawube bangaphansi kwahulumende munye, lokunguMbuso waNkulunkulu. Sonkhe sitawube sisive sinye. Ngekutsi lesiphrofetho sibite laba labatawuvukela ngekutsi nguGogi naMagogi, futsi sitsi ‘bative,’ sikhombisa kutsi Sathane utawuphumelela kubangela kwehlukana emkhatsini walabanye bantfu baNkulunkulu. Kute lotawuphocelelwa kutsi abe seluhlangotsini lwaSathane. Umuntfu ngamunye lotawube ete sono utawutentela yena sincumo.

Labo labavukelako babitwa ngekutsi nguGogi naMagogi (Buka sigaba 24)

25, 26. Bangakanani labatawuba seluhlangotsini lwaSathane, futsi yini letawenteka kubo?

25 Bangakhi labatawuya eluhlangotsini lwaSathane? Linani lalabo labatawuvukela “lingangesihlabatsi saselwandle.” Loku akusho kutsi litawuba linyenti kakhulu linani lalabatawuvukela. Sikwati njani loko? Cabanga ngesetsembiso lesentiwa ku-Abrahama. Jehova watsi intalelwane ya-Abrahama beyitawuba “ngangesihlabatsi lesiselugwini lwelwandle.” (Gen. 22:17, 18) Nanobe kunjalo, linani lalabo lababa yintalelwane yakhe lagcine lingu-144 001. (Gal. 3:16, 29) Nanobe lelinani libonakala lilikhulu, kodvwa lincane kakhulu nalicatsaniswa nelinani lebantfu. Ngendlela lefanako, linani lalabo labatawuba seluhlangotsini lwaSathane lingabonakala lilikhulu, kodvwa angeke libe likhulu kakhulu. Kuvukela kwalabantfu angeke kutetfuse kakhulu tinceku taJehova letetsembekile.

26 Bantfu labatawuhlanganyela kulokuvukela batawubhujiswa ngekushesha. Bona kanye naSathane nemadimoni angeke baphindze babe khona, kute litsemba lekutsi batawuke baphile futsi. Tincumo tabo letimbi kanye nemiphumela yato lokutawuhlale kukhunjulwa.—Semb. 20:10.

27-29. Yini lelindzele labo labatawuncoba kuvivinywa kwekugcina?

27 Ngakulolunye luhlangotsi, labo labatawuluncoba loluvivinyo lwekugcina, emagama abo atawubhalwa “encwadzini yekuphila.” (Semb. 20:15) Ngemuva kwaloko, onkhe emadvodzana nemadvodzakati aJehova letsembekile atamkhonta angumndeni lonebunye nangendlela lemfanele.

28 Cabanga ngalelikusasa. Phambi kwakho kunekuphila nemsebenti lojabulisako kanye nebangani beliciniso labasikhutsato. Angeke uphindze uhlupheke, wena kanye nalabo lobatsandzako. Angeke udzinge umhlatjelo waJesu kuze ume embikwaJehova. Wonkhe umuntfu utawuba ngumngani waNkulunkulu ngaphandle kwemincele. Lokubaluleke kakhulu kunako konkhe kutsi ezulwini nasemhlabeni kukhonta lokuhlantekile kutawentiwa ngelizinga leliphelele. Ngaleyo ndlela, kukhonta lokuhlantekile kutawube sekubuyiselwe!

Nase ute sono, angeke udzinge umhlatjelo waJesu kuze ume embikwaJehova (Buka sigaba 28)

29 Wena utawube ukhona yini ngalelilanga lelikhulu? Ungaba khona nawutawuchubeka usebentisa letifundvo letintsatfu letihamba embili letikulencwadzi yaHezekeli—ukhonte Jehova kuphela, uhlale unebunye nalabanye ekukhonteni lokuhlantekile futsi ukhombise labanye kutsi uyabatsandza. Tiphrofetho taHezekeli tiphindze tisinikete sifundvo sekugcina lesibaluleke kakhulu. Ngusiphi lesifundvo?

Yibone ngeliso lengcondvo injabulo letawuba khona ngesikhatsi tidalwa letisezulwini naletisemhlabeni setinebunye ekukhonteni lokuhlantekile (Buka tigaba 27-29)

‘Yati Kutsi Mine NginguJehova’

30, 31. Emavi latsi “batawukwati kutsi mine nginguJehova” atawusho kutsini (a) etitseni taNkulunkulu? (b) kubantfu baNkulunkulu?

30 Kuyo yonkhe lencwadzi yaHezekeli, emavi latsi “batawukwati kutsi mine nginguJehova” avela tikhatsi letinyenti. (Hez. 6: 10; 39:28) Etitseni taNkulunkulu, lamavi atawube asho imphi kanye nekufa. Titawuphoceleleka kutsi tati lokungetulu nje kwekutsi Jehova ukhona. Titayifundza kabuhlungu inchazelo yeligama lakhe lelikhulu, letsi “Ubangela Kutsi Kube Khona.” “Jehova wemabutfo” utawuba “lichawe lelinemandla” lelitawulwa nato. (1 Sam. 17:45; Eks. 15:3) Kutawube sekwephutile naticala kucondza nali liciniso lelibalulekile ngaye: Kute lokungamvimba kutsi afeze injongo yakhe.

31 Kubantfu baNkulunkulu, lamavi latsi “batawukwati kutsi mine nginguJehova” atawusho kuthula nekuphila. Jehova utasenta kutsi sibe nguloko bekafise kutsi sibe ngiko ekucaleni, lokungemadvodzana nemadvodzakati labuveta ngalokuphelele buntfu bakhe. (Gen. 1:26) Jehova sewuvele unguBabe wetfu lositsandzako neMelusi wetfu losivikelako. Ngekushesha, utawuba yiNkhosi yetfu lencobako. Ngaphambi kwekutsi lifike lelo langa, asiwufakeni etinhlitiyweni tetfu lomlayeto waHezekeli. Onkhe malanga, asikhombiseni ngemavi nangetento kutsi siyati kutsi Jehova ungubani nekutsi uluhlobo luni lwaNkulunkulu. Ngako kutawutsi nakukhululwa imimoya yembhubhiso ngekuhlupheka lokukhulu, angeke sesabe. Esikhundleni saloko, sitawuphakamisa tinhloko tetfu, ngobe sitawube sati kutsi kusindziswa kwetfu sekusedvute. (Luk. 21:28) Kwanyalo, shengatsi singachubeka sisita bantfu yonkhe indzawo kutsi bati futsi batsandze Nkulunkulu lokukuphela kwakhe lokufanele akhontwe, Loyo lonelibito lelikhulu kunawo onkhe emabito, lokunguJehova.—Hez. 28:26.

^ sig. 5 Tinombolo tetehluko tisho tehluko letikulencwadzi.