Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 19

“Tonkhe Tintfo Titawuphila Nome Ngukuphi Lapho Kuya Khona Lamanti”

“Tonkhe Tintfo Titawuphila Nome Ngukuphi Lapho Kuya Khona Lamanti”

HEZEKELI 47:9

LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Indlela umbono lomayelana nemfula logeleta uphuma ethempelini lowagcwaliseka ngayo esikhatsini sasendvulo, logcwaliseka ngayo nyalo nalotawugcwaliseka ngayo esikhatsini lesitako

1, 2. Ngekusho kwaHezekeli 47:1-12, yini Hezekeli layibonako nalayifundzako? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.)

HEZEKELI uphindze ubona naku lokunye lokumangalisako kulombono lomayelana nelithempeli: Kunemfula logeleta uphuma endzaweni lengcwele! Mbone ngeliso lengcondvo alandzela lamanti lahlobile lacwebetela njengekristalu. (Fundza Hezekeli 47:1-12.) Lomfula ugeleta uphuma ngephansi kwemnyango welithempeli; bese uphumela ngephandle kwalesakhiwo selithempeli eceleni kweligede lelisemphumalanga. Ingilosi lekhombisa Hezekeli lithempeli yaphumela naye ngephandle kwalo futsi beyihamba ikala libanga njengobe bahamba. Lengilosi itjela Hezekeli ngalokuphindzaphindziwe kutsi engce kulamanti, futsi lomphrofethi utfola kutsi lamanti aya ngekushona, futsi ngekushesha aba ngumfula langasakhoni kuwewela ngetinyawo, kodvwa sekufanele ahlambe!

2 Hezekeli ubona lomfula ugeletela eLwandle Lolufile futsi welapha emanti alo laluswayi, nobe ngukuphi lapho lamanti alomfula ahlangana nalolwandle, alwenta lugcwale tinhlanti. Elusentseni lwalomfula ubona kukhula tihlahla talo lonkhe luhlobo. Inyanga ngayinye titsela titselo futsi emacembe ato aba ngumutsi wekwelapha. Kungenteka kutsi konkhe loku Hezekeli lakubona kwamenta waba nekuthula kanye nelitsemba. Kodvwa lencenye yalombono lomayelana nelithempeli beyisho kutsini kuye nakulabo bekatfuntjwe nabo? Isho kutsini kitsi lamuhla?

Lomfula Lowabonwa NguHezekeli Embonweni Bewusho Kutsini Kulabo Bebatfunjiwe?

3. Kungani emaJuda asendvulo angazange awutsatse njengentfo lekhona mbamba lomfula lokulombono waHezekeli?

3 Siyaciniseka kutsi emaJuda asendvulo awazange atsatse lomfula lokulombono ngekutsi ukhona mbamba. Kunaloko, kungenteka lendzaba lesemBhalweni yawakhumbuta ngalesinye siphrofetho lesiphefumulelwe lesimayelana nekubuyiselwa, lesabhalwa ngumphrofethi Joweli eminyakeni lengetulu kwa-200 lengaphambili. (Fundza Joweli 3:18.) Ngesikhatsi lamaJuda lebekatfunjiwe afundza lamavi aJoweli laphefumulelwe, bekangakalindzeli kutsi tintsaba mbamba “titawuntfontsa liwayini lelinongotelako” nobe emagcuma ‘agelete lubisi’; bewangakalindzeli nekutsi kutawuba nesiyalu lebesitawugeleta ‘sisuka endlini yaJehova.’ Ngendlela lefanako, kungenteka emaJuda lebekatfunjwe naHezekeli acondza kutsi lomlayeto lebewukulombono waHezekeli bewungakhulumi ngemfula mbamba. * Ngako Jehova bekendlulisela muphi umlayeto? ImiBhalo isisita sicondze inchazelo yaletinye tincenye talombono. Ngako kulesiphrofetho, sitawufundza ngetintfo letintsatfu leticacile naletisicinisekisa ngelutsandvo.

4. (a) Lomfula lebewusembonweni waHezekeli bewungenta emaJuda kutsi alindzele tiphi tibusiso letivela kuJehova? (b) Emagama lasetjentiswe eBhayibhelini latsi “umfula” nalelitsi “emanti” asicinisekisa njani kutsi Jehova utababusisa bantfu bakhe? (Buka libhokisi lelitsi “Imifula Yetibusiso Letivela KuJehova.”)

4 Umfula wetibusiso. EBhayibhelini, umfula kanye nemanti kuvamise kusetjentiswa kuze kuchaze kugeleta kwetibusiso taJehova letiniketa kuphila. Hezekeli wabona lomfula ugeleta uphuma ethempelini, ngako lombono kungenteka wenta bantfu baNkulunkulu bacabanga kutsi tibusiso taJehova letiniketa kuphila betitawugeletela kubo, yingci nje nabasekela kukhonta lokuhlantekile. Ngutiphi letibusiso? Bebatawuphindze batfole sicondziso lesivela kuNkulunkulu ngebaphristi. Njengobe imihlatjelo beyentelwa ethempelini, bebangaphindze baciniseke kutsi tono tabo betitawutsetselelwa. (Hez. 44:15, 23; 45:17) Ngaleyondlela, bebatawuphindze bahlanteke, kube shengatsi bageze ngemanti lahlantekile laphuma ethempelini.

5. Umbono lomayelana nemfula wakucedza njani kukhatsateka ngekutsi bekutawuhlale kunetibusiso letenele bonkhe bantfu yini?

5 Bekutawuhlale kunetibusiso letenele bonkhe bantfu yini? Lombono wakucedza kukhatsateka lokufana naloko ngobe waveta kukhula lokusimangaliso kwalomfula, njengobe ngesigaba lesingemakhilomitha langaba mabili nje kuphela besewukhule usuka ekubeni siyalu waba ngumfula lomkhulu! (Hez. 47:3-5) Linani lemaJuda lebekaseveni lawo lelibuyiselwe bekungenteka likhule; kodvwa tibusiso taJehova betitawandza kuze tenetise tidzingo tawo. Lomfula bewusho kutsi bekutawuba netibusiso letinyenti!

6. (a) Lombono losiphrofetho wendlulisela siphi setsembiso lesinika litsemba? (b) Ngusiphi secwayiso lebesivetwa ngulombono? (Buka umbhalo longentasi.)

6 Emanti lanika kuphila. Kulombono waHezekeli, lomfula bewugeletela eLwandle Lolufile futsi wavuselela incenye lenkhulu yalo. Naka kutsi lamanti bekanika tinhlanti letinyenti kuphila kangangekutsi letinhlanti letehlukehlukene besetifana naleto betitfolakala eLwandle Lolukhulu nobe eLwandle iMedithera. Bekuphindze kube nebantfu lebebadvweba tinhlanti elugwini lweLwandle Lolufile emkhatsini wemadolobha lamabili lebekachelelene ngelibanga lelidze. Lengilosi yatsi: “Tonkhe tintfo titawuphila nome ngukuphi lapho kuya khona lamanti.” Nobe kunjalo, loku kusho kutsi lamanti lebekageleta aphuma endlini yaJehova bekafika kuto tonkhe tincenye teLwandle Lolufile yini? Cha. Lengilosi yachaza kutsi lamanti lanika kuphila bekangeke afike kuletinye tindzawo letilitete. Letindzawo ‘tasala tiluswayi.’ * (Hez. 47:8-11) Ngako lombono losiphrofetho bewuveta setsembiso lesicinisekisako sekutsi kukhonta lokuhlantekile bekutawuvusetela labantfu futsi kubente baphumelele. Kodvwa bewuphindze unikete nasi secwayiso: Akusibo bonkhe bantfu lebebatawemukela tibusiso taJehova; futsi akusibo bonkhe lebebatawelashwa.

7. Njengobe kulombono bekunetihlahla elusentseni lwemfula, loko kwawanika siphi sicinisekiso emaJuda latfunjiwe?

7 Tihlahla letidliwako naletingumutsi wekwelapha. Kutsiwani ngaletihlahla lebetiselusentseni lwemfula? Tenta lendzawo lebonakala kulombono ibe yinhle. Tiphindze tisisite sibone kutsi lombono usho kutsini. Siyaciniseka kutsi Hezekeli kanye nebantfu bakubo bakujabulela kucabanga ngeletitselo letimnandzi lebetitawutsela kuletihlahla, njalo ngenyanga! Ngetulu kwaloko, lombono waphindze wabacinisekisa ngekutsi Jehova bekatawubondla ngemfundvo levela kuye. Yini lenye lebeyitawentiwa nguletihlahla? Naka kutsi emacembe ato atawuba “ngumutsi wekwelapha.” (Hez. 47:12) Ngetulu kwako konkhe, Jehova bekati kutsi labantfu lebebatawubuya ekutfunjweni bebatawudzinga kwelashwa ebuhlotjeni babo naye, futsi wabetsembisa kutsi bekatawukwenta loko. Indlela lakwenta ngayo loko yachazwa kuletinye tiphrofetho letimayelana nekubuyiselwa njengobe sibonile eSehlukweni 9 salencwadzi.

8. Yini lekhombisa kutsi umbono waHezekeli bewutawugcwaliseka ngelizinga lelikhulu?

8 Nanobe kunjalo, bantfu lababuya ekutfunjweni bakubona ngelizinga lelincane kugcwaliseka kwaletiphrofetho, njengobe kuchaziwe eSehlukweni 9. Ngibo lababangela loko. Jehova bekangababusisa njani ngalokugcwele njengobe bebabuyela etindleleni tabo letimbi, bangamlaleli, futsi bashiya kukhonta lokuhlantekile emahlandla lamanyenti? Indlela bebatiphatsa ngayo beyiwavisa buhlungu emaJuda letsembekile futsi beyiwadvumata. Nanobe kunjalo, tikhonti taJehova letetsembekile betati kutsi akwenteki tibe lite tetsembiso takhe; tihlale tifezeka. (Fundza Joshuwa 23:14.) Kungako umbono waHezekeli bewutawugcwaliseka ngelizinga lelikhulu ngalelinye lilanga. Kodvwa loko bekutawenteka nini?

Lomfula Uyageleta Lamuhla!

9. Umbono waHezekeli lomayelana nelithempeli ugcwaliseka nini ngelizinga lelikhulu?

9 Njengobe sibonile eSehlukweni 14 salencwadzi, umbono waHezekeli lomayelana nelithempeli ugcwaliseka ngelizinga lelikhulu “encenyeni yekugcina yemalanga,” lokusikhatsi lapho kukhonta lokuhlantekile kuphakanyiswa kakhulu kunasesikhatsini lesengcile. (Isa. 2:2) Lencenye yembono waHezekeli igcwaliseka ngamuphi umcondvo lamuhla?

10, 11. (a) Ngutiphi tibusiso letigeletela kitsi njengemfula lamuhla? (b) Kugeleta kwetibusiso letivela kuJehova kukhule njani kulamalanga ekugcina kuze kuhlangabetane netidzingo letandzako?

10 Umfula wetibusiso. Lomfula logeleta uphuma endlini yaJehova usikhumbuta ngatiphi tibusiso lesititfolako lamuhla? Ecinisweni, loku kusikhumbuta ngato tonkhe tintfo letisizuzisako Jehova lasiniketa tona kuze sibe nebuhlobo lobuhle naye. Lokuhamba embili yinhlawulo yaKhristu lenemandla ekusihlanta futsi leyenta sitsetselelwe tono tetfu. Emaciniso lahlantekile laseVini laNkulunkulu aphindze afananiswe nemanti ekusihlanta laniketa kuphila. (Ef. 5:25-27) Tibusiso letinjalo tigelete ngayiphi indlela esikhatsini setfu?

11 Nga-1919 bekunetinkhulungwane letimbalwa tetinceku taJehova, futsi tajabula kakhulu natichazelwa emaciniso lamanyenti laseBhayibhelini. Tachubeka tandza emashumini eminyaka leyalandzela. Lamuhla, bantfu baNkulunkulu bangetulu kwetigidzi letingu-8. Lamanti lahlantekile eliciniso achubekile yini ageleta? Yebo! Sifundza emaciniso lamanyenti lavela eBhayibhelini. Tigidzigidzi temaBhayibheli, tincwadzi, tincwajana kanye nemapheshana kugeletele kubantfu baNkulunkulu kuleminyaka leminyenti leyengcile. Njengalomfula lowabonwa nguHezekeli embonweni, emaciniso lahlantekile agelete ngelizinga lelikhulu kuze asite labo labafuna kwati ngaNkulunkulu emhlabeni wonkhe. Sekusikhatsi lesidze tincwadzi tetfu letishicilelwe letisekelwe eBhayibhelini titfolakala. Nyalo, letincwadzi setiyatfolakala naku-website yetfu i-jw.org, ngetilwimi letingetulu kwa-900! Lamanti eliciniso abatsintsa njani bantfu labanetinhlitiyo leticotfo?

12. (a) Ngubuphi bufakazi lobuveta kutsi umlayeto weliciniso wenta bantfu babe nebuhlobo naNkulunkulu futsi babe nemphilo lenhle? (b) Ngusiphi secwayiso lesifike ngesikhatsi lombono losendlulisela kitsi lamuhla? (Buka nembhalo longentasi.)

12 Emanti lanika kuphila. Naku Hezekeli latjelwa kona: “Tonkhe tintfo titawuphila nome ngukuphi lapho kuya khona lamanti.” Cabanga ngendlela umlayeto weliciniso logelete ngayo waya kubo bonkhe labangena kulelive letfu lelibuyiselwe. Emaciniso eliBhayibheli atsintse tinhlitiyo tetinkhulungwane tebantfu futsi abasita baba nekukholwa kuJehova. Nobe kunjalo, lombono uphindze uvete nasi secwayiso lesifike ngesikhatsi: Akusibo bonkhe labalemukelako leliciniso. Njengaletindzawo letiseLwandle Lolufile letilitete naletineludzaka letabonwa nguHezekeli embonweni, kunebantfu labangalemukeli liciniso futsi labangafuni kulisebentisa ekuphileni kwabo. * Shengatsi loko kungete kwenteka kitsi!—Fundza Dutheronomi 10:16-18.

13. Ngutiphi tifundvo lesingatitfola lamuhla kulombono lomayelana netihlahla?

13 Tihlahla letidliwako naletingumutsi wekwelapha. Tikhona yini tifundvo letisikhutsato lesititfolako lamuhla mayelana naletihlahla letiselusentseni lwalomfula letabonwa nguHezekeli? Yebo! Khumbula kutsi letihlahla titsela titselo letimnandzi njalo ngenyanga futsi emacembe ato angumutsi wekwelapha. (Hez. 47:12) Ngako tisikhumbuta kutsi sikhonta Nkulunkulu losondlako futsi uselapha ngendlela lebaluleke kakhulu, ebuhlotjeni betfu naye. Live lamuhla liyagula futsi liyalamba nakutiwa endzabeni yekucondza emaciniso laseBhayibhelini. Ngalokwehlukile, cabanga ngetintfo Jehova lasinikete tona. Kuke kwenteka yini watsi nawufundza sihloko lesitsite etincwadzini tetfu, nobe watsi nawuhlabela ingoma yekwephetsa emhlanganweni wesigodzi newesifundza nobe nawucedza kubukela i-video nobe luhlelo lwemsakato we-JW, wativa ubusisekile ngenca yalemfundvo levela kuNkulunkulu? Liciniso likutsi sondliwa kahle. (Isa. 65:13, 14) Indlela lesicondza ngayo liBhayibheli iyasisita yini kutsi siphile imphilo lezuzisako futsi lejabulisa Jehova? Teluleko lesititfolako letisekelwe ngalokucinile eVini laNkulunkulu tiyasisita kutsi sibalekele tono letifaka ekhatsi kutiphatsa kabi, bukhali kanye nekuba bete kukholwa. Jehova uphindze wenta kwaba nelilungiselelo lekusita emaKhristu kuze amelane nekugula lokungumfanekiso lokuletfwa kwenta sono lesikhulu. (Fundza Jakobe 5:14.) Sibusiseke kakhulu njengobe kuvetiwe embonweni waHezekeli lomayelana netihlahla.

14, 15. (a) Ngutiphi tifundvo lesitifundzako kuletindzawo letingematete langakelashwa letikulombono waHezekeli? (b) Lomfula lowabonwa nguHezekeli embonweni usizuzisa njani lamuhla?

14 Ngesikhatsi lesifanako, kunesifundvo lesingasitfola kuletindzawo letingematete langakelashwa. Asifuni kwala sibusiso saJehova kutsi sigeletele etimphilweni tetfu. Kungaba buhlungu kakhulu kutsi sihlale singakelashwa, njengebantfu labanyenti kulelive leligulako. (Mat. 13:15) Kunaloko, kusijabulisa kakhulu kuzuza kulomfula wetibusiso. Nangabe sinatsa ngekutimisela kulamanti lahlantekile eliciniso leliseVini laNkulunkulu, nangabe sishumayela futsi sitjela labanye ngalamaciniso, nangabe sisemukela sicondziso lesiveta lutsandvo, semukela nendvudvuto kanye nelusito loluchamuka kulabadzala belibandla labaceceshwe sisebenti lesetsembekile, loko kungasenta sicabange ngembono waHezekeli lomayelana nemfula. Lomfula uniketa kuphila futsi welapha nobe ngukuphi lapho uya khona!

15 Kodvwa kutsiwani ngekugcwaliseka kwesikhatsi lesitako kwalombono lomayelana nemfula? Njengobe sitawubona, lomfula utawugeleta ngelizinga lelikhulu kakhulu ePharadisi lelitako.

Loko Lokutawube Kushiwo Ngulombono EPharadisi

16, 17. (a) Lamanti ekuphila atawandza ngayiphi indlela ePharadisi? (b) Sitawuzuza njani kulomfula wetibusiso ePharadisi?

16 Uyatibona yini ngeliso lengcondvo usePharadisi ukanye nebangani bakho kanye nemndeni, nijabulela kuphila ngalokugcwele? Kudadisha lombono waHezekeli lomayelana nemfula kungakusita kutsi usente sicace lesitfombe engcondvweni. Kanjani? Phindze ucabange nganawa emaphuzu lacacile lakulombono futsi lakhombisa lutsandvo.

17 Umfula wetibusiso. Ngemcondvo lotsite, lomfula longumfanekiso utawube sewukhule kakhulu ePharadisi, ngobe angeke ugcine nje ngekusisita ebuhlotjeni betfu naNkulunkulu kodvwa utasisita nangetidzingo tetfu. Ngeminyaka Leyinkhulungwane Yekubusa KwaJesu, uMbuso waNkulunkulu utawusita labetsembekile kutsi bazuze kakhulu enhlawulweni. Kancane kancane, bantfu batawuba bete sono! Angeke kusaba netifo, bodokotela, bonesi, tibhedlela kanye nemishwalensi yetemphilo! Lamanti ekuphila atawugeletela kubantfu labatigidzi labatawube basindze ku-Amagedoni, ‘lokusicumbi lesikhulu’ lesiphuma “ekuhluphekeni lokukhulu.” (Semb. 7:9, 14) Nawucala kugeleta lomfula wetibusiso sitawujabula kakhulu, kodvwa loko kutawube kulite nakucatsaniswa nendlela lotawubese ugeleta ngayo ngekuhamba kwesikhatsi. Njengasembonweni waHezekeli, lomfula utawukhula kuze unakekele tidzingo letinkhulu.

EPharadisi, lomfula wetibusiso utawenta kutsi bonkhe bantfu babe basha futsi babe nemphilo lenhle (Buka sigaba 17)

18. ‘Lomfula wemanti ekuphila’ utawukhula ngayiphi indlela Ngeminyaka Leyinkhulungwane?

18 Emanti laniketa kuphila. Kuleminyaka Leyinkhulungwane, “umfula wemanti ekuphila” utawukhula kakhulu. (Semb. 22:1) Tigidzigidzi tebantfu titawuvuswa ekufeni, tiniketwe litfuba lekuphila phakadze ePharadisi. Tibusiso taJehova ngeMbuso wakhe titawufaka ekhatsi kuvusa bantfu labanyenti labafile, lokubantfu lebebalele sikhatsi lesidze elutfulini. (Isa. 26:19) Nanobe kunjalo, bonkhe bantfu labatawube bavusiwe batawuphila phakadze yini?

19. (a) Yini leveta kutsi ePharadisi kutawuba nemanti lamasha eliciniso lelivela kuNkulunkulu? (b) Labanye ‘batawusala baluswayi’ ngamuphi umcondvo esikhatsini lesitako?

19 Umuntfu ngamunye kufanele akhetse. Ngaleso sikhatsi, imiculu lemisha itawuvulwa. Ngako lamanti lacabulako lavela kuJehova ayawufaka ekhatsi emaciniso lamasha kanye neticondziso letinsha. Akujabulisi yini kucabanga ngalelo tsemba? Nanobe kunjalo, labanye angeke batemukele letibusiso, kunaloko, batawukhetsa kungamlaleli Jehova. Kungenteka labanye batawuvukela Kuleminyaka Leyinkhulunwane, kodvwa angeke bavunyelwe kutsi baphatamise liPharadisi. (Isa. 65:20) Singahle sikhumbule umbono waHezekeli futsi sicabange ngetindzawo letilitete letasala tingenalutfo, ‘tasala tiluswayi.’ Batawube balibele kakhulu labo labatawala ngemabomu kunatsa kulamanti ekuphila! Ngemuva Kweminyaka Leyinkhulungwane, licembu lalabavukelako litawuba seluhlangotsini lwaSathane. Bonkhe labatawala kubuswa nguJehova ngendlela lelungile batawuba nesiphetfo sinye: kubhujiswa kwaphakadze.—Semb. 20:7-12.

20. Nguliphi lilungiselelo lelitawuba khona Ngeminyaka Leyinkhulungwane lelisikhumbuta ngetihlahla letabonwa nguHezekeli?

20 Tihlahla letidliwako naletingumutsi wekwelapha. Jehova akafuni kutsi ngisho namunye wetfu alahlekelwe kuphila lokuphakadze. Kuze asisite silibambisise lelitfuba lelihle lasinika lona, utawuphindze aciniseke kutsi kuba nelilungiselelo lelifana naletihlahla letabonwa nguHezekeli. Nobe kunjalo, tinzuzo lesitatitfola ePharadisi titawunakekela tidzingo tetfu kanye nebuhlobo betfu naJehova. Jesu Khristu kanye nalabangu-144 000 labatawubusa naye ezulwini batawuba ngemakhosi Iminyaka Leyinkhulungwane. Njengobe batawube balicembu lebaphristi, laba labangu-144 000 batawuletsa tinzuzo tenhlawulo yaKhristu, basite bantfu kutsi bagcine sebete sono. (Semb. 20:6) Lelilungiselelo lekwelashwa emtimbeni nasebuhlotjeni betfu naNkulunkulu lisikhumbuta ngaletihlahla letabonwa nguHezekeli lebetiseceleni kwemfula, lebetitsela titselo letimnandzi futsi tinemacembe ekwelapha. Lombono waHezekeli uhambelana nalesinye siphrofetho lesabhalwa ngumphostoli Johane. (Fundza Sembulo 22:1, 2.) Emacembe etihlahla letabonwa nguJohane “bekawekuphilisa tive.” Tigidzi tebantfu labetsembekile titawuzuza kulemisebenti yebuphristi letawube yentiwa ngulabangu-144 000.

21. Kukutsintsa njani kucabanga ngembono waHezekeli lomayelana nemfula, futsi sitawucoca ngani esehlukweni lesilandzelako? (Buka libhokisi lelitsi “Umfudlana Uba Ngumfula Lomkhulu!”)

21 Njengobe ucabanga ngalombono waHezekeli wemfula, awutiva yini unekuthula nelitsemba? Kuseta tikhatsi letijabulisa kakhulu! Cabanga nje, eminyakeni letinkhulungwane leyengcile, Jehova wasiniketa tiphrofetho letinyenti kuze asisite sibone kutsi kutawuba njani ePharadisi, futsi usimema ngesineke kutsi sibe khona kuze sibone natigcwaliseka ngelizinga lelikhulu. Utawube ukhona yini? Kungenteka uyatibuta kutsi itawuba khona mbamba yini indzawo yakho ePharadisi. Esehlukweni lesilandzelako, sitawucoca ngekutsi siphetfo sesiphrofetho saHezekeli sisicinisekisa njani.

^ sig. 3 Ngetulu kwaloko, kungenteka emaJuda lebekatfunjiwe lebakasakhumbula kutsi ime njani indzawo yakubo bewati kutsi umfula bewungeke ugelete usuka eJerusalema uye eLwandle Lolufile, ngobe loko bekutawudzinga kutsi ukhuphuke emagcuma.

^ sig. 6 Labanye babhali batsi lenkhulumo ikahle, ngenca yekutsi sekusikhatsi lesidze luswayi lusetjentiselwa kulondvolota kudla kuze kungaboli, futsi luyibhizinisi lehamba embili esifundzeni saseLwandle Lolufile. Kodvwa naka kutsi lendzaba iliveta ngalokucacile liphuzu lelitsi letindzawo letilitete ‘angeke telashwe.’ Tichubeka tite kuphila futsi tingakelashwa ngobe lamanti laniketa kuphila lavela endlini yaJehova awefiki kuto. Ngako kubonakala shengatsi kulesimo, kuba neluswayi kwalamatete kusetjentiswe ngemcondvo lomubi.—Hla. 107:33, 34; Jer. 17:6.

^ sig. 12 Ngendlela lefanako, cabanga ngemfanekiso waJesu lomayelana nelinethi. Tinyenti tinhlanti letibanjwa ngulelinethi, kodvwa akusito tonkhe “letinhle.” Letinhlanti letimbi kufanele tilahlwe. Ngako Jesu bekaniketa secwayiso sekutsi linani lelitsite lalabo labatawungena enhlanganweni yaJehova, kungenteka ngekuhamba kwesikhatsi likhombise kungetsembeki.—Mat. 13:47-50; 2 Thim. 2:20, 21.