Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 7

Tive ‘Titawukwati Kutsi Mine NginguJehova’

Tive ‘Titawukwati Kutsi Mine NginguJehova’

HEZEKELI 25:17

LOKUTAWUKHULUNYWA NGAKO: Loko lesitakufundza endleleni ema-Israyeli laphatsa ngayo tive letahlambalata ligama laJehova

1, 2. (a) Ema-Israyeli bekafana njani nemvu lehamba yodvwa emkhatsini wetimphisi? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesehluko.) (b) Yini ema-Israyeli nemakhosi ayo layivumela kutsi yenteke?

BESEKUPHELE iminyaka lengemakhulu sive sema-Israyeli sifana nemvu lehamba yodvwa emkhatsini wetimphisi. Baka-Amoni, bakaMowabi, nebaka-Edomu basongela ema-Israyeli emnceleni wawo longasemphumalanga. Besekusikhatsi lesidze emaFilisti atitsa tema-Israyeli, futsi bekahlala ngasenshonalanga yalelive. Ngasenyakatfo bekuneThire, lidolobha lelinjingile nalelinemandla futsi beliyindzawo lenkhulu lengumbuso wetekutsengiselana. Ngaseningizimu bekunesive saseGibhithe lebesibuswa yinkhosi Faro, futsi bekafana nankulunkulu kuso.

2 Jehova bekawavikela ema-Israyeli etitseni tawo nangabe etsembela kuye. Nanobe kunjalo, esikhatsini lesinyenti, bantfu bakhe kanye nemakhosi abo, bebavumela kungcoliswa tive lebetibomakhelwane babo. INkhosi Ahabi beyingulenye yalamakhosi lebeyivumela tintfo letimbi kutsi tenteke. INkhosi Jehoshafati yakaJuda, beyibusa ngesikhatsi sinye neNkhosi Ahabi lebeyibusa tive letilishumi taka-Israyeli. Ahabi washada nendvodzakati yenkhosi yaseSidoni lebeyiphetse lelidolobha lelindlondlobele, iThire. Lomfati lashada naye lokunguJezebeli, bekakukhutsata kakhulu kukhontwa kwaBhali ka-Israyeli futsi wenta nendvodza yakhe kutsi ingasakulandzeli kukhonta lokuhlantekile.—1 Khos. 16:30-33; 18:4, 19.

3, 4. (a) Yini Hezekeli labese uphrofetha ngayo? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?

3 Jehova bekabecwayisile bantfu bakhe ngemiphumela lebebatawubhekana nayo nangabe bangetsembeki kuye. Kodvwa nyalo kubeketela kwakhe besekuphelile. (Jer. 21:7, 10; Hez. 5:7-9) Nga-609 B.C.E., libutfo laseBhabhulona labuyela eVeni Lesetsembiso kwesitsatfu. Besekwendlule iminyaka lecishe ibe ngu-10 solo lingalihlaseli lelidolobha. Kepha nyalo litawubhidlita lubondza lwaseJerusalema futsi licotfule bonkhe labavukela Nebukhadnezari. Njengobe lokuvinjetelwa kucala futsi tonkhe tincenye tesiphrofetho saHezekeli setigcwalisekile, lomphrofethi nyalo sewucala kukhuluma ngetintfo letitawenteka etiveni letitungelete Live Lesetsembiso.

Tive lebetihlambalata ligama laJehova angeke tiyibalekele imiphumela yetento tato

4 Jehova wembulela Hezekeli kutsi titsa temaJuda betitawujabula ngekubhujiswa kweJerusalema futsi betitawubaphatsa kabi labo lebebatawube basindzile. Kodvwa letive letihlambalata libito laJehova tiphindze tiphatse kabi bantfu bakhe, angeke tiyibalekele imiphumela yetento tato. Ngutiphi tifundvo lesingatifundza endleleni ema-Israyeli laphatsa ngayo letive? Tiphrofetho taHezekeli letimayelana naletive tisiniketa njani litsemba lamuhla?

Tihlobo ‘Letaphukuta’ Sive Laka-Israyeli

5, 6. Bekahlobene njani ema-Amoni nema-Israyeli?

5 Ngemcondvo lotsite, sive sema-Amoni, sebakaMowabi, nesaka-Edomu, bebatihlobo tengati nema-Israyeli. Ngisho nangetulu kwemlandvo webuhlobo letinabo nema-Israyeli, letive tinemlandvo wekuba titsa tebantfu baNkulunkulu futsi ‘betibaphukuta.’—Hez. 25:6.

6 Cabanga ngema-Amoni. Bekayintalelwane yaLoti loyindvodzana yemnakabo-Abrahama ngendvodzakati yakhe lencane. (Gen. 19:38) Lulwimi lwawo belufana kakhulu nesiHebheru futsi bantfu baNkulunkulu bebangalucondza. Ngenca yalobuhlobo, Jehova watjela ema-Israyeli kutsi angabokulwa nema-Amoni. (Dut. 2:19) Nanobe kunjalo, ngemalanga eTikhulu, ema-Amoni ahlangana neNkhosi Egloni yakaMowabi kute bamelane nema-Israyeli. (Khu. 3:12-15, 27-30) Ngekuhamba kwesikhatsi, ema-Amoni aphindze awahlasela ema-Israyeli nasekubusa iNkhosi Sawula. (1 Sam. 11:1-4) Ngesikhatsi kubusa iNkhosi Jehoshafati, ema-Amoni aphindze ahlangana nebakaMowabi kute bayohlasela Live Lesetsembiso.—2 Khr. 20:1, 2.

7. BakaMowabi batiphatsa njani tihlobo tabo letiyintalelwane yema-Israyeli?

7 BakaMowabi nabo bebayintalelwane yaLoti ngendvodzakati yakhe lendzala. (Gen. 19:36, 37) Jehova watjela ema-Israyeli kutsi angabokulwa nebakaMowabi. (Dut. 2:9) Kodvwa bakaMowabi bebete umusa kuma-Israyeli. Esikhundleni sekutsi basite tihlobo tabo lebetibalekela kugcilateka eGibhithe, bakaMowabi bazama kutivimba kutsi tingangeni eVeni Lesetsembiso. INkhosi Bhalaki yakaMowabi yacasha Bhalamu kutsi acalekise ema-Israyeli futsi Bhalamu wafundzisa Bhalaki indlela yekuyenga emadvodza langema-Israyeli kutsi atiphatse kabi futsi akhonte netithico. (Num. 22:1-8; 25:1-9; Semb. 2:14) Kwaphela emakhulu eminyaka bakaMowabi solo bacindzetela tihlobo tabo, kwaze kwaba sikhatsi saHezekeli.—2 Khos. 24:1, 2.

8. Kungani Jehova atsi kuma-Israyeli ‘umuntfu longum-Edomu ungumnakenu,’ kodvwa yini baka-Edomu labayenta?

8 Baka-Edomu bebayintalelwane ya-Esawu umnakaboJakobe. Letive letimbili betihlobene kakhulu kangangekutsi Jehova watsi kuma-Israyeli ‘umuntfu longum-Edomu ungumnakenu.’ (Dut. 2:1-5; 23:7, 8) Nanobe kunjalo, baka-Edomu bebasolo bawacindzetela ema-Israyeli kusukela ngesikhatsi aphuma eveni laseGibhithe kwaze kwayoba ngulesikhatsi kubhujiswa iJerusalema nga-607 B.C.E. (Num. 20:14, 18; Hez. 25:12) Ngaleso sikhatsi, baka-Edomu bebangagcini nje ngekujabula nababona ema-Israyeli ahlupheka, futsi bacele nebaseBhabhulona kutsi bacotfule iJerusalema, kepha bebaphindze bavimbe nobe ngumuphi um-Israyeli lowetama kubalekela letitsa, futsi bebambamba bambuyisele kuto.—Hla. 137:7; Oba. 11, 14.

9, 10. (a) Yini leyenteka kuma-Amoni, bakaMowabi, nebaka-Edomu? (b) Ngutiphi tibonelo letikhombisa kutsi akusibo bonkhe bantfu bakuleto tive lebebamelene nema-Israyeli?

9 Jehova wenta letihlobo tema-Israyeli kutsi tilandzise ngekuphatsa kabi bantfu bakhe. Watsi: “Ngitawunikela . . ema-Amoni kubantfu baseMphumalanga, kuze ema-Amoni angaphindzi akhunjulwe emkhatsini wetive.” Waphindze watsi: “Ngitawukhipha sehlulelo kubantfu bakaMowabi, futsi bayawukwati kutsi mine nginguJehova.” (Hez. 25:10, 11) Ngemuva kweminyaka lesihlunu iJerusalema ibhujisiwe, leto tiphrofetho tacala kugcwaliseka ngesikhatsi baseBhabhulona bancoba ema-Amoni nebakaMowabi. Mayelana nelive laka-Edomu, Jehova watsi ‘utawubulala bantfu kanye nemfuyo’ futsi ‘utawulenta lisale lingenalutfo.’ (Hez. 25:13) Njengobe bekuphrofethiwe, sive saka-Amoni, bakaMowabi, nesive saka-Edomu tagcine tingasekho.—Jer. 9:25, 26; 48:42; 49:17, 18.

10 Nanobe kunjalo, akusibo bonkhe bantfu bakuletive lebebamelene nebantfu baNkulunkulu. Nasi sibonelo, Seleki um-Amoni naJithma umMowabi, bebangemasotja eNkhosi Davide latingwazi. (1 Khr. 11:26, 39, 46; 12:1) NaRuthe umMowabi waba sikhonti saJehova lesetsembekile.—Rut. 1:4, 16, 17.

Ungalehlisi lizinga

11. Yini lesiyifundzako endleleni ema-Israyeli laphatsa ngayo sive saka-Amoni, bakaMowabi, kanye nebaka-Edomu?

11 Ngutiphi tifundvo lesititfolako endleleni ema-Israyeli laphatsa ngayo letive? Kwekucala, ngaso sonkhe sikhatsi ema-Israyeli nawacala kwehlisa lizinga lakhonta ngalo Nkulunkulu, bewabese enta imikhuba yenkholo yemanga, njengekukhonta Bhali wasePheyori kanye naMoleki nkulunkulu wema-Amoni. (Num. 25:1-3; 1 Khos. 11:7) Nakitsi kungentaka intfo lefanako. Tihlobo tetfu letingasibo boFakazi tingasenta kutsi sehlise kutimisela kwetfu ekukhonteni Nkulunkulu. Nasi sibonelo, bangahle bangacondzi kutsi kungani singawagubhi ema-Easter, singaphani tipho nakunguKhisimusi, nobe sigubhe lamanye emasiko lavamile lahlobene naloko inkholo yemanga lekukholelwako. Ngisho nobe bete tisusa letimbi, bangahle betame kusenta sehlise lizinga lesimkhonta ngayo Nkulunkulu. Kepha kubaluleke kakhulu kutsi singakuvumeli kuyengwa ngaleyondlela! Umlandvo wema-Israyeli uyakhombisa kutsi ngisho nobe singehlisa lizinga kancane nje, loko kungadala umonakalo lomkhulu.

12, 13. Ngukuphi kuphikiswa lesingahle sibhekane nako, kodvwa yini lengenteka nangabe sihlala sicotfo?

12 Kunalesinye sifundvo lesingasitfola nasibuka indlela ema-Israyeli laphatsa ngayo ema-Amoni, bakaMowabi, nebaka-Edomu. Tihlobo tetfu letingasibo boFakazi tingahle tisicindzetele kakhulu. Jesu bekashito kutsi lomlayeto lesiwumemetelako, utawenta “indvodzana imelane nababe wayo, indvodzakati imelane namake wayo.” (Mat. 10:35, 36) Jehova bekayale ema-Israyeli kutsi angalwi netihlobo tawo, futsi natsi asifuni kususa umsindvo nemalunga emindeni yetfu langasibo boFakazi. Kepha akukafaneli simangale nangabe kwenteka siphikiswa.—2 Thim. 3:12.

13 Ngisho nobe tihlobo tetfu tingasiphikisi ngalokucondzile ekukhonteni kwetfu Jehova, kodvwa akukafaneli sitivumele tilawule kuphila kwetfu kwendlula Jehova. Kungani? Kungobe nguJehova lokufanele ete kucala ekuphileni kwetfu. (Fundza Matewu 10:37.) Ngetulu kwaloko, nangabe sihlala sicotfo kuJehova, letinye tihlobo tetfu tingahlanganyela natsi ekukhonteni lokuhlantekile njengobe kwenta Seleki, Jithma naRuthe. (1 Thim. 4:16) Tingakwati kujabulela kukhonta Nkulunkulu weliciniso, tijabulele kutsandvwa nguye futsi tivikeleke.

Titsa TaJehova Titfola ‘Sijeziso Lesihambisana Nentfukutselo’

14, 15. EmaFilisti awaphatsa njani ema-Israyeli?

14 EmaFilisti bekasuke esichingini saseKhrethe aya eveni Jehova laletsembisa Abrahama nentalelwane yakhe. Bo-Abrahama na-Isaka bebanebuhlobo lobuhle nalesive. (Gen. 21:29-32; 26:1) Ngesikhatsi ema-Israyeli angena eVeni Lesetsembiso, emaFilisti besekakhule aba sive lesinemandla, lesinelibutfo lelikhulu nalelesabekako. Lesive besikhonta bonkulunkulu bemanga, lokuboBhalzebubi naDagoni. (1 Sam. 5:1-4; 2 Khos. 1:2, 3) Ngaletinye tikhatsi nema-Israyeli bakabakhonta labonkulunkulu.—Khu. 10:6.

15 Ngenca yekutsi ema-Israyeli bewangaketsembeki, Jehova wavumela emaFilisti kutsi alawule bantfu bakhe iminyaka leminyenti. (Khu. 10:7, 8; Hez. 25:15) Abekela ema-Israyeli imitsetfo lecindzetelako * futsi abulala lamanyenti awo. (1 Sam. 4:10) Kodvwa Jehova wawasindzisa ema-Israyeli ngesikhatsi aphendvuka futsi abuyela kuye. Wabeka emadvodza lanjengabo Samsoni, Sawula, naDavide kute akhulule bantfu bakhe. (Khu. 13:5, 24; 1 Sam. 9:15-17; 18:6, 7) Njengobe Hezekeli bekaphrofethile, emaFilisti atfola ‘sijeziso lesihambisana nentfukutselo’ ngesikhatsi libutfo laseBhabhulona lihlasela live lawo, futsi ngekuhamba kwesikhatsi nelibutfo lemaGriki lenta lokufanako.—Hez. 25:15-17.

16, 17. Ngutiphi tifundvo lesingatifundza endleleni ema-Israyeli laphatsa ngayo emaFilisti?

16 Ngutiphi tifundvo lesingatifundza endleleni ema-Israyeli laphatsa ngayo emaFilisti? Bantfu baJehova lamuhla baphikiswa tive letinemandla kakhulu naletilawula bantfu emhlabeni. Ngalokungafani nema-Israyeli, tsine sinemlandvo lomuhle wekuhlale sicotfo kuJehova. Nanobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi titsa tekukhonta lokuhlantekile tingahle tibonakale shengatsi tiyaphumelela. Nasi sibonelo, ngasekucaleni kwelikhulu lesi-20 leminyaka, hulumende waseMelika wetama kumisa umsebenti webantfu baJehova ngekutsi ubophe labo bebahola enhlanganweni futsi ubagwebe iminyaka leminyenti. Nakusachubeka imphi yelive yesibili, licembu lemaNazi eJalimane letama kucotfula bantfu baNkulunkulu, ngekutsi libophe tinkhulungwane futsi libulale emakhulu abo. Nakuphela lemphi, i-Soviet Union yacala umkhankhaso lowatsatsa iminyaka lobewumelene naBoFakazi BaJehova, futsi bazalwane betfu bayiswa etinkhambu tekuhlushwa kantsi labanye bayiswa etindzaweni letisemaphandleni takulelo live.

17 Bohulumende bangahle bachubeke nekumisa umsebenti wetfu wekushumayela, babophe bantfu baNkulunkulu, baze babulale ngisho nalabanye babo. Letintfo kufanele tisetfuse yini nobe tinciphise kukholwa kwetfu? Cha! Jehova utawubavikela bantfu bakhe labacotfo. (Fundza Matewu 10:28-31.) Sesibabonile bohulumende labanemandla nalabacindzetelako bashabalala, kodvwa bantfu baJehova bona solo bayachubeka bayandza. Ngekushesha, bonkhe bohulumende bebantfu batawubhekana nemiphumela lefana naleyo emaFilisti labhekana nayo—batawuphoceleleka kutsi bamati Jehova. NjengalamaFilisti, nabo batawugcine bangasekho.

‘Umcebo Lomnyenti Kakhulu’ Awusiletsi Sivikelo Lesihlala Njalo

18. Lidolobha laseThire belilawula luphi luhlobo lwenhlangano?

18 Lidolobha laseThire * belisemkhatsini walenye yetinhlangano letinkhulu tekutsengiselana eveni lasendvulo. Imikhumbi yakhona beyihamba tindlela letinyenti ibheke ngasenshonalanga lapho beyitsengiselana khona naletinye tive ize iyofika naseLwandle iMedithera. Tindlela tayo tekutsengiselana betihlanganisa nemigcwaco lebheka nasetindzaweni letikhashane tasemphumalanga. Kwaphela emakhulu eminyaka iThire solo icongelela umcebo, iwulandza etindzaweni letikhashane. Batsengisi bayo banjinga kakhulu kangangekutsi besebatitsatsa njengetindvuna.—Isa. 23:8.

19, 20. Ngumuphi umehluko bewukhona emakhatsini webantfu baseThire nebakaGibeyoni?

19 Ngesikhatsi kubusa iNkhosi Davide neNkhosi Solomoni, ema-Israyeli abenebuhlobo lobuhle kutekutsengiselana nebantfu baseThire, lebebabaniketa tintfo tekwakha nemadvodza lanelikhono kute kwakhiwe sigodlo saDavide futsi ngekuhamba kwesikhatsi kwakhiwa nelithempeli laSolomoni. (2 Khr. 2:1, 3, 7-16) IThire beyinebuhlobo lobuhle nema-Israyeli ngesikhatsi asetsembekile kuJehova futsi awabusisa. (1 Khos. 3:10-12; 10:4-9) Cabanga nje ngelitfuba lelihle lekutsi tinkhulungwane tebantfu baseThire tifundze ngekukhonta lokuhlantekile, tati Jehova, futsi titibonele matfupha tinzuzo tekukhota Nkulunkulu weliciniso.

20 Nanobe kunjalo, bantfu baseThire abazange balisebentisa lelitfuba lekwati Nkulunkulu, kodvwa bachubeka nekufuna umcebo. Abazange balandzela sibonelo sebantfu basedolobheni lakaGibeyoni labeva ngemisebenti yaJehova lemangalisako, base bafuna kuba tinceku takhe. (Josh. 9:2, 3, 22–10:2) Ecinisweni bantfu baseThire bagcine bamelene nebantfu baNkulunkulu, baze batsengisa nalabanye babo kutsi bayoba tigcili.—Hla. 83:2, 7; Jow. 3:4, 6; Amo. 1:9.

Asifuni kutsatsa umcebo walelive njengelubondza lolusivikelo

21, 22. Yini leyenteka eThire, futsi kungani?

21 Asebentisa Hezekeli, Jehova watsi kulabaphikisi: “Ngimelene nawe wena Thire, futsi ngitawuletsa tive letinyenti kuze timelane nawe, kuhle kwelwandle luphakamisa emagagasi alo. Titawubhidlita lubondza lwaseThire, tiphihlite nemibhoshongo yakhona futsi ngitawukhukhula umhlabatsi, ngiyente isale ilidvwala lelimanyatelako lelingenalutfo.” (Hez. 26:1-5) Bantfu baseThire bebacabanga kutsi umcebo wabo utawubavikela ngendlela lefanako nelubondza lobelungemamitha langu-46 lebeluvikela lelidolobha labo lelisesichingini. Bekufanele ngabe balalela secwayiso saSolomoni lesitsi: “Injinga icabanga kutsi umcebo wayo unjengelidolobha lelivikelekile; futsi icabanga kutsi lomcebo ufana nelubondza loluyivikele.”—Taga 18:11.

22 Ngesikhatsi siphrofetho saHezekeli lesimayelana nekuhlasela kwelibutfo laseBhabhulona nelemaGriki sigcwaliseka, bantfu baseThire babese bayabona kutsi sivikelo lebesiletfwa ngulomcebo walelidolobha kanye nemabondza alo, besimane nje singumcabango longasho lutfo. Ngemuva kwekubhujiswa kweJerusalema, libutfo laseBhabhulona lamelana neThire iminyaka lengu-13. (Hez. 29:17, 18) Nga-332 B.C.E., Alekzanda Lomkhulu wagcwalisa incenye lebalulekile yetiphrofetho letashiwo nguHezekeli. * Libutfo lakhe labutsisa ndzawonye imfucuta yalelidolobha futsi lajikijela ematje, tintfo letibatiwe nemhlabatsi emantini, kanjalo lakha indlela yekuyofika kulelidolobha lelisesichingini. (Hez. 26:4, 12) Alekzanda wabhidlita lolubondza, watitsatsela tintfo kulelidolobha, wabulala tinkhulungwane temasotja netakhamuti, waphindze watsatsa emashumi etinkhulungwane wayowatsengisa ekugcilatweni. Bantfu baseThire baphoceleleka kutsi bamati Jehova ngesikhatsi bafundza kabuhlungu kutsi ‘umcebo lomnyenti kakhulu,’ awusiletsi sivikelo lesihlala njalo.—Hez. 27:33, 34.

Ngisho nobe iThire beyibonakala ivikelekile, kepha yabhujiswa njengobe nje Hezekeli abephrofethile (Buka sigaba 22)

23. Ngusiphi sifundvo lesingasifundza kubantfu baseThire?

23 Ngusiphi sifundvo lesingasifundza kubantfu baseThire? Asifuni kuvumela ‘kuyenga kwemcebo’ kusente setsembele etintfweni talelive, futsi sititsatse njengelubondza lolusivikelo. (Mat. 13:22) Angeke sikhonte “Nkulunkulu kanye nemcebo.” (Fundza Matewu 6:24.) Bantfu labavikeleke mbamba ngulabo labakhonta Jehova ngemphefumulo wonkhe kuphela. (Mat. 6:31-33; Joh. 10:27-29) Tiphrofetho letimayelana nekuphela kwalelive titawugcwalisaka tonkhe, njengobe nje netiphrofetho letimayelana neThire tagcwalisaka tonkhe. Ngaleso sikhatsi labo labetsembe umcebo, batawuphoceleleka kutsi bamati Jehova nakatsatsa sinyatselo sekubhubhisa tekutsengiselana talelive letinebugovu naletiticabangela tona.

Emandla Etepolitiki ‘Besekayindvuku Yemhlanga’

24-26. (a) Kungani Jehova atsi iGibhithe ‘iyindvuku yemhlanga’? (b) INkhosi Sedekiya ayisilalelanga njani sicondziso saJehova, futsi loko kwaba namuphi umphumela?

24 Kusukela ngaphambi kwesikhatsi sekuphila kwaJosefa kuze kube sikhatsi lapho libutfo laseBhabhulona liyohlasela iJerusalema, iGibhithe beyisolo isebentisa emandla ayo lamakhulu etepolitiki kute ilawule sonkhe sifundza seLive Lesetsembiso. Ngenca yekutsi beseyinesikhatsi lesidze ikhona, bekubonakala shengatsi isimeme. Kodvwa beyite emandla nayicatsaniswa naJehova, beyifana ‘nendvuku yemhlanga’ nje.—Hez. 29:6.

25 INkhosi Sedekiya lesihlubuki ayizange ikubone loko ngeGibhithe. Asebentisa umphrofethi Jeremiya, Jehova wayala Sedekiya kutsi atitfobe enkhosini yaseBhabhulona. (Jer. 27:12) Sedekiya waze wafunga nangeligama laJehova kutsi angeke amvukele Nebukhadnezari. Kepha wabese akasasinaki sicondziso saJehova, wephula nesivumelwane bekasente naNebukhadnezari, wase ucela baseGibhithe kutsi bamsite alwe neBhabhulona. (2 Khr. 36:13; Hez. 17:12-20) Nanobe kunjalo, ema-Israyeli lebeketsembele emandleni aseGibhithe lamakhulu etepolitiki, atiletsela inhlekelele lenkhulu. (Hez. 29:7) IGibhithe beyibonakala inemandla futsi iyinkhulu njengesilwane “lesikhulu saselwandle.” (Hez. 29:3, 4) Kepha Jehova bekatsite utakwenta kuyo ngendlela lefana naleyo batingeli lababamba ngayo tingwenya tasemfuleni iNayili—bekatawufaka emahhuka emihlatsini yayo ayidvonsele ekubhujisweni. Loko wakwenta ngesikhatsi libutfo laseBhabhulona lincoba lelolive lasendvulo.—Hez. 29:9-12, 19.

26 Kwentekani kuSedekiya lobekangaketsembeki? Ngenca yekutsi Sedekiya wavukela Jehova, Hezekeli waphrofetha kutsi ‘lomholi lokhohlakele’ utawulahlekelwa ngumchele wakhe futsi bukhosi bakhe bebutawuphela kabuhlungu. Kodvwa Hezekeli waphindze washo nemavi laniketa litsemba. (Hez. 21:25-27) Jehova wamenta wabiketela kutsi bekutawuba nenkhosi letawuvela eluhlwini lwekutalwa kwemakhosi, lebeyitawuba ‘nelilungelo lelisemtsetfweni’ lekuhlala esihlalweni sebukhosi. Esehlukweni lesilandzelako salencwadzi, sitawubona kutsi loyo kwaba ngubani.

27. Yini lesingayifundza endleleni ema-Israyeli laphatsa ngayo baseGibhithe?

27 Ngusiphi sifundvo lesingasifundza endleleni ema-Israyeli laphatsa ngayo baseGibhithe? Bantfu baJehova lamuhla kufanele bakugweme kubeka litsemba labo emandleni etepolitiki, bacabange kutsi emandla abo atawuletsa sivikelo lesihlala njalo. Kufanele singabi ‘yincenye yelive’ ngisho nasendleleni lesicabanga ngayo. (Joh. 15:19; Jak. 4:4) Tepolitiki talelive tingahle tibonakale tinemandla, njengeGibhithe yasendvulo, kodvwa ecinisweni tinjengemhlanga nje lophuka kamelula. Sitawube singakhombisi kuhlakanipha nasibeka litsemba letfu kumuntfu lofako kunekutsi silibeke kusomandla longuMbusi Wendzawo yonkhe.—Fundza Tihlabelelo 146:3-6.

Asifuni kungenela tindzaba tepolitiki ngisho nobe kute losibonako (Buka sigaba 27)

Tive ‘Titawukwati’

28-30. Ngumuphi umehluko lokhona emkhatsini wendlela tive ‘letitawukwati’ ngayo Jehova kanye nendlela tsine lesimati ngayo Jehova?

28 Tikhatsi letinyenti encwadzini yaHezekeli, Jehova utsi tive ‘titawukwati kutsi mine nginguJehova.’ (Hez. 25:17) Lamavi agcwaliseka endvulo ngesikhatsi Jehova ehlulela titsa tebantfu bakhe. Kepha lamavi atawugcwaliseka ngelizinga lelisetulu esikhatsini setfu. Ngayiphi indlela?

29 Njengebantfu baNkulunkulu basesikhatsini sasendvulo, natsi sisemkhatsini wetive leticabanga kutsi kute longasivikela futsi sifana nemvu lehamba yodvwa. (Hez. 38:10-13) Njengobe sitawubona eTehlukweni 17 na-18 talencwadzi, ngekushesha tive titawuphuma liwonkhe kute tiyohlasela bantfu baNkulunkulu. Kodvwa loko kutawutenta tati kutsi ayini emandla sibili. Titawuphoceleleka kutsi timati Jehova nebukhosi bakhe—nakatibhubhisa emphini ye-Amagedoni.—Semb. 16:16; 19:17-21.

30 Ngalokwehlukile kuloko latakwenta kuletive, Jehova utasivikela futsi asibusise. Leni? Ngobe sitsetse sinyatselo nyalo sekukhombisa kutsi siyamati Jehova ngekutsi setsembele kuye, simlalele nangekutsi simkhonte ngendlela lehlantekile nalayilindzele.—Fundza Hezekeli 28:26.

^ sig. 15 Nasi sibonelo, emaFilisti bekangavumeli muntfu kutsi asebente ngensimbi ka-Israyeli. Ema-Israyeli bekudzingeka aye kumaFilisti nawafuna kulola emathulusi awo ekulima futsi bekufanele abhadale umholo wemalanga lamanyenti nawafuna kutsi entelwe lomsebenti.—1 Sam. 13:19-22.

^ sig. 18 Kubonakala shengatsi lidolobha laseThire lacale lakhiwa endzaweni lephakeme nalenemadvwala nawusuka elugwini futsi beyingemakhilomitha langu-50 nawubheka enyakatfo yeNtsaba iKhameli. Ngekuhamba kwesikhatsi, lenye incenye yalelidolobha yabese yakhiwa ekhatsi nekhatsi nalelive. Ligama lesiHebheru lelidolobha iSur, lisho “Lidvwala.”

^ sig. 22 Bo-Isaya, Jeremiya, Joweli, Amose, naZakhariya nabo basho tiphrofetho letitsite mayelana neThire futsi tagcwaliseka tonkhe.—Isa. 23:1-8; Jer. 25:15, 22, 27; Jow. 3:4; Amo. 1:10; Zak. 9:3, 4.