Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 13

Bashumayeli BeMbuso Bawayisa Enkantolo Emacala Lababekwe Wona

Bashumayeli BeMbuso Bawayisa Enkantolo Emacala Lababekwe Wona

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Ngekuvumelana naloko Jesu lakubiketela, bantfu bakhe bayaphikiswa ngekwemtsetfo emsebentini wabo wekushumayela

1, 2. (a) Yini baholi benkholo labaphumelela kuyenta emsebentini wekushumayela, kodvwa baphostoli bentani? (b) Kungani baphostoli bala kulalela sincumo sekuvinjelwa kwemsebenti wekushumayela?

 BEKUSANDZA kwendlula liPhentekhoste la-33 C.E. Libandla lebuKhristu leliseJerusalema belinemaviki lambalwa lisunguliwe. Kuyacaca kutsi Sathane bekatsatsa lesi njengesikhatsi lesikahle sekulihlasela. Ngembikwekutsi lelibandla licine, bekafuna kulicedza. Masinyane, Sathane wabangela kutsi baholi benkholo bavimbele umsebenti wekushumayela ngeMbuso. Nanobe kunjalo, baphostoli bebachubeka bashumayela ngesibindzi, futsi labadvuna nalabasikati labanyenti “bakholwa yiNkhosi.”​—Imis. 4:18, 33; 5:14.

Baphostoli bajabula “ngobe bebakufanele kuhlazwa ngenca yelibito laJesu”

2 Njengobe labaphikisi bebatfukutsele kakhulu, baphindze bahlasela baphostoli, futsi kuloku babafaka ejele. Nanobe kunjalo, ekhatsi nebusuku ingilosi yaJehova yavula iminyango yelijele, kwase kutsi nakusandza kuphuma lilanga baphostoli bachubeka nemsebenti wekushumayela. Kutsite kusenjalo baphindze baboshwa bayiswa kubabusi, labafike babamangalela ngekutsi bephula umtsetfo ngekushumayela. Labaphostoli baphendvula ngesibindzi batsi: “Kufanele silalele Nkulunkulu njengobe angumbusi kunekutsi silalele bantfu.” Lababusi batfukutsela babila kangangekutsi ‘bebafuna nekubabulala.’ Kuleso sikhatsi, Gamaliyeli, umfundzisi weMtsetfo lohlonishwako wecwayisa lababusi watsi: “Caphelani . . . Wayekeleni lamadvodza, ningawaphatamisi.” Lokumangalisako kutsi lababusi basitsatsa seluleko sakhe futsi babakhulula labaphostoli. Yini leyentiwa ngulamadvodza letsembekile ngemuva kwaloko? Ngaphandle kwekwesaba, ‘awayekelanga kufundzisa nekumemetela tindzaba letimnandzi ngaKhristu Jesu.’​—Imis. 5:17-21, 27-42; Taga 21:1, 30.

3, 4. (a) Nguyiphi indlela leseyisebente sikhatsi lesidze Sathane layisebentisile kuze ahlasele bantfu baNkulunkulu? (b) Yini lesitawucoca ngayo kulesehluko nasetehlukweni letimbili letilandzelako?

3 Lelicala lebelisenkantolo nga-33 C.E. belisigameko sekucala sekutsi libandla lebuKhristu liphikiswe ngalokusemtsetfweni, kodvwa loku bekungasiko kwekugcina. (Imis. 4:5-8; 16:20; 17:6, 7) Nalamuhla, Sathane usababangela baphikisi benkholo yeliciniso kutsi bente babusi bavale kwentiwa kwemsebenti wetfu wekushumayela. Labaphikisi bamangalele bantfu baNkulunkulu ngemacala lehlukahlukene. Lokunye kwalokumangalelwa kutsi siphatamisa kuthula emmangweni, lokusho kutsi siluhlupho. Lokunye kutsi sivukela umbuso kantsi lokunye labakushoko kutsi sibatsengisi. Ngesikhatsi lesifanele, bazalwane betfu kuye kwadzingeka kutsi baye etinkantolo kute bavete kutsi lokumangalelwa kungemanga. Ube yini umphumela walamacala lebebabekwe wona? Tijubo letentiwa yinkantolo eminyakeni leyendlulile tikutsintsa njani wena lamuhla? Ase sicoce ngemacala lambalwa layiswa enkantolo, kuze sibone indlela lasisite ngayo kutsi ‘sivikele tindzaba letimnandzi futsi siticalise ngalokusemtsetfweni.’​—Fil. 1:7.

4 Kulesehluko sitawucoca ngendlela lesilimelele ngayo lilungelo letfu lekushumayela ngenkhululeko. Tehluko letimbili letilandzelako titawukhuluma ngemacala langekwemtsetfo lesihlangabetane nawo njengobe setama kuhlala singesiyo incenye yalelive futsi siphile ngetimiso teMbuso.

Baluhlupho Yini Nobe Babameleli Labetsembekile BeMbuso WaNkulunkulu?

5. Ngasekupheleni kwabo-1930, kungani bashumayeli beMbuso bebaboshwa, futsi ngusiphi sinyatselo bazalwane labaholako lebebacabanga kusitsatsa?

5 Ngasekupheleni kwabo-1930, emadolobha netifundza letikulo lonkhe laseMelika betifuna kuphocelela BoFakazi BaJehova kutsi bafake sicelo sekutfola imvume lesemtsetfweni yekwenta umsebenti wabo wekushumayela. Kodvwa bazalwane betfu abazange basifake lesicelo. Sizatfu saloko bekukutsi lemvume beyingahamba iphele, futsi bebakholelwa kutsi kute hulumende lonelilungelo lekuphikisa umyalo waJesu wekutsi emaKhristu ashumayele umlayeto weMbuso. (Mak. 13:10) Ngenca yaloko, bashumayeli beMbuso labanyenti baboshwa. Labo lebebahola enhlanganweni bacala kucabanga ngekutsi bayise lendzaba enkantolo. Bebanelitsemba lekubonisa uMbuso welive kutsi bebabavimbele ngalokungakafaneli boFakazi kutsi bakhonte ngekukhululeka. Nga-1938, kwenteka intfo letsite leyacopha umlandvo emacaleni etinkantolo. Kwentekani?

6, 7. Kwentekani emndenini wakaCantwell?

6 NgaLesibili ekuseni, kungu-April 26, 1938, Newton Cantwell loneminyaka lengu-60 nemfati wakhe Esther, kanye nemadvodzana abo boHenry, Russell, naJesse baya kuyoshumayela edolobheni laseNew Haven, eConnecticut, futsi bobahlanu bebangemahlahlandlela lakhetsekile. Ecinisweni, bebakulungele kuhamba sikhatsi lesingetulu kwelilanga linye. Kungani kunjalo? Besebake baboshwa tikhatsi letimbalwa, ngako bebabona kutsi kungenteka baphindze baboshwe. Kodvwa kucabanga ngaloko akuzange kusicedze sifiso semndeni wakaCantwell sekutsi bashumayele umlayeto weMbuso. Befika eNew Haven bahamba ngetimoto letimbili. Newton abeshayela imoto yemndeni lebeyitfwele tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini kanye nemagilamafomu lamancane, kantsi Henry lobekaneminyaka lengu-22 budzala bekashayela imoto lenembhobho. Njengobe nje bebacabangile, ngemuva kwema-awa lambalwa bamiswa ngemaphoyisa.

7 Lamaphoyisa acale abopha Russell lobekaneminyaka lengu-18, ngemuva kwaloko abopha Newton na-Esther. Abuka akhashane, Jesse loneminyaka lengu-16, wabona batali bakhe nemnakabo bachutjwa ngemaphoyisa. Henry abeshumayela kulenye indzawo edolobheni, ngako Jesse losemncane besekasele yedvwa. Nanobe kunjalo, watsatsa igilamafoni yakhe wachubeka nekushumayela. Emadvodza lamabili langemaKatolika atjela Jesse kutsi awadlalele inkhulumo yeMzalwane Rutherford lenesihloko lesitsi “Titsa.” Kodvwa njengobe lamadvodza bekalalele lenkhulumo, acala kutfukutsela kangangekutsi afuna kushaya Jesse. Jesse wesuka kuwo ngemoya lophansi, kodvwa kutsite kusenjalo liphoyisa lammisa. Ngako naye wagcine aboshiwe. Emaphoyisa awazange ammangalele Dzadze Cantwell, kodvwa amangalela uMzalwane Cantwell nemadvodzana akhe. Nanobe kunjalo, bakhululwa ngebheyili ngalelo langa.

8. Kungani inkantolo yatfola Jesse Cantwell anelicala lekuba luhlupho emmangweni?

8 Etinyangeni letimbalwa letalandzela, ngaSeptember 1938, umndeni wakaCantwell waya enkantolo leseNew Haven. BoNewton, Russell, kanye naJesse batfolwa banelicala lekwemukela iminikelo ngaphandle kwemvume. Nangetulu kwekwendluliswa kwelicala eNkantolo Lephakeme yaseConnecticut, Jesse watfolakala anelicala lekucedza kuthula, lokusho kuba luhlupho. Kwenteka njani loko? Lamadvodza lamabili langemaKatolika lalalela inkhulumo yaRutherford afakaza enkantolo kutsi lenkhulumo beyihlambalate inkholo yawo futsi beyibacansulile. Kute baphikise lelicala, bazalwane labanemtfwalo enhlanganweni balendlulisela eNkantolo Lephakeme yaseMelika​—lokuyinkantolo lenkhulu kutendlula tonkhe eveni.

9, 10. (a) Ngusiphi sijubo lesakhishwa yiNkantolo Lephakeme yaseMelika mayelana nelicala lemndeni wakaCantwell? (b) Sizuza njani kulesijubo lesatsatfwa?

9 Kusukela ngaMarch 29, 1940, Charles E. Hughes loLijaji Lelikhulu kanye nemajaji lasiphohlongo labebambisene nawo balalela lesikhalo lebesetfulwa nguMzalwane Hayden Covington lobekangummeli waBoFakazi BaJehova. a Ngesikhatsi ummeli wembuso waseConnecticut etfula umbono wakhe kute avete kutsi BoFakazi bebaluhlupho, lelinye lijaji latsi: “Akusilo yini liciniso kutsi umlayeto Khristu Jesu labewumemetela ngesikhatsi sakhe bewungatsandvwa?” Lommeli wembuso waphendvula watsi: “Ucinisile, futsi liBhayibheli liphindze lisitjele lokwenteka kuJesu ngenca yekumemetela kwakhe loyo mlayeto.” Lankha bekungemavi lembula liciniso. Angakanaki, lommeli wahlobanisa BoFakazi naJesu futsi wahlobanisa umbuso nalabo lababulala Jesu. NgaMay 20, 1940, ngekuvumelana, iNkantolo yakhipha sijubo lebesivuna BoFakazi.

Hayden Covington (ngaphambili emkhatsini), Glen How (ngesencele), nalabanye baphuma enkantolo ngemuva kwekuncoba licala

10 Waba yini umphumela walesijubo lesentiwa yiNkantolo? Senta kutsi kube nekuvikelwa kwelilungelo lekukhonta ngekukhululeka lokungeke kucedvwe nguhulumende wesifundza, welive nobe wendzawo. Ngetulu kwaloko, iNkantolo yatfola kutsi kute ekutiphatseni kwaJesse “lobekucedza kuthula nekuhleleka emmangweni.” Ngesizatfu saloko, lesijubo sakwenta kwacaca kutsi BoFakazi BaJehova abakucedzi kuthula emmangweni. Loko bekukuncoba lokukhulu kwetinceku taNkulunkulu etindzabeni temtsetfo. Sizuza njani kuko? Ummeli lotsite longuFakazi utsi: “Lilungelo lekukhonta ngekukhululeka singesabi kuphatfwa kabi, linika tsine BoFakazi lamuhla litfuba lekuhlanganyela litsemba letfu nalabanye bantfu etindzaweni lesihlala kuto.”

Bangemavukelambuso Yini Nome Bamemeteli Beliciniso?

Lipheshana lelitsi “Quebec’s Burning Hate for God and Christ and Freedom Is the Shame of All Canada”

11. Ngumuphi umkhankaso lowentiwa bazalwane betfu eCanada, futsi kungani bawenta?

11 Emkhatsini wabo-1940 BoFakazi BaJehova eCanada bahlangabetana nekuphikiswa lokumatima. Ngako nga-1946, kute bazalwane basakate kuvinjelwa lebekwentiwe nguMbuso welive mayelana nenkhululeko yekukhonta, bahlanganyela emkhankasweni lowatsatsa emalanga langu-16, futsi bebahambisa lipheshana lelitsi “Quebec’s Burning Hate for God and Christ and Freedom Is the Shame of All Canada.” Lelipheshana lebelinemakhasi lamane belichaza ngalokucacile siphitsiphitsi lebesibangelwa bafundisi, lunya lwemaphoyisa kanye nebudlova lebebentiwa bantfu kubazalwane betfu labasesifundzeni saseQuebec. Lelipheshana belitsi: “Kuboshwa kwaBoFakazi BaJehova lokushayisana nemtsetfo kuyachubeka. Kunemacala langaba ngu-800 labekwe BoFakazi BaJehova eGreater Montreal.”

12. (a) Yini leyentiwa baphikisi ngenca yalomkhankaso walelipheshana? (b) Bazalwane betfu bamangalelwa ngaliphi licala? (Fundza nembhalo lochazako.)

12 Maurice Duplessis longuNdvunankhulu waseQuebec, abambisene na Villeneuve longuKhadinali weliSontfo lemaKatolika, watfukutseliswa ngulelipheshana kangangekutsi watsi “akube nemphi lete umusa” lebhekiswe kuBoFakazi. Emacala labekwa BoFakazi andza, asuka kulangu-800 aya kulangu-1 600. Dzadze lolihlahlandlela watsi: “Emaphoyisa asibopha kanyenti kangangekutsi sagcine sesingasakwati kubala kutsi siboshwe kangakhi.” BoFakazi lebebatfolakala bahambisa lelipheshana bamangalelwa ngelicala lekushicilela “tincwadzi letikhutsata kuvukela uMbuso.” b

13. Bobani bekucala labamangalelwa ngelicala lekuvukela umbuso, futsi ngusiphi sijubo lesentiwa yinkantolo?

13 Nga-1947, uMzalwane Aimé Boucher nemadvodzakati akhe, Gisèle loneminyaka lengu-18, kanye naLucille loneminyaka lengu-11, baba bekucala kutsi bamangalelwe enkantolo ngelicala lekuvukela umbuso. Bebasakate lipheshana lelitsi “Quebec’s Burning Hate” eceleni kwelipulasi labo lelingaseningizimu yelidolobha laseQuebec, kodvwa bekungasimelula kubacabanga njengebantfu labephula umtsetfo nalabaluhlupho. UMzalwane Boucher bekayindvodza letfobekile nalelungile, futsi bekanakekela lipulasi lakhe lelincane angahluphi muntfu, kantsi bekavame kuya edolobheni agibele lihhashi lakhe lelinenkalishi. Nanobe kunjalo, umndeni wakhe bewubeketelele kuhlushwa lebekuchazwe kulelipheshana. Lijaji lenkantolo lebelibatondza BoFakazi, alizange livume kulalela bufakazi lobebukhombisa kutsi umndeni wakaBoucher ute licala. Kunaloko, lemukela bufakazi bemshushisi bekutsi lelipheshana belibangela inzondo, nekutsi umndeni wakaBoucher bewunelicala. Umbono walelijaji bekungulona: Kulicala kukhuluma liciniso. Bo-Aimé naGisèle balahlwa ngelicala lekuvukela umbuso, naLucille lomncane wahlala emalanga lamabili ejele. Ngako bazalwane bafaka sikhalo eNkantolo Lephakeme yaseCanada, lokuyinkantolo lenkhulu kunato tonkhe eveni, futsi lenkantolo yavuma kusilalela sikhalo sabo.

14. Yini leyentiwa bazalwane baseQuebec ngesikhatsi seminyaka yekuhlushwa?

14 Emkhatsini waleso sikhatsi, bazalwane betfu nabodzadze labanesibindzi labaseQuebec bachubeka bashumayela umlayeto weMbuso nangetulu kwekuhlasela lokungapheli nalokunebudlova, futsi bekuvame kuba nemiphumela lemihle. Eminyakeni lemine leyalandzela ngemuva kwekucala kwemkhankaso wekuhambisa lipheshana nga-1946, linani laBoFakazi eQuebec lakhula lisuka ku-300 laya ku-1 000. c

15, 16. (a) Ngusiphi sijubo lesakhishwa yiNkantolo Lephakeme yaseCanada ecaleni lemndeni wakaBoucher? (b) Lokuncoba kwabatsintsa njani bazalwane betfu kanye nalabanye bantfu?

15 NgaJune 1950, iNkantolo Lephakeme yaseCanada lebeyakhiwa ngemajaji layimfica, yalalela kutekwa kwelicala la-Aimé Boucher. Etinyangeni letisitfupha letalandzela, ngaDecember 18, 1950, iNkantolo yakhipha sijubo lebesivuna tsine. Yakwentelani loko? UMzalwane Glen How lobekangummeli waBoFakazi, wachaza kutsi iNkantolo beyivumelana nebufakazi lobetfuliwe bekutsi “kuvukela umbuso” kuhambisana nebudlova lobusuke bumelene nahulumende. Nanobe kunjalo, lelipheshana “belite intfo lenjalo, futsi ngenca yaloko belikhuluma ngendlela lekhululekile lengawephuli umtsetfo.” UMzalwane How wengeta watsi: “Ngaleso sikhatsi, ngatibonela ngewami indlela Jehova lasisita ngayo kutsi sincobe.” d

16 Lesijubo lesentiwa yiNkantolo Lephakeme besikuncoba lokukhulu kweMbuso waNkulunkulu. Sacedza sisekelo semacala langu-122 lebekasalenga, lapho BoFakazi baseQuebec bebamangalelwe kuwo ngelicala lekuvukela umbuso. Ngetulu kwaloko, lesijubo seNkantolo besisho kutsi takhamuti taseCanada netemave ladlelana nemaNgisi, nyalo besetinenkhululeko yekusho tikhalo tato letimayelana nahulumende. Kantsi lokunye kutsi, lokuncoba kwacedza kuhlaselwa kwaBoFakazi BaJehova eQuebec, lobekwentiwa yinkholo kanye nahulumende. e

Babatsengisi Yini Nome Babamemeteli Labakhutsele BeMbuso WaNkulunkulu?

17. Labanye bohulumende betama njani kucondzisa umsebenti wetfu wekushumayela?

17 NjengemaKhristu ekucala, tinceku taJehova lamuhla ‘atisibo batsengisi belivi laNkulunkulu.’ (Fundza 2 Khorinte 2:17.) Nanobe kunjalo, labanye babusi betama kulawula umsebenti wetfu wekushumayela ngekutsi babeke imitsetfo lecondzisa tindzaba tekutsengisa. Ase sicoce ngemacala lamabili latekwa enkantolo labemayelana nekutsi BoFakazi BaJehova babatsengisi yini nobe batikhonti.

18, 19. Babusi eDenmark betama njani kucedza umsebenti wetfu wekushumayela?

18 EDenmark. Nga-October 1, 1932, kwashaywa umtsetfo lobewenta kutsi kungavumeleki kutsengiswa kwetincwadzi letishicilelwe nawute imvume yekutsengisa. Nanobe kunjalo, bazalwane betfu abazange basifake sicelo sekutfola lemvume. Ngakusasa, bamemeteli labasihlanu bacitsa lilanga lonkhe bashumayela eRoskilde, lokulidolobha lelikhweshe ngemakhilomitha langetulu kwa-30 nawusuka enshonalanga yenhlokodolobha iCopenhagen. Kwatsi nalishona, lomunye webamemeteli, August Lehmann wanyamalala. Bekaboshiwe ngesizatfu sekutsengisa ete imvume.

19 NgaDecember 19, 1932, August Lehmann waya enkantolo. Wavuma kutsi bekabaniketile bantfu tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini, kodvwa waphika kutsi abetsengisa. Inkantolo yavumelana naye. Yatsi: “Lomuntfu lomangalelwe . . . uyakwati kutinakekela etindzabeni tetimali, futsi kute inzuzo layitfolile ngekwemnotfo nobe kutsi ufuna kuyitfola, kodvwa kunaloko lomsebenti lawentako umente walahlekelwa yimali.” Njengobe inkantolo beyisekela BoFakazi, yakhipha sijubo sekutsi umsebenti lobewentiwa nguLehmann awusiko “kutsengisa.” Nanobe kunjalo, titsa tebantfu baNkulunkulu betitimisele kuphatamisa umsebenti wekushumayela eveni lonkhe. (Hla. 94:20) Umshushisi wendlulisa licala waliyisa eNkantolo Lephakeme yelive. Yini leyentiwa bazalwane betfu?

20. Ngusiphi sijubo lesakhishwa yiNkantolo Lephakeme yaseDenmark, futsi yini leyentiwa bazalwane betfu?

20 Nasekusele liviki linye kutsi kulalelwe lelicala lelendluliselwe eNkantolo Lephakeme, BoFakazi kulo lonkhe laseDenmark bawenta ngekutimisela umsebenti wekushumayela. NgaLesibili, kungu-October 3, 1933, iNkantolo Lephakeme yamemetela sincumo sayo. Yavumelana nenkantolo yekucala kutsi August Lehmann bekangakawephuli umtsetfo. Lesijubo besisho kutsi BoFakazi bebangachubeka bashumayela ngekukhululeka. Kute bavete kubonga kwabo Jehova ngekubenta bancobe lelicala, bazalwane nabodzadze bawandzisa kakhulu umsebenti wabo wekushumayela. Kusukela ngalelo langa, bazalwane betfu eDenmark bebasolo benta umsebenti wekushumayela ngekukhululeka, bangaphatanyiswa nguhulumende.

BoFakazi labanesibindzi eDenmark ngabo-1930

21, 22. Ngusiphi sincumo lesatsatfwa yiNkantolo Lephakeme yaseMelika ecaleni leMzalwane Murdock?

21 EMelika. NgeLisontfo, ngaFebruary 25, 1940, Robert Murdock, Jr., lobekalihlahlandlela kanye nalabanye BoFakazi labasikhombisa, baboshwa ngesikhatsi bashumayela edolobheni lokutsiwa yiJeannette, lelisedvute nePittsburgh esifundzeni sasePennsylvania. Balahlwa ngelicala lekwehluleka kutsenga imvume yekuhambisa tincwadzi. Njengobe bebafuna kulendlulisa lelicala, iNkantolo Lephakeme yaseMelika yavuma kulilalela licala labo.

22 NgaMay 3, 1943, iNkantolo Lephakeme yamemetela sijubo sayo lebesivuna BoFakazi. LeNkantolo yaphikisana nesidzingo sekutsengwa kwemvume ngobe loko bekushayisana “nesincumo sekuba nelilungelo lebesikhishwe nguMtsetfosisekelo Wetifundza.” LeNkantolo yatsi lomtsetfo welidolobha “bewucedza inkhululeko yekusakata tindzaba, futsi bewuphatamisa inkhululeko yekukhonta.” Njengobe bekaveta umbono walabanyenti eNkantolo, Jaji William O. Douglas watsi umsebenti waBoFakazi BaJehova “awusiko nje kushumayela kuphela, nekusakata tincwadzi tenkholo. Kodvwa uhlanganisa loku kokubili.” Wangeta watsi: “Loluhlobo lwekukhonta lisezingeni lelisetulu . . . lelilingana nekukhonta lokwentiwa emasontfweni nekushumayela ume epulupiti.”

23. Kungani kuncoba ngalokusemtsetfweni lokwenteka nga-1943 kubalulekile kitsi lamuhla?

23 Lesijubo seNkantolo Lephakeme saba kuncoba lokukhulu kwebantfu baNkulunkulu. Sagcizelela loko lesingiko mbamba—tikhonti letingemaKhristu, hhayi batsengisi. Ngalelo langa nga-1943, BoFakazi BaJehova bancoba emacala langu-12 kulangu-13 lebebabekwe wona eNkantolo Lephakeme, futsi abehlanganisa nelicala la-Murdock. Lamuhla kube nemacala lamanyenti lafana nalawa, lapho baphikisi betfu baphindze betama kuphikisa umsebenti wekushumayela ngeMbuso, etindzaweni tesive nobe emtini ngemuti.

‘Kufanele Silalele Nkulunkulu Njengembusi Kunebantfu’

24. Yini lesiyentako nangabe hulumende avimbela umsebenti wetfu wekushumayela?

24 Tsine njengetinceku taJehova, sijabula kakhulu lapho hulumende asinika lilungelo lelingekwemtsetfo lekushumayela umlayeto weMbuso ngekukhululeka. Nanobe kunjalo, nangabe hulumende avimbela kwentiwa kwemsebenti wetfu wekushumayela, sishintja indlela lesiwenta ngawo, futsi sichubeke siwenta. Njengobe nebaphostoli benta, natsi “kufanele silalele Nkulunkulu njengobe angumbusi kunekutsi silalele bantfu.” (Imis. 5:29; Mat. 28:19, 20) Ngesikhatsi lesifanako, sifaka tikhalo etinkantolo kute ticedze lokuvinjelwa kwemsebenti wetfu. Ase sicoce ngetibonelo letimbili.

25, 26. Ngutiphi tintfo lebetenteka eNicaragua letaholela ekundlulisweni kwelicala liyiswe eNkantolo Lephakeme, futsi waba yini umphumela?

25 ENicaragua. NgaNovember 19, 1952, Donovan Munsterman lobekasitfunywa selivangeli aphindze abe yinceku yeligatja, waya eHhovisi Letekuvakasha lebelisenhlokodolobha lokutsiwa yiManagua. Bekatjelwe kutsi aye kuKaputeni Arnoldo García lebekayinhloko yalelihhovisi. Lokaputeni watjela Donovan kutsi bonkhe BoFakazi BaJehova eNicaragua “bebangakavunyelwa kutsi bachubeke bashumayela ngetimfundziso tabo, futsi bebangakavunyelwa nekwenta imisebenti yabo yenkholo.” Ngesikhatsi Donovan ambuta kutsi kungani bebangakavunyelwa, Kaputeni García wachaza kutsi BoFakazi bebangakayitfoli imvume endvuneni lesebentela hulumende yekutsi bashumayele, futsi watsi BoFakazi bebamangalelwe ngekutsi bangemakhomanisi. Bobani laba lebebasimangalele? Bekubafundisi bemaRoma Katolika.

Bazalwane baseNicaragua ngesikhatsi sekuvinjelwa

26 Ngekushesha, uMzalwane Munsterman wendlulisa lelicala kubeLitiko Lahulumende Netenkholo nakuMengameli Anastasio Somoza García, kodvwa akazange aphumelele. Ngako bazalwane bashintja indlela lebebenta ngayo. Bayekela kusebentisa liHholwa leMbuso, bahlangana ngemacembu lamancane, futsi bayekela kushumayela emgwacweni, kodvwa bebasachubeka bashumayela ngeMbuso. Emkhatsini waleso sikhatsi, bafaka sicelo eNkantolo Lephakeme yaseNicaragua, bacela kutsi leNkantolo icedze lokuvinjelwa kwemsebenti wekushumayela. Emaphephandzaba awusakata lombiko lobewumayelana nekuvinjelwa aphindze asho nalesicelo lebesifakiwe, futsi iNkantolo Lephakeme yavuma kusilalela sikhalo sabo. Waba yini umphumela? NgaJune 19, 1953, iNkantolo Lephakeme yashicilela sijubo sayo lesentiwe ngekuvumelana, lebesivuna BoFakazi. LeNkantolo yatfola kutsi lokuvinjelwa bekwephula sincumo semtsetfosisekelo lesimayelana nenkhululeko yekukhuluma, yanembeza neyekuveta tinkholelo takho. Yaphindze yatsi buhlobo lobukhona emkhatsini wahulumende waseNicaragua naBoFakazi kufanele bubuyele esimeni sabo sasekucaleni.

27. Kungani bantfu baseNicaragua sabamangalisa sincumo lesatsatfwa yiNkantolo, futsi bazalwane bakutsatsa njengalokusho kutsini lokuncoba?

27 Bantfu baseNicaragua kwabamangalisa kutsi iNkantolo Lephakeme beyikhiphe sijubo lesivuna BoFakazi. Ngaphambi kwaloko, bafundisi bebanemandla lamakhulu kangangekutsi iNkantolo beyingafuni kucabana nabo. Nemandla etikhulu tahulumende bewamakhulu kakhulu kangangekutsi iNkantolo beyingakavami kukhipha sijubo lesiphikisana nato. Ngako bazalwane betfu bebaciniseka kutsi bebatfole lokuncoba ngenca yekutsi bebavikelwa yiNkhosi yabo, kanye nekutsi bebangazange bayekele kushumayela.​—Imis. 1:8.

28, 29. Emkhatsini wabo-1980, nguluphi lushintjo lolwenteka eZaire?

28 EZaire. Emkhatsini wabo-1980, bekunaBoFakazi labangaba ngu-35 000 eZaire, nyalo lebitwa ngekutsi yiDemocratic Republic of Congo. Kute ligatja lihambisane nemsebenti weMbuso lebewusolo ukhula, lakha takhiwo letinsha. NgaDecember 1985, kwaba nemhlangano wetive lowabanjwa enhlokodolobha iKinshasa, futsi kwaba nebantfu labangu-32 000 labavela emaveni lehlukahlukene labagcwalisa inkhundla yemidlalo yalelo dolobha. Kodvwa timo tacala kutishintjela tinceku taJehova. Yini leyenteka?

29 UMzalwane Marcel Filteau lobekasitfunywa selivangeli lesivela eQuebec, eCanada, futsi lowahlushwa ngephansi kwembuso waDuplessis, bekakhonta eZaire ngaleso sikhatsi. Walandzisa loko lokwenteka, watsi: “NgaMarch 12, 1986, bazalwane labanemtfwalo batfola incwadzi lebeyitsi inhlangano yaBoFakazi BaJehova eZaire beyingekho emtsetfweni.” Lokuvinjelwa kwaBoFakazi kwavunyelwa ngumengameli welive, Mobutu Sese Seko.

30. IKomidi yeliGatja bekufanele itsatse siphi sincumo lesibalulekile, futsi yini labancuma kuyenta?

30 Ngakusasa, umsakato wesive wamemetela, watsi: “Ngeke siphindze sive kukhulunywa ngaBoFakazi BaJehova [eZaire].” Masinyane nje ngemuva kwaloko, kuhlushwa kwebazalwane kwacala. EmaHholwa eMbuso abhidlitwa, bazalwane betfu babanjwa inkunzi, baboshwa, bafakwa ejele futsi bashaywa. Ngisho nebantfwana baBoFakazi bafakwa ejele. Nga-October 12, 1988, hulumende watsatsa tintfo tenhlangano futsi Bogadzi Besive, lokungemasotja ahulumende, bahlala etakhiweni teligatja. Bazalwane labanemitfwalo bafaka sikhalo kuMengameli Mobutu, kodvwa akazange abaphendvule. Ngaleso sikhatsi, iKomidi yeliGatja besekufanele itsatse sincumo lesibalulekile, sekutsi: “Kufanele sendlulise lelicala eNkantolo Lephakeme yini, nobe kufanele sime kancane?” Timothy Holmes lobekasitfunywa selivangeli aphindze abe ngumchumanisi weKomidi yeliGatja ngaleso sikhatsi, watsi: “Setsembela kuJehova kutsi kube nguye losinika kuhlakanipha nesicondziso.” Ngemuva kwekucabangisisa ngalendzaba ngemthantazo, iKomidi yeliGatja yabona kutsi bekusengakabi sikhatsi lesikahle sekutsatsa tinyatselo letingekwemtsetfo. Kunaloko, yanaka bazalwane futsi yatfola tindlela tekuchubeka benta umsebenti wekushumayela.

“Emkhatsini waleso sikhatsi sekuphikiswa kwemtsetfo lobewushayiwe, sabona kutsi Jehova uyakwati kutigucula tintfo”

31, 32. Ngusiphi sincumo lesiphawulekako lesentiwa iNkantolo Lephakeme yaseZaire, futsi lesincumo sabatsintsa njani bazalwane betfu?

31 Kwendlula iminyaka lembalwa. Kucindzetelwa kwaBoFakazi kwancipha, futsi kuhlonishwa kwemalungelo ebantfu kwakhula eveni. Ngako iKomidi yeliGatja yancuma kutsi besesifikile sikhatsi sekutsi ifake sikhalo sayo lesimayelana nekuvinjelwa kwaBoFakazi, eNkantolo Lephakeme Yetebulungiswa yaseZaire. LeNkantolo Lephakeme yavuma kusilalela sikhalo sabo. NgaJanuary 8, 1993, sekuphele iminyaka lecishe ibe sikhombisa mengameli avumela lokuvinjelwa, iNkantolo yakhipha sijubo sekutsi loko lobekwentiwe nguhulumende kuBoFakazi bekungekho emtsetfweni, ngako lokuvinjelwa kwacedvwa. Cabanga ngekutsi loko bekusho kutsini. Labojaji babeka timphilo tabo engotini ngobe bebaphikise sincumo samengameli welive. UMzalwane Holmes utsi: “Emkhatsini waleso sikhatsi sekuphikiswa kwemtsetfo lobewushayiwe, sabona kutsi Jehova uyakwati kutigucula tintfo.” (Dan. 2:21) Lokuncoba kwacinisa kukholwa kwebazalwane betfu. Babona kutsi iNkhosi Jesu beyibacondzisile bantfu bayo kutsi bati sikhatsi lesifanele sekutsatsa sinyatselo, nekutsi kufanele benteni.

BoFakazi eDemocratic Republic of Congo bayajabula ngenca yekutfola kwabo inkhululeko yekukhonta Jehova

32 Njengobe lokuvinjelwa besekucedziwe, lihhovisi leligatja lavunyelwa kutsi liletse titfunywa telivangeli, lakhe takhiwo letinsha teligatja nekutsi litfole tincwadzi teliBhayibheli letivela kulamanye emave. f Kutijabulisa kakhulu tinceku taNkulunkulu emhlabeni wonkhe kubona indlela Jehova layivikela ngayo inhlalakahle yebantfu bakhe.​—Isa. 52:10.

“Jehova Ungumsiti Wami”

33. Yini lesiyifundzako kulamacala asenkantolo lambalwa lesisandza kucoca ngawo?

33 Kucoca kwetfu ngalamanye emacala langekwemtsetfo kusinika bufakazi bekutsi Jesu usifezile setsembiso sakhe lesitsi: “Ngitawuninika loko lenitawukusho ngiphindze ngininike nekuhlakanipha, futsi bonkhe labaniphikisako ngeke bakhone kumelana nani nobe kuniphikisa.” (Fundza Lukha 21:12-15.) Ngaletinye tikhatsi, kuyacaca kutsi Jehova usinike bantfu labafana naGamaliyeli kute bavikele bantfu bakhe, futsi ngaletinye tikhatsi wente emajaji lanesibindzi kanye nebameli kutsi bamelele kulunga. Jehova utente tangakhaliphi tikhali tebaphikisi betfu. (Fundza Isaya 54:17.) Kuphikiswa ngeke kuwuvimbe umsebenti waNkulunkulu.

34. Yini leyenta kuncoba kwetfu ngalokusemtsetfweni kuphawuleke kangaka, futsi kufakazelani? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Kuncotjwa Kwemacala Lokwatfutfukisa Kushumayela NgeMbuso.”)

34 Yini leyenta kuncoba kwetfu ngalokusemtsetfweni kuphawuleke kangaka? Cabanga nganaku: BoFakazi BaJehova abasibo bantfu labatiwako nobe labaneligunya. Asivoti, futsi asiyisekeli imikhankaso yetepolitiki nobe setame kukhanga bosopolitiki. Ngetulu kwaloko, labanye betfu labatekiswa emacala etinkantolo letinkhulu bavame kutsatfwa ngekutsi “abakafundzi lokuyaphi nekutsi babantfukatana.” (Imis. 4:13) Ngekubuka kwebantfu, tinkantolo tisuke tite sizatfu sekukhipha sijubo lesiphambene nebaphikisi betfu benkholo nebepolitiki, futsi tite sizatfu sekusekela tsine. Nanobe kunjalo, tinkantolo betisolo tisivuna tikhatsi letinyenti. Kuncoba kwetfu ngalokusemtsetfweni kubufakazi bekutsi njengobe sihamba, ‘sibonwa nguNkulunkulu futsi sikanye naKhristu.’ (2 Khor. 2:17) Ngesizatfu saloko, sikanye nemphostoli Pawula, sitsi: “Jehova ungumsiti wami; ngeke ngesabe.”​—Heb. 13:6.

a Lelicala laCantwell amangelelwe yiState of Connecticut, belilekucala emacaleni langu-43 uMzalwane Hayden Covington labekatawumelela kuwo bazalwane, eNkantolo Lephakeme yaseMelika. Washona nga-1978. Umfati wakhe Dorothy bakasolo etsembekile ekukhonteni Jehova waze wafa nga 2015, asaneminyaka lengu-92.

b Lelicala belisekelwe emtsetfweni lowashaywa nga-1606. Lomtsetfo bewuvumela kutsi basiti belijaji (jury) balahle umuntfu ngelicala nangabe banemuva wekutsi loko lakushito kubangela inzondo—nanobe kungenteka kutsi ukhulume liciniso.

c Nga-1950, tikhonti tasikhatsi sonkhe letingu-164 betikhonta eQuebec​—loku bekuhlanganisa nalabatfole ticu taseGileyadi labangu-63, labasemukela ngekutitsandzela sabelo sabo nangetulu kwekuphikiswa lokubi lebekubalindzele.

d UMzalwane W. Glen How bekangummeli lobekanesibindzi lowamelela BoFakazi BaJehova baseCanada nebasemaveni langesheya, emacaleni lamanyenti kakhulu kusukela nga-1943 kuya ku-2003.

e Kute utfole kwatiswa lokubanti ngalelicala, fundza sihloko lesitsi ‘Impi Akuyona Eyenu, NgekaNkulunkulu,’ lesiku-“Phaphama!” ya-April 22, 2000, emakhasini 18-24, ngesiZulu.

f LaBogadzi Besive bagcine basukile etakhiweni teligatja, kodvwa takhiwo letinsha teligatja takhiwa kulenye indzawo.