Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 3

Jehova Wembula Injongo Yakhe

Jehova Wembula Injongo Yakhe

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Jehova uyembula kancane kancane injongo yakhe kuze icondvwe, kodvwa uyembulela kuphela labo labamesabako

1, 2. Jehova uyembule njani injongo yakhe ngebantfu?

 BATALI labanelutsandvo bayabafaka bantfwana babo nabacoca ngetindzaba letitsintsa umndeni. Nanobe kunjalo, loko bakwenta ngekuhlakanipha, babuke kutsi kungakanani kwatiswa labangakucoca nebantfwana babo. Babembulela kuphela kwatiswa labanemuva wekutsi bantfwana babo sebakhule ngalokwenele kutsi bakucondze.

2 Ngalokufanako, Jehova wembule injongo yakhe ngebantfu kancane kancane. Kodvwa loko ukwenta kuphela nakati kutsi leso sikhatsi lesifanele sekutsi akwente. Ase sihlole kafishane indlela Jehova lawembule ngayo emaciniso ngeMbuso kusukela endvulo.

Yini Leyenta Siwudzinge UMbuso?

3, 4. Jehova wabancumela kusengaphambili yini bantfu tintfo lokufanele batente? Chaza.

3 Ekucaleni, uMbuso WaNkulunkulu Lobuswa NguMesiya bewungasiyo incenye yenjongo yaJehova. Kungani sisho njalo? Kungobe Jehova akazange abancumele kusengaphambili bantfu tintfo lokufanele batente, futsi ngetulu kwaloko, wabadala banenkhululeko yekutikhetsela. Ngaleyondlela, Nkulunkulu watjela Adamu na-Eva injongo yakhe nakatsi: “Talanani, nandze, nigcwalise umhlaba, niwuncobe.” (Gen. 1:28) Jehova abelindzele kutsi batilalele timiso takhe letimayelana nalokuhle nalokubi. (Gen. 2:16, 17) Bo-Adamu na-Eva bebangatikhetsela kuhlala bacotfo. Kube bona kanye nentalo yabo benta njalo, besingeke sibe khona sidzingo seMbuso lobuswa nguKhristu kuze kufezeke injongo yaNkulunkulu. Kube nguloko labakwenta, ngabe umhlaba ugcwele bantfu labete sono, labakhonta Jehova.

4 Kuhlubuka kwaSathane, kwa-Adamu kanye nekwa-Eva, akuzange kubangele Jehova ayishiye injongo yakhe yekutsi umhlaba wonkhe ugcwale bantfu labete sono. Kunaloko, Jehova washintja indlela labetayigcwalisa ngayo leyo njongo. Injongo yakhe ayifanani nesitimela lokufanele sihambe kujantji lotsite kuze sifike lapho siya khona, futsi lesingaphatamiseka ngenca yetento talabanye bantfu. Nangabe Jehova asayishilo injongo yakhe, kute lokungayivimba kutsi igcwaliseke. (Fundza Isaya 55:11.) Nangabe insayeya letsite iphatamisa injongo yakhe, Jehova usebentisa lenye indlela kuze ayifeze. a (Eks. 3:14, 15) Nakakubona kufaneleka, uyatitjela tinceku takhe leticotfo ngendlela lensha lasatayisebentisa kuze afeze injongo yakhe.

5. Yini leyentiwa nguJehova ngemuva kwekuhlubuka kwase-Edeni?

5 Ngemuva kwekuhlubuka kwase-Edeni, Jehova wancuma kulungisa uMbuso. (Mat. 25:34) Kuleso sikhatsi sebumnyama kubantfu, Jehova wacala kwembula kukhanya lokumayelana nelithulusi labetalisebentisa kuze abuyisele bantfu esimeni lebebakuso ekucaleni, aphindze acedze yonkhe imiphumela lebuhlungu lebangelwe kufuna kwaSathane emandla ekubusa. (Gen. 3:14-19) Nangetulu kwaloko, Jehova akazange ayembule ngasikhatsi sinye yonkhe imininingwane lemayelana neMbuso.

Jehova Ucala Kwembula Emaciniso Lamayelana NeMbuso

6. Jehova wetsembisani, kodvwa yini langazange ayembule?

6 Kusukela esiphrofethweni sekucala, Jehova wetsembisa kutsi ‘intalo’ letsite beyitawufihlita inyoka. (Fundza Genesisi 3:15.) Nanobe kunjalo, kutsi ingubani lentalo nekutsi ingubani intalo yenyoka, akuzange kwembulwe ngaleso sikhatsi. Ecinisweni, Jehova akazange embule imininingwane leminyenti ngalendzaba iminyaka lengaba ngu-2 000. b

7. Yini leyabangela kutsi Abrahama akhetfwe, futsi ngusiphi sifundvo lesibalulekile lesingasifundza kuloku?

7 Ngemuva kwesikhatsi lesitsite, Jehova wakhetsa kutsi intalo leyetsenjisiwe ivele nga-Abrahama. Abrahama wakhetfwa ngobe ‘walalela livi [laJehova].’ (Gen. 22:18) Sifundza sifundvo lesibalulekile kulendzaba sekutsi, Jehova wembula injongo yakhe kuphela kubantfu labamesaba ngenhlonipho.​—Fundza Tihlabelelo 25:14.

8, 9. Ngumaphi emaciniso lamayelana nentalo letsenjisiwe Jehova lawembulela Abrahama naJakobe?

8 Ngalesikhatsi akhuluma nemngani wakhe Abrahama asebentisa ingilosi, Jehova walembula kwekucala ngca leliciniso lelimayelana nentalo letsenjisiwe, kutsi beyitawuba ngumuntfu. (Gen. 22:15-17; Jak. 2:23) Kodvwa lentalo beyitayifihlita njani inyoka? Beyingubani lenyoka? Kwembulwa lokwentiwa ngekuhamba kwesikhatsi bekutawuletsa kukhanya kulemibuto.

9 Jehova wancuma kutsi intalo leyetsenjisiwe beyitawuvela kumtukulu wa-Abrahama, Jakobe, loyindvodza leyaba nekukholwa lokukhulu kuNkulunkulu. (Gen. 28:13-22) NgaJakobe, Jehova wembula kutsi Loyo Lotsenjisiwe abetawuvela emndenini wendvodzana yaJakobe lenguJuda. Jakobe waphrofetha kutsi intalo yaJuda beyitawemukela “intfonga yebukhosi,” lokuyindvuku lefanekisela emandla ekubusa, futsi ‘tive betitayilalela.’ (Gen. 49:1, 10, NW.) Ngalesimemetelo, Jehova waveta kutsi Loyo Lotsenjisiwe bekatawuba ngumbusi loyinkhosi.

10, 11. Yini leyabangela Jehova kutsi embulele Davide naDanyela injongo yakhe?

10 Ngemuva kweminyaka lengaba ngu-650 Juda asafile, Jehova wembula kabanti ngenjongo yakhe eNkhosini Davide, lebeyivela emndenini waJuda. Jehova watsi Davide ‘ungumuntfu lowemukelwe yinhlitiyo yami.’ (1 Sam. 13:14; 17:12; Imis. 13:22) Ngesizatfu sekutsi Davide bekamesaba ngenhlonipho Nkulunkulu, Jehova wenta sivumelwane naye, wametsembisa kutsi lomunye lovela emndenini wakhe bekatawubusa phakadze.​—2 Sam. 7:8, 12-16.

11 Ngemuva kweminyaka lengaba ngu-500 leyalandzela, Jehova wasebentisa umphrofethi Danyela kuze embule umnyaka lebekatawuvela ngawo Logcotjiwe nobe Mesiya, emhlabeni. (Dan. 9:25) Jehova bekatsatsa Danyela ‘njengalotsandzekile’ kuye. Kungani? Kungobe Danyela bekanenhlonipho lejulile ngaJehova, futsi akazange ayekele kumkhonta.​—Dan. 6:16; 9:22, 23.

12. Danyela watjelwa kutsi enteni, futsi leni?

12 Nanobe Jehova abesebentisa baphrofethi labetsembekile labafanana naDanyela, kuze babhale imininingwane leminyenti lemayelana nentalo leyetsenjisiwe, lokunguMesiya, besisengakefiki sikhatsi sekutsi tinceku takhe ticondze ngalokugcwele kubaluleka kwaloko lebetikubhalile. Sibonelo saloko kutsi ngemuva kwekubona umbono lomayelana nekucaliswa kweMbuso waNkulunkulu, Danyela watjelwa kutsi avale lesiphrofetho kuze kube sikhatsi lesibekwe nguJehova. Ngaleso sikhatsi, lwati lweliciniso ‘belutawuba lunyenti.’​—Dan. 12:4.

Jehova wasebentisa emadvodza letsembekile lafaka ekhatsi Danyela, kute abhale imininingwane lemayelana neMbuso WaNkulunkulu Lobuswa NguMesiya

Jesu Usikhanyisela Ngenjongo YaNkulunkulu

13. (a) Ngubani lobekayintalo letsenjisiwe? (b) Jesu wakuletsa njani kukhanya esiphrofethweni lesibhalwe kuGenesisi 3:15?

13 Jehova wembula ngalokucacile kutsi lentalo leyetsenjisiwe nguJesu, beyivela emndenini waDavide, nekutsi beyitawuba yiNkhosi. (Luk. 1:30-33; 3:21, 22) Ngesikhatsi Jesu acala umsebenti wakhe wasemhlabeni, lwacala kubakhanyela bantfu lwati lolumayelana nenjongo yaNkulunkulu. (Mat. 4:13-17) Nasi sibonelo saloko: Jesu wacedza nobe ngabe ngukuphi kungabata lokumayelana nekutsi ingubani ‘inyoka’ lokukhulunywa ngayo kuGenesisi 3:14, 15, futsi wabita Develi ngekutsi ‘ngumbulali’ kanye “neyise wemanga.” (Joh. 8:44) Esembulweni lasinika Johane, Jesu wembula kutsi “inyoka yekucala” nguloyo “lobitwa ngekutsi nguDeveli nangekutsi nguSathane.” c (Fundza Sembulo 1:1; 12:9.) Esembulweni lesifanako, Jesu waveta kutsi yena, njengobe ayintalo letsenjisiwe, bekatasigcwalisa kwekugcina siphrofetho lesashiwo e-Edeni, aphindze afihlite Sathane phakadze.​—Semb. 20:7-10.

14-16. Bafundzi bangesikhatsi sebaphostoli bebahlale bawacondza ngaso sonkhe sikhatsi yini emaciniso lembulwa nguJesu? Chaza.

14 Njengobe sifundzile eSehlukweni 1 salencwadzi, Jesu wakhuluma kabanti ngeMbuso. Nanobe kunjalo, abengahlali ayembula yonkhe imininingwane bafundzi bakhe lebebafuna kuyati. Ngisho nalapho abebanika imininingwane, balandzeli baKhristu bacala kukucondza ngalokugcwele kubaluleka kwemaciniso iNkhosi yabo lebeyiwembulile, ngemuva kweminyaka leminyenti nobe ngemuva kwemakhulu eminyaka akhulumile. Ase sicoce ngaletinye tibonelo.

15 Nga-33 C.E., Jesu wakwenta kwakhanya kutsi labo labatawubusa naye njengeNkhosi yeMbuso waNkulunkulu, bebatawutsatfwa emhlabeni, bese baba tidalwa temoya ezulwini. Nanobe kunjalo, bafundzi bakhe abazange bakucondze loko ngaleso sikhatsi. (Dan. 7:18; Joh. 14:2-5) Ngemnyaka lofanako, Jesu wembula asebentisa imifanekiso kutsi uMbuso bewungeke ucale kubusa ngekushesha nje nakefika ezulwini. (Mat. 25:14, 19; Luk. 19:11, 12) Bafundzi abazange balicondze leliphuzu lelibalulekile, futsi ngemuva kwesikhatsi nasavusiwe, bambuta batsi: “Nkhosi, sengiso yini lesi sikhatsi lotawubuyisela ngaso umbuso ku-Israyeli?” Nome kunjalo, Jesu wakhetsa kungabembuleli imininingwane lebanti ngaleso sikhatsi. (Imis. 1:6, 7) Jesu waphindze wafundzisa kutsi bekutawuba ‘naletinye timvu’ lebetingeke tibe yincenye ‘yemhlambi lomncane’ walabatawubusa naye. (Joh. 10:16; Luk. 12:32) Balandzeli baKhristu abazange bakucondze kahle kutsi ngumaphi lamacembu lamabili lebekukhulunywa ngawo, kwaze kwaba ngemuva kwesikhatsi lesitsite uMbuso ucale kubusa nga-1914.

16 Jesu bekangabatjela lokunyenti bafundzi bakhe ngesikhatsi asenabo emhlabeni, kodvwa bekati kutsi bebangeke bakhone kukucondza. (Joh. 16:12) Asingabati kutsi lolunyenti lwalolwati lolumayelana neMbuso lwembulwa ngesikhatsi sebaphostoli. Nanobe kunjalo, besisengakefiki sikhatsi sekutsi lwati lolunjalo lube lunyenti.

Lwati Lweliciniso Luba Lunyenti ‘Ngesikhatsi Sekugcina’

17. Yini lokufanele siyente kuze siwacondze emaciniso lamayelana neMbuso, kodvwa yini lenye lesiyidzingako?

17 Jehova wetsembisa Danyela kutsi “ngesikhatsi sekugcina” bantfu labanyenti ‘bebayawukwehla benyuka, futsi lwati lweliciniso,’ lube lunyenti. (Dan. 12:4, NW.) Labo labafuna lolwati kufanele basebente kamatima kuze balutfole. Lenye incwadzi itsi: Ngelulwimi lwesiHebheru, sento lesitsi “bayawukwehla benyuka” sendlulisela umcondvo wekuhlolisisa incwadzi ngekucophelela nangekutimisela. Ngisho nome singalihlolisisa ngekutimisela kangakanani liBhayibheli, angeke sikhone kuwacondza kahle emaciniso lamayelana neMbuso ngaphandle kwekutsi Jehova asisite kutsi siwacondze.​—Fundza Matewu 13:11.

18. Labo labesaba Jehova bakukhombise njani kukholwa kanye nekutfobeka?

18 Njengobe Jehova abewembula kancane kancane emaciniso lamayelana neMbuso eminyakeni lebeyiholela ku-1914, uyachubeka enta njalo ngisho nakulesikhatsi sekugcina. Tehluko 4 na-5 talencwadzi titawuveta kutsi eminyakeni lengu-100 leyendlulile, kube nesidzingo sekutsi bantfu baNkulunkulu balungise indlela lebebacondza ngayo. Loko kusho kutsi Jehova akabasekeli yini? Cha akusho loko! Jehova uyabasekela. Yini lesenta sisho njalo? Kungobe labo labesaba Jehova bavete tintfo letimbili latitsandzako​—kukholwa nekutfobeka. (Heb. 11:6; Jak. 4:6) Tinceku taJehova tinekukholwa kutsi tonkhe tetsembiso letiseVini laKhe titawugcwaliseka. Tikhombisa kutfobeka kwato ngekuvuma kutsi betingacondzi kahle kutsi letetsembiso titawugcwaliseka njani. Leso simo sekutfobeka savetwa Sicongosekulindza sa-March 1, 1925, lesatsi: “Siyati kutsi iNkhosi ngiyo lechazako, futsi itawuchaza liVi layo kubantfu bayo ngendlela yayo lefanele nangesikhatsi sayo.”

“INkhosi . . . itawuchaza liVi layo kubantfu bayo ngendlela yayo lefanele nangesikhatsi sayo”

19. Yini Jehova lasivumele kutsi siyicondze nyalo, futsi leni?

19 Ngesikhatsi uMbuso ucala kubusa nga-1914, bantfu baNkulunkulu bebanelwati loluncane lolumayelana nendlela tiphrofetho teMbuso lebetitawugcwaliseka ngayo. (1 Khor. 13:9, 10, 12) Ngenca yekutsi besilangatelela kubona tetsembiso taNkulunkulu tigcwaliseka, ngaletinye tikhatsi sifinyelele etiphetfweni letingasilo liciniso. Eminyakeni leyendlulile, sikubonile kuhlakanipha kwalamanye emavi lavela ku-Sicongosekulindza lesisicaphune esigabeni lesengcile. Lesihloko satsi: “Kuphephile kutsi sitsi siphrofetho angeke sicondvwe kuze kube ngulapho sigcwaliseka nobe sesitawugcwaliseka.” Nyalo, njengobe sesisekupheleni kwemalanga ekugcina, tiphrofetho letinyenti teMbuso setigcwalisekile, futsi letinye tisagcwaliseka. Ngesizatfu sekutsi bantfu baNkulunkulu batfobekile futsi bayafuna kulungiswa, Jehova uvumele kutsi kucondza kwetfu injongo yakhe kuphelele. Lwati lweliciniso selube lunyenti.

Kucengwa Endleleni Lesicondza Ngayo Kuvivinya Bantfu BaNkulunkulu

20, 21. Kucengwa endleleni yekucondza kwawatsintsa njani emaKhristu elikhulu lekucala?

20 Nangabe Jehova acenga kucondza kwetfu liciniso, tinhlitiyo tetfu tiyavivinyeka. Kukholwa kanye nekutfobeka lesinako kutasisita yini kutsi semukele letingucuko? EmaKhristu labephila ngesikhatsi sebaphostoli abhekana nekuvivinywa lokufananako. Sibonelo saloko ngunasi: Ase sitsi ungumKhristu longumJuda lobekaphila ngaleso sikhatsi. Uyawuhlonipha uMtsetfo waMosi, futsi ulitsatsa njengaleliligugu lifa lenu njengesive. Kusenjalo, wemukela tincwadzi letiphefumulelwe letibuya kumphostoli Pawula, leticacisa kutsi asisekho ngephansi kweMtsetfo, futsi Jehova sewusilahlile sive saka-Israyeli semvelo, wakhetsa Israyeli wemoya lowakhiwa ngemaJuda kanye nebantfu beTive. (Rom. 10:12; 11:17-24; Gal. 6:15, 16; Khol. 2:13, 14) Wena bewutawenta njani?

21 EmaKhristu latfobekile ayemukela lenchazelo yaPawula lephefumulelwe, futsi Jehova wawabusisa. (Imis. 13:48) Lamanye akakwemukelanga lokucengwa, futsi bekafuna kunamatsela endleleni wona labefuna kukucondza ngayo. (Gal. 5:7-12) Nangabe abengayishintji imibono yawo, lamaKhristu bekatawulahlekelwa lilungelo lekuyobusa naKhristu.​—2 Phet. 2:1.

22. Utiva njani ngekutfutfukiswa kwendlela lesiyicondza ngayo injongo yaNkulunkulu?

22 Kuleminyaka yakamuva, Jehova uyicengile indlela lebesiwucondza ngayo uMbuso. Sibonelo saloko kutsi usisitile sabona ngalokucacile kutsi labo labatawuba tikhonti teMbuso batawehlukaniswa nini kulabo labangatitfobi kuwo, njengobe timvu tehlukaniswa etimbutini. Jehova uphindze wasifundzisa kutsi litawuphelela nini linani lalabangu-144 000, kutsi imifanekiso lemayelana neMbuso leyashiwo nguJesu isho kutsini, nekutsi kunini lapho wekugcina walabagcotjiwe ayovuselwa khona ekuphileni kwasezulwini. d Utiva njani ngalokucondza lesembulelwe kona? Kukholwa kwakho kuyacina yini? Uyabubona yini bufakazi bekutsi Jehova uyachubeka afundzisa bantfu bakhe labatfobekile? Kwatiswa lokulandzelako lokukulencwadzi kutawucinisa kukholelwa kwakho kutsi Jehova wembula injongo yakhe kancane kancane kulabo labamesabako.

a Libito laNkulunkulu lisento sesiHebheru lesisho ‘kuba nguloko.’ Libito laJehova lisho kutsi uyatigcwalisa tetsembiso takhe. Fundza libhokisi lelitsi “Inchazelo Yelibito LaNkulunkulu,” lelisekhasini 43.

b Nanobe lesikhatsi singase sibonakale sisidze kakhulu lamuhla, kufanele sikhumbule kutsi esikhatsini lesendlulile bantfu bebaphila sikhatsi lesidze; emkhatsini wa-Adamu kuya ku-Abrahama, kwaba netitukulwane letine tebantfu. Kuphila kwa-Adamu kwagabancela ekuphileni kwababe waNowa, longuLameki. Yena kuphila kwakhe kwagabancela kuShemi, indvodzana yaNowa. Kuphila kwaShemi kwagabancela ekuphileni kwa-Abrahama.​—Gen. 5:5, 31; 9:29; 11:10, 11; 25:7.

c Ligama lelitsi “Sathane” nalisetjentiswa kuze lichaze lotsite livela tikhatsi letingu-18 emiBhalweni yesiHebheru. Nanobe kunjalo, leligama lelitsi “Sathane” livela tikhatsi letingetulu kwa-30 emiBhalweni YemaKhristu YesiGriki. Kuyintfo lefanele kutsi imiBhalo yesiHebheru ayikhulumi kakhulu ngaSathane kodvwa ikhuluma kakhulu ngaMesiya kute imchaze. Ngesikhatsi Mesiya efika, wembula Sathane ngalokugcwele, futsi loku kubonakala ngalokucacile emiBhalweni YemaKhristu YesiGriki.

d Kuze utfole kwatiswa lokubanti ngalokucengwa kwekucondza kwetfu, fundza lamakhasi lalandzelako latfolakala ku-Sicongosekulindza: Sa-October 15, 1995, emakhasini 23-28; saJanuary 15, 2008, emakhasini 20-24; saJuly 15, 2008, emakhasini 17-21; kanye nesaJuly 15, 2013, emakhasini 9-14.