Yani kulokufunako

BANTFU LABASHA BAYABUTA

Ngingenta Njani Nangingasitsandzi Sikolwa?

Ngingenta Njani Nangingasitsandzi Sikolwa?

 Bothishela labanesandla lesicinile. Kucindzetela kwabontsanga. Luhlolo lolucindzetelako, kanye nemsebenti wesikolwa lomnyenti lokufanele uyokwentiwa ekhaya. Kungenteka unesizatfu lesivakalako a lesikwenta ungasitsandzi sikolwa. Rachel, b loseminyakeni yekutfomba utsi:

 “Ngingamane ngiye elwandle nebangani bami, ngisite batali bami bahlante indlu, ngipheke nobe ngiye kulenye nje indzawo kunekutsi ngiye esikolweni!”

 Nawutiva ngendlela Rachel lativa ngayo, nawe ungeva shengatsi iminyaka loyicitsa usesikolweni ifana nekuba sejele, lokuyintfo lokumelwe uyibeketelele uze ucedze sikolwa. Ikhona yini indlela lencono yekubuka lesikhatsi losicitsa esikolweni kunekusibuka njengekuba sejele?

 Bewati yini? Nawulungisa indlela lobuka ngayo sikhatsi losicitsa esikolweni, utawukhona kulawula indlela lotiva ngayo futsi ungabuki kuba sesikolweni njengentfo lokumelwe uyibeketelele njengekuba sejele. Ngandlela tsite, kubasesikolweni kungakusita kutsi wakhe futsi utfutfukise emakhono lotawadzinga nase umdzala.

 Kuze ube nembono lomuhle ngesikolwa, yetama naku lokulandzelako:

 Imfundvo yakho. Nawuchubeka ungenisa lwati, utawukhona kulungisa tinkinga longaba nato esikhatsini lesitako, lokungaba kusemsebentini nobe kuletinye tincenye tekuphila kunekutsi wetsembele kulabanye bantfu. Tibute, ‘Ngisho nobe kunetintfo lengingatitsandzi ngesikolwa, kodvwa yini lengiyifundza esikolweni letangisita esikhatsini lesitako?’

 Simiso seliBhayibheli: “Bambisisa kuhlakanipha futsi uchubeke usebentisa kahle ingcondvo.”​—Taga 3:21.

 Kuze utfole lokunyenti, buka sihloko lesitsi, “Kuthiwani Uma Ngifeyila Esikoleni?” lesitfolakala ngesiZulu

 Imikhuba yakho. Imikhuba yakho lemihle loyakha nawusafundza sikolwa ingakusita ufundze kusebentisa kahle sikhatsi, utekhute, futsi ube sisebenti lesikhutsele, lokutintfo lotatidzinga nase umdzala. Tibute: ‘Imikhuba lemihle lengiyakha nyalo ngisafundza sikolwa itangisita njani kutsi ngibe ngumuntfu lokhona kutekhuta nalosisebenti lesihle? Yini lengingayenta kuze ngitfutfuke kuletici?’

 Simiso seliBhayibheli: “Konkhe kusebenta kamatima kunemvuzo.”​—Taga 14:23.

 Kuze utfole lokunyenti, buka sihloko lesitsi “Ngingasihlela Kanjani Isikhathi Sami?” lesitfolakala ngesiZulu

 Indlela losebentelana ngayo nalabanye. Kucitsa sikhatsi nalofundza nabo esikolweni kungakusita kutsi ube neluvelo ngalabanye futsi ubahloniphe. Losemusha lokutsiwa nguJoshua utsi “kufundza kukhulumisana nalabanye kubaluleke njengekufundza i-history ne-science. Kulikhono lotalisebentisa kuphila kwakho konkhe.” Tibute, ‘Yini lengiyifundze esikolweni ngekuba nebudlelwane lobuhle nalabanye, lokufaka ekhatsi labo labakhule ngendlela lengafani nalengikhuliswe ngayo nobe labanetinkholelo letehlukile kutami?’

 Simiso seliBhayibheli: “Lwelani kuba nekuthula nabo bonkhe bantfu.”​—KumaHebheru 12:14.

 Kuze utfole lokunyenti, buka sihloko lesitsi “Ngingayithuthukisa Kanjani Indlela Engikhuluma Ngayo Nabanye?” lesitfolakala ngesiZulu

 Likusasa lakho. Sikolwa singakusita ubone kutsi yini lokhona kuyenta futsi utibekele imigomo ngekuvumelana naloko. Wesifazane losemusha lokutsiwa nguBrooke utsi: “Ungaceceshelwa nelikhono lelitsite lelingakusita kutsi utfole umsebenti nawuphotfula.” Tibute: ‘Yini lengingayenta kuze ngikhone kutiphilisa nangicedza sikolwa? Yini lengingayenta kuze tifundvo tami tihambisane nalomsebenti lengifuna kuwenta?’

 Simiso seliBhayibheli: “Lungisa indlela lotawuhamba kuyo.”​—Taga 4:26.

a Timiso letinyenti lokucocwe ngato kulesihloko tingabasita nalabasebasha labafundziswa basekhaya.

b Lamanye emagama ashintjiwe.