Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

vaasagar kētkum kēlvigal

vaasagar kētkum kēlvigal

urudhimoli eduppadhai patri baibil enna solgiradhu?

urudhimoli enbadhu “perumbaalum kadavulai saatchiyaaga vaitthu oru vishayatthai seivadhaaga manappūrvamaagavō adhigaarappūrvamaagavō arivippadhai alladhu satthiyam seivadhai” artthappadutthugiradhu. adhu vaayaal solvadhaagavō eludhikkoduppadhaagavō irukkalaam.

“nīngal satthiyamē seiya vēndaam [adhaavadhu, urudhimoliyē edukka vēndaam]; . . . nīngal ‘aam’ endru solvadhu ‘aam’ endrē irukkattum, ‘illai’ endru solvadhu ‘illai’ endrē irukkattum. idharku minji sollappadum edhuvum pollaadhavanidamirundhē varugiradhu” endru yēsu sonnaar. (mat. 5:33-37) adhanaal, urudhimoli eduppadhu thavaru endru silar ninaikkalaam. aanaal, thiruchattatthinpadi sila urudhimoligalai eduppadhu avasiyam endrum kadavuludaiya unmaiyulla ūliyargal urudhimoligalai kodutthirukkiraargal endrum yēsuvukku theriyum. (aadhi. 14:22, 23; yaath. 22:10, 11) yegōvaavumkūda urudhimoli kodutthirukkiraar endru avarukku theriyum. (ebi. 6:13-17) adhanaal, urudhimoli edukkavē kūdaadhu endru yēsu sollavillai. mukkiyamillaadha saadhaarana vishayangalukkaaga urudhimoli eduppadhu thavaru endrudhaan avar solgiraar. naam eppōdhumē koduttha vaakkai kaappaatra vēndumendru yegōvaa edhirpaarkkiraar.

appadiyendraal, urudhimoli edukka solli yaaraavadhu ungalidam sonnaal nīngal enna seiya vēndum? mudhalil, urudhimoli edutthaal adhai seiya mudiyumaa endru yōsitthuppaarungal. ungalukku sandhēgamaaga irundhaal adhai seiyaamal iruppadhudhaan nalladhu. ēnendraal, “nērndhukondadhai niraivētraamal iruppadhaivida nērndhukollaamal iruppadhē mēl” endru baibil solgiradhu. (pra. 5:5) adutthadhaaga, edharkaaga urudhimoli edukkappōgirīrgalō adhu sambandhamaana baibil niyamangalai paarungal. piragu, sutthamaana manasaatchiyōdu mudivu edungal. andha baibil niyamangalil silavatrai ippōdhu paarkkalaam.

sila urudhimoligal kadavuludaiya viruppatthukku ētra vidhamaaga irukkum. udhaaranatthukku, yegōvaavin saatchigaludaiya kalyaanatthil manamaganum manamagalum urudhimoli edukkiraargal. oruvarukkoruvar anbum, aadharavum, mariyaadhaiyum kaattuvadhaagavum “būmiyil vaalum kaalamellaam” appadi nadandhukolvadhaagavum vaakku kodukkiraargal. kadavulukku munbaagavum, kalyaanatthukku vandhirukkira ellaarukkum munbaagavum idhai seigiraargal. (sila thambadhigal, idhē vaartthaigalai payanpadutthaavittaalum, avargalum kadavulukku munbaaga oru urudhimoli edukkiraargal.) adharku piragu avargal kanavan manaiviyaaga arivikkappadugiraargal. avargal eduttha urudhimoliyinpadi avargaludaiya thirumana bandham kaalamellaam nīditthirukka vēndum. (aadhi. 2:24; 1 ko. 7:39) ippadi urudhimoli eduppadhu sariyaanadhu; kadavuludaiya viruppatthukku ētra vidhamaagavum irukkiradhu.

sila urudhimoligal kadavuludaiya viruppatthukku edhiraaga irukkindrana. udhaaranatthukku, oru naattai kaappaatra aayudhatthai kaiyil eduppadhaagavō kadavulmēl irukkira visuvaasatthai vittuviduvadhaagavō solli unmai kristhavar urudhimoli edukka maattaar. appadi seivadhu kadavuludaiya kattalaiyai mīruvadhaaga irukkum. kristhavargal indha ‘ulagatthin paagamaaga illai.’ adhanaal, sandai sacharavugalilum pōrilum naam īdupada maattōm.—yōvaa. 15:19; ēsaa. 2:4; yaak. 1:27.

sila urudhimoligalai manasaatchiyinpadi yōsitthu edukka vēndiyirukkum. “arasanudaiyadhai arasanukkum kadavuludaiyadhai kadavulukkum kodungal” endru yēsu sonnaar. (lū. 20:25) silasamayangalil, indha aalōsanaiyai manadhil vaitthu, naam mudivedukka vēndiyirukkum.

udhaaranatthukku, oru kristhavar kudiyurimaikkaaga alladhu paaspōrttukkaaga vinnappikkumpōdhu, andha naattukku aadharavu tharuvadhaaga oru urudhimoli kodukka vēndumendru avarukku theriyavaralaam. appadi urudhimoli koduppadhu, kadavuludaiya sattatthukku edhiraaga oru vishayatthai seivadhaaga vaakku koduppadhupōl irukkum endru therindhaal, avarudaiya manasaatchi adharku idam kodukkaadhu. aanaalum, avarudaiya manasaatchikku ētra maadhiri andha urudhimoliyil irukkira vaartthaigalai maatrikkolla andha arasaangam avarukku anumadhi kodukkalaam.

ippadi vaartthaigalai maatri urudhimoli eduppadhu ‘adhigaaratthil irukkiravargalukku ellaarum kattuppattu nadakka vēndum’ endru rōmar 13:1-il sollappattirukkira niyamatthukku ētra maadhiri irukkiradhu. adhanaal, idhupōndra urudhimoliyai eduppadhil thavarillai endru avar thīrmaanikkalaam. adhaitthaan kadavulum nammidam edhirpaarkkiraar.

oru porulai kaiyil vaitthō oru saigai seidhō urudhimoli kodukka sonnaal, appōdhum ungal manasaatchiyinpadi seivadhu mukkiyam. andha kaalatthil rōmargalum sītthiyargalum kaiyil vaalai vaitthukkondu urudhimoli kodutthaargal. ippadi, pōr kadavulukku adaiyaala chinnamaaga irukkira vaalai payanpadutthuvadhan mūlam avargal nambagamaanavargal enbadhai kaattinaargal. grēkkargalkūda, oru kaiyai mēlē thūkki urudhimoli edutthaargal. ēnendraal, naam solvadhaiyum seivadhaiyum gavanikkira kadavul oruvar irukkiraar endrum avarukku kanakku kodukka vēndum endrum avargal nambinaargal.

yegōvaavai vanangum oru nabar kandippaaga poi madhatthōdu sambandhappatta endha dhēsiya chinnatthinmīdhum urudhimoli edukkamaattaar. aanaal, nīdhimandratthil baibilmīdhu kai vaitthu satthiyam seiya sonnaal enna seivadhu? appadi seivadhil thavarillai. ēnendraal, kadavulukku unmaiyaaga irundha ūliyargalkūda sila saigaigal seidhu urudhimoli kodutthadhaaga baibil solgiradhu. (aadhi. 24:2, 3, 9; 47:29-31) aanaal appadi seiyumpōdhu, nīngal kadavulukku munnaal satthiyam seigirīrgal enbadhai nyaabagatthil vaikka vēndum. adhanaal, ungalidam kētkira endha kēlvikkum unmaiyaaga badhil solla thayaaraaga irukka vēndum.

yegōvaavōdu irukkum natpai naam pokkishamaaga ninaippadhaal, satthiyam seivadharkumun adhai patri jebam seidhu nandraaga yōsitthuppaarkka vēndum. adhōdu nam manasaatchi urutthaadhapadiyum baibil niyamangalai mīraadhapadiyum paartthukkolla vēndum. adhanaal, oru vishayatthai seivadhaaga nīngal satthiyam seidhaal adhai kandippaaga seiya vēndum.—1 pē. 2:12.