Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

vaalkkai saridhai

yegōvaavin sēvaiyil paadangalum edhirpaaraadha sandhōshangalum

yegōvaavin sēvaiyil paadangalum edhirpaaraadha sandhōshangalum

naan chinna paiyanaaga irundhapōdhu, vaanatthil ērōplēn parappadhai paarkkumpōdhellaam enakkum vēroru naattukku pōga vēndumendru aasaiyaaga irukkum. aanaal, adharkellaam vaaippē illai endru thōndrum.

irandaavadhu ulaga pōr samayatthil, en appaa ammaa estōniyaavilirundhu jermanikku kudimaari pōnaargal. angudhaan naan pirandhēn. adhan piragu, kanadaavukku kudimaari pōnōm. angē ottaavaavukku pakkatthil, oru chinna kattidatthildhaan thanginōm. angu ērkenavē kōligalin pattaalam irundhadhu. naangal romba ēlaigal. aanaalum, kaalaiyil saappida eppōdhum muttaigal irundhana.

orunaal yegōvaavin saatchigal velippadutthudhal 21:3, 4-ai en ammaavukku vaasitthu kaattinaargal. adhai kēttapōdhu en ammaavukku sandhōshatthil alugaiyē vandhuvittadhu. adhan piragu, en appaavum ammaavum baibilai padikka aarambitthaargal. sīkkiratthilēyē, nyaanasnaanam edukkum alavukku munnērinaargal.

en appaa ammaavukku andhalavu inglish theriyaadhu, aanaalum romba vairaakkiyamaaga yegōvaavukku sēvai seidhaargal. udhaaranatthukku, en appaa ovvoru sanikkilamai kaalaiyilum ennaiyum en thangai silviyaavaiyum ūliyatthukku kūttikkondu pōvaar. itthanaikkum, nikkel ulōgatthai urukkum aalaiyil raatthiri mulukka vēlai seidhuvittu vandhiruppaar. ovvoru vaaramum naangal kudumbamaaga sērndhu kaavarkōburatthai paditthōm. en appaa ammaadhaan yegōvaamēl enakku anbai ūtti valartthaargal. adhanaal 1956-il, patthu vayadhil nyaanasnaanam edutthēn. yegōvaamēl avargal vaitthirundha anbudhaan, enakku oru urchaaga taanikkaaga irundhirukkiradhu.

skūl padippai mudittha piragu, yegōvaavin sēvaiyil enakku konjam aarvam kuraindhuvittadhu. ‘naan payaniyaraaga aagivittaal kainiraiya sambaadhikka mudiyaadhē... appuram ērōplēnil ulagatthai sutrivara mudiyaadhē’ endru yōsitthēn. adhan piragu, ullūr rēdiyō stēshanil paattu pōdum vēlai enakku kidaitthadhu. adhu enakku romba piditthirundhadhu. aanaal, saayangaalangalilkūda vēlai paarkka vēndiyirundhadhu. adhanaal, kūttangalukku pōga mudiyavillai. adhōdu, kadavul bakthiyē illaadha aatkalōdudhaan niraiya nēram selavida vēndiyirundhadhu. kadaisiyil, en manasaatchi uruttha aarambitthadhaal, maatrangal seiya mudivu seidhēn.

ontaariyōvil irukkum aashavaavukku naan kudimaarippōnēn. angē rē naarmanaiyum, avarudaiya thangai lesliyaiyum, innum sila payaniyargalaiyum sandhitthēn. avargal enmēl anbum akkaraiyum kaattinaargal. avargal evvalavu sandhōshamaaga irundhaargal enbadhai paartthapōdhu, en kurikkōlgalai maatrikkolla mudivu seidhēn. payaniyar ūliyatthai aarambikka solli avargal ennai urchaagappadutthinaargal. adhanaal, septambar 1966-il naan oru payaniyaraaga aanēn. en vaalkkai sandhōshamaaga pōikkondirundhadhu. aanaal, naan edhirpaarkkaadha periya maatrangal enakkaaga kaatthirundhana.

yegōvaa oru niyamippai kodutthaal adhai marukkaamal ētrukkollungal

skūl padippai mudippadharku munbē, kanadaavil tōraantōvil irukkum betthēlil sēvai seiya naan aplikēshan pōttirundhēn. adhan piragu naan payaniyaraaga irundhapōdhu, naangu varushangal betthēlil sēvai seivadharkaaga ennai kūppittaargal. aanaal, lesliyai enakku romba piditthirundhadhu. adhanaal, betthēlukku pōivittaal avalai paarkkavē mudiyaadhō endru bayandhēn. yegōvaavidam romba urukkamaaga, niraiya nēram jebam seidha piragu, betthēlukku pōga mudivu seidhēn. sōgatthōdu lesliyaivittu kilambinēn.

betthēlil naan laandariyil vēlai seidhēn. piragu, oru sekrettariyaagavum sēvai seidhēn. andha samayatthil, kiyubekkil irukkum gēttiniyūvil visēsha payaniyaraaga sēvai seiyum niyamippu leslikku kidaitthadhu. ‘aval enna seigiraalō... betthēlukku naan vandhadhu saridhaanaa...’ endrellaam adikkadi yōsitthēn. adhan piragu, kanavilum naan ninaitthu paarkkaadha oru sambavam nadandhadhu. lesliyin annan rē betthēlil sēvai seivadharkaaga vandhaar. adhuvum, en rūmilēyē thanginaar! marubadiyum lesliyōdu pēsi palaga vaaippu kidaitthadhu. naangu varusha betthēl sēvaiyin kadaisi naalil (pibravari 27, 1971) naangal kalyaanam seidhukondōm.

1975-il vattaara sēvaiyai aarambitthapōdhu

kiyubekkil frenchu moli sabaikku naangal niyamikkappattōm. sila varushangalukku piragu, vattaara kangaaniyaaga sēvai seiya enakku alaippu vandhadhu. enakku orē aachariyam! ēnendraal, appōdhu enakku 28 vayadhudhaan. vattaara kangaaniyaaga aavadharkaana vayadhum anubavamum enakku illai endru thōndriyadhu. aanaal, erēmiyaa 1:7, 8 enakku dhairiyatthai kodutthadhu. adhēsamayatthil, lesli sila kaar vibatthugalil sikkiyirundhaal, raatthiri thūnguvadhum avalukku romba kashtamaaga irundhadhu. adhanaal, vattaara sēvaiyai eppadi seiyappōgirōmō endru yōsitthōm. aanaalum, “yegōvaa oru niyamippai kodutthaal adhai naam marukkaamal ētrukkolla vēndaamaa?” endru aval sonnaal. kadaisiyil, naangal andha niyamippai ētrukkondōm. 17 varushangalaaga adhai sandhōshamaaga seidhōm.

vattaara ūliyatthil naan romba bisiyaaga irundhadhaal, lesliyōdu sērndhu niraiya nēram selavu seiya mudiyavillai. adhanaal, innoru paadatthai naan katrukkolla vēndiyirundhadhu. oru thingalkilamai kaalaiyil, yaarō engal vīttu bellai aditthaargal. veliyil pōi paartthapōdhu yaarumē illai. aanaal, piknikkukku kondupōgum oru kūdai mattum irundhadhu. adhil oru tēbil-klaath, palangal, chīs, bred, oru baattil vayin, kannaadi tamlargal ellaam irundhana. “ungal manaiviyai piknik kūttikkondu pōngal” endra oru thunduchīttum irundhadhu. adhai yaar vaitthaargal endrē theriyavillai. piknik pōvadharku ētra maadhiriyē andru vaanilai nandraaga irundhadhu. aanaalum, naan pēchugalai thayaarikka vēndiyirundhadhaal pōga mudiyaadhu endru lesliyidam sonnēn. aval purindhukondaal, aanaalum avalukku konjam varutthamdhaan. naan tēbilil pōi utkaarndha piragu en manasaatchi kuttha aarambitthadhu. ebēsiyar 5:25, 28 en nyaabagatthukku vandhadhu. en manaiviyin unarchigalukku mukkiyatthuvam kodukka vēndum endru yegōvaavē ennidam solgiraarō endru thōndriyadhu. appuram, jebam seidhuvittu, lesliyidam pōi, “naam pōgalaam” endru sonnēn. avalukku orē kushiyaagivittadhu! aatrōramaaga irundha oru alagaana idatthukku naangal pōi, angē sandhōshamaaga nēram selavu seidhōm. adhu engal vaalkkaiyilēyē marakka mudiyaadha oru naal. adhan piragu en pēchugalaiyum thayaaritthuvittēn.

vattaara ūliyatthil brittish kolambiyaavilirundhu niyūfaundlaandhu varai niraiya sabaigalukku pōnōm. adhu sandhōshamaana oru anubavam. ēnendraal, payanam seiya vēndumendra en kanavu niraivēriyadhu. giliyad palliyil kalandhukolla enakku aasai irundhapōdhilum, mishanariyaaga innoru naattukku pōvadhellaam enakku otthuvaraadhu endru ninaitthēn. mishanarigal romba periya aatkal, enakkellaam andha thagudhi illai endru yōsitthēn. adhumattumalla, ennai aapprikkaavukku anuppividuvaargalō endru bayandhēn. ēnendraal, angē pōr, nōi endru pala prachinaigal irundhana. kanadaavilēyē sandhōshamaaga sēvai seidhukondirundhadhaal adhuvē pōdhum endru ninaitthēn.

estōniyaavukkum matra baaltik naadugalukkum pōga oru edhirpaaraadha alaippu

baaltik naadugalil payanam seidhapōdhu

munnaal sōviyath yūniyanin paagamaaga irundha sila naadugalil yegōvaavin saatchigalukku irundha thadai 1992-il nīkkappattadhu. adhanaal, mishanarigalaaga estōniyaavukku pōga mudiyumaa endru sagōdharargal kēttaargal. adhai naangal edhirpaarkkavē illai. udanē jebam seidhōm. “yegōvaa oru niyamippai kodutthaal adhai naam marukkaamal ētrukkolla vēndaamaa?” endru marubadiyum yōsitthōm. adhan piragu, alaippai ētrukkondōm. ‘nallavēlai, aapprikkaavukku pōga sollavillai’ endru ninaitthēn.

naangal udanadiyaaga estōniyan moliyai katrukkolla aarambitthōm. andha naattil ōrirandu maadhangal sēvai seidha piragu vattaara sēvai seiya alaippu vandhadhu. mūndru baaltik naadugalilum rashyaavil kaliningraadilum irundha kittatthatta 46 sabaigalaiyum thogudhigalaiyum naangal sandhikka vēndiyirundhadhu. adharkaaga, laatviyan, lithuvēniyan, rashyan moligalai ōralavu katrukkolla vēndiyirundhadhu. adhu konjam kashtamaagatthaan irundhadhu. aanaalum, naangal eduttha muyarchigalai paartthu sagōdhara sagōdharigal sandhōshappattaargal, udhaviyum seidhaargal. 1999-il, estōniyaavil oru kilai aluvalagam thirakkappattadhu. tōmaas edūr, lembit raili, taammi kaavkō aagiya sagōdharargalōdu sērndhu kilai aluvalaga kuluvil sēvai seiya niyamikkappattēn.

idathu: lithuvēniyaavil nadandha maanaattil pēchu kodutthapōdhu

valadhu: estōniyaavil 1999-il niyamikkappatta kilai aluvalaga kulu

munbu saibīriyaavukku naadukadatthappattirundha niraiya sagōdhara sagōdharigalai naangal sandhitthōm. adhigaarigal, avargalai kudumbatthaivittu piritthukkondu pōi siraiyil vaitthu sitthiravadhai seidhirundhaargal. aanaalum, avargal kōbatthaiyum veruppaiyum valartthukkollavillai. thodarndhu sandhōshamaagavum vairaakkiyamaagavum ūliyam seidhuvandhaargal. eppadippatta kashtamaana sūlnilaiyaiyum engalaal sagitthukkondu sandhōshamaaga irukka mudiyum enbadhai avargalidamirundhu katrukkondōm.

naangal niraiya varushangalaaga ōivu illaamal ulaitthōm. adhanaal, leslikku thembē illaamal pōivittadhu. aanaal, faibrōmaiyaaljiyaa endra thasainaar validhaan kaaranam enbadhu appuram theriyavandhadhu. kanadaavukkē thirumbippōividalaam endru ninaitthōm. aanaal, niyu yaark, pēttarsanil nadakkum kilai aluvalaga pallikku naangal alaikkappattōm. engalaal pōga mudiyaadhu endru enakku thōndriyadhu. aanaalum, urukkamaaga jebam seidha piragu alaippai ētrukkondōm. engal mudivai yegōvaa aasīrvadhitthaar. andha palliyil kalandhukondapōdhudhaan leslikku thēvaiyaana marutthuva udhavi kidaitthadhu. palaiyapadi engal sēvaiyai thodaravum mudindhadhu.

edhirpaaraadha innoru alaippu—innoru kandatthukku

2008-il, naangal estōniyaavukku thirumbiya piragu, orunaal saayangaalam ulaga thalaimai aluvalagatthilirundhu enakku oru fōn vandhadhu. kaangōvukku pōi sēvai seiya mudiyumaa endru ennidam kēttaargal. adhuvum, aduttha naalē badhil solla sonnaargal. enakku thūkkivaarippōttadhu! lesliyidam kaalaiyil sollalaam endru ninaitthēn. illaiyendraal raatthiriyellaam thūnga maattaal endru enakku theriyum. aanaal, naandhaan raatthiriyellaam thūngavillai. aapprikkaavukku pōvadhai ninaitthapōdhē evvalavu kavalaiyaaga irundhadhu endru yegōvaavidam sollikkondē irundhēn.

aduttha naal lesliyidam vishayatthai sonnēn. “yegōvaa nammai aapprikkaavukku pōga solgiraar. angē sandhōshamaaga sēvai seiya mudiyaadhu endru pōvadharku munbē eppadi solla mudiyum?” endru yōsitthōm. adhanaal, estōniyaavil 16 varushangal sēvai seidha piragu kaangōvilulla kinshaasaavukku pōnōm. angirundha kilai aluvalagam pachaippasēlendru romba alagaagavum amaidhiyaagavum irundhadhu. angu pōnadhumē engal rūmil lesli seidha mudhal vēlai enna theriyumaa? kanadaavilirundhu kilambi varumpōdhu kidaittha oru kaardai eppōdhum engal kannil padum oru idatthil vaitthaal. “yegōvaa ungalai engē nattu vaitthaalum pūtthu kulungungal” endru adhil eludhiyirundhadhu. sagōdhara sagōdharigalai sandhitthadhu... baibil padippugalai nadatthiyadhu... mishanari sēvaiyai rusitthadhu... idhellaamē sandhōshatthukkumēl sandhōshatthai kodutthadhu. adhan piragu, aapprikkaavil irukkum kittatthatta 13 kilai aluvalagangalai sandhikkum baakkiyam engalukku kidaitthadhu. adhanaal, vitthiyaasa vitthiyaasamaana, arumaiyaana makkalai sandhikka mudindhadhu. aarambatthil enakku irundha bayamellaam parandhupōivittadhu. engalai aapprikkaavukku anuppiyadharkaaga yegōvaavukku nandri sonnōm.

kaangōvil pūchigalai samaitthu saappiduvadhu makkalin valakkam. andha maadhiri vidhavidhamaana unavugalai engalukku parimaarinaargal. adhaiyellaam saappidavē mudiyaadhu endru mudhalil ninaitthēn. aanaal, sagōdhara sagōdharigal adhaiyellaam rasitthu rusitthu saappiduvadhai paartthapōdhu, naangalum saappittu paarkkalaam endru ninaitthōm. appuram engalukkum adhu piditthuppōivittadhu!

naattin kilakku pagudhiyil gorillaa vīrargal graamangalil pugundhu attūliyam seidhuvandhaargal. mukkiyamaaga pengalaiyum pillaigalaiyum thaakkinaargal. adhanaal, angirundha sagōdhara sagōdharigalai urchaagappadutthuvadharkum, avargalukku thēvaiyaana porulgalai kodutthu udhavuvadharkum angē pōnōm. avargalil perumbaalaanavargal romba ēlaigal. aanaalum, uyirttheludhalmēl avargalukku irundha balamaana nambikkaiyaiyum... yegōvaamēl irundha anbaiyum... amaippidam avargal kaattiya unmaitthanmaiyaiyum... paartthapōdhu engal manamellaam urugivittadhu. engalukku andhalavu nambikkai irukkiradhaa endru yōsitthu paarkkavum, engal visuvaasatthai balappadutthikkollavum avargaludaiya udhaaranam udhaviyadhu. sila sagōdharargal thangaludaiya vīduvaasalaiyum vilaichalgalaiyum ilandhirundhaargal. adhai paartthapōdhu, panam, porulellaam eppōdhu vēndumaanaalum nam kaiyaivittu pōividum... yegōvaavidam irukkum bandhamdhaan romba mukkiyam... enbadhai nandraaga purindhukondēn. sagōdharargal ivvalavu kashtappattirundhumkūda thangal nilaimaiyai patri pulambikkondu illai. adhai yōsitthapōdhu, engaludaiya udalnala prachinaigalaiyum matra prachinaigalaiyum samaalikka niraiya dhairiyam kidaitthadhu.

idathu: sila agadhigalukkaaga pēchu kodutthapōdhu

valadhu: kaangōvil irukkum dūnguvukku marundhugalaiyum matra nivaarana porulgalaiyum edutthukkondu pōnapōdhu

innoru edhirpaaraadha niyamippu—aasiyaavukku!

edhirpaaraadha innoru vishayamum nadandhadhu. haankaang kilai aluvalagatthil sēvai seiya engalukku alaippu vandhadhu. aasiyaavil sēvai seivōm endru naangal kanavilkūda ninaitthu paartthadhu kidaiyaadhu! aanaal, adhuvarai naangal seidha ovvoru niyamippilum yegōvaavin anbai rusitthirundhōm. adhanaal, indha niyamippaiyum ētrukkondōm. 2013-il, alagaana aapprikkaavaiyum angirundha paasamaana nanbargalaiyum vittuvittu kannīrōdu kilambinōm. adutthu enna kaatthirundhadhu enbadhu appōdhu engalukku theriyavillai.

haankaangil vaalkkai parabarappaaga irundhadhu. adhu romba vitthiyaasamaana anubavam. vēruvēru naadugalai sērndhavargal angu vaalndhuvandhaargal. sīna moliyai katrukkolvadhu engalukku konjam savaalaaga irundhadhu. aanaal, angirukkira sagōdhara sagōdharigal engalidam paasamaaga nadandhukondaargal. angirundha saappaadum engalukku romba piditthirundhadhu. angē nam vēlaigal vēgamaaga valarchi adaindhana. adhanaal kilai aluvalagatthai peridhaakka vēndiyirundhadhu. aanaal, pudhu idangalin vilai madamadavena ērikkondē pōnadhu. adhanaal, kilai aluvalagatthukku sondhamaana niraiya idangalai vitruvida aalum kulu nyaanamaaga mudivu seidhaargal. appuram 2015-il then koriyaavukku engalai anuppinaargal. angudhaan ippōdhu sēvai seigirōm. ingu pēsappadum koriyan moliyai katrukkolvadhu engalukku innoru savaal. innum engalaal andha moliyil saralamaaga pēsa mudiyavillai. aanaalum, chinnadhaaga naangal seiyum munnētrangalai paartthukkūda sagōdhara sagōdharigal engalai urchaagappadutthugiraargal.

idathu: haankaangil pudhiya vaalkkaiyai aarambitthapōdhu

valadhu: koriya naattu kilai aluvalagam

katrukkonda paadangal

nanbargalai kandupidippadhu avvalavu īsi illaidhaan. aanaal, ubasarikkum gunatthai kaattinaal, sutriyiruppavargalai patri sīkkiramaaga therindhukolla mudiyum enbadhai katrukkondōm. sagōdhara sagōdharigal vēru vēru ūrai sērndhavargalaaga irundhaalum, avargalidam irukkum vitthiyaasangalaivida otrumaigaldhaan adhigam enbadhai naangal kannaara paartthōm. adhumattumalla, idhaya kadhavai agala thirandhu niraiya nanbargalidam paasamaaga palagum vidhatthil yegōvaa nammai padaitthirukkiraar enbadhaiyum engalaal paarkka mudindhadhu.—2 ko. 6:11.

yegōvaa ellaa vidhamaana makkalaiyum anbaaga ētrukkolvadhupōl naamum ētrukkolla vēndumendru naangal katrukkondōm. adhumattumalla, yegōvaa eppadiyellaam nammēl anbu kaattugiraar... nam vaalkkaiyil eppadiyellaam nammai valinadatthugiraar... enbadhai gavanikka vēndum endrum katrukkondōm. naangal sōrndhupōgumpōdhu alladhu matravargalukku engalai piditthirukkiradhaa illaiyaa endra sandhēgam varumpōdhu, nanbargal koduttha kaardugalaiyum kadidhangalaiyum marubadiyum edutthu padippōm. nichayamaagavē, yegōvaa engal jebangalukku badhil kodutthirukkiraar... engalai nēsippadhai kaattiyirukkiraar... engalukku thēvaiyaana balatthaiyum kodutthirukkiraar.

lesliyum naanum evvalavu bisiyaaga irundhaalum ondraaga sērndhu nēram selavu seivadhu mukkiyam enbadhai katrukkondōm. edhaiyaavadhu sodhappalaaga seidhuvittaal engalai paartthu naangalē siritthukkolvadhu mukkiyam endrum purindhukondōm, adhuvum oru pudhiya moliyai katrukkollumpōdhu! ovvoru naal raatthiriyum, andru yegōvaa engalukkaaga seidha oru sandhōshamaana vishayatthai yōsitthu paartthu nandri solla muyarchi seivōm.

orusamayatthil, ‘ennaal oru mishanariyaaga irukkavē mudiyaadhu, matra naadugalil pōi vaalavē mudiyaadhu’ endrellaam yōsitthirukkirēn. aanaal, yegōvaavin udhavi irundhaal edhai vēndumaanaalum seiya mudiyum endra unmaiyai purindhukondadhu enakku romba sandhōshamaaga irukkiradhu. “yegōvaavē, ennai aachariyappadutthivittīrgal!” endru erēmiyaa thīrkkadharisi sonnadhudhaan nyaabagam varugiradhu. (erē. 20:7) edhirpaaraadha niraiya sandhōshangalaiyum, karpanaikūda seidhu paarkkaadha niraiya aasīrvaadhangalaiyum yegōvaa engalukku kodutthirukkiraar. ērōplēnil pōga vēndumendra aasaiyaikkūda niraivētri vaitthirukkiraar! chinna vayadhil naan aasaippattadhaivida niraiya naadugalukku naangal pōyirukkirōm. aindhu kandangalil irukkum kilai aluvalagangalai sandhitthirukkirōm. enna niyamippu kidaitthaalum lesli sandhōshamaagavum manappūrvamaagavum enakku otthulaippu kodutthirukkiraal. adharku avalukku romba nandriyōdu irukkirēn.

naangal yaarukkaaga ellaavatraiyum seigirōm... ēn seigirōm... endru adikkadi yōsitthu paarppōm. indru kidaikkum aasīrvaadhangalaivida pūnjōlai būmiyil innum ēraalamaana aasīrvaadhangal kidaikkum. ēnendraal, andha samayatthil yegōvaa thannudaiya ‘kaiyai thirandhu, ellaa uyirgalin aasaigalaiyum thirupthippadutthuvaar.’—sang. 145:16.