Skip to content

Poruladakkaatthirku sel

vaalkkai saridhai

yegōvaa engalai balappadutthinaar—pōr kaalatthilum samaadhaana kaalatthilum

yegōvaa engalai balappadutthinaar—pōr kaalatthilum samaadhaana kaalatthilum

paal: adhu navambar 1985. naangal romba urchaagamaaga irundhōm. engaludaiya mudhal mishanari niyamippukkaaga mērku aapprikkaavilirundha laibīriyaavukku pōikkondirundhōm. senigal endra idatthil vimaanam nindradhu. “innum oru maninēratthil naam laibīriyaavil iruppōm!” endru sandhōshamaaga sonnaal en manaivi aanni. aanaal thidīrendru, “laibīriyaavukku pōgira payanigal ingēyē irangividungal. aatchiyai kavilkka kalavaram nadappadhaal angē vimaanam tharai irangaadhu” endra arivippu seiyappattadhu. aduttha 10 naatkal, senigalil irundha mishanarigaludandhaan thanginōm. laibīriyaavil ūradangu uttharavu patriyum vandi vandiyaaga pinangalai edutthukkondu pōvadhai patriyum seidhigalil kēttōm. ūradangai mīrugiravargal suttu kollappattaargal.

aanni: naangal saagasa piriyargal kidaiyaadhu. naan chinna vayadhilirundhē ellaavatrukkum bayappaduvēn. ‘bayandhaangolli aanni’ endrē enakku pattamkattivittaargal. saalaiyai kadakkavē enakku kai kaal udharum! aanaalum, laibīriyaavukku pōga vēndum enbadhil urudhiyaaga irundhōm.

paal: aanniyum naanum mērku ingilaandhil orē ūrildhaan valarndhōm. irandu pērumē skūl mudittha piragu, payaniyar seiya aarambitthōm. en appaa ammaavum, aanniyin ammaavum engalai urchaagappadutthinaargal. mulunēra sēvai seiya vēndum endra engal mudivukku aadharavaaga irundhaargal. naan 19 vayadhil betthēlukku pōnēn. 1982-il engal kalyaanatthukku piragu aanniyum betthēlukku vandhaal.

giliyadil pattam petrapōdhu, septambar 8, 1985

aanni: betthēl sēvai engalukku piditthirundhadhu. aanaal thēvai adhigam irukkira oru naattil ūliyam seiya vēndum enbadhum engal aasai. munbu mishanarigalaaga irundhavargalōdu betthēlil sēvai seidhadhaal, indha aasai innum adhigamaanadhu. adhai patri ovvoru raatthiriyum jebam panninōm. mūndru varusham jebam panninōm! piragu, 1985-il 79-vadhu giliyad palliyil kalandhukolla vaaippu kidaitthadhu! engalukku orē sandhōsham! mērku aapprikkaavil irukkira laibīriyaavukku niyamikkappattōm.

sagōdhara sagōdharigaludaiya anbu balam kodutthadhu

paal: laibīriyaavukkul sella anumadhikkappatta mudhal vimaanatthilēyē ērivittōm. angē nilaimai padhattamaagatthaan irundhadhu. ūradangu uttharavum amalil irundhadhu. kaarilirundhu chinna sattham kēttaalkūda makkal ellaarum alariyaditthukkondu ōduvaargal. ellaaraiyum bayam kavviyirundhadhu! naangal bayappadaamal, nidhaanamaaga irukka dhinamum raatthiri sangīdhatthilirundhu sila vasanangalai padippōm. sūlnilai bayangaramaaga irundhaalum, engal niyamippu engalukku romba piditthirundhadhu. aanni dhinamum ūliyatthukku pōividuvaal. naan betthēlil sagōdharar jaan sherukkudan a vēlai seidhēn. avar romba naal laibīriyaavil irundhadhaal, sagōdhara sagōdharigalai patriyum avargal anubavittha kashtangalai patriyum nandraaga therindhu vaitthirundhaar. avaridamirundhu naan niraiya katrukkondēn.

aanni: engal niyamippai naangal nēsitthadharku kaaranam, angirundha sagōdhara sagōdharigaldhaan. avargal engalmēl anbai polindhaargal; yegōvaavukku unmaiyaaga irundhaargal. orē kudumbam maadhiri aagivittōm. avargal koduttha sila aalōsanaigal engalukku udhaviyaaga irundhadhu, engalai urchaagappadutthiyadhu. andha naadu, ūliyatthukku oru sorkka būmi. oru vīttil pēsivittu sīkkiram kilambinaaldhaan makkal sangadappaduvaargal. saadhaaranamaagavē makkal therukkalil nindru baibilai patri pēsikkondiruppaargal. naamum avargalōdu sērndhu sagajamaaga baibilai patri pēsalaam. engalukku ēgappatta baibil padippugal kidaitthana. nadatthatthaan nēramē patthavillai. idhu oru vidhatthil sugamaana sumaidhaan!

bayangal matthiyilum balam kidaitthadhu

laibīriyaa betthēlil agadhigalin thēvaigalai gavanitthukkondapōdhu, 1990

paal: naangu varushangal ōralavu amaidhi irundhadhu. aanaal, 1989-il sūlnilai thidīrendru maariyadhu, ulnaattu pōr veditthadhu! jūlai 2, 1990-il pōraatta gumbal betthēlai sutriyirundha pagudhiyai kaippatriyadhu. mūndru maadhatthukku engalukku veli ulagatthōdu thodarbē illaamal pōnadhu. kudumbatthidamum ulaga thalaimai aluvalagatthidamum thodarbu thundikkappattadhu. engē paartthaalum vanmurai, kūchal, kulappam. saappaadu kidaikkavillai. pengal karpalikkappattaargal. 14 varushangalukku nilaimai ippadiyēdhaan irundhadhu. naadē thalaikīlaanadhu.

aanni: sila inatthai sērndhavargal matra inatthai sērndhavargalōdu sandai pōttaargal, makkalai kondru kuvitthaargal. therukkalil engē paartthaalum aayudham ēndhiya aatkaldhaan kannil pattaargal. vinōdhamaana udaigalai pōttukkondu sutri thirindhaargal. ovvoru vīttaiyum sūraiyaadinaargal. manidhargalai vetti kolvadhai kōligalai vettuvadhupōl ninaitthaargal. sōdhanai chaavadigalil pina kuviyalgal irundhana. kilai aluvalagatthukku pakkatthilkūda pinangal kidandhana. yegōvaavin saatchigal silarum kollappattaargal. irandu mishanarigalum kollappattaargal.

uyirai panayamvaitthu, thaakkappatta inatthai sērndha saatchigalai sagōdhara sagōdharigal olitthu vaitthaargal. mishanarigalum betthēl ūliyargalumkūda appadi seidhaargal. uyirthappi ōdivandha sagōdhara sagōdharigal betthēlin kīltthalatthil thangavaikkappattaargal. orusilar engalōdu mēlthalatthil rūmil irundhaargal. engal rūmil ēlu pērai thangavaitthōm.

paal: yaaraiyaavadhu olitthu vaitthirukkirōmaa endru paarppadharkaaga, ovvoru naalum pōraattakkaarargal betthēlukkul nulaiya muyarchi panninaargal. paadhugaappukkaaga betthēlil naangu pērai vaitthirundhōm. irandu pēr veliyē irundha vaasal kadhavukku pōi pōraattakkaarargalōdu pēsuvaargal. irandu pēr jannal valiyaaga adhai paartthukkondiruppaargal. kadhavukku pakkatthilirundha andha irandu pēr, kaigalai thangal munnaal vaitthapadi nindrukondirundhaal, endha prachinaiyum illai endru arttham. kaiyai pinnaal vaitthirundhaal andha pōraattakkaarargal veritthanamaaga nadandhukolgiraargal endru arttham. jannal pakkatthil nindravargal idhai paartthadhum sagōdhara sagōdharigalai ōdi olindhukolla solvaargal.

aanni: orunaal, veripidittha gumbal ondru betthēlukkul vandhuvittadhu. naanum oru sagōdhariyum kuliyalaraiyil olindhukondōm. angē oru alamaari irundhadhu. adharkullē olindhukolla oru chinna idam irundhadhu. andha sagōdhari, adhil kashtappattu olindhukondaar. adharkul andha pōraattakkaarargal mēlthalatthukku vandhuvittaargal. kaiyil thuppaakkigalai vaitthirundhaargal. kuliyalaraiyin kadhavai padapadavendru thattinaargal. paal avargalidam, “en manaivi baathrūmil irukkiraal” endru solli avargalai ullē varavidaamal irukka kenjinaar. andha sagōdhari olindhukondirundha idatthai mūdi vaikkumpōdhu sattham vandhuvittadhu. piragu, shelfil irundha porulgalai marubadiyum adukka lēt aagivittadhu. avargalukku sandhēgam vandhuvidumō endru bayandhēn. bayatthil uchiyilirundhu ullangaal varai udharal edutthadhu. yegōvaavidam manadhukkul jebam panninēn. udhavikkaaga kenjinēn. piragu, kadhavai thirandhēn. ondrumē nadakkaadha maadhiri, nidhaanamaaga, “enna aachu?” endru kēttēn. gumbalil irundha oruvan ennai thallivittu kuliyalaraikkul vandhaan. nēraaga andha alamaariyidam pōnaan. adhai thirandhaan. shelfil irundha ellaavatraiyum edutthu pōttu thēdinaan. edhaiyumē kandupidikka mudiyavillai. avanum andha gumbalil irundhavargalum matra araigalilum thēdinaargal. maadi araiyilum thēdinaargal. aanaal avargalaal edhaiyumē kandupidikka mudiyavillai.

irulai thaandi satthiyam pragaasitthadhu

paal: pala maadhangalukku, engalidam unavu romba kuraivaaga irundhadhu. aanmīga unavudhaan thodarndhu uyir vaala vaitthadhu. betthēl kaalai valipaadu nigalchidhaan engaludaiya “kaalai unavu.” adhilirundhu kidaittha balam ovvoru naalaiyum ōtta udhaviyadhu.

saappaadum thannīrum gaaliyaagiyirundhaal, adhai thēdi naangal veliyē pōga vēndiya nilaimai vandhirukkum. appadi pōyirundhaal, ullē olindhirundha sagōdhara sagōdharigal kollappattiruppaargal. aanaal, engalukku thēvaiyaanadhaiyellaam yegōvaa sariyaana nēratthil kodutthaar. adhu periya arpudham! avar engalai nandraaga paartthukkondaar; bayappadaamal nidhaanamaaga irukka udhavinaar.

ulagai irul pōrtthiya samayatthil, satthiya oli pragaasamaaga vīsiyadhu. uyirai kaappaatrikkolla adikkadi thappitthu ōda vēndiyirundhaalum, sagōdhara sagōdharigaludaiya visuvaasam kuraiyavē illai. indha pōr, “migundha ubatthiravatthukku oru payirchi” endru silar sonnaargal. dhairiyamaaga irundha mūppargalum, ilam sagōdharargalum munnindru matravargalai valinadatthinaargal. thappitthu pōnapōdhu ellaa sagōdhara sagōdharigalum ondraaga irundhaargal. pōna idamellaam prasangitthaargal. kaadugalil kidaittha porulgalai vaitthu tharkaaliga raajya mandratthai amaitthu, kūttangalai nadatthinaargal. kalavara būmiyil kūttangaldhaan aarudhal tharum pūnjōlaiyaaga irundhadhu. prasanga vēlaiyum indha kashtangalai samaalikka udhaviyadhu. nivaarana porulgalai kodukka pōnapōdhu, thunimanigalai kētpadharku badhilaaga, ūliyam seiya paigalai sagōdharargal kēttaargal. adhai paartthu engal manam melugaai urugiyadhu! bayatthilum vēdhanaiyilum mūlgippōyirundha makkal nalla seidhiyai aarvamaaga kēttaargal. saatchigal evvalavu sandhōshamaaga, nambikkaiyaaga irukkiraargal enbadhai paartthu avargal asandhupōnaargal. irunda vaanil saatchigal oliyaaga pragaasitthaargal. (mat. 5:14-16) sagōdharargaludaiya aarvatthai paartthu pōraattakkaarargalil silarkūda saatchigalaaga maarinaargal.

pirivugalai thaanga balam kidaitthadhu

paal: silasamayangalil naangal laibīriyaavai vittu veliyē pōga vēndiyirundhadhu. mūndru murai, pōna konja naalilēyē thirumbi vandhuvittōm. aanaal irandu murai, kittatthatta oru varushatthukku, naattai vittu veliyē irukka vēndiyirundhadhu. engal unarchigalai oru mishanari sagōdhari ippadi sonnaar: “niyamippil engalaiyē mulumaiyaaga kodukka solli giliyad palliyil katrukkondōm. appaditthaan seidhōm. adhanaal, indha maadhiri oru sūlnilaiyil, sagōdharargalai vittuvittu varuvadhu engal uyiraiyē vittuvittu varuvadhu pōl irundhadhu!” laibīriyaavil nadandha ūliya vēlaikku, pakkatthu naadugalil thangiyirundhu engalaal udhava mudindhadhu. adhu konjam thirupthiyaaga irundhadhu.

laibīriyaavukku sandhōshamaaga thirumbi vandhōm, 1997

aanni: mē 1996-il, amaippin kaaril, 16 kilōmīttar thalliyirundha oru paadhugaappaana ūrukku naangal naangu pēr kilambinōm. kaaril, amaippin mukkiya aavanangal irundhana. naangal kilambiya samayatthil, veripidittha pōraattakkaarargal andha idatthil thaakkudhal nadatthinaargal. vaanatthai paartthu suttaargal. engal vandiyai nirutthinaargal. mūndru pērai kaarilirundhu veliyē ilutthu pōttuvittu, vandiyai ōttikkondu pōivittaargal. andha vandiyildhaan paal irundhaar. naangal seivadhariyaamal uraindhupōnōm. aanaal thidīrendru kūttatthukku naduvilirundhu paal engalai nōkki nadandhu vandhaar. avarudaiya thalaiyil rattham valindhadhu. suttuvittaargalō endru ninaitthōm. aanaal suttirundhaal eppadi nadandhu varuvaar endru piragudhaan thōndriyadhu! andha gumbalil irundha oruvan paalai aditthu, vandiyilirundhu veliyē thallivittirukkiraan. nallavēlai, kaayam chinnadhudhaan.

pakkatthil oru raanuva vandi irundhadhu. adharkul makkal kūttam pidhungiyadhu. ellaar mugatthilum bayatthin rēgai therindhadhu. naangal andha vandiyin veliyē, viralnuniyaal piditthukkondu, ōratthil thongikkondu vandhōm. vandi bayangara vēgatthil parandhadhu. kai naluvi vilundhu viduvōmō endru bayandhōm. vandiyai niruttha solli draivaridam kenjinōm. avarum bīdhiyil irundhadhaal naangal katthiyadhai ellaam avar kaadhil vaangavē illai. eppadiyō batthiramaaga pōi sērndhōm. aanaal, vandiyai vittu irangumpōdhu, kai kaal narambellaam nadungiyadhu. thongikkondē vandhadhaal kalaitthuppōnōm.

paal: engalidam edhuvumē illai. udaiyum kilindhupōi alukkaaga irundhadhu. naangal oruvaraiyoruvar paartthu, ‘paravaayillai, naam innum uyirōdu irukkirōmē!’ endru sandhōshappattōm. raatthiri, thirandhaveliyildhaan thūnginōm. thuppaakki gundugalaal thulaikkappatta oru helikaaptar pakkatthil irundhadhu. eppōdhu vēndumaanaalum udaindhu vidum nilaiyil irundhadhu. adhildhaan aduttha naal siyarraa liyōnukku pōnōm. eppadiyō uyirōdu vandhu sērndhuvittōm. aanaal, laibīriyaavil irundha sagōdhara sagōdharigalai ninaitthapōdhu, dhukkam thondaiyai adaitthadhu.

edhirpaarkkaadha savaalai samaalikka balam kidaitthadhu

aanni: siyarraa liyōnil irundha frī tavunil betthēl irundhadhu. angē batthiramaaga vandhu sērndhōm. sagōdharargal engalai nandraaga paartthukkondaargal. aanaal, ingē vandha piragu konjamkūda edhirpaarkkaadha oru prachinaiyai naan sandhitthēn. laibīriyaavil nadandha kodūramaana sambavangal en kanmun vandhuvandhu pōnadhu. pagalil bayatthilēyē irundhēn. ennai sutriyirundha vishayangal kanavaa nijamaa endrukūda enakku theriyavillai. raatthiriyil bayangaramaaga viyarkkum; udambellaam nadungum. ēdhaavadhu nadandhuvidumō endru ninaitthu bayappaduvēn. mūchuvida mudiyaamal thinaruvēn. paal ennai avar kaikkul anaitthu vaitthukkolvaar; ennōdu sērndhu jebam seivaar. nadukkam nirkumvarai raajya paadalgalai paaduvōm. naan paitthiyamaaga pōgirēn endru ninaitthu kavalaippattēn. inimēlum mishanariyaaga irukka mudiyaadhu endru yōsikka aarambitthēn.

adutthu nadandhadhai ennaal marakkavē mudiyaadhu. andha vaaramē irandu patthirikaigal kidaitthana. ondru, jūn 8, 1996 vilitthelu! adhil “bīdhikkullaakkum nōitthaakkangalai samaalitthal” endra oru katturai irundhadhu. andha katturaiyai padittha piragu, unmaiyilēyē enakku enna prachinai enbadhu purindhadhu. irandaavadhu patthirikai, mē 15, 1996 kaavarkōburam. adhil, “avargalin balatthai engirundhu perugindranar?” endra oru katturai irundhadhu. siragu udaindha oru pattaampūchiyin padam adhil irundhadhu. pattaampūchiyin siragugal sēdhamadaindhirundhaalum, avatraal thodarndhu saappidavum parakkavum mudiyum. appadiyendraal, manadhalavil udaindhu pōyirundhaalum, yegōvaavin sakthi irundhaal nammaalum matravargalukku udhava mudiyum endru andha katturai sonnadhu. indha irandu katturaigalum yegōvaavidamirundhu enakku sariyaana nēratthil vandhana. (mat. 24:45) indha maadhiri innum niraiya katturaigalai kandupiditthu, sēgaritthu vaitthēn. avatrai paditthēn. pōga pōga, mana alutthatthilirundhu naan konjam konjamaaga veliyē vandhēn.

maatrangalai ētrukkolla balam kidaitthadhu

paal: laibīriyaavukku vandhapōdhellaam sandhōshamaaga irundhadhu. 2004-in kadaisiyil, naangal angē vandhu 20 varushangal aagiyirundhadhu. pōrum mudindhuvittadhu. kilai aluvalagatthil sila kattumaana vēlaigalai seivadharku thittangal pōttukkondu irundhaargal. aanaal thidīrendru engalukku pudhidhaaga oru niyamippu vandhadhu.

andha samayam engalukku romba kashtamaaga irundhadhu. sagōdhara sagōdharigal nerukkamaaga aagivittadhaal, avargalai vittu pirivadhai thaangikkollavē mudiyavillai. aanaal, giliyad pallikku pōnapōdhu engaludaiya kudumbatthai vittuvittutthaan pōnōm; yegōvaavudaiya kaiyil nammai oppadaikkumpōdhu evvalavu aasīrvaadhangal kidaikkum enbadhai appōdhu paartthōm. adhai yōsitthu paartthadhu, indha niyamippai ētrukkolla udhaviyadhu. aduttha niyamippukkaaga, gaanaavukku pōnōm.

aanni: laibīriyaavai vittu kilambiyapōdhu engal kangal kulamaanadhu. fraank endra vayadhaana, anubavamulla oru sagōdharar ippadi sonnaar: “nīngal engalai marandhuvida vēndum!” avar sonnadhu adhirchiyaaga irundhadhu. piragu ippadi sonnaar: “engalai nīngal marakka maattīrgal endru theriyum. aanaal angē irukkira sagōdhara sagōdharigalmēl mulu gavanatthai selutthungal. pudhu niyamippai sandhōshamaaga seiyungal. adhu yegōvaavidamirundhu vandhirukkiradhu.” avar sonnadhu, theriyaadha idatthil marubadiyum oru pudhiya payanatthai thodara balam kodutthadhu.

paal: gaanaavil, sagōdhara sagōdharigalōdu naangal sīkkiramaagavē nandraaga palagivittōm. angē niraiya saatchigal irundhaargal. avargaludaiya visuvaasatthil irundhu niraiya katrukkondōm. angē 13 varushangal urundōdiyadhu. piragu vēroru niyamippu kidaitthadhu. kenyaavil irukkira kilakku aapprikka kilai aluvalagatthukku pōnōm. laibīriyaavilum gaanaavilum irundha sagōdharargalai vittu pirindhadhu kashtamaagatthaan irundhadhu. aanaalum, kenyaavilum naangal oru kudumbam maadhiri aagivittōm. thēvai adhigam irukkira indha periya naattil ippōdhu naangal sēvai seidhu varugirōm.

kilakku aapprikka kilai aluvalaga praandhiyatthil pudhu nanbargaludan, 2023

kadandhu vandha paadhai

aanni: dhigil niraindha sambavangalai naan paartthirukkirēn. bayam, nadukkam ena ellaamē enakkul irundhadhu. indha maadhiri sambavangal nammai udalalavilum manadhalavilum baadhikkum. aanaal, yegōvaa nammai arpudhamaaga paadhugaappaar endru edhirpaarkka mudiyaadhu. thuppaakki sattham kēttaal ippōdhum enakku kulai nadungum, vayiru pisaiyum, kaigal maratthuppōividum. aanaal balatthukkaaga yegōvaavai nambiyirukka katrukkondēn. avar tharum udhaviyai edutthukkolgirēn. sagōdhara sagōdharigal mūlamaaga avar enakku udhavugiraar. avarōdu irukkira bandhatthai balamaaga vaitthukkolla enna seiya vēndumō, avatrai thavaraamal seidhaal, nam niyamippai nandraaga seivadharku yegōvaa udhavuvaar.

paal: “ungaludaiya niyamippu ungalukku piditthirukkiradhaa?” endru silar kētpaargal. naam sēvai seiyum naadu alagaaga irukkalaam. aanaal thidīrendru ellaam thalaikīlaagividalaam; aabatthaagakkūda maarividalaam. adhanaal, naattaivida, angē irukkira sagōdhara sagōdharigaldhaan mukkiyam. avargal nam kudumbam. vitthiyaasamaana pinnaniyilirundhu vandhirundhaalum nam ennangal ondrudhaan. sagōdhara sagōdharigalai balappadutthuvadharkaaga yegōvaa engalai anuppiyadhaaga ninaitthōm. unmaiyil, avargalidamirundhudhaan engalukku balam kidaitthirukkiradhu.

pudhiya idatthukku pōgumpōdhellaam angē oru arpudhatthai paarkkirōm—adhudhaan yegōvaavin kudumbam! sabaiyin paagamaaga irukkumvarai namakku oru kudumbam irukkiradhu, thanjamadaiya oru kūdu irukkiradhu. thodarndhu yegōvaavai nambiyirukkumvarai, edhaiyum sandhikka namakku balam kidaikkum.—pili. 4:13.

a sagōdharar jaan sherukkin vaalkkai saridhaiyai maarch 15, 1973 aangila kaavarkōburatthil velivandha “kadavulukkum kristhuvukkum naan nandriyōdu irukkirēn” endra katturaiyil paarungal.