Skip to content

edharkedutthaalum ungalukku baibil sattam thēvaiyaa?

edharkedutthaalum ungalukku baibil sattam thēvaiyaa?

edharkedutthaalum ungalukku baibil sattam thēvaiyaa?

nīngal chinna pillaigalaaga irundhapōdhu, appaa ammaa ungalukku niraiya sattangal pōttirukkalaam. ungal mīdhu avargal evvalavu anbum akkaraiyum vaitthirundhaargal enbadhai periyavargalaana pinbē therindhukolgirīrgal. ippōdhu nīngal appaa ammaavin kattuppaattil illaavittaalum ungal manadhil avargal vidhaittha niyamangalinpadiyē vaalndhu varugirīrgal.

idhēpōla nammudaiya paralōga thagappanaagiya yegōvaavum thamadhu vaartthaiyaagiya baibil mūlam nēradiyaana pala sattangalai namakku thandhirukkiraar. udhaaranamaaga, vikkiraga valipaadu, vēsitthanam, vibachaaram, thiruttu aagiyavatril īdupada kūdaadhu ena sattam pōttirukkiraar. (yaatthiraagamam 20:1-17; appōsthalar 15:28, 29) naam aanmīga rīdhiyil ‘ellaavatrilēyum valarumpōdhu’ nammīdhu yegōvaa evvalavu anbum akkarai vaitthirukkiraar enbadhaiyum avaradhu sattangal nammai anaavasiyamaaga kattuppadutthuvadhillai enbadhaiyum therindhukolgirōm.​—ebēsiyar 4:15; ēsaayaa 48:17, 18; 54:13.

irundhaalum, sila vishayangalukku baibilil nēradiyaana sattangal illai. aagavē, nēradiyaana baibil sattam illaadhapōdhu thangal viruppappadi edhu vēndumaanaalum seiyalaam ena silar ninaikkiraargal. ēdhaavadhoru vishayam mukkiyam ena kadavul ninaitthirundhaal, adharku oru sattam kodutthirukkalaamē ena avargal vaadhidugiraargal.

ippadi sindhippavargal perumbaalum nyaanamatra thīrmaanangalai edukkiraargal, adhanaal pirpaadu migavum varundhugiraargal. baibilil kadavuludaiya sattangal mattumalla, kadavuludaiya sindhaiyai velippadutthum kurippugalum adangiyiruppadhai avargal kaana thavarugiraargal. kaariyangalai kadavul eppadi nōkkugiraar enbadhai baibilai paditthu arindhu kollumpōdhu, baibilaal payitruvikkappatta manasaatchiyai naam perugirōm, avarudaiya sindhaiyai pradhibalikkum thīrmaanangalaiyum edukka mudigiradhu. avvaaru seiyumpōdhu naam avarudaiya irudhayatthai magilvikkirōm, nyaanamaana thīrmaanangalai eduppadhaal varum palangalaiyum perugirōm.​—ebēsiyar 5:1.

oppatra baibil udhaaranangal

pūrva kaalatthil vaalndha kadavulin ūliyargalai patriya baibil padhivugalai vaasikkumpōdhu, avargal nēradiyaana sattangalin kīl illaadhapōdhilumkūda sila vishayangalil yegōvaavin sindhaiyai karutthil edutthukkondadhai kaangirōm. yōsēppin udhaaranatthai gavaniyungal. pōtthibaarin manaivi avarukku paaliyal thollaigal koduttha samayatthil, vibachaaram kūdaadhu endra kadavuludaiya sattam edhuvum elutthil illai. nēradiyaana oru sattam illaadhapōdhilum adhu thannudaiya manasaatchikku virōdhamaana paavam mattumalla, ‘dhēvanukku virōdhamaana’ paavamumkūda enbadhai avar unarndhaar. (aadhiyaagamam 39:9) ēdhēnil kadavul sonnadhai vaitthu paarkkaiyil, vibachaaram seivadhu kadavuludaiya sindhaikkum sitthatthirkum virōdhamaanadhu endru yōsēppu purindhirukka vēndum.​—aadhiyaagamam 2:24.

matroru udhaaranatthai gavaniyungal. thīmōtthēyuvai thannudan mishanari payanatthil sērtthukkolvadharku munbaaga pavul avarukku virutthasēdhanam panninaar enbadhai appōsthalar 16:3-lirundhu naam arindhukolgirōm. aanaal, adharku piragu pavulum thīmōtthēyuvum pattanangaldhōrum payanitthu “erusalēmilirukkum appōsthalaraalum mūpparaalum vidhikkappatta sattangalai” arivitthaargal ena naangaam vasanatthil vaasikkirōm. andha sattangalil ondru, kristhavargal ini virutthasēdhanam panna vēndiyadhillai enbadhē! (appōsthalar 15:5, 6, 28, 29) thīmōtthēyuvukku virutthasēdhanam avasiyam ena pavul ēn ninaitthaar? ēnenil, ‘thīmōtthēyuvin thagappan oru grēkkan endru avvidangalilirundha yūdhargalellaarum arindhirundhaargal.’ aagavē avargal thēvaiyillaamal idaraladaivadharku idamalikka kūdaadhu ena avar ninaitthaar. kristhavargal ‘dhēvanukku munbaaga ellaa manusharudaiya manasaatchikkum thangalai utthamarendru vilanga panna’ vēndum enbadhil avar gavanamaaga irundhaar.​—2 korindhiyar 4:2; 1 korindhiyar 9:19-23.

ippaditthaan pavulum thīmōtthēyuvum eppōdhum sindhitthaargal. rōmar 14:15, 20, 21-aiyum, 1 korindhiyar 8:9-13; 10:23-33 pōndra vasanangalaiyum vaasitthu paartthu, matravargaludaiya aanmīga nalanil pavul endhalavu karisanai kaattinaar​—mukkiyamaaga oru vishayam thavaraaga illaadhirundhaalum adhai kuritthu idaral adaibavargalin nalanil endhalavu karisanai kaattinaar​—enbadhai therindhu kollungal. thīmōtthēyuvai patri pavul ivvaaru eludhiyadhaiyum gavaniyungal: “ungal kaariyangalai unmaiyaai visaarikkiradharku ennaippōla manadhullavan avanaiyandri vēroruvanum ennidatthilillai. matravargalellaarum kristhu yēsuvukkuriyavaigalai thēdaamal, thangalukkuriyavaigalaiyē thēdugiraargal. thagappanukku pillai ūliyanseivadhupōla, avan ennudanēkūda suvisēshatthinimittham ūliyan seidhaanendru avanudaiya utthama gunatthai arindhirukkirīrgal.” (pilippiyar 2:20-22) indha kristhavargal iruvarum indru vaalum namakku etthagaiya sirandha maadhiri vaitthirukkiraargal! thittavattamaana sattam illaadhapōdhu thangaludaiya vasadhikku alladhu viruppatthukku mukkiyatthuvam kodukkaamal, thangaludaiya thanippatta thīrmaanangal pirarai aanmīga rīdhiyil eppadi baadhikkalaam enbadhai sindhippadhan mūlam yegōvaavum avarudaiya kumaaranum kaanbittha anbai velikkaattinaargal.

namakku miga sirandha munmaadhiriyaaga vilangum yēsu kristhuvai sindhitthu paarungal. kadavuludaiya sattangalin utkarutthai purindhukolbavar, nēradiyaaga kattalaiyidappadaadha alladhu thadaiseiyappadaadha vishayangalukkum kīlppadivaar ena malaipprasangatthil avar thelivaaga vilakkinaar. (matthēyu 5:21, 22, 27, 28) kadavulaal kodukkappatta thittavattamaana sattam edhuvum illaadhapōdhu oruvar than viruppappadi seiyalaam endra nyaaya vivaadhatthai yēsuvō pavulō thīmōtthēyuvō alladhu yōsēppō ētrukkollavillai. ivargal kadavuludaiya sindhaikku isaivaaga, yēsu kurippitta irandu pradhaana karpanaigalinpadi vaalndhaargal; adhaavadhu kadavulaiyum piranaiyum nēsitthaargal.​—matthēyu 22:36-40.

indru kristhavargalai patriyadhenna?

oru satta butthagatthai pōl baibil ellaavatrirkum vilaavaariyaana sattangalai thara vēndum endru naam edhirpaarkka kūdaadhu enbadhu idhilirundhu thelivaagiradhu. nammudaiya pōkkai kuritthu edutthuraikkum thittavattamaana sattam illaadhapōdhilum yegōvaavudaiya sindhaiyai pradhibalikkum vannam nadandhukolla thīrmaanikkaiyil adhu avarudaiya irudhayatthai migavum magilvikkiradhu. vēru vaartthaiyil sonnaal, edharkedutthaalum kadavulidamirundhu nēradiyaana sattam vēndum ena edhirpaarppadharku badhilaaga naam ‘yegōvaavudaiya sittham innadhendru unarndhukollalaam.’ (ebēsiyar 5:17; rōmar 12:2) idhu yegōvaavai ēn magilvikkiradhu? ēnenil, nammudaiya sondha viruppangalaiyum urimaigalaiyumvida yegōvaavai piriyappadutthuvadhilēyē naam adhiga gavanamaaga irukkirōm ena idhu kaattugiradhu. avarudaiya anbai pinpatra virumbum alavukku adhai pōtruvadhan mūlam nammai undhuvikkum sakthiyaaga adhai aakkugirōm enbadhaiyum idhu kaattugiradhu. (nīdhimoligal 23:15; 27:11) adhumattumalla, vēdhavasanangalin adippadaiyilaana seyalgal aanmīga aarōkkiyatthirkum perumbaalum sarīra aarōkkiyatthirkum pangalikkindrana.

thanippatta vishayangalil indha niyamatthai eppadi pinpatralaam enbadhai naam paarkkalaam.

poludhupōkkai thērndhedutthal

oru kurippitta isai aalbatthai ōr ilainyan vaanga virumbuvadhaaga vaitthukkollungal. andha aalbatthin paadalgal avanukku migavum piditthirukkiradhu. aanaal adhan pinpakka attaiyai paarkkaiyil paadal varigal seksai appattamaayum ilivaayum vivarippadhu theriya varugiradhu; aagavē avanukku kulappamaaga irukkiradhu. adhu mattumalla, andha isai kalainyarin perumbaalaana paadalgal aavēsamaana, veritthanamaana dhoni udaiyavai enbadhumkūda avanukku theriyum. avan yegōvaavai nēsikkum ilainyanaaga iruppadhaal, indha vishayatthil yegōvaavin ennangalaiyum unarchigalaiyum therindhukolla virumbugiraan. idhu sambandhamaaga avarudaiya sittham enna enbadhai avan eppadi unarndhukolla mudiyum?

appōsthalan pavul galaatthiyarukku eludhiya kadidhatthil, maamsatthin kiriyaigalaiyum kadavuludaiya aaviyin kaniyaiyum pattiyalittullaar. kadavuludaiya aaviyin kaniyil ennenna panbugal ullana enbadhai nīngal arindhirukkalaam: anbu, sandhōsham, samaadhaanam, nīdiya porumai, dhayavu, nargunam, saantham, visuvaasam, ichaiyadakkam. aanaal maamsatthin kiriyaigalai kurikkum seyalgal yaavai? “maamsatthin kiriyaigal veliyarangamaayirukkindrana; avaiyaavana: vibachaaram, vēsitthanam, asuttham, kaamavikaaram, vikkiragaaraadhanai, pillisūniyam, pagaigal, virōdhangal, vairaakkiyangal, kōbangal, sandaigal, pirivinaigal, maarkkabēdhangal, poraamaigal, kolaigal, verigal, kaliyaattugal mudhalaanavaigalē; ippadippattavaigalai seigiravargal dhēvanudaiya raajyatthai sudhandharippadhillaiyendru munnē naan sonnadhupōla ippoludhum ungalukku sollugirēn” ena pavul eludhugiraar.​—galaatthiyar 5:19-23.

andha pattiyalin mudivil ‘mudhalaanavai’ ena kodukkappattiruppadhai gavaniyungal. maamsatthin kiriyaigal anaitthaiyumē pavul indha pattiyalil kodukkavillai. aagavē, ‘pavulin pattiyalil idamperaadha maamsa pragaaramaana kaariyangalil īdupada enakku baibil anumadhi alikkiradhu’ ena oruvar kaaranam kaatta mudiyaadhu. maaraaga, andha pattiyalil illaadha aanaal, ‘mudhalaanavai’ enbadhil utpattulla kaariyangalai adaiyaalam kandukolla vaasippōr thangaludaiya purindhukollum aatralai payanpaduttha vēndiyirukkalaam. akkaariyangalil satrum mana urutthalindri īdupadugiravargal kadavuludaiya raajya aasīrvaadhangalai sudhandharikka maattaargal.

aagavē, yegōvaavin kangalukku veruppūttum kaariyangal evaiyena naam pagutthunarvadhu, adhaavadhu purindhukolvadhu avasiyam. idhu kadinamaa? palangalaiyum kaaigarigalaiyum adhigamaaga saappida vēndum, aanaal jilēbi, aiskrīm mudhaliyavatrai saappida kūdaadhu endru daaktar ungalidam solgiraar ena vaitthukkollungal. kēkkai endha listtil sērppadhu enbadhu ungalukku kadinamaaga irukkumaa? ippōdhu marubadiyum kadavuludaiya aaviyin kaniyaiyum maamsatthin kiriyaigalaiyum vaasitthu paarungal. mēlē kurippitta isai aalbatthai endha listtil sērppīrgal? anbu, nargunam, ichaiyadakkam alladhu kadavuludaiya aaviyin kaniyōdu sambandhappatta endhavoru panbudanum adhu nichayamaagavē otthuppōvadhillai. ivvagai isai kadavuludaiya sindhaikku ētradhalla enbadhai oruvar purindhukolvadharku nēradiyaana sattam edhuvum avasiyamillai. vaasikkum vishayangal, thiraippadangal, tivi nigalchigal, kampyūttar gēms, veb saittugal pōndra pala kaariyangalukkum idhē niyamangalē porundhugindrana.

thagudhiyaana thōtram

udai matrum alangaaram sambandhamaagavum baibil sila niyamangalai alikkiradhu. porutthamaana, iniya thōtratthirku ivai ovvoru kristhavarukkum udhavugindrana. indha vishayatthilumkūda yegōvaavai nēsikkum oruvar thannudaiya viruppampōl nadandhukollaamal paralōga thagappanai magilvikkum vidhatthil nadandhukolgiraar. naam ērkenavē paarttha vidhamaaga oru kaariyatthirku thittavattamaana vidhimuraigalai yegōvaa kodukkaadhadhaal janangal eppadi nadandhukondaalum adhai avar gavanikka maattaar endru artthamillai. stailgal idatthukku idam vērupadugindrana, ēn orē idatthilumkūda adikkadi maarividugindrana. endraalum, adippadai niyamangalai kadavul tharugiraar; endha idatthilum sari endha samayatthilum sari, avaiyē avarudaiya makkalai valinadattha vēndum.

udhaaranamaaga, “sthirīgalum mayirai pinnudhalinaalaavadhu, ponninaalaavadhu, mutthukkalinaalaavadhu, vilaiyērappetra vasthiratthinaalaavadhu thangalai alangariyaamal, thagudhiyaana vasthiratthinaalum, naanatthinaalum, thelindha butthiyinaalum, dhēvabakthiyullavargalendru sollikkollugira sthirīgalukku ētrapadiyē narkiriyaigalinaalum, thangalai alangarikka vēndum” ena 1 thīmōtthēyu 2:9, 10 vasanangal solgindrana. aagavē, thaangal vaalum pagudhiyilulla aatkal, ‘dhēvabakthiyullavargalidamirundhu’ etthagaiya thōtratthai edhirpaarkkiraargal enbadharku kristhava pengalum aangalum gavanam selutthuvadhu avasiyam. thaan kondu sellum baibil seidhiyai patri thannudaiya thōtram matravargal mīdhu enna abippraayatthai ērpadutthum enbadharku oru kristhavar gavanam selutthuvadhu migavum mukkiyamaanadhu. (2 korindhiyar 6:3) munmaadhiriyaana oru kristhavar thannudaiya sondha viruppangalukkum urimaigalukkum adhiga gavanam seluttha maattaar. maaraaga, matravargalai dhisaithiruppaadhirukka alladhu idaraladaiya seiyaadhirukkavē gavanamaaga iruppaar.​—matthēyu 18:6; pilippiyar 1:11.

thannudaiya stail matravargal kurai kaanum vidhamaaga alladhu matravargalai idaraladaiya seiyum vidhamaaga iruppadhaai oru kristhavar unarndhaal avar appōsthalan pavulin maadhiriyai pinpatralaam. pavul thannudaiya viruppangalaivida matravargaludaiya aanmīga nalanukkē gavanam selutthinaar. “naan kristhuvai pinpatrugiradhu pōla, nīngal ennai pinpatrugiravargalaayirungal” ena avar sonnaar. (1 korindhiyar 11:1) ‘kristhuvum thamakkē piriyamaai nadakkavillai’ ena yēsuvai kuritthu pavul eludhinaar. aagavē, kristhavargal ellaarukkum pavul kodukkum butthimadhi thelivaaga ulladhu: “balamullavargalaagiya naam namakkē piriyamaai nadavaamal, balavīnarudaiya balavīnangalai thaanga vēndum. nammil ovvoruvanum piranudaiya bakthivirutthikkēdhuvaana nanmaiyundaagumpadi avanukku piriyamaai nadakkakkadavan.”​—rōmar 15:1-3.

pagutthunarum aatralai kūrmaippadutthudhal

oru vishayatthin pēril thittavattamaana valimuraiyai yegōvaa kodukkaadhapōdhilumkūda avarai piriyappadutthuvadhu eppadi enbadhai arindhukolla namadhu pagutthunarum aatralai evvaaru valarkkalaam? avarudaiya vaartthaiyai dhinamum vaasitthu, thavaraamal paditthu, adhan pēril dhyaanitthaal nammudaiya pagutthunarum aatralil valaruvōm. indha valarchi sattendru ērpattuviduvadhillai. oru pillaiyin sarīra valarchiyai pōlavē, aanmīga valarchiyum medhuvaagavē ērpadugiradhu, adhai elidhil unarndhukolla mudivadhillai. aagavē porumai avasiyam, viraivil munnētram kaanaadhadhai ninaitthu virakthi adaindhuvida kūdaadhu. marupatchatthil, kaalam kadandhupōvadhudhaanē namadhu pagutthunarum aatralai kūrmaippadutthi vidaadhu. mēlē kurippitta vidhamaaga, andha kaalappagudhiyil kadavuludaiya vaartthaiyai thavaraamal sindhippadhu avasiyam; adhumattumalla, nammudaiya thiranukku ērpa sirandha vidhatthil andha vaartthaiyai vaalkkaiyil kadaippidippadhum avasiyam.​—ebireyar 5:14.

nammudaiya kīlppadidhalai kadavuludaiya sattangal sōdhikkindrana endraal, namakku aanmīga thanmai endhalavu ulladhu enbadhaiyum avarai piriyappaduttha vēndumendra aaval endhalavu ulladhu enbadhaiyum avaradhu niyamangal sōdhikkindrana endru sollalaam. naam aanmīga thanmaiyil valara valara, yegōvaavaiyum avarudaiya kumaaranaiyum pinpatruvadharku adhiga mukkiyatthuvam koduppōm. vēdhavasanangalil kurippittullapadi, kadavuludaiya sindhaiyin adippadaiyil thīrmaanangalai edukka naam aavalaai iruppōm. nam paralōga thagappanai magilvikkum vannam ellaa kaariyangalaiyum seiyumpōdhu, nam magilchiyum pongi peruguvadhai kaanbōm.

[padangal]

udai udutthum baanigal idatthukku idam vērupattaalum, baibil niyamangalin adippadaiyil naam avatrai thērndhedukka vēndum