Skip to content

pengalē, thalaimai sthaanatthirku ēn kattuppattu nadakka vēndum?

pengalē, thalaimai sthaanatthirku ēn kattuppattu nadakka vēndum?

pengalē, thalaimai sthaanatthirku ēn kattuppattu nadakka vēndum?

“ovvoru pennukkum aan thalaiyaaga irukkiraan.”—1 ko. 11:3.

1, 2. (a) yegōvaavin thalaimai sthaana ērpaattai patriyum adharku kīlppadivadhai patriyum appōsthalan pavul enna eludhinaar? (b) indha katturaiyil ennenna kēlvigalukku badhil kaanbōm?

 thalaimai sthaanam. indha ērpaattai seidhavar yegōvaa dhēvanē. indha ērpaattil ulla varisaikkramatthai appōsthalan pavul ivvaaru eludhinaar: ‘ovvoru aanukkum kristhu thalaiyaaga irukkiraar; kristhuvukku kadavul thalaiyaaga irukkiraar.’ (1 ko. 11:3) yēsu kristhu thamakku thalaiyaaga irukkira yegōvaa dhēvanukku kīlppadivadhai gauravamaanadhaaga karudhinaar, adhil magilchiyum kandaar; makkalidam avar karunaiyullavaraaga, karisanaiyullavaraaga, menmaiyaanavaraaga, suyanalamatravaraaga nadandhukondaar. kristhava aangalukku avarē thalaivaraaga irukkiraar. kristhava aangalum avarai pōlavē matravargalidam, kurippaaga thangal manaivigalidam nadandhukolla vēndum. ivatraiyellaam naam mundhina katturaiyil sindhitthōm.

2 pengalai patri enna sollalaam? avargalukku thalaiyaaga iruppadhu yaar? “ovvoru pennukkum aan thalaiyaaga irukkiraan” endru pavul eludhinaar. kadavuludaiya thūndudhalaal eludhappatta andha kurippai pengal eppadi edutthukkolla vēndum? kanavar satthiyatthil illaavittaalum avargal andha niyamatthinpadi nadakka vēndumaa? kanavarudaiya thalaimai sthaanatthirku manaivi kīlppadivadhu, avar edukkira ellaa thīrmaanangalaiyum oru thalaiyaatti bommaipōl ētrukkolvadhai artthappadutthumaa? oru pen eppadi nadandhukollumpōdhu pugalappaduvaal?

“ētra thunaiyai avanukku undaakkuvēn”

3, 4. thalaimai sthaana ērpaattilirundhu kanavargalum manaivigalum nanmaiyadaiya mudiyum ena ēn sollalaam?

3 thalaimai sthaana ērpaattai seidha yegōvaa dhēvan, aadhaamai padaittha piragu, “manushan thanimaiyaayiruppadhu nalladhalla, ētra thunaiyai avanukku undaakkuvēn” endru sonnaar. pinbu ēvaalai uruvaakkinaar; thanakku oru thunai kidaitthuvittadhaal, aam oru thōli kidaitthuvittadhaal, aadhaam sandhōshatthin uchatthirkē sendruvittaan. “ival en elumbil elumbum, en maamsatthil maamsamumaai irukkiraal” endru vaainiraiya sonnaan. (aadhi. 2:18-24) pūnjōlai būmiyil endrendrum vaalappōgira paribūrana manidhakulatthai uruvaakkum magatthaana vaaippu aadhaam ēvaalukku irundhadhu.

4 endraalum, ēdhēn thōttatthil ivargal kalagam seidhadhaal, inimēlum manidharaal paribūranamaana vidhatthil thalaimai vagikka mudiyaamal pōnadhu. (rōmar 5:12-ai vaasiyungal.) aanaal, thalaimai sthaana ērpaadu maaravillai. kanavar vagikkira sariyaana thalaimai sthaanatthirku manaivi kīlppadiyumpōdhu kudumbatthil ēraalamaana nanmaigal vilaiyum, sandhōsham pūtthukkulungum. yēsu manidhanaaga būmikku varuvadharku munbu, ‘eppoludhum yegōvaavin samugatthil kalikūrndhaar.’ (nīdhi. 8:30) yegōvaavukku kīlppadiyumpōdhu yēsu eppadi magilchi kandaarō appadiyē kanavargalukku kīlppadiyumpōdhu manaivigalum magilchi kaanbaargal. irundhaalum, abūranatthin kaaranamaaga, kanavargalaal paribūrana thalaimai sthaanatthai vagikka mudivadhillai, manaivigalaalum paribūrana kīlppadidhalai kaatta mudivadhillai. kanavan manaivi iruvarumē thangaludaiya pangai niraivētra mudindhalavu muyarchi seiyumpōdhu, thalaimai sthaana ērpaattilirundhu aathma thirupthiyai kaanbaargal.

5. thambadhiyar rōmar 12:10-il ulla aalōsanaiyai ēn pinpatra vēndum?

5 manavaalkkai manam kamala vēndumaanaal, ellaa kristhavargalukkum baibil tharugira pinvarum aalōsanaiyai thambadhiyar pinpatruvadhu avasiyam: “oruvarukkoruvar sagōdhara anbaiyum kanivaana paasatthaiyum kaattungal; oruvarukkoruvar madhippu koduppadhil mundhikkollungal.” (rō. 12:10) kanavan manaivi iruvarumē, ‘oruvarukkoruvar karunaiyum karisanaiyum kaattavum oruvaraiyoruvar dhaaraalamaaga mannikkavum’ kadinamaaga muyala vēndum.—ebē. 4:32.

manatthunai satthiyatthil illaavittaal...

6, 7. satthiyatthil illaadha kanavarukku manaivi kīlppadiyumpōdhu enna palangal kidaikkalaam?

6 ungal manatthunai satthiyatthil illaavittaal enna seivadhu? perumbaalum, satthiyatthil illaamal iruppadhu kanavargalē. appadippatta oru kanavaridam manaivi eppadi nadandhukolla vēndum? “manaivigalē, ungal kanavarukku kattuppattu nadangal; appōdhu, avar kadavuludaiya vaartthaikku kīlppadiyaadhavaraaga irundhaalum, ungal karpulla nadatthaiyaiyum nīngal kaattugira aalndha mariyaadhaiyaiyum paartthu ungal nadatthaiyinaalēyē visuvaasiyaavadharku thūndappadalaam; aam, nīngal oru vaartthaikūda sollaamalēyē avar visuvaasiyaavadharku thūndappadalaam” endru baibil solgiradhu.—1 pē. 3:1, 2.

7 satthiyatthil illaadha kanavarukku kattuppattu nadakkumpadiyē kadavuludaiya vaartthai manaivigalukku aalōsanai kodukkiradhu. manaiviyin nalnadatthaiyai paarkkumpōdhu, aval arumaiyaana gunangalai velikkaattuvadharku kaaranam ennavaaga irukkum enbadhai arindhukolla avaludaiya kanavar thūndappadalaam. idhanaal, avaludaiya madha nambikkaigalai patri therindhukolla aarvam kaattalaam, kaalappōkkil avar satthiyatthirkum varalaam.

8, 9. kanavar oruvēlai satthiyatthil aarvam kaattaavittaalum kristhava manaivi enna seiyalaam?

8 kanavar oruvēlai satthiyatthil aarvam kaattaavittaal enna seivadhu? evvalavu kashtamaaga irundhaalum sari kristhava gunangalai velikkaattumpadiyē, adhuvum ellaa samayangalilum velikkaattumpadiyē, manaivigalai baibil ūkkuvikkiradhu. udhaaranamaaga, ‘anbu nīdiya porumai ulladhu’ endru 1 korindhiyar 13:4 solgiradhu. appadiyaanaal, kristhava manaivigal ‘eppōdhum manatthaalmaiyōdum saanthatthōdum nīdiya porumaiyōdum nadandhukolla’ vēndum; anbinaal porutthuppōga vēndum. (ebē. 4:2) kadinamaana sūlnilaigalilumkūda, kadavuludaiya sakthiyin udhaviyōdu kristhava gunangalai manaivigalaal velikkaatta mudiyum.

9 “ennai balappadutthugira kadavul mūlamaaga ellaavatraiyum seiya enakku balam undu” endru pavul eludhinaar. (pili. 4:13) aam, thannudaiya sondha balatthaal seiya mudiyaadha anēga kaariyangalai seiyavum oru kristhava manaivikku kadavuludaiya sakthi udhavugiradhu. udhaaranamaaga, manatthunai kodumaippadutthinaal palivaanga vēndumendra ennam ērpadalaam. endraalum, kristhavargal anaivarukkum baibil ivvaaru solgiradhu: “oruvanukkum thīmaikku thīmai seiyaadhīrgal; . . . ‘palivaangudhal enakkuriyadhu, naanē badhiladi koduppēn endru yegōvaa solgiraar.’” (rō. 12:17-19) “ungalil yaarum thīngukku thīngu seiyaadhapadi paartthukkollungal; ungal matthiyil iruppavargalukku mattumalla, matra ellaarukkum nanmai seiya eppōdhum naadungal” endru 1 thesalōnikkēyar 5:15-il naam vaasikkirōm. sondha balatthil seiya mudiyaadhadhai kadavuludaiya sakthiyin udhaviyōdu nammaal seiya mudiyum. aagaiyaal, nammudaiya kuraigalai niraivu seivadharkaaga kadavuludaiya sakthiyai kēttu jebippadhu porutthamaanadhē!

10. thammai mōsamaaga nadatthiyavargalidamum ilivaaga pēsiyavargalidamum yēsu evvaaru nadandhukondaar?

10 yēsu thammai mōsamaaga nadatthiyavargalidamum ilivaaga pēsiyavargalidamum nadandhukonda vidham, namakku miga sirandha munmaadhiriyaaga irukkiradhu. “avar sabitthu pēsappattapōdhu badhilukku sabitthu pēsavillai; thunburutthappattapōdhu mirattavillai; maaraaga, nīdhiyaai thīrppu valangugiravaridam thammaiyē oppadaitthaar” endru 1 pēdhuru 2:23 solgiradhu. avarudaiya sirandha munmaadhiriyai pinpatrumpadi baibil nammai arivurutthugiradhu. enavē, matravargal ungalidam mōsamaaga nadandhukollumpōdhu kōbappadaadhīrgal. kristhavargal anaivarukkum baibil tharugira arivuraiyinpadi, “migundha karisanaiyaiyum manatthaalmaiyaiyum kaattungal; yaaraavadhu thīngu seidhaal badhilukku thīngu seiyaadhīrgal, yaaraavadhu sabitthu pēsinaal badhilukku sabitthu pēsaadhīrgal.”—1 pē. 3:8, 9.

verum thalaiyaatti bommaigalaa?

11. kristhava pengal silarukku enna visēsha poruppu kodukkappattirukkiradhu?

11 kanavanudaiya thalaimai sthaanatthirku kīlppadivadhu endraal, manaivigal thalaiyaatti bommaigalaaga irukka vēndum endru artthamaa? kudumba vishayangalilum sari matra vishayangalilum sari, vaayē thirakka kūdaadhaa? illavē illai! aangalukku mattumalla, pengalukkum yegōvaa pala visēsha poruppugalai thandhirukkiraar. kristhuvōdu saga raajaakkalaagavum gurumaargalaagavum sēvai seiyappōgum 1,44,000 pērukku kidaikkira maaberum gauravatthai patri ninaitthu paarungal. indha gauravatthai perubavargalil pengalum adanguvar! (galaa. 3:26-29) appadiyaanaal, thaam seidhirukkira ērpaadugalil pengalukkum mukkiya pangai yegōvaa alitthirukkiraar.

12, 13. pengal thīrkkadharisanam sonnadharku ōr udhaaranam kodungal.

12 udhaaranamaaga, pūrva kaalangalil pengal thīrkkadharisanam sonnaargal. yōvēl 2:28, 29 ivvaaru munnuraitthadhu: ‘naan maamsamaana yaavarmēlum en [sakthiyai] ūtruvēn; appoludhu ungal kumaararum ungal kumaaratthigalum thīrkkadharisanam solluvaargal; . . . ūliyakkaararmēlum ūliyakkaarigalmēlum, annaatkalilē en [sakthiyai] ūtruvēn.’

13 ki.pi. 33-aam varudam pendhekosthē dhinatthandru kūdiyirundha sumaar 120 sīdargalil aangal mattumalla pengalum irundhanar. indha mulu thogudhiyin mīdhu kadavul thammudaiya sakthiyai polindhaar. adhanaaldhaan yōvēl thīrkkadharisi munnarivitthadhai pēdhuru mērkōl kaatti pēsinaar; adhai aangalukkum pengalukkum porutthi kaatti, “yōvēl thīrkkadharisi mūlam ivvaaru arivikkappattadhē niraivēriyirukkiradhu: ‘kadavul solvadhaavadhu, “kadaisi naatkalil, paladharappatta makkalmīdhum en sakthiyai polivēn, appōdhu ungal magangalum, ungal magalgalum thīrkkadharisanam solvaargal; . . . annaatkalil ennudaiya ūliyakkaarargal mīdhum ūliyakkaarigal mīdhum en sakthiyai polivēn, appōdhu avargal thīrkkadharisanam solvaargal”’” endru kurippittaar.—ap. 2:16-18.

14. mudhal nūtraandinpōdhu narcheidhiyai prasangippadhil pengal evvaaru pangu vagitthaargal?

14 mudhal nūtraandinpōdhu, narcheidhiyai prasangippadhil pengal mukkiya pangu vagitthaargal. kadavuludaiya arasaangatthai patri matravargalukku arivitthadhu mattumallaamal adhu sambandhappatta vēlaigalaiyum avargal seidhaargal. (lū. 8:1-3) udhaaranamaaga, pebēyaal endra sagōdhariyai, ‘kengirēyaa sabaiyil ūliyam seidhu varugiravar’ endru appōsthalan pavul kurippittaar; thannudaiya saga vēlaiyaatkalukku vaaltthu therivitthapōdhu, visuvaasamulla pengalin peyargalaiyum kurippittaar. ‘nam ejamaanarukkaaga kadinamaai ulaitthu varugira pengalaana thiribēnaalukkum thiripōsaalukkum vaaltthu theriviyungal’ endru sonnaar. “ejamaanarukkaaga kashtappattu pala vēlaigal seidha anbukkuriya persiyaalukkum” vaaltthu therivitthaar.—rō. 16:1, 12.

15. narcheidhiyai prasangippadhil indru pengal eppadiyellaam pangu vagikkiraargal?

15 indru, ulagengum narcheidhiyai arivitthu varugira 70 latchatthirkum adhigamaanōril perumbaalōr pengalē; avargalil ellaa vayadhu pengalum adanguvar. (mat. 24:14) avargalil anēgar mulunēra ūliyargalaaga, mishanarigalaaga, betthēl angatthinargalaaga irukkiraargal. sangīdhakkaaranaagiya dhaavīdhu ippadi paadinaar: “yegōvaa kattalai thandhaar; narcheidhiyai arivikkira pengalin kūttam migudhi.” (sang. 68:11, NW) indha vaartthaigal nūtrukku nūru unmai! narcheidhiyai arivippadhilum thammudaiya nōkkangalai niraivētruvadhilum pengal vagikkira pangai yegōvaa miga uyarvaai karudhugiraar. enavē, kristhava pengal thalaimai sthaanatthirku kīlppadiya vēndum endru avar solvadhu thalaiyaatti bommaigalaaga irukka vēndumenbadhai orupōdhum artthappadutthaadhu.

thalaiyaatti bommaigalaaga illaadha iru pengal

16, 17. manaivigal verum thalaiyaatti bommaigalaaga irukka kūdaadhu enbadhai saaraalin udhaaranam eppadi kaattugiradhu?

16 pengalukku yegōvaavē ippadi palavidha visēsha poruppugalai alikkiraar endraal, kanavargal mukkiya thīrmaanangal eduppadharku mun thangal manaivigaludaiya karutthugalai kētkatthaanē vēndum? appadi kētpadhē nyaanamaanadhu. thangaludaiya karutthai kanavargal kētkaadhapōdhilum adhai therivittha alladhu butthisaalitthanamaaga seyalpatta manaivigalai patri baibil kurippidugiradhu. irandu udhaaranangalai gavaniyungal.

17 mudhalaavadhaaga, aabiragaamin manaivi saaraalai edutthukkollungal. aabiragaamin irandaam thaaramaana aagaar, thannidam avamariyaadhaiyaaga nadandhukondadhaal avalaiyum avaludaiya maganaiyum vīttaivittu thuratthividumpadi aabiragaamidam saaraal sollikkondē irundhaal. “indha kaariyam aabiragaamukku migavum dhukkamaayirundhadhu.” aanaal, yegōvaavukku appadi irukkavillai. appōdhu avar aabiragaamidam, ‘andha pillaiyaiyum, un adimaippennaiyum kuritthu sollappattadhu unakku dhukkamaayirukka vēndaam; saaraal unakku solvadhellaavatraiyum kēl’ endru sonnaar. (aadhi. 21:8-12) aabiragaam yegōvaavukku kīlppadindhaar; saaraal sonnadhai kēttu aval viruppappadi seidhaar.

18. abigaayil eppadi thaanaagavē seyalpattaal?

18 adutthu, selvandhanaana naabaalin manaivi abigaayilai edutthukkollungal. dhaavīdhu, poraamaipidittha savul raajaavidamirundhu thappiyōdiya samayam, naabaalin mandhaigal kūdaaramittirundha idatthil siridhu kaalam thangiyirundhaar. dhaavīdhum avarudaiya aatkalum indha selvandhanudaiya sotthuppatthugalai abagarikkavillai; maaraaga, avatrukku kaavalaaga irundhaargal. naabaalō ‘muradanum mōsamaanavanaagavum’ irundhaan; ondrukkum udhavaadhavanaaga,’ ‘butthiyillaadhavanaaga irundhaan.’ dhaavīdhin aatkal thangalukku unavupporulgalai tharumpadi avanidam pōi mariyaadhaiyudan kēttapōdhu, avan orēyadiyaaga marutthuvittaan. dhaavīdhin aatkalidam ‘sīrinaan.’ ‘nadandha sambavangalai abigaayil kēlvippattapōdhu enna seidhaal? naabaalidam edhaiyumē sollikkollaamal, “thīviramaai irunūru appangalaiyum, irandu thurutthi dhraatcharasatthaiyum, samaiyal pannappatta aindhu aadugalaiyum, aindhupadi varuttha payatraiyum, vatralaakkappatta nūru dhraatchakkulaigalaiyum, vatralaana irunūru atthippala adaigalaiyum edutthu,” dhaavīdhidamum avarudaiya aatkalidamum kondupōi kodutthaal. abigaayil seidhadhu sariyaa? saridhaan. adhanpin nadandha sila sambavangal aval seidhadhu sariyē enbadhai kaattugindrana. ‘yegōvaa naabaalai vaadhitthadhinaal, avan setthaan’ endru baibil solgiradhu. pirpaadu, dhaavīdhu abigaayilai thirumanam seidhukondaar.—1 saa. 25:3, 14-19, 23-25, 38-42; NW.

‘pugalappadugira pen’

19, 20. unmaiyilēyē pugalappaduvadharku oru pen enna seiya vēndum?

19 yegōvaavukku piriyamaana vidhatthil nadandhukolgira manaiviyai baibil mechugiradhu. ‘gunasaaliyaana pennai’ nīdhimoligal butthagam ippadi pugalgiradhu: “avaludaiya vilai mutthukkalai paarkkilum uyarndhadhu. aval purushanudaiya irudhayam avalai nambum; avan sambatthu kuraiyaadhu. aval uyirōdirukkira naalellaam avanukku thīmaiyaiyalla, nanmaiyaiyē seigiraal.” adhōdu, “than vaayai nyaanam vilanga thirakkiraal; dhayaiyulla pōdhagam aval naavinmēl irukkiradhu. aval sōmbalin appatthai pusiyaamal, than vīttukkaariyam eppadi nadakkiradhu endru kannōkkamaayirukkiraal. aval pillaigal elumbi, avalai baakkiyavadhi engiraargal; aval purushanum avalai paartthu . . . avalai pugalugiraan.”—nīdhi. 31:10-12, 26-29.

20 unmaiyilēyē pugalappaduvadharku oru pen enna seiya vēndum? ‘saundhariyam vanjanaiyulladhu, alagum vīn, yegōvaavukku bayappadugira sthrīyē pugalappaduvaal’ endru nīdhimoligal 31:30 solgiradhu. yegōvaavukku bayappaduvadhil avar ērpadutthiyirukkira thalaimai sthaanatthirku manamuvandhu kīlppadivadhum utpattirukkiradhu. “ovvoru pennukkum aan thalaiyaaga irukkiraan; aanukku kristhu thalaiyaaga irukkiraar; kristhuvukku kadavul thalaiyaaga irukkiraar” endru baibil solgiradhu.—1 ko. 11:3.

kadavulin parisukku nandriyōdirungal

21, 22. (a) kadavul thandhulla thirumanam endra parisukkaaga thambadhiyar ēn nandriyullavargalaaga irukka vēndum? (b) yegōvaa ērpadutthiyulla adhigaaratthirkum thalaimai sthaanatthirkum naam ēn mariyaadhai kaatta vēndum? (pakkam 17-il ulla pettiyai kaanga.)

21 thirumana bandhatthil inaindhirukkum kristhavargal kadavulukku nandriyōdirukka etthanai etthanaiyō kaaranangal ullana. sandhōshamaana thambadhiyaraaga, manavaalvukku avargal manam sērkkalaam. kadavul thandhirukkira indha parisukku avargal nandri kaattalaam. ēnendraal, manamottha thambadhiyaraai yegōvaavōdu nadakka manavaalvu avargalukku vaaippalikkiradhu. (rūth 1:9; mī. 6:8) manavaalvil vasandham vīsa enna thēvai enbadhu manavaalvai thuvakki vaitthavaraana yegōvaavukku nandraaga theriyum. enavē, eppōdhum avarukku piriyamaaga nadangal; appadi nadandhaal, indraiya thollaimigundha ulagatthilumkūda ‘yegōvaavukkul magilchiyaayiruppadhē ungaludaiya belanaaga’ irukkum.—ne. 8:10.

22 thannai pōlavē than manaiviyaiyum nēsikkira oru kristhava kanavar kanivōdum karisanaiyōdum thalaimai sthaanatthai vagippaar. dhēvabayamulla avarudaiya manaivi avarukku urudhunaiyaaga irundhu aalndha mariyaadhai kaattuvaal; ivvaaru avarudaiya anbu manaiviyaaga vilanguvaal. ippadippatta thambadhiyar manavaalkkaikku magudam sērppaargal; adhumattumalla, kadavulaagiya yegōvaavukku magimai sērppaargal; avarē endrendrum nam pugalukkuriyavar!

ninaivirukkiradhaa?

• thalaimai sthaanam sambandhamaagavum adharku kīlppadivadhu sambandhamaagavum yegōvaa enna ērpaadu seidhirukkiraar?

• thambadhiyar ēn oruvarukkoruvar madhippu kaatta vēndum?

• satthiyatthil illaadha kanavaridam kristhava manaivi eppadi nadandhukolla vēndum?

• mukkiya thīrmaanangal eduppadharku mun kanavargal ēn thangal manaivigalin karutthugalai kētka vēndum?

[kēlvigal]

[petti]

adhigaaratthil ullōrukku naam ēn madhippu kaatta vēndum?

paralōgatthilum sari būmiyilum sari, adhigaaratthaiyum thalaimai sthaanatthaiyum yegōvaa ērpadutthi vaitthirukkiraar. edharkaaga? butthikkūrmaiyulla thammudaiya padaippugalin nanmaikkaaga! suyamaaga thīrmaanamedukkira sudhandhiratthai payanpadutthuvadharkum, otrumaiyaaga sēvai seidhu avarukku magimai sērppadharkum ivai avargalukku vaaippalikkindrana.—sang. 133:1.

paralōga nambikkaiyulla kristhavargal adangiya sabai, yēsu kristhuvin adhigaaratthaiyum thalaimai sthaanatthaiyum ētrukkondirukkiradhu. (ebē. 1:22, 23) yegōvaavin adhigaaratthai avarudaiya magan yēsu ētrukkondiruppadhaal, “ellaavatraiyum avarukku kīlppadutthiya kadavulukku . . . kīlppattiruppaar. appōdhu, kadavulē ellaarukkum ellaamumaaga iruppaar.” (1 ko. 15:27, 28) appadiyaanaal, sabaiyilum kudumbatthilum kadavul ērpadutthiyulla thalaimai sthaanatthai avarudaiya ūliyargalaana naam madhitthu nadappadhu evvalavu mukkiyam! (1 ko. 11:3; ebi. 13:17) avvaaru nadandhaal, yegōvaavin angīgaaratthaiyum aasīrvaadhatthaiyum kandippaaga peruvōm.—ēsaa. 48:17.

[padam]

dheivīga gunangalai velikkaatta kristhava manaivikku jebam udhavum

[padangal]

kadavuludaiya arasaangatthirkaaga mummuramaai ulaikkum pengalai yegōvaa uyarvaai karudhugiraar