thīmōtthēyuvukku mudhalaam kadidham 4:1-16

  • pēigalin pōdhanaigalukku edhiraaga echarikkai (1-5)

  • yēsuvin sirandha ūliyanaaga iruppadhu eppadi (6-10)

    • udarpayirchiyum kadavulbakthiyum (8)

  • un pōdhanaiyin mīdhu gavanam selutthu (11-16)

4  aanaalum, kadavulaal kodukkappattirukkira seidhiyinpadi, nichayamaagavē pirkaalatthil silar pēigalidamirundhu varugira vanjanaiyaana seidhigalukkum+ pōdhanaigalukkum gavanam selutthi, visuvaasatthaivittu vilagippōvaargal;  maratthuppōna* manasaatchiyulla poiyargaludaiya velivēshatthai nambiyum vilagippōvaargal.+  thirumanam seiya kūdaadhendrum,+ sila unavugalukku vilagiyirukka vēndumendrum+ andha poiyargal solvaargal. aanaal, visuvaasamullavargalum satthiyatthai thirutthamaaga therindhavargalum nandri solli saappiduvadharkaagatthaan+ kadavul andha unavugalai padaitthirukkiraar.+  kadavuludaiya ovvoru padaippum nalladhudhaan;+ nandri solli ētrukkondaal edhaiyum odhukka vēndiyadhillai.+  ēnendraal, adhu kadavuludaiya vaartthaiyin mūlamaagavum jebatthin mūlamaagavum punidhamaakkappadugiradhu.  sagōdharargalukku nī indha arivuraiyai kodutthaal kristhu yēsuvin sirandha ūliyanaaga iruppaai; visuvaasatthukkuriya vaartthaigalaalum, nī nerukkamaaga pinpatri vandhirukkira sirandha pōdhanaigalaalum ūttam petravanaaga iruppaai.+  kadavulai avamadhikkira kattukkadhaigalai, adhaavadhu kilavigal solvadhu pōndra kattukkadhaigalai, odhukkitthallu.+ adharku badhilaaga, kadavulbakthi kaattuvadhai kurikkōlaaga vaitthu unakku nīyē payirchi kodutthukkol.  udarpayirchi ōralavukku nanmai tharum; aanaal, kadavulbakthi ellaa vidhatthilum nanmai tharum. ēnendraal, indha kaalatthilum inivarum kaalatthilum vaalvu peruvōm endra vaakkurudhiyai adhu tharugiradhu.+  indha vishayam nambagamaanadhu, mulumaiyaaga ētrukkolvadharku thagudhiyaanadhu. 10  adhanaaldhaan, kadinamaagavum thīviramaagavum ulaitthu varugirōm.+ ēnendraal, ellaa vidhamaana aatkalukkum+ mītparaayirukkira, mukkiyamaaga visuvaasamulla aatkalukku mītparaayirukkira, uyirulla kadavulmēl+ nambikkai vaitthirukkirōm. 11  ivai ellaavatraiyum nī avargalukku kattalaiyittukkondum katrukkodutthukkondum iru. 12  nī ilainyanaaga iruppadhaal yaarum unnai arpamaaga ninaikkaadhapadi paartthukkol. pēchilum, nadatthaiyilum, anbilum, visuvaasatthilum, olukkatthilum unmaiyullavargalukku nī munmaadhiriyaaga iru. 13  naan varumvarai, sabaiyaar munnaal vaasippadhilum,+ avargalukku arivurai solvadhilum,* katrukkoduppadhilum mulu mūchōdu īdupattukkondiru. 14  unnai patri sollappatta thīrkkadharisanatthukku ērpa, mūppar kuluvinar unmēl kaigalai vaitthapōdhu+ kadavul unakku koduttha varatthai alatchiyam seiyaadhē. 15  ivatrai patriyē aalamaaga yōsitthukkondiru;* ivatrilēyē mūlgiyiru; appōdhudhaan unnudaiya munnētram ellaarukkum thelivaaga theriyavarum. 16  un mīdhum un pōdhanaiyin mīdhum eppōdhum gavanam selutthu.+ ivatrilēyē nilaitthiru; ippadi seiyumpōdhu nīyum mītpu peruvaai, nī solvadhai kētkiravargalum mītpu peruvaargal.+

Footnotes

nē.mo., “kaaichiya kambiyaal thalumbundaana.”
vē.vaa., “avargalai urchaagappadutthuvadhilum.”
vē.vaa., “dhyaanitthukkondiru.”